kaardistamiseks • Tahm Eesti õhus Bioindikatsioon • elusorganismide ja keskkonna vaheliste seoste tundmine • Tundes näiteks taimede olenevust keskkonnategurist, on võimalik nende keskkonnategurite määramine, väljaselgitamine taimede kui ka indikaatorite ehk näitajate abil • Kitsa ökoloogilise amplituudiga liigid, kes on kohastunud vaid kindlate, vähe varieeruvate tingimustega, sobivad indikaatorliikideks. • Nende indikaatorliikide esinemine ja elujõulisus peegelduvad keskkonna (vee, mulla, õhu, lähtekivimi) omadusi. • Mõned liigid peegeldavad ka keskkonnamuutusi, mida on põhjustanud inimtegevus. • Sellel p6hinebki bioindikatsioon - keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide abil. • Teatavate liikide esinemine, arvukus ja elujõulisus peegeldavad keskkonna saastumise astet. • Viola calaminaria - taim mis kasvab Alpides tsingimaardail. • Veekogude reostust näitavad teatud vetikad.
Tundes näiteks taimede olenevust keskkonnategurist, on võimalik nende keskkonnategurite määramine, välja selgitamine taimede kui indikaatorite ehk näitajate abil. Kitsa ökoloogilise amplituudiga liigid, kes on kohastunud vaid kindlate, vähe varieeruvate tingimustega sobivad indikaator liikideks. Nende indikaator-liikide esinemine ja elujõulisus peegelduvad keskkonna (vee, mulla, õhu, Click to edit Master text styles lähtekivimi) omadusi. Mõned liigid peegeldavad ka keskkonnamuutusi, Second level mida on põhjustanud inimtegevus. Sellel põhinebki Third level bioindikatsioon -keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide abil
Teise maailmasõda ja nõukogude võimu kehtestamine 1944. aastal lõhestasid eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks. Sel aastal siirdus pagulusse arvukalt loovinimesi (kirjanikke, kunstnikke, teadlasi), kes jätkasid uutes asukohamaades oma senist tegevust, kuigi nende looming jäi suuremale osale kodueestlastele kuni 1970 aastate lõpuni kättesaamatuks. Seetõttu otsustati eesti kultuur püsimajäämine siiski kodumaal ja just nende vastupanuvõime ja elujõulisus tagasid eesti kultuuri järjepidevuse ka nõukogude aastatel. Sõda ja sellele järgnenud vaimse surutise aastad andsid ränga tagasilöögi eelkõige kõrgkultuurile. Seevastu rahva kultuuriline aktiivsus jäi püsima ja väljendus eelkõige iseseisvusharrastuses. Edasi tegutsesid pilli-, rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. Taastus ka laulupidude traditsioon ning suursündmuseks kujnud 1947. aasta üldlaulupidu. 1950. aastate teisel poolel hakkas isetegevusharrastus taandnuma
Kultuuripoliitika:sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik kultuur;ideoloogiline surutis,raamatukogud puhastati kodanliku ühiskonna pärandist, punapropagandaKultuurielu lõhestatus:välis- ja kodueesti kultuur, paguluses olevad loovinimesed jätkasid oma tegevust ka välismaal, kodueesti loovinimeste vastupanu ja elujõulisus tagasid eesti kultuuri püsimiseLaulupeod ühendasid rahvast ja andsid vabaduse lootustEKP VIII pleenum:kirjanike ja haritlaste natsionalistideks nimetamine ja nende karistamine, arreteeriti ja põhikommunistid.Maakultuur-hääbus,sest elujärg paranes,inimesed võisid käia teatris, osteti raadioid, TV, koliti linna, otsiti paremaid töötingimusi jne.Haridus-1970 kohustuslik keskharidus,lõputunnistuse said ka need, kes seda ei õpitulemuste alusel ei väärinud
Kas Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik? Kas Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik? Tänapäeval mõistetakse jätkusuutlikut arengut kui säästvat arengut, millega rahuldatakse nii tulevase põlvkonna, kui ka praeguse põlvkonna vajadused. Et seda tagada tuleb rahuldada kõik neli suunda, milleks on heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja Eesti kultuuri elujõulisus. Probleeme tuleb lahendada üksikasjaliselt, ehk ühte probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Tekib küsimus, kas Eesti ühiskond areneb jätkusuutlikult? Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida. Mis on ühiskonna jätkusuutlikkus? Loodusliku keskkonna ja ressursside, inimressursside, sotsiaalse kapitali ja kultuurilise kapitali jätkusuutlikkus
Bioindikatsiooni meetodi aluseks on elusorganismide ja keskkonna vaheliste seoste tundmine. Tundes näiteks taimede olenevust keskkonnategurist, on võimalik nende keskkonnategurite määramine, välja selgitamine taimede kui indikaatorite ehk näitajate abil. Kitsa ökoloogilise amplituudiga liigid, kes on kohastunud vaid kindlate, vähe varieeruvate tingimustega sobivad indikaator liikideks. Nende indikaatorliikide esinemine ja elujõulisus peegelduvad keskkonna (vee, mulla, õhu, lähtekivimi) omadusi. Mõned liigid peegeldavad ka keskkonnamuutusi, mida on põhjustanud inimtegevus. Sellel põhinebki bioindikatsioon-keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide abil. Teatavate liikide esinemine, arvukus ja elujõulisus peegeldavad keskkonna saastumise astet. Kõige tuntum bioindikatsiooni rakendusviis on taimede kasutamine maavarade otsinguil. Klassikaline bioindikaator on kannikese liik Viola calaminaria, mis kasvab Alpides
1)Heaoluriigi ülesanded:püüda parandada inimese toimetulekuvõimalusi, sekkudes majandusse ja tulude jaotamisse;täidab sotsiaalseid ül ning reguleerib majandust;pakub ühishüvesid-võttes enda kanda teenuseid ja riske millest turg pole huvitatud, tõstes sellega turumajanduse efektiivsust.(2)heaoluriigi meetmed eesmärkide täitmiseks: jagunevad 2-ks. teenused ja väljamaksed.teenused-pakubseda millest turg pole huvitatud, Väljamaksed- erinevad toetused riigieelarvest ja kindlustusväljamaksetest. (3) heaoluriigi 2 tunnust:*ressursside ülekandmine-kantakse ühest valdkonnast teise;*pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks.(4)Siirdeühiskond ning 3 ohtu- periood kus 1 valitsemiskord asendub teisega.*rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist.*võib populaarseks muutuda autiritaarne valitsemine.*ülemine ühelt valitsemiskorralt teisele toob kaasa majanduskriisi.(5) 5 demokraatia tunnust- kodanikuvabaduste tunnustamine,...
Vihmatants Maagiline toiming Mõningad nõiad on sellele spetsialiseerunudki Hõimupidustused Kristlike või islami hümnide kaudu palutakse kõigevägevamalt vihmasadu Nõidus, ravimine ja vana kultuur Kõigil haigustel on psüühilised või maagilised põhjused Traditsioonilises meditsiinis kasutatakse taimede segusid või siis amulette Nganga-teadmamees või-naine kes on enamasti igas külas(pöördutakse esimesena haiguse puhul) Traditsioonide elujõulisus Jäärapead-tähtsalt kohal,pronksist ja puust, sümboliseerivad esivanemaid Kaunistused-puust sambad, nikerdused, figuurid Preestrid-perekonna/klanni juht tegutseb preestrina, hoolitseb pühamu eest Kaksikpeakirves-tormijumal Shango lennutab oma Aitäh!
Jätkusuutlik Eesti mis ja milleks? Kirjeldades iga eesmärgi sisu, komponente ja mõõdikuid, eesmärgi saavutamisega seotud ohte ja saavutamise põhimehhanisme ning soovitavat seisundit aastaks 2030, analüüsitakse Eesti pikaajalises arengustrateegias SE21 ühiskonna jätkusuutliku arengu eeldusi üleilmsete arengute kontekstis ja püstitatakse neli esmapilgul üsna vastuolulist eesmärki: · Eesti kultuuriruumi elujõulisus; · heaolu kasv; · sidus ühiskond; · ökoloogiline tasakaal. Üks SE21 paradokse on, et Eesti on jätkusuutlik, kui ühiskonnas toimub selgelt tajutav, mõõdetav ja kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas. Seega on jätkusuutlik see Eesti, kus on kindlustatud eesti kultuuri püsimine, inimeste heaolu kasv, ühiskonna terviklikkus ja tasakaal loodusega. Kõik väljapakutud eesmärgid on tähtsad ja ühtegi neist ei saa teisega asendada. Kui seame eesmärgiks Eesti jõudmise viie rikkama Euroopa rii...
· Sündivuse kasv või sisserände soosimine? · Rahvastiku kvaliteet-haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda · Vägivaldsed surmad, krooniliste haiguste levik, koolist väljalangevus jt näitajad iseloomustavad inimarengut · Strateegia ,,Säästev Eesti 21" inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine ohustab Eestit rohkem kui teised jätkusuutlikkuse tegurid · Jätkusuutlikkuse eesmärgid: eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus, heaolu kasv, hea valitsemine. Need on teatud määral vastuolulised eesmärgid. Kuidas neid saavutada? Vaata jätkusuutliku arendamise põhimõtted lk. 27. Kuidas jätkusuutlikkus tagada? · ÜRO ülemaailmne keskkonnastrateegia ,,Agenda 21" + rahvuslikud arengustrateegiad + tegevuskavad · Valdkonnastrateegiad. Näiteks lastekaitse, narkomaania ennetamise strateegia · Natura jt
Tasakaalustatud riigivõimuga kaasneb aktiivne ning tegus kodanikuühiskond. Polüarhia olulised tunnused on alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Eesti jätkusuutlikkuse eesmärgid: · Eesti kultuuri elujõulisus · Ühiskonna sidusus · Ökoloogiline tasakaalustatus · Heaolu kasv · Jätkusuutlik valitsemine Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas. Lisaks legitiimsusele peab jätkusuutlik valitsemine olema ka efektiivne (tulemuslik), läbipaistev ja kodanikke kaasav. Valitsemise efektiivsus näitab, kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada
Kas Eesti on jätkusuutlik ühiskond Jätkusuutlik ühiskond on ühsikond, kus toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja jätkusuutlikkuse eesmärgi vahel. Eesti puhul on nendeks Eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja heaolu kasv. Mainimata on aga jäetud tänapäeva Eesti üht suurimat nõrka kohta, demograafilist jätkusuutlikkust. See on küll lähedaselt seotud teise 4 valdkonnaga, kuid tema mõju tänapäeva ühiskonnas on kõige laastavam. Juba kümme aastat tagasi, Eesti Vabariigi 83 sünnipäeva kõnes mainis Lennart Meri: ,,Mulle teeb tõsist muret kasvav tööpuudus eestis, millega sammub kummalisel kombel taktsammu
Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhimõtete rakendamine tugineb elanikkonna keskkonnateadlikkuse arendamisele Säästev Eesti 21 Määrab kindlaks riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 Püüab omavahel ühindada üleilmsest konkurentsist tulenevad edukusnõuded, säästvaarengu põhimõtted ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamise Seostab majandus, sotsiaal ja keskkonnavaldkonna arengu nelja põhieesmärgi saavutamisel Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimeste heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal Click icon to add picture Click icon to add picture Kokkuvõte Inimkonna kiire juurdekasv tekitab mitmeid lokaalseid ja globaalseid keskkonnaprobleeme. Nüüdisaja looduskaitse põhieesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Tänapäeva loodusja keskkonnakaitse tuginevad rahvusvahelistele
