100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
villagernr7
Õppematerjali autor
vastupidavus nakkustele ja haigustele, et normaalselt areneda ja funktsioneerida, ning et suudaks parandada kehalisi kahjustusi. Tasakaalustatud toitumise puhul on oluline kalori- ja vaheldusrikas toit ning söömine kindlatel kellaaegadel. Igapäevaselt tuleks tarbida kõiki toiduenergiagruppe. Ei tohi liialdada keedusoolaga (piisab 0.5 grammist päevas). Toidu valmistamisel tuleks eelistada keetmist või hautamist. Paljud arvavad, et milleks mulle vaja seda tervislikku toitumist. Kuid nad ei pruugigi teada, mida toob endaga kaasa ebatervislik toitumine. Rasvumine kurnab meie südant ja lühendab eluiga. Kust teada saada mida tervisliku toitumise all mõeldakse? Tänapäeval on selleks õnneks olemas palju raamatuid, internet ja miks ka mitte pöörduda perearsti poole. Mina valisin selle teema sellepärast, sest väga tähtis on teada kui palju ja mida sa sööd, ning kuidas see meid mõjutab 2 ÜLEVAADE KIRJANDUSE PÕHJAL 2.1 Tervislik toitumine
hingamine ja magamine. Õige toitumine avaldab suurt mõju sooritusvõimele, taastumiskiirusele ja enesetundele. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida ja võrrelda kahe kooli, Haljala Gümnaasiumi ning Rakvere Reaalgümnaasiumi ühe paralleelklassi toitumisharjumusi ning õpilaste teadlikkust tervislikust toitumisest. Uurimistöö käigus sooviti teada saada, kas valimisse kuulunud 10. klasside õpilaste vastuste tulemused on erinevad ja kas elukoht mõjutab noorte toitumist. Uurimistöö on jaotatud neljaks suureks peatükiks. Esimeses peatükis käsitletakse varem samal teemal läbiviidud uuringuid ja nende tulemusi. Teises peatükis süvenetakse toidule ja tervisele üldiselt ning tuuakse välja esmased põhimõtted toidu valikul. Kolmandas peatükis on peamine rõhk tasakaalustatud toitumisel. Neljas peatükk käsitleb dieeti ning erinevaid toitumishäireid, mis võivad tekkida mitte kontrolli all oleva kaalulangetuse tagajärjel.
11 Kui sageli end kaaluda? Sageli on kaalunumbrile ebarealistlikud ootused. Nagunii läheb vahepeal üles, tekivad platood. Jätkusuutlik kaalukaotus ei ole kunagi sirge joon, pigem nagu aktsiaturg üles-alla. Mõnda see motiveerib, ka väike tõus motiveerib pingutama, teistel mitte. Kaal on hea, kui see ei tekita stressi. Pead valima suhte kaaluga mis sind toetab. 5 Pointer 3: Sinu suhe kaaluga peab olema selline, mis sinu jaoks kõige paremini töötab. Kaalu mõjutavad paljud tegurid, mida sa ei saa kontrollida, alates une kvaliteedist jne. Kui kaal ei motiveeri, kasuta pigem non scales victories. NSV võib olla parem motivaator – iga elujuhtum, mis tuleb sinu pingutustest, kuid ei ole näha kaalul. Riidenumbri vahetumine, parem liikumine, ilusam nahk, rohkem energiat. Küll kaal ka järele tuleb. Kaalukaotuse staadiumid Kaalukaotus on teekond, tavaliselt on seal 4 + 1astet, kõigil ei pruugi kõik esineda.
vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste ,,toit" alla ei kuulu: sööt, elusloomad, välja arvatud juhul kui need on ette valmistatud turule viimiseks inimtoiduna; taimed enne saagikoristust; ravimid; kosmeetikatootet; tubakas ja tubakatootet; narkootilised ja psühhotroopsed ained; jääkproduktid ja saasteained. Toitumine on järelikult kõige selle, mida loetakse toiduks, tarbimine. Meie organism vajab mitmekülgset toitumist eelkõige selleks, et tagada hea tervis, kasvamine ja võime järglasi saada. Kõik sellele lisanduv on juba inimese ajutegevuse vili mõnud ja ahvatlused, gurmaanslus, heaolu, erilised kehalised saavutused jm. Toitumisvajadusest annab organism märku näljatundega. Kui me ei söö piisavalt, tunneme väsimust, meil esineb keskendumisraskusi ja hingeldamist, samuti oleme vastuvõtlikumad haigustele. Inimkeha funktrsioneerimine sõltub rakkude tööst. Rakud aga vajavad
et tervislik toitumine on neutraalne, ei tee ta tervist paremaks, ega ka hullemaks. Aga miks peaks siis toituma tervislikumalt, kui saaks juba tervistavalt? Kas see on üldse võimalik? On teada, et inimese organism kulub ja kannatab juba niisama. Teadlased on välja uurinud, et isegi, kui inimene elaks täpselt nii nagu peaks, tekviad inimese organismis ikkagi vead. Seda sellel tõttu, et pidevalt rakke ,,kopeerides" tekivad vead ning need mõjutavad meie organismi palju. Alati küll ei ole vead halvad, kuid siiski rakkudes tekkinud mutatsioonid ei ole meile normaalsed ning mõjutavad meie ainevahetust (Britannica). Lisaks on inimese ainevahetus peale vanuse mõjutatud muudest geneetilistest aspektidest, millest tulevad igasugused allergiad ning toitained, mida organism ei omasta, inimese aktiivususest ning ei saa kõrvale jätta ka mõtlemise olulisust. On juba teada tuntud fakt, et
3. LÜHIINTERVJUU Esitasin oma tädipojale paar toitumisalast küsimust, ta on tegutsenud professionaalse sportlasena üle 8 aasta. 1. Kui tähtis on toitumine spordis? Kes reguleerib sinu toitumisharjumusi (nt treener, arst, sina ise vms)? M: Toitumine peaks olema tähtis kõikidele inimesele. Kuid spordis on toitumisel veel suurem roll, kuna valesti söömine viib maksimaalse soorituse alla. Algajana jälgis mu toitumist koondise treener, kuid nüüd teen seda iseseisvalt. 2. Mitu korda päevas ja kus sööd? M: Ma söön päevas 4-5 korda, kuid oleneb ka treeningu intensiivsusest ja mahust. Kui päevas on kaks trenni, siis söön tavaliselt rohkem. Toidu valmistan reeglina ise, kuid vahel külastan ka kindlaid meelepäraseid restorane. 3. Milliseid toiduaineid pead kõige enam sööma? Milliseid tohid kõige vähem süüa
Tervislik toitumine Mis on tervislik toitumine? · süüa tuleks 3 põhitoidukorda ja 2 oodet päevas. · valida tuleks midagi igast toiduainete grupist (teravili, puu-ja köögivili, piim ja piimatooted, seemned, õlid). · eelistada toitaineterikkamaid toiduaineid ja vähendada maiustuste ja kiirtoidu tarbimist. · süüa tuleks siis, kui oled näljane ja peatuda siis kui kõht saab täis. · Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: Söö vastavalt vajadusele: Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeea
TAPA GÜMNAASIUM Keili Viks 9.c klass Tänapäeva noorte toitumisharjumused Uurimistöö Juhendaja: Aivi Leimann TAPA 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1.Noorte toitumine koolis.................................................................................................... 4 2.Noorte toitumisharjumused välismaal.............................................................................. 5 3.Dieet..................................................................................................................................6 4.Noorte suvised toitumisharjumised...................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................................9 Kasu
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid