Leidsid 25 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elupuhune lihasatroofia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aeglase, lihaskiud, kaltsium, lihases, atroofia, reziimi, ahelate, reziimil, vananemisel, eluaastat, töövõime, taastuvad, sportlaste, tasemekoolitus, üldained, liikumisvaegusele, aeglased, endisele, tasemele, suurusest, kompositsioon, kiires, stress, lihastik, lihasjõud, innervatsioon, ajutiselt, vanadusest, taandareng, vaatlen, allolevas, kiudemotoorsete ühikute talitluse sünkronisatsioon · Lihastevahelise koordinatsiooni täiustumine LIHASHÜPERTROOFIA · Jõutreening (anaeroobne treening) põhjustab ulatusliku lihaste hüpertrofeerumise KEHALISTEST KOORMUSEST PÕHJUSTATUD LIHASTE KAHJUSTUSED · Suuremahulised ja tugevad lihaskontraktsioonid, eelkõige ekstsentrilised kontraktsioonid kutsuvad esile lihase ülekoormuse · Kahjustused on rohkem seotud lihaskontraktsioonide ulatusega kui kiirusega · Nõrgemad lihaskiud on rohkem ülekoormatud ja seoses sellega ka rohkem kahjustatud LIHASKAHJUSTUSE TOIMEL · Kahjustuvad enam kiired lihaskiud · Ilmneb lihasjõu (lihase töövõime) pikaajaline langus · Ilmnevad põletikulised nähud kahjustatud piirkonnas · Ilmneb lihase ultrastruktuuri kahjustus häirub Ca2+ vabanemise mehhanism sarkoplasmaatilisest retiikulumist · Ilmneb lihaskiudude turse, mis põhjustab surve valuretseptoritele ja seetõttu tekib valutunne lihastes LIHASE REGENERATSIOON
häirumise üheks olulisemaks põhjuseks · Tahteline tähelepanu tekib umbes 4,5-a. lapsel · Keskmise lapseea lõpuks (10.-11. eluaastat) on tekkinud närviseosed püsivamad ka keeruliste liigutustegevuste omandamisel · Koos liigutusliku mälu mahu ja reprodutseerimisvõime suurenemisega asendub liigutuste mehaaniline jäljendamine üha enam liigutusülesande lahtimõtestamisega NÄRVI-LIHASAPARAADI ARENG · Lihaskiudude diferentseerumine algab imikueas, kusjuures ülekaalus on neil aeglased lihaskiud · Lihaskiudude diferentseerumine kiireteks ja aeglasteks jätkub lapseeas · Müofibrillide arv ja läbimõõt prepuberteediealiste laste lihastes on väike ning seoses sellega on jõugenereerimise võime väike · Prepuberteediealistel lastel on lihaskidude glükolüütiliste ja oksüdatiivsete ensüümide aktiivsus madal · Puberteedieas toimub lihaskiudude morfo-funktsionaalne täiustumine, mis väljendub jõugenereerimise võime järsus kasvus
ADP, AMP, IMP * Vabad aminohapped (türosiin, alaniin, glutamiin)* Hargnenud ahelaga aminohapped (leutsiin) Hormoonid - *Adrenaliin ja noradrenaliin * Testosteroon * Lutropiin * Kasvuhormoon e. Somatotropiin * IGF-1, IGF-2 * Insuliin * Kortisool * Kortikotropiin * Aldosteroon * Opioidhormoonid Ensüümid - * Kreatiini kinaas CK * Anaeroobsed ensüümid * Aeroobsed ensüümid Mineraalained - * Kaltsium * Raud * Kaalium, naatrium * Magneesium * Tsink * Mangaan Vitamiinid - * C-vit * B-grupi vitamiinid * E-vit * D-vit * A-vit jt. Biokeemise kontrolliga saab kontrollida: 1.tervislikku seisundit, 2. organismi metaboolset reaktsiooni kehalisele koormusele (üksikule keh koormusele või ühele treeningule, organismi treenituse/ ületreeningu hindam, taastuskiiruse hindam). 1. Verest määratakse - Milliseid ühendeid? vastupidavusaladel 1