et lähenevas on kriitiline piir: inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine ohustab Eesti jätkusuutlikkust enam kui teised strateegilised valdkonnad. ,,Säästev Eesti 21" on säästva arengu pikaajaline raamdokument. ÜRO arengu- ja keskkonnakonverentsi poolt vastu võetud ülemaailmne keskkonnastrateegia on ,,Agenda 21". 1. Eesti jätkusuutlikkus rajaneb neljal eesmärgil: Eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja heaolu kasv. Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas, ükskõik millise sihiasetuse kõrvalejäämine või sellest kaugenemine tähendab ohtu jätkusuutlikkusele. 2. Lisaks legitiimsusele peab hea valitsemine olema ka efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Valitsemise efektiivsus näitab, kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada
Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jane Rähni KESKKONNA STRATEEGIA JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Keskkonnajuhtimissüsteem lk 4 Ökomärgis lk 5 Säästev areng Eestis lk 6 Eesti kultuuriruumi elujõulisus lk 6 Inimese heaolu kasv lk 7 Sotsiaalselt sidus ühiskond lk 7 Ökoloogiline tasakaal lk 8 Looduslike protsessise seatus ja tasakaal lk 9 Kokkuvõte lk 10 Kasutatud materjal lk 11 2 Sissejuhatus Keskkonnaprobleemid ümbritsevad pidevalt meid kõiki
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves KESKKONNA STRATEEGIA JA SÄÄSTEV ARENG Referaat Tallinn 2014 Sissejuhatus. Keskkonnaprobleemid on osa meie igapäevaelust: iga inimene on kuulnud kliimamuutustest, naftareostustest, vihmametsade ning üldse metsade hävimistest, üleujutustest ja nende halbadest tagajärgedest meie keskkonnale. Kahjuks kõik see on suuresti inimtegevuse tagajärg. Kas siis teadmatusest või hoolimatusest aga keskkonna probleemid on väga aktuaalsed ja igapäev meie silme all. Keskkonnastrateegia. Keskkonnastrateegia on riigi või teatud piirkonna, ettevõtte või muu organisatsiooni keskkonnategevuse põhimõtted ning pikemaajalised sihid ja arengusuunad, eesmärgid ning nende saavutamiseks kaasatavad organisatsioonid. Keskkonnastrateegia määratletakse keskkonnapoliitika arendusena või iseseisva dokumendina...
varem isegi kuulanud, ning kuulates ja nähes neid veel Evita muusikalis, võimendasid ainult muusika elamust. Kindel lemmik neist lauludest on kindlasti ,,Don`t Cry for Me Argentina". Osatäitjatest jäid kõige rohkem meelde meesosatäitjad Marko Matvere ja Vaiko Eplik, sest nende hääl ja isiksus sobis nende mängitava karakteriga väga hästi. Minu jaoks väga muljetavaldav oli Marko Matvere võimas hääl, mis oli perfektne tema mängitavale riigipeale. Vaiko Epliku noor elujõulisus andis talle särtsu ka laulmises ning see sobis tema rolli igati. Maarja-Liis Ilus kes mängis Evat ei olnud nii rolli sobiv kui teised, sellepärast tema isiksus on liiga malbe Eva karakteri jaoks. Kui oli vaja laulda jõuliselt siis jäi minu arust Eva esitlus natuke nõrgaks, kuid enamasti olin Maarja-Liisi esitlusega rahul. Mulle ei meeldinud see, et kõlarid töötasid piisavalt kõvasti segamaks mind aeg ajalt laulu sõnade kuulamisel
ARUTLUS Kas Eesti Vabariik on jätkusuutlik? Mis on jätkusuutlikkus või jätkusuutlik areng? See on niisugune arengutase, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal arengueesmärgil, milleks on Eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ning heaolu kasv. Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas. Ükskõik millise sihtasutuse kõrvalejäämine või sellest kaugenemine tähendab ohtu jätkusuutlikkusele. Teatud ajaperioodil võib olla mõne eesmärgi poole liikumine rohkem võimendatud, näiteks 1990. aastatel domineeris Eesti ühiskonnas heaolu- ja majanduskasvu temaatika. Ajutiselt kõrvale jäänud eesmärkidele tuleb aga järgmisel ajaperioodil suuremat tähelepanu panna. On tähtis, et süsteem säilitaks oma...
