Meriroosid (0)

1 Hindamata

Meriroosid
Märjamaa Gümnaasium
8.C
Kertu Leppsalu
Tutvustus
Meriroosid on ainuõõssete
hõimkonda kuuluvad lilli
meenutavad õisloomad
Meriroosid kasvavad peamiselt
troopikameredes
Click to edit Master text styles
Välimuselt värvikirevad
Second level
Läbimõõt kuni 1.5 meetrit
●
Third level
Kiskjalised
●
Fourth level
●
Fifth level
Elupaik
Meriroosid elavad peamiselt
https://
troopilistes meredes ning
www.youtube.com/watch?v=DOXlbCRDuok
Läänemerest pole neid leitud
Armastavad soolast vett
Kinnituvad merepõhja kivide
või kaljude külge
Kogu oma elu elavad nad ühes
piirkonnas
Toitumine
Meriroosid toituvad kombitsate https://www.youtube.com/watch?v=nI8A61uqybw&list=PLD2_WcUqZMOHdwDcAIeckkF4TnQvK9F3V
abil: ootavad kuni kala või
mõni väike selgrootu lähedale
ujub ning siis tõmbab ta saagi
kombitsatega suuava poole
Seedimine toimub kehaõõnes
Jäänused paisatakse suuava
kaudu välja
Paljunemine
Click icon t
Saavad oma keha jagada
Click
o add pictu
kaheks
icon to add pi
r
c
e
ture
Annavad ära osa tallast,
millest areneb uus meriroos
Mõned eritavad muna- ja
seemnerakke
Sugulisel teel paljunemisel
paisatakse vette palju
seemnerakke millele järgneb
viljastumine
Viljastunud munarakud langevad
merepõhja ning hakkavad seal
kasvama
Tähtsus loomadele
Meriroosid on elupaigaks
kaladele , vähkidele,
väikestele selgrootutele
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Tähtsus inimesele
Inimesed kasutavad
meriroose kaunistuseks,
Näiteks suveniirideks ja
eheteks
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Meriroosilised
https://
www.google.ee/search?q=meriroosid&oq=mer&aqs= chrome .0.69i59j69i57j69i59l2j69i60j69i59.1685j0j7&sourceid=chrome&espv=210&es_sm=122&ie=UTF-8
http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/6teema/loodus/meriroosid.ht m
https://www.youtube.com/results?search_query=Actiniaria&sm=3
Aitäh vaatamast!
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level

Document Outline

Slide 1
Tutvustus
Elupaik
Toitumine
Paljunemine
Tähtsus loomadele
Tähtsus inimesele
Kasutatud kirjandus
Aitäh vaatamast!

.PPTX Laadi alla originaalfail 9 lk · .pptx · 2 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KertuBelieve Õppematerjali autor

Lihtne powerpoint meriroosidest

meriroosid selgrootu munarakud viljastumine jäänused

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

Kehaseinas ja suuõõnt ümbritsevatel kombitsatel asetsevad arvukad kõrverakud, mis on vajalikud saagi püüdmiseks ja enesekaitseks. Seedimine: toimub kehaõõnes. Närvisüsteem: võrkjalt paiknevad närvirakud, mis omavahel jätketega ühendatud. Meeleelundid: polüüpidel puuduvad, meduusidel täppsilmad. Neil on koed olemas, kui organid ei ole eristunud. Ainuõõssed sigivad pungudes või suguliselt. Ainuõõssetel on neli suuremat rühma: hüdrad, meduusid, meriroosid ja korallid. Hüdra on sale, umbes 1 cm pikkune keha. Ülemises otsas on suuava ümbritsevad kombitsad, millega püüab toitu ja suunab suuava poole. Ta elab polüübina. Toiduks on väikesed ujuvad loomad: sõudikud, vesikirbud ja teised väikesed vähid. Hüdra sigib nii pungudes kui ka suguliselt. Meduusid on mereloomad, kelle lai kumer keha meenutab vihmavarju. Liiguvad oma keha järsult kokku tõmmates. Tal on omapärane paljunemisviis. Tema elutsüklis on nii meduusi-

Bioloogia

doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka

Bioloogia