Absoluutne lihasmass: 20 – 23 kg – Lihaskiudude suhe ei erine – Naistel lihaskiu absoluutne jõud suurema rasvasisalduse tõttu meestest madalam – Naiste absoluutne lihasjõud väiksema lihasmassi tõttu meestest madalam (55-80% meeste omast) – Suured erinevused õlavöötmelihastes (naistel ülajäsemete lihaste absoluutne jõud 40 – 60% väiksem) – Väikseimad erinevused jalalihastes (erinevus 25 – 30% ) – Erinevused tekivad peale 10 eluaastat – Mehed saavutavad absoluutse lihasjõu maksimumi 20 – 30 eluaastal, naised oluliselt varem ( 17 -20 ) – Lihasjõu vähenemine vanusega naistel väiksem • Staatilise- ja dünaamilise jõu erinevused: – Staatilise jõu lihasrühmad suhteliselt sarnase treenitavusega (kõhulihased, rindkere) – Dünaamiliste liigutuste lihasrühmad meestel parema treenituvusega • Lihaskontraktsioonis
FÜSIOLOOGIA 1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude plasma puhversüsteem 4
8. Glükogeeni molekuli ehitus, kahte tüüpi glükosiidside glükogeeni molekulis: Glükogeen on veresuhkru lühiajaline varu inimkehas, mille monomeeriks on α-D- glükoos. Glükogeenis on glükoosijäägid seotud α(1,4)-sideme abil ahelaks ja ahelad hargnevad α(1,6)-sideme abil. 9. Maks ja skeletilihased kui inimese organismi peamised glükogeenidepood: Inimestel paiknevad glükogeeni varud peamiselt lihaskoes ja maksas. Kui glükoos on veres otsas ja lihases ammendunud, siis hakkab veri maksast glükoosi lihastesse transportima. 10 Maris Kallus KKS 2010 Lipiidid 1. Lipiidide keemiline olemus, lipiidide klassifikatsioon: rasvhapped, vahad, triglütseriidid, fosfoglütseriidid, sfingolipiidid, steroidid, eikosanoidid:
kehalisel tööl tänu vatsakeste mahu ja südamelihase kontraktsioonivõime suurenemisele. 3. Nimetage kolm peamist muutust, mis ilmnevad lihasrakus vastupidavustreeningu tulemusena ja millel põhineb lipiidide osakaalu suurenemine lihase energiavarustuses kehalisel tööl. - Vastupidavustreening kutsub lihasrakus esile mitokondrite arvu ja mõõtmete suurenemise, lihasraku oksüdatiivse potentsiaali kasvu, glükoosi transport verest rakku väheneb ja suureneb lihases kapillaaristiku tihedus. Lipiidide osakaalu suurenemine põhineb lipiidide oksüdeerimise suurenemisel aeroobse ATP taastootmiseks. 4. Selgitage lühidalt, mida mõistetakse anaeroobse läve all ning milline on anaeroobse läve ja vastupidavusliku töövõime seos. - Anaeroobse lävena mõistetakse kehalise koormuse intensiivsust, mille puhul vere laktaadisisaldus tõuseb tasemeni 4 mmol/l. Mida kõrgem on sportlase anaeroobne lävi, seda suurema
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub s
Magneesiumi imendumist organismis takistavad samaaegne kaltsiumi või piimatoodete võtmine ning vitamiinid A, E ja K. Imendumist parandavad vitamiinid D ja B6. Magneesiumivaegus võib esineda suure energiakuluga spordialadel, kus toit on küll energiarikas, aga sisaldab vähe mineraale ja vitamiine. Samuti tuleb magneesiumile suurt tähelepanu pöörata kaalukategooriatega spordialadel, eriti viimastel võistluseelsetel päevadel seoses kehakaalu vähendamisega. Kaltsium Kaltsium on vajalik lihaste normaalse töö tagamiseks ning see on ka peamine luude koostisosa ja annab neile tugevuse. Ta stimuleerib lihaskudede pinguldumist ja kokkutõmbumist. Olulisemad kaltsiumi allikad on piim ja piimatooted, kala. D-vitamiin D-vitamiin on vajalik kaltsiumi imendumiseks ja ladestumiseks luudesse, samuti luukoe uuenemiseks. Luude kõrval mõjub D-vitamiin positiivselt lihastele, suurendades jõudu ja seeläbi parandades koordinatsiooni ja vähendades kukkumise ohtu.
Lihaskontraktsiooni molekulaarmehhanism: Lihaskraku erutumisel sarkoplasmasse diffundeerunud Ca2+-ioonid seotakse regulaatorvalk troponiiniga. Puhkeolekus ristisillakesi (müosiini päid) blokeerinud tropomüosiin troponiinikompleksis toimuvate konformatsiooniliste muutuste tulemusena vabanevad aktiini - aktiivsustsentrid. PTP hüdrolüüsil vabanev energia läheb üle müosiinile, tekib müosiini aktiivne vorm ja ristisillakesed aktiini ja müosiini vahel aktiveeruvad ning lihaskiud lüheneb või kui see on takistatud, tekib tema sees pinge. LIHASKONTRAKTSIOONI MEHHANISM Libisemisteooria: 1. Jämedate(müosiini) ja peenikeste(aktiini) müofilamentide pikkus kontraktsiooni käigus ei muutu. 2. Sarkomeeri pikkuse muutused kontraktsioonil on müosiini ja aktiinifilamentide omavahelise pikisuunalise nihkumise tulemus 3. müosiinifilamentidest lähtuvad ristsillakesed on paigutunud nii, et võivad ühineda aktiini komplementaarsete
AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talitlust patoloogiline- ja kliinil
neid enam kui kümme korda rohkem kui närvirakke. Närvikoe peamine ülesanne on inimese organismi erinevate osade talitluse reguleerimine, koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks. Närvikude on inimese teadvuse ja vaimse tegevuse kandja. ELUND Elund ehk organ on inimese organismi osa, millel on eripärane kuju, asend ja talitlus. Eristatakse õõneselundeid ja õõneta elundeid, mõlemad võivad koosneda mitmest erinevast koest. Näiteks lihases esineb peale lihaskoe ka närvi-, rasv- ja sidekudet. Igal elundil inimese kehas on kindlad ülesanded: südamel vere pumpa- mine, neerudel vere puhastamine ja jääkainete eritamine uriini, kopsudel hapniku sidumine neist läbi voolavasse verre ning süsihappegaasi eritamine väljahingata- vasse õhku, kõhunäärmel seedenõrede ja mõnede hormoonide produtseerimine jne. 9
ehituslikud ja funktsionaalsed iseärasused. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps: ülekande mehhanismid. Silelihas, vöötlihas, südamelihas. Silelihasrakkud – ühe tuumaga, diameter: 2-10 mikromeetrit ja pikkus 50-400 mikromeetrit. Puudub troponiin (Ca-ioone siduv valk, mis on iseloomulik vöötlihastele). Selle asemel on kalmoduliin. 1) Spontaanaktiivsuseta e mitmik-üksus a. Iseseisva kontraktsioonivõimega lihaskiud b. Neid innerveerivad üksikud vegetatiivsest NSst pärit närvikiud c. Silma vikerkesta ja ripskeha silelihased, karvapüstitaja lihas 2) Spontaanaktiivsusega e üksik-üksus a. Lihaskiud on tihedalt üksteise vastas ja on ühendatud mulkühendustega b. Sajad ja tuhanded lihaskiud moodustavad funktsionaalse, samaaegslet kontraheeruva üksuse c
Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga (eraldatud mulguga, mida nim neuromuskulaarseks piluks). Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkolliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali (EPP) e lihasraku depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme (tõmblus) koosneb kolmest faasist: latents - paar ms pärast stimulatsiooni kuni erutuse/kokkutõmbe ilmumiseni kontraktsioon - ristsillad on aktiivsed, lihas on lühenenud, kui pinge on piisavalt suur ületamaks laengut lõdvestus (puhkeperiood) - Ca2+ pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi ja lihas pinge alaneb basaalsele tasemele