Eestis on praegu siirdeühiskond ehk üleminekuühiskond (ühiskonna arenguetapp, mille käigus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale; probleemiks aeglane demokraatia areng, mis põhjustab poliitilist ebastabiilsust). Jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid hüve. Jätkusuutlikus riigis toimub kooskõlaline liikumine nelja eesmärgi suunas (kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus, heaolu kasv). Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Valitsemine peab olema tulemuslik, võimulolijad peavad hindama samu väärtusi mis rahvas. Rahvaarvu peab hoidma suurena. Jätkusuutlikkuse probleemideks on meil suur suremus ning sellest tingitud madal iive, suur väljaränne ning linnastumine. Sotsiaalne
Konventsioon sätestab kolm põhiõigust, mida sellega ühinenud riik peab tagama: keskkonnainfo kättesaadavus, üldsuse osalemine keskkonnaasjade otsustamises ning juurdepääs õigusemõistmisele. Eesti säästva arengu riiklik strateegia ,,Säästev Eesti 21" pakub välja eesmärgid ja tegevussuunad, mis aitaks kaasa Eesti jätkusuutlikule arengule pikemas perspektiivis. Eesti säästva arengu neli arengueesmärki on järgmised: · Eesti kultuuriruumi elujõulisus · Inimese heaolu kasv Sotsiaalselt sidus ühiskond Ökoloogiline tasakaal
järele on suur nõudlus, võetakse kasutusele ka uute maavarade leiukohad, ning metsa eksport on tulus vaesele riigile. Kiire metsamaa vähenemine on eriti hoogne vihmametsades: Amazonase madalikul, Indoneesia saarestikus, Kongo jõgikonnas jne…. Ka okasmetsade raie on suur: Venemaal, Kanadas, USA-s ; kuid seal istutatakse uut metsa juurde, nii et üldpindala ei vähene. 9)Metsade majandamisel tuleks juhinduda säästva arengu põhimõtetest: lõpetada üleraie, tagada metsade elujõulisus, uuenemisvõime ja tootlikkus, tuleb säilitada ökosüsteemi ja veerežiimi jne… Selle tagamiseks kehtestavad riigid metsade säästliku majandamise seadusi ja kontrollivad nende täitmist ja tegelevad metsade kaitsmisega.
keskkonnatingimuste taluvuse tõstmine · Õnnestunuim geenitehnoloogiline taimesort ''kuldne riis''- suurendatud A- vitamiini ja karoteeni hulka. · GM- taimi kutsutakse ka ''muundkultuurideks'' Geeninokaut · Geeninokaut e. geenisihtimine-suunatud mutageneesiga tekitatav geenirike, mis geeni avaldumise täielikult välistab. · Sel viisil loodud taimi ja loomi nim. nokaut- organismideks. GMO plussid · Suurem saagikus · Taimede suurem elujõulisus · Ei pea kasutama taimekaitsevahendeid · Keskkonna saastavuse vähendamine · Meditsiinilised uuringud · GM-taimede loomine on odavam, produktiivsem, keskkonnasõbralikum. · seljatab Kolmanda Maailma näljahäda · parandab toidu kvaliteeti (näiteks McDonalds) · pikendab viljade säilivusaega GMO miinused · Eetikaprobleemid · Võib osutuda organismile kahulikuks · Maitseomaduste halvenemine · Looduslik mitmekesisus väheneb
Puhastati raamatukogud ja hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest, alles jäeti üksikuid. Samuti oli äärmiselt piiratud kirjanduse tellimine välismaalt. Eesti kultuur lõhestati kaheks: välis-ja kodueesti kultuuriks. Paljud loomeinimesed siirdusid pagulusse, et jätkata muil maadel oma senist tegevust. Kuid eesti kultuuri järjepidavuse ka nõukogude aastatel tagas just nende enamike eestlaste vastupanuvõime ja elujõulisus. Kuid siiski paljud loomeinimesed ja haritlased olid sunnitud oma senise loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone. Õnneks 1950. aastate teisel poolel vaimne surutis ühiskonnas leevenes mingil määral ja võimaldas haritlastel oma esialgse loomingu juurde naasta. Eesti kultuur taastus osaliselt ja selles mängis suurt rolli haritlaste uus põlvkond. 1960. aastatel toimus läbimurre mil ka poliitilised olud muutusid vabamaks.
Projekti Säästev Eesti 21 eesmärk on arendada Eesti jätkusuutlikust aastani 2030. Selle ideeks on murda välja praegusest bürokraatlikust süsteemist ning luua nii nimetatud arenguvõrgustikud. See hõlmab nii majandust, kultuuri kui ka keskkonda. 51 riigikogu liiget olid projekti pooldajateks ning pistisemeister ja endine keskkonnaminister Villu Reiljan kommenteeris projekti kui valemit edu saavutamiseks. Säästva Eesti 21 märksõnad on vaid õilsat laadi: kultuuriruumi elujõulisus, inimese heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal. Paraku on pärast 2005 aastat eesti ühiskond allamäge liikunud. Loomulikult ei ole selles süüdi Säästev Eesti 21. Kõik teavad, et ilma sihtideta on võimatu midagi saavutada, eriti Eesti segaühiskonnas. Ühiskonna moodustab rahvas, seega kui suremus on suurem kui sünd ning aborte tehakse peaaegu sama palju kui sünnitatakse, siis tundub riigi jätkusuutlikust rääkimine mõttetu utoopiana
on läbi kukkunud.Eesti elanikkond kaotas oma ühtekuuluvustunnet. See oli puhas näide sellest, et eestlaste ja venelaste vahel on vägagi pingelised ja arusaamatud suhted.Jätkusuutliku riigi üheks tunnuseks on ühiskonna sidusus, mis on Eesti jaoks valuline küsimus. Sellele tuleb pöörata tähelepanu ja otsida mingisuguseid lahendusi.Raske on elada ühel maa-alal ja vihata teineteist. Eesti kultuuri elujõulisus ei ole heal tasemel.Eesti keel lonkab, seda peab hoidma ning säilitama.Miks noored sõidavad ära nii massiliselt välismaale, kui me niikaua ootasime ja võitlesime oma iseseisvuse pärast? Nad müüvad oma kodumaad maha paremate karjäärivõimaluste pärast. Elanikkond tekitab ise olukorda, et Eestis ei jää haritud ja professionaalset tööjõuda. Vaatamata sellele, et praegune Eesti olukord on raske, meil on palju arenguruumi. Tallinn
Looduse uurimine (uurida inimtegevuse mõju ja kuidas võimalik seda peatada, leevendada N… Inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine N… Tarbijakäitumise kujundamine N… Rahvusvaheline koostöö (riikidevahelised kokkulepped) N… Riigisisesed meetmed 1995.a. säästva arengu seadus: loodusvarade ja looduskeskkonna säästliku kasutamise alused Säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ Arengueesmärgid: Eesti kultuuri elujõulisus, inimeste heaolu lõpp, sotsiaalselt sidus ühiskond, ökoloogiline tasakaal Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 Neli valdkonda: keskkond, tervis ja elukvaliteet; kliimamuutuste ärahoidmine ja õhu kvaliteet; maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine; loodusvarade säästev kasutamine ja jäätmetekke vähendamine Looduskaitseseadus (2004) Kaitsealad Maastikukaitseala – N… Looduskaitseala - N… Rahvuspark –
Turumehhanism tekitab küsimusi seoses sotsiaalse õigluse ja keskkonnakaitsega. Hinnad signaaliks, seega rikastel suurem sõnaõigus. Mis on aga jätkusuutlik? Äriline efektiivsus + üldsuse huvid kaitstud + loodus kaitstud elamis- Sotsiaalsed kõlblikkus huvid õiglus Keskkonna- Majanduslik kaitse efektiivsus elujõulisus 3 3.02.2014 EFEKTIIVSUS See tähendab vastuseid küsimustele MIDA TOOTA? KUIDAS TOOTA? Tootmisefektiivsus (productive efficiency) tähendab selliste tootmistehnoloogiate rakendamist, et ei toimuks sisendressursside asjatut raiskamist. Turumajandus tagab tootmisefektiivsuse. Jaotuslik efektiivsus (allocative efficiency) tähendab
strateegia aastani 2030, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edunõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Riigikogu poolt kiideti see heaks 2005. aasta septembris. Eesti säästva arengu riiklik strateegia ,,Säästev Eesti 21" pakub välja eesmärgid ja tegevussuunad, mis aitaks kaasa Eesti jätkusuutlikule arengule pikemas perspektiivis. Eesti säästva arengu neli arengueesmärki on järgmised: Eesti kultuuriline elujõulisus, inimese heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal. Et luua selgem raamistik Eesti säästva arengu riikliku strateegia ,,Säästev Eesti 21" elluviimise jälgimiseks tulevikus, on koostatud aruanne Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" rakendamise tulemustest , mis jätkusuutliku arengu näitajate valiku kaudu aitab täpsemalt sihistada säästva arengu strateegia eesmärgid ning annab ülevaate nende näitajate arengust viimastel aastatel.
Säästva arengu aluse loob 1995. aastast kehtiv Säästva arengu seadus. 0p-vale vastus, alates 1992 20)Millal ja kelle poolt kiideti heaks Eesti säästva arengu riiklik strateegia aastani 2030? Eesti säästva arengu riiklik strateegia aastani 2030 Säästev Eesti 21 on säästva arengu pikaajaline raamdokument, mis kiideti Riigikogus heaks 14.septembril 2005. 21)Millistele teemavaldkondadele keskendub Eesti säästva arengu riiklik strateegia aastani 2030? · Eesti kultuuriruumi elujõulisus · Heaolu kasv · Sidus ühiskond · Ökoloogiline tasakaal 22)Mis dokument loob aluse Eesti säästvale arengule? Eesti säästva arengu riiklik strateegia aastani 2030 on Säästev Eesti 21. Säästev Eesti 21 määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 ning seostab majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengud kooskõlas ülemaailmsete ja Euroopa Liidu suunisdokumentidega. 23)Nimeta Eesti pikaajalised arengueesmärgid aastani 2030
Kuidas tagada Eestis jätkusuutlik areng? / Milline ühiskond on jätkusuutlik ? * Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas. 1.ühiskonna sidusus 2. heaolu kasv 3. ökoloogiline tasakaalustatus 4. eesti kultuuri elujõulisus. Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab preaguse põlvakonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.( Jätkusuutlikust arengut rõhutab , et on vaja hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust. Teisiti öeldes- ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Rahvas peab võimu tunnustama, reegleid ja seadusi täitma = Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mis rahvas. ) Sündide arv peab ületama surmade arvu. Abielupaaridel peaks olema 2-3 last. Sisserände soosimine. rahvastiku kvaliteet. (inimeste haridustase, tervis, igal lapsel võimalus toitud...
Eutrofeerumine Geeniliselt muundatud organism GMO on elusolend, kelle pärilikkuse ainet on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud Milleks? GM-kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust Kergema vaevaga saada rohkem saaki Leevendada vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust GM toit Eelised Puudused Suurem saagikus Kultuurtaimede suurem Eetikaprobleemid elujõulisus Võib osutuda inimorganismile Keskkonna saastatuse kahjulikuks vähenemine Võib mõjuda keskkonnale Keskkonna puhastamine negatiivselt Muundatud geenid võivad üle kanduda umbrohule, muutes selle elujõulisemaks Maitseomaduste vähenemine GM taimed Kõige enam on geneetiliselt muudetud: Soja Mais Raps
- Ravimite tootmisel antibiootikumid. 7. Geenitehnoloogia. Geenitehnoloogia kasutab organismide pärilikkuse muutmiseks DNA siirdamist, mille tagajärjel luuakse uute pärilike omadustega organismid transgeensed organismid. 8. Geneetiliselt muundatud toiduainete eelised ja probleemid (KMO). Eelised: - Suurem saagikus leevendab inimkonna toidu probleeme - Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlus - Keskonna saastatuse vähandamine. Kasvatatakse kahjuritele mürgiseks muudetud transgeenseid kultuure. Probleemid: - Eetika probleemid. Igale organismile jäägu oma normaalne genoom. - Võib olla kahjulik inimese organismile ning võõrvalk võib põhjustada allergiat. - Muundatud geenidega põllukurtuurid võivad kanduda loodusesse. - Kahjurid muutuvad looduslike toimeainete vastu immuunseks ja paljunevad massiliselt. 9
Jätkusuutlikust arengust hakati rääkima juba 1970. aastail. Tollal peeti jätkusuutlikuks arenguks eeskätt ühiskonna ja looduse harmooniat. Tänapäeval on jätkusuutlik areng säästev areng, millega rahuldatakse nii tulevase põlvkonna vajadused, kui ka praeguse põlvkonna vajadused. Et seda tagada tuleb liikuda kooskõlaliselt kõigis neljas suunas, milleks on heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja Eesti kultuuri elujõulisus. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Kuid, kas Eesti ühiskond areneb jätkusuutlikult? Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida. Erinevate riikide heaolu võrreldakse mitmete näitajatega, nagu näiteks SKP, tootlikkus, teaduse ja arenduse kulutuste osakaal, kõrgtehnoloogiliste toodete eksport, hõive teadmusintensiivses
Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. GMO-de PLUSSID · Suurem saagikus (võimalus leevendada inimkonna toiduprobleeme) · Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlus, vastupidavus kahjuritele ja külmale · Keskkonna saastatuse vähendamine (vähem kemikaale) · Meditsiinilised uuringud (uued ravimid) · Keskkonna puhastamine (õlireostuse likvideerimine) GMO-de MIINUSED · Eetikaprobleemid - igal organismil oma genoom · Võib osutuda inimorganismile kahjulikuks (allergeenid) · Võib mõjuda negatiivselt keskkonnale (kahjurite immuunsus looduslike toimeainete suhtes)
Viljakusele on ohtlik ka alkoholi püsiv liigtarvitamine ja narkootikumid.. Kui mees joob üle seitsme ühiku nädalas, tuleks joogikvantumit vähendada. Suurel määral mõjutab mehe viljakust ka ülekaal, eriti rasvunud kõht kõhurasva mõjul on häiritud organismi hormonaalne keskkond. Liigne kehakaal muudab hormonaalsete häirete tõttu sperma omadusi, mille tulemusena on spermatosoide vähem, nende liikuvus ja elujõulisus on väiksem. See omakorda vähendab mehe viljakust. · Geneetilised haigused on tüüpilised ravimatud meeste viljatuse põhjused. · Toksilised ained: Londoni Ülikooli teadlased testisid Euroopas enamkasutatavaid taimekaitsevahendeid ja leidsid, et mitmed neist võivad olla ohuks meeste viljakusele. Tehtud uuringust selgus, et kõige suurema riskiga on putukate tõrjumiseks mõeldud fenitrotioon
Kas me tegelikult üldse teame/teadvustame selle asja täit tähendust ja eesmärki? Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu järeltulevate põlvede samasuguseid huve, teisesõnaga tagab säästev areng inimese elukvaliteedi paranemise kooskõlas keskkonnaga tänapäeval ja tulevikus. Peab toimuma kooskõlaline liikumine kõigi nelja jätkusuutlikkuse eesmärgi vahel. Eestis on nendeks kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja heaolu kasv. (,,Säästev Eesti 21" eesti jätkusuutliku arengu arengukava). Meil on väga palju valupunkte: majanduslik jõukus (lõhe nn rikaste ja vaeste vahel), elukvaliteet, tööhõive, haridus. Aga alustame algusest. Kõigepealt peab olema jätkusuutlik riigi valitsus, võimulolijatel peavad olema samad huvid ja eesmärgid, mis rahval. Rahvas ju valib esindajad ja saadikud peavad kaitsma rahva huve
8) Demokratiseerumise lained 9) Polüarhia-on kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Vabadus kritiseerida, palju infoallikaid 10) Ühiskonna jätkusuutlikkus-praegune põlvkond peab elama nii, et järgmised põlvkonnad tulevikus saaksid ka hästi elada. Jätkusuutlikkuse eesmärgid:heaolu kasv, eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus. Majanduskasv saavutatakse selle arvelt, et inimesed sunnitakse rohkem tarbima. 11) Valitsemise jätkusuutlikkus: võim peab olema seaduspärane(rahvas otsustab), valitsemine peab olema tulemuslik(peab arvestama kõikide ühiskondade huve), valitsemine on läbipaistev ja kodanikke kaasav. 12) *Demograafiline jätkusuutlikkus-sündimuse tõstmine(emapalgad, lastetoetused) ja sisserände soosimine.
