Õhk (2)

Sarnased õppematerjalid

119

pdf

2021 Met-eksami konspekt

Raamatud I ptk https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235219/mod_resource/content/2/meteorology.today.I.pdf ● Maa keskmine temperatuur 15C ● 99% atmosfäärist madalamal kui 30km ● Lämmastik 78%, õhk 21% ● CFC - kasvuhoonegaas (freoon). Stratosfääris lagunevad UV toimel, vabaneb Cl, mis lõhustab O3. Tekivad nn osooniaugud ● 1DU (dobson units) - gaasikihi paksus 10mikromeetrites, kui moodustuks sellest puhast gaasist kiht nt maapinnal ● Keskmine temperatuuri gradient 6,5C 1km kohta ● Temperatuuri inversioon - kõrgusega õhutemperatuur kasvab ● Ühtlane muutus on kuni tropopausini , ss kõik pea peal. Õhk ei lähe külmemaks

Klimatoloogia ja meteoroloogia

7

doc

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker

Situatsioone atmosfääris.)3.Sünoptiline mesosfäär ja mesopaus. Mesopaus on baromeetrilise astme abil muutumisest Atmosfääris. ja mesoskaala(tegeleb ilma kohta käiva kõige külmem. Neljas kiht on termosfäär. Kui rõhu taandamisel merepinnale ei ole Aktinomeetrias on kõige rohkem levinud info analüüsi ja uurimisega üle Viies on eksosfäär, kus õhk puudub. nõutav eriti suur täpsus, võib rõhku Bougier läbipaistvuse koefitsient Pm ja Linke laia,sünoptilise piirkonna,et Õhu tihedus: Õhu tihedus sõltub õhu taandada ühelt sumedustegur Tm.Bougier valemist. idetifitseerida sünoptilises skaalas kõrguselt teisele (kõrguste vahe korral z < Pm=m(koren)Sm/So

Hüdrometeoroloogia

42

docx

Üldmeteoroloogia konspekt

ja vertikaalne liikumine, kujuneb ilm. Tropopaus ehk substratosfaar. Vahekiht (üleminekukiht) troposfääri ja selle kohal asuva kihi, stratosfääri, vahel, paksus 1­3 km. Tropoapusi iseloomulikuks tunnuseks on temperatuuri langemise oluline aeglustumine kõrgusega. Tropopausis esinevad väga tugevad jugavoolud. Jugavoolud kujutavad endast kõrgustel 10-15 km paiknevaid tuule lamedaid "voolutorusid" kõrgusega 2-4 km ja laiusega 300-400 km, kus õhk liigub kiirusega 200-300, kuni 700 km/h. Jugavoolude tekkimiseks on vajalik poolustele lähema külma ja ekvaatorile lahemate alade soojema õhu kokkupuude. Seega, vastavalt aastaajale jugavoolude asukoht nihkub vastavalt kas pooluste voi ekvaatori suunas. Kummalgi poolkeral on kaks jugavoolude piirkonda: polaarne ja subtroopiline. Jugavooludes liigub õhk ida suunas. Stratosfaar - Algab kõrguselt ca 11 km ja ulatub kõrguseni ca 50 km. Temperatuur jääb

Üldmeteoroloogia

52

doc

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

kõrgemates kihtides, st allpool asub külmem õhukiht. Põhjustab gaaside vertikaalse segunemise peatumise atmosfääris peamiselt kahel põhjusel: 1. kõrval asuva õhu liikumisel: külm õhumass liigub mingile alale, surudes seal olnud soojema õhu kõrgematesse kihtidesse (külm front). Soe õhumass liigub külma peale (soe front) 2. pilvitu vaikse ilma korral maapind jahtub kiiresti (kiirgab soojust), külm õhk koguneb lohkudesse, orgudesse. Vee kihistumine maailmameres:  maailmamere vee temperatuur on kõrgem pinnalähedases kihis, mis soojeneb päikesekiirguse toimel. Sügavuse suurenedes kahaneb päikesekiirguse soojendav toime ja lainetusest tulenev vee segunemine lakkab, seetõttu langeb vee temperatuur väga kiiresti  temperatuuri hüppekiht e. termokliin – kiht, kus vee temperatuur kahaneb väga kiiresti

Maateadus

90

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Samuti prügilad, millest lendub CO2-te ja metaani.  Peamisteks saasteaineteks peetakse vääveldioksiidi, lämmastikoksiidid, peened PM10-osakesed, eriti peened PM2,5-osakesed, plii, osoon, benseeni jpt.  Välisõhu probleemid Eestis on põhiliselt seotud põlevkivil põhineval energiatootmisel  CO2 emissioon Eestis kõrge, tekitab kasvuhoonegaase.  Peamised terviseprobleemid, mida saastunud õhk põhjustab, on seotud hingamisteedega (astma, bronhiit, kopsuvähk) ning südame ja veresoonkonnaga  Eestis põhjustab õhu saastatus umbes 600 surma haiguste näol.  Siseõhu saastatust tekitavad: hallitus, tolm, tubakasuits, majapidamistarbed ja mürgid, gaasid (radoon, vingugaas), hoone ehitamisel kasutatud materjalid (asbest, plii jne)  Müra ja vibratsioon peamiselt linnades, seal on suurim liiklus, ehitus, tööstused,

Keskkonnakaitse ja säästev areng

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

nefr- neeru- nefriit (neerupõletik) neo- uus neoplasm (uusmoodustis = kasvaja) neuro- närvi- neuroos (närvihäire) oftal- silma- oftalmoloog (silmaarst) oligo- vähe oligofreenia (arenguhäire) ot- kõrva- otiit (kõrvapõletik) para- kõrval- paragripp (gripi sümptomitega hingamisteede nakkus) pneu- kopsu-, õhk pneumoonia (kopsupõletik) polü- palju polüuuria (uriinierituse suurenemine) polütrauma (mitme organi trauma) post- pärast posttraumaatiline (traumajärgne) pro- enne prognoos (ennustus) pseudo- vale- pseudokrupp (kõripõletik, mis ei ole krupp) psühho- vaimu- psühhopaat (vaimuhaige) pulmo- kopsu- pulmoloog (kopsuarst)

Esmaabi

Meedia

Kommentaarid (2)