Oluline parameeter, millest sõltu spordij füsioloogiline toime, on osmolaalsus 8290-300 mOsm/kg). Spordijookide roll taastumisprotsessis: glükoos aitab taastuda organismil, taastatakse lihase glükogeeni varud. Mineraalsoolade sisaldus vähendab uriiniga välja mineva vee kogust. Na sis aitab kaasa vee omastamisele ja taastumisele. Veetasakaalu taastamiseks tuleb tarbida peale koormust 120-130% vedelikust, mille me kaotasime. 17. Kaltsium, kui levinum mineraal inimese organismis, selle vajadus, allikad. Ca puudusest tingitud tervisehäired. Inimene vajab toiduga üle 20 minaine, mis jagunevad makro- ja mikroelementideks. Minaine vajadus sõltub east ja soost. Makroelemendid. Ca, Mg, P, Na, K, Cl on koondunud kindlatesse kudedesse ja täitavad tähtsaid funktsioone. Ca on luude ja hammaste koostisosa, reguleerib veresoonte läbilaskvust, närvisüst talitlust, vere hüübimist, lihaste kokkutõmmet, südame tööd
·jääkaineid erituselunditesse (neerud, kopsud, higinäärmed) ·hapnikku kopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse ·hormoone jt. humoraalse regulatsiooni faktoreid mõjupiirkonda ·hoiab ringluses fagotsüteerivaid valgeliblesid ·vere ringlemine kehas tagab termoregulatsiooni c)kaitsefunktsioon, mille tagavad fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid; kaitse verekaotuse vastu vere hüübimismehhanismi kaudu. 4. Vere maht. Aeglase ja kiire verekaotuse tagajärjed. ·Kiire ja aeglase verekaotuse tagajärjed: Kiire: vererõhujärsk langus, koed jäävad ilma hapnikust,kuhjuvad jääkained, surm, kui 30-50% verest väljub organismist 30 min jooksul Aeglane: võib eemaldada kuni 75% verest, ilma et vererõhk langeks alla kriitilise piiri tänu vererõhku säilitavate mehhanismide rakendumisele:veresooned ahenevad, vesi liigub kudedest soontesse, diurees väheneb, ringlusse suunatakse
·jääkaineiderituselunditesse (neerud, kopsud, higinäärmed) ·hapnikkukopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse ·hormoonejt. humoraalse regulatsiooni faktoreid mõjupiirkonda ·hoiab ringluses fagotsüteerivaidvalgeliblesid ·vere ringlemine kehas tagab termoregulatsiooni c)kaitsefunktsioon, mille tagavad fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid; kaitse verekaotuse vastu vere hüübimismehhanismi kaudu. 4. Vere maht. Aeglase ja kiire verekaotuse tagajärjed. ·Kiire ja aeglase verekaotuse tagajärjed: a)Kiire: vererõhujärsk langus, koed jäävad ilma hapnikust,kuhjuvad jääkained b)surm, kui 30-50% verest väljub organismist 30 min jooksul c)Aeglane: võib eemaldada kuni 75% verest, ilma et vererõhk langeks alla kriitilise piiri tänu vererõhku säilitavate mehhanismide rakendumisele:veresooned ahenevad, vesi liigub kudedest soontesse, diurees väheneb, ringlusse
g/l), milles veel fibrinogeeni 1,5-4,5 g/l. Albumiinide ja globuliinidevaheline suhe on normaalsena 1,2/1-2,0/1. Vereplasmavalgud tagavad vere ja kudedevahelise vee-ja ainetevahetuse. Vereplasme valkude osmootne rõhk e kolloidosmootne (onkootne) rõhk on ~3,3 kPa(25mmHg). Kuigi onkootsest rõhust oleneb vere ja kudede vaheline ainete vahetus ja esmasuriini teke neerudes. Vereplasma valgudega, albumiiniga on seotud kaltsium, billirubiin, rasvhapped ja mõned ravimid, globuliinidega kortisool, türoksiin, lipiidid, raud, vitamiinid jm ained. Haigustekitajatele astuvad vastu globuliinide fraktsiooni kuuluvad immuunoglobuliinid. Verepalsma valgud tagavad ühe osa vere puhversüsteemist, valgumolekulide amino-ja karboksüülrühmade tõtt keskkonna reaktsioonist sõltuvalt võimelised reageerima nii aluste kui hapetega säilitades vere happe-leelise tasakaalu. Vereplasama madalamolekulaarseid aineid on u
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning are
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toruluudel 2, kumma
Dermis (koorium) ehk pärisnahk 3. Submukoosa 3. Hüpodermis (subkuutis) ehk alusnahk Luukude ja luud Koostis: · 25% vett ja 75% kuivkaal, · viimasest ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni ja ca 60-70% anorgaanilist ainet, mis jääb järele peale tuhastamist luutuhana, milles · 85% kaltsiumfosfaati · 10% kaltsiumkarbonaat · natiivses organismis on kaltsium ja fosfaat peamiselt hüdroksüapatiidina Funktsioonid: · Toetab ja kaitseb siseorganeid · Kaltsiumi (ca 1000g) ja fosfaatide (P 800g) reservuaar · Vereloomeorgan - luuüdi · Lihaste kinnituskohaks Luukude: · Luukude on sidekoeliik, mida iseloomustab intertsellulaarse substantsi mineraliseerumine · Koosneb käsnollusest ja plinkollusest · Plinkollus koosneb osteonidest Luukoe rakud: · Osteoblastid luurakkude noorvormid, mis diferentseeruvad mesenhümaalsetest tüvirakkudest
vaja talvel sooja vett). Intensiivselt saab kasvatada vähi asustusmaterjali. Ekstensiivne kasvatus vähkide pidamine neile sobivas veekogus ja väljapüük kui nad on jõudnud vajaliku suuruse ja arvukuseni, on lihtne ja võib olla tulus kuid tulu ei teki kiiresti. Poolintensiivne kaubavähi kasvatus toimub selleks rajatud tiikides ja vähkide söötmise ning sorteerimise abil, kuid on samuti suhteliselt aeglase käibe ja väikese toodanguga. Kaubavähi suuruseks kasvab vähk 45 aastat. Vähikasvatuseks pole vaja keerulisi ja kalleid rajatisi. Vähitiigid võivad olla väikesed ja lihtsa konstruktsiooniga pindalaga kuni 0,2 ha, tarvitatav vee kogus on vähene 5 l minutis 1000 vähi kohta, erilisi söötasid pole vaja. Seega on vähikasvatus sobiv ka talunikele. Kaubavähi toodang võib olla meie kliimas kõige rohkem 5-
Rakuplasma ehk tsütoplasma koosneb peamiselt veest, anorgaanilistest ainetest ja orgaanilistest ühenditest. Plasma ümbritseb rakutuuma ja organelle. Veel on temperatuuri reguleerimise ja kandja ülesanne, samuti mängib vesi ka lahusti rolli. Anorgaanilised ained sisenevad rakkudesse soolade kujul, sest rakk ei suuda neid ise toota. Lahuses esinevad soolad positiivselt laetud ioonide (katioonide) ja negatiivselt laetud ioonide (anioonide) kujul. Tähtsamad katioonid on naatrium, kaalium, kaltsium ja magneesium. Sagedamini esinevad anioonid on kloriid, bikarbonaat, anorgaaniline fosfaat ja sulfaat. Raku sisemuses on ülekaalus kaalium-, magneesium- ja fosfaatioonid. Rakuvaheruumis ehk interstiitsiumis esinevad peamiselt naatrium- ja kloriidioonid. Valgud (proteiinid), rasvad (lipiidid), süsivesikud (suhkrud) ja nende laguproduktid on rakuplasmas leiduvad orgaanilised ained. Autosoomid – mittesugulised kromosoomid Heterosoomid – sugulised kromosoomid
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
annaabi.ee 