Ülesanne 1 Nimeta GMO plussid ja miinused: GMO plussid GMO miinused Ülesanne 2 Tuulerõuges on (1)__________haigus, mis nakatub väga (2) ___________. Seda haigust Põevadtavaliselt (3)___________. Haigusega tekivad nahale (4)_______, mis jäävad kehale tavaliselt (5)______ päevaks, ning on eriti nakkusohtlikud (6)___ ööpäeva enne. Viirushaigus (5) Bakter (5) Ülesanne 3 Kas lause on õige või väär? Paranda, kui tarvis.' 1) Zika viruse üheks sümptomiks on kõrge veresuhkur. 2) Hepatiit A on liigesepõletik. 3) Hepatiit A levib saastunud joogiveega. 4) B-Hepatiit on väga nakkusohtlik 5) B-Hepatiit levib kehavedelike kontakti kaudu. 6) Hepatiit C vastu saab vaktsineerida. 7) Igal aastal sureb C-Hepatiiti sadu...
kasutatud geneetiliselt muundatud organisme. Euroopas kasutatakse ning müüakse geneetiliselt muundatud sojauba ja maisi. Nende mõju inimese tervisele on palju uuritud ja kahjulikku toimet pole tõestatud. GMO toidu eelised GMO toidu probleemid Suurem saagikus leevendab inimkonna Eetikaprobleemid- igale organismile jäägu toiduprobleeme oma normaalne genoom Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja Võib olla kahjulik inimese organismile haiguskindlus Keskkonna saastatuse vähendamine, Mõni allergiat põhjustav valk võib sattuda kasvatatakse kahjuritele mürgiseks toitu, kus teda normaalselt ei leidu muudetud transgeenseid kultuure Soovitud tulemused saadakse kiiresti Võimalik negatiivne mõju keskkonnale Geenide avaldumist saab reguleerida Kahjurid muutuvad looduslike toimeainete
• Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. ESIMESED GM- KODULOOMAD LEVINUMAD GM TAIMED • Soja (53%) • Tomat • Mais (30%) • Kartul • Puuvill (12%) • Teravili • Raps (5%) • Riis GM LOOMAD • Hiir • Kala • Siga • Ahv • Lammas • Kana • Lehm GMO - TUGEVUSED • Suurem saagikus leevendab inimkonna toiduprobleeme. • Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlus. • Keskkonna saastatuse vähendamine, kasvatatakse kahjuritele mürgiseks muudetud transgeenseid kultuure. • Soovitud tulemused saadakse kiiresti. • Geenide avaldumist saab reguleerida. • Teatakse täpselt, millist geeni üle kantakse, mis muutub uues sordis. • Raviomadused, mida saab taimedele tekitada (nt vähivastase toimega tomat). GMO - NÕRKUSED • Muundatud organism võib tõrjuda välja kohalike liike
„Säästev Eesti 21“ on Eesti Vabariigi riiklik arengustrateegia, mis sätestab riigi arengu eesmärgid aastani 2030. „SE21 selge fookus on Eesti jätkusuutlikkus, strateegia põhiülesanne on vastata küsimusele – mida tuleks teha tagamaks Eesti ühiskonna ja riigi edukas toimimine ka pikemas perspektiivis?“ (Eesti ... 2005, 4) 3.1.1. „Säästev Eesti 21“ eesmärgid Eesti riikliku arengustrateegia eesmärgid on järgmised (Eesti .. 2005): 1) Eesti kultuuriruumi elujõulisus 2) Heaolu kasv 3) Sidus ühiskond 4) Ökoloogiline tasakaal „Jätkusuutliku arengu kontekstis vaadeldakse kõiki neid valdkondi koos, s.t areng ei ole jätkusuutlik, kui ühe valdkonna olukord paraneb, ent teiste oma halveneb.“ (Säästev ...) Eesti kultuuriruumi elujõulisus on arengueesmärkides esikohal, kuna eesti rahvuse ja kultuuri jätkusuutlikkus on kogu riigi arengu peamiseks komponendiks. Kultuuriruumi all
säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Üldise arengusuunana määratletakse riigi liikumine teadmuspõhise ühiskonna suunas ning pikaajalisi eesmärke viiakse ellu erinevate valdkondade strateegiliste arengudokumentide alusel. Selline riiklik strateegia pakub välja eesmärgid ja tegevussuunad, mis aitaks kaasa Eesti jätkusuutlikule arengule pikemas perspektiivis. Eesti säästva arengu neli arengueesmärki on: · Eesti kultuuriruumi elujõulisus · inimese heaolu kasv · Sotsiaalselt sidus ühiskond · Ökoloogiline tasakaal EESMÄRK 1 Eesti kultuuriruumi elujõulisus 2030. aastaks soovitava seisundi kirjelduses on rõhutatud Eesti rahvastiku olukorra stabiliseerumist, hääbumishirmu kadumist, Eesti ja Euroopa kaksikidentiteedi kujunemist, virtuaalset eestlust ning panustavat globaliseerumist. Kultuuriruumi jätkusuutlikkuse hindamise aluseks on järgnevad kolm alaeesmärki ja indikaatorid:
muusikas ja kirjanduses. Ühtlasi tõestavad metsa ajaloolist rolli paljud säilinud pärandkultuuriobjektid.” 18. Iseloomusta säästlikku metsamajandamist. Põhjenda, miks on see oluline. Säästlik metsandus arvestab nelja aspekti – majanduslikku, sotsiaalset, ökoloogilist ja kultuurilist. Säästliku metsanduse all mõeldakse metsade majandamist nii, et on tagatud nende bioloogiline mitmekesisus, tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ning potentsiaal, et neid nelja aspekti tagada. 19. Milliseid metsakaitse meetmeid rakendatakse Eestis? 20. Milline on Sinu suhe metsaga? Minu suhe metsagad on küllaltki lähedane,kuna elan ligidal metsale,meeldib metsas tööd teha ja niisama jalutamas käia.
Strateegia väljatöötamisel tegid koostööd erinevate valdkondade teadlased ja mitmed huvirühmad. Säästev Eesti 21 määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 ning seostab majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengud kooskõlas ülemaailmsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu suunisdokumentidega. Säästev Eesti 21 arengueesmärgid aastani 2030 on: Eesti kultuuriruumi elujõulisus Eesti kultuuriruumi ulatuse suurendamine, kultuuri funktsionaalsuse edendamine ja kultuuri ajaline pidevus ja plastilisus. Eesti rahvastikuolukorra stabiliseerumine (eesti on nooremale põlvkonnale eelistatud elu- ja tööpaik), hääbumishirm on kadunud (Eesti kultuuri dünaamilise tasakaalu ja jätkusuutlikkuse saavutamine suhetes maailmakultuuriga), virtuaalne eestlus (oluline osa Eesti kultuurist on kättesaadav virtuaalsetes arhiivides, muuseumides ja raamatukogudes, st rahvusvaheliselt
arengu komisjoni egiidi all, strateegia väljatöötamisel tegid koostööd erinevate valdkondade teadlased ja mitmed huvirühmad.Säästev Eesti 21 määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 ning seostab majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengud kooskõlas ülemaailmsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut määratlevate dokumentidega. Säästev Eesti 21 kohaselt on Eesti pikaajalised arengueesmärgid aastani 2030: · Eesti kultuuriruumi elujõulisus · Inimese heaolu kasv · Sotsiaalselt sidus ühiskond · Ökoloogiline tasakaal Strateegia eesmärgiks on arengus ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Üldise arengusuunana määratletakse riigi liikumine teadmuspõhise ühiskonna suunas ning pikaajalisi eesmärke viiakse ellu erinevate valdkondade strateegiliste arengudokumentide alusel.
EUROOPA LIIDU ÜHTNE MAJANDUSRUUM EL majanduspoliitika aluseks ja eesmärgiks on ühtsetel reeglitel toimiva EL-i siseturu loomine. Sammud selle eesmärgini jõudmiseks: · 1958. aastal loodi Euroopa Majandusühendus (vabakaubanduspiirkond, omavaheliste tollide kaotamine, ühised tollimaksud kolmandate riikide suhtes) · 1968.aastal jõustus tolliliit, kaotati kõigepealt tollimaksud Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Hollandi, Luxemburgi vahel · 1985 Euroopa Komisjoni Valge Raamat siseturu loomise kohta ja tegevusprogramm selle eesmärgi täitmiseks · 1993 loodi siseturg kaupade vaba liikumine. Üleilmastumise tõttu on Euroopa praegu kolmandate riikide majanduslikust arengust sõltuvam kui kunagi varem. Siseturu põhituumaks on vaba konkurents, ühelgi ettevõttel ei tohi olla eeliseid teiste ees. Neli vabadust ühtse turu keskmes. Neli vabadust ehk tootmistegurite vaba liikumine: ...
ravikloonimine sugurakke mõjustav. Esimene GM bakter oli E .coli 1971. Esimene GM taim oli tubakataim 1983. Esimene GM imetaja oli hiir 1985. 1997 Dr Jay Vacanti siirdas hiirele inimese kõhrkoe rakke ja kasvatas hiire seljas kõrva. GMO PLUSSID JA MIINUSED Plussid: Suurem saagikus (võimalus leevendada inimkonna toiduprobleeme) Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlus, vