Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õhk (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
1.Õhu omadused:
Kuna õhk on läbipaistev, siis me seda ei näe.Õhk on loomade eluks hädavajalik.Kõik elusorganismid hingavad õhku.Õhk on elupaigaks taimedele ja loomadele.Õhus lendavad putukad ja linnud .Helide kuulmine toimub õhu võnkumise tõttu.Õhk koosneb mitmetest ainetest.Õhk on gaaside segu.Õhus on vajalik meile hingamiseks hapnik.Õhk ümbritseb meid kõikjal.Õhk täidab ruumi.
2.Õhu koostis:
Õhu koostis on kõikide organismide jaoks väga oluline.Kõige rohkem on õhus lämmastikku(78%).Hapniku on umbes viiendik (21%).Süsihappegaasi on õhus väga vähe (0,03%).Peale selle sisaldab õhk veel vähesel määral mingeid gaase.Elusorganismidele on õhu kõige tähtsam osa hapnik.Organismid vajavad hingamiseks puhast õhku.Mida vähem on õhus lisaaineid seda puhtam on õhk.Mürgised lisaained kahjustavad taimi,loomi ja inimesi.Peame vältima kahjulike ainete sattumist õhku.Õhuniiskus on veeauru sisaldus õhus. Looduslikus õhus on alati veeauru.Soe õhk mahutab rohkem kui jahe õhk.Suvel on õhuniiskus suurem kui talvel.Õhurõhku me tunnetame .Normaal õhurõhk on 760mm/Hg.Madalama õhurõhu korral oleme loiumad kui tavaliselt.Õhutemperatuur kõigub aasta jooksul pidevalt.Organismidel on sellega toimetulekuks mitmeid kohastumusi.
3.Tuul:
Õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale .Õhu liikumist põhjustavad õhumasside erinev temperatuur ja rõhk.Tuul aitab soojust ühest kohast teise edasi kanda.Tuul on õhu liikumine.Rannikul puhuv tuul on briis.Päeval puhub merelt maale merebriis .Suvel soojeneb maapind kiiremini kui vesi.Soe õhk on kergem ja lükatakse külma õhu poolt üles.Maapinna kohal kujuneb välja madala õhurõhuga ala.Vee kohal ei soojene õhk nii kiiresti kui maapinna kohal.Õhk jääb jahedamaks ja raskemaks.Kujuneb välja madalama rõhuga ala.Tuul puhub merelt maale.See on merebriis.
Öösel puhub maalt merele maabriis .Öösel jahtub maapind kiiremini kui vesi.Maapinna kohal on õhk külmem ja raskem.Järelikult kujuneb sealt välja kõrgema rõhuga ala.Veekogu kohal on öösel õhk soojem.Seal on madalama rõhuga ala.Et õhk liigub madalama rõhuga alalt kõrgema rõhuga alale, siis puhub tuul maalt merele.See on maabriis.
Tugeva tuulega tundub ilm külmem.Tuul võtab kehalt soojust ära.Mida tugevam on tuul , seda rohkem võetakse soojust ära.Tuule suunda näitab tuulelipp .Tuule kiirus näitab, kui kiiresti liigub õhk sekundis.Sele järgi vaatame, kui tugev tuul on.
Õhk #1 Õhk #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor stever Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

2021 Met-eksami konspekt
119
pdf

2021 Met-eksami konspekt

Raamatud I ptk https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235219/mod_resource/content/2/meteorology.today.I.pdf ● Maa keskmine temperatuur 15C ● 99% atmosfäärist madalamal kui 30km ● Lämmastik 78%, õhk 21% ● CFC - kasvuhoonegaas (freoon). Stratosfääris lagunevad UV toimel, vabaneb Cl, mis lõhustab O3. Tekivad nn osooniaugud ● 1DU (dobson units) - gaasikihi paksus 10mikromeetrites, kui moodustuks sellest puhast gaasist kiht nt maapinnal ● Keskmine temperatuuri gradient 6,5C 1km kohta ● Temperatuuri inversioon - kõrgusega õhutemperatuur kasvab ● Ühtlane muutus on kuni tropopausini , ss kõik pea peal. Õhk ei lähe külmemaks

Klimatoloogia ja meteoroloogia
HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker
7
doc

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker

Situatsioone atmosfääris.)3.Sünoptiline mesosfäär ja mesopaus. Mesopaus on baromeetrilise astme abil muutumisest Atmosfääris. ja mesoskaala(tegeleb ilma kohta käiva kõige külmem. Neljas kiht on termosfäär. Kui rõhu taandamisel merepinnale ei ole Aktinomeetrias on kõige rohkem levinud info analüüsi ja uurimisega üle Viies on eksosfäär, kus õhk puudub. nõutav eriti suur täpsus, võib rõhku Bougier läbipaistvuse koefitsient Pm ja Linke laia,sünoptilise piirkonna,et Õhu tihedus: Õhu tihedus sõltub õhu taandada ühelt sumedustegur Tm.Bougier valemist. idetifitseerida sünoptilises skaalas kõrguselt teisele (kõrguste vahe korral z < Pm=m(koren)Sm/So

Hüdrometeoroloogia
Üldmeteoroloogia konspekt
42
docx

Üldmeteoroloogia konspekt

ja vertikaalne liikumine, kujuneb ilm. Tropopaus ehk substratosfaar. Vahekiht (üleminekukiht) troposfääri ja selle kohal asuva kihi, stratosfääri, vahel, paksus 1­3 km. Tropoapusi iseloomulikuks tunnuseks on temperatuuri langemise oluline aeglustumine kõrgusega. Tropopausis esinevad väga tugevad jugavoolud. Jugavoolud kujutavad endast kõrgustel 10-15 km paiknevaid tuule lamedaid "voolutorusid" kõrgusega 2-4 km ja laiusega 300-400 km, kus õhk liigub kiirusega 200-300, kuni 700 km/h. Jugavoolude tekkimiseks on vajalik poolustele lähema külma ja ekvaatorile lahemate alade soojema õhu kokkupuude. Seega, vastavalt aastaajale jugavoolude asukoht nihkub vastavalt kas pooluste voi ekvaatori suunas. Kummalgi poolkeral on kaks jugavoolude piirkonda: polaarne ja subtroopiline. Jugavooludes liigub õhk ida suunas. Stratosfaar - Algab kõrguselt ca 11 km ja ulatub kõrguseni ca 50 km. Temperatuur jääb

Üldmeteoroloogia
Maateaduse aluste kordamine eksamiks
52
doc

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

kõrgemates kihtides, st allpool asub külmem õhukiht. Põhjustab gaaside vertikaalse segunemise peatumise atmosfääris peamiselt kahel põhjusel: 1. kõrval asuva õhu liikumisel: külm õhumass liigub mingile alale, surudes seal olnud soojema õhu kõrgematesse kihtidesse (külm front). Soe õhumass liigub külma peale (soe front) 2. pilvitu vaikse ilma korral maapind jahtub kiiresti (kiirgab soojust), külm õhk koguneb lohkudesse, orgudesse. Vee kihistumine maailmameres:  maailmamere vee temperatuur on kõrgem pinnalähedases kihis, mis soojeneb päikesekiirguse toimel. Sügavuse suurenedes kahaneb päikesekiirguse soojendav toime ja lainetusest tulenev vee segunemine lakkab, seetõttu langeb vee temperatuur väga kiiresti  temperatuuri hüppekiht e. termokliin – kiht, kus vee temperatuur kahaneb väga kiiresti

Maateadus
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Samuti prügilad, millest lendub CO2-te ja metaani.  Peamisteks saasteaineteks peetakse vääveldioksiidi, lämmastikoksiidid, peened PM10-osakesed, eriti peened PM2,5-osakesed, plii, osoon, benseeni jpt.  Välisõhu probleemid Eestis on põhiliselt seotud põlevkivil põhineval energiatootmisel  CO2 emissioon Eestis kõrge, tekitab kasvuhoonegaase.  Peamised terviseprobleemid, mida saastunud õhk põhjustab, on seotud hingamisteedega (astma, bronhiit, kopsuvähk) ning südame ja veresoonkonnaga  Eestis põhjustab õhu saastatus umbes 600 surma haiguste näol.  Siseõhu saastatust tekitavad: hallitus, tolm, tubakasuits, majapidamistarbed ja mürgid, gaasid (radoon, vingugaas), hoone ehitamisel kasutatud materjalid (asbest, plii jne)  Müra ja vibratsioon peamiselt linnades, seal on suurim liiklus, ehitus, tööstused,

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

nefr- neeru- nefriit (neerupõletik) neo- uus neoplasm (uusmoodustis = kasvaja) neuro- närvi- neuroos (närvihäire) oftal- silma- oftalmoloog (silmaarst) oligo- vähe oligofreenia (arenguhäire) ot- kõrva- otiit (kõrvapõletik) para- kõrval- paragripp (gripi sümptomitega hingamisteede nakkus) pneu- kopsu-, õhk pneumoonia (kopsupõletik) polü- palju polüuuria (uriinierituse suurenemine) polütrauma (mitme organi trauma) post- pärast posttraumaatiline (traumajärgne) pro- enne prognoos (ennustus) pseudo- vale- pseudokrupp (kõripõletik, mis ei ole krupp) psühho- vaimu- psühhopaat (vaimuhaige) pulmo- kopsu- pulmoloog (kopsuarst)

Esmaabi




Meedia

Kommentaarid (2)

nimetusitt profiilipilt
nimetusitt: Üht-teist head leidis siit ikka
16:09 29-01-2013
belladonnakillz profiilipilt
belladonnakillz: hea materjal õhu kohta, vist
19:17 17-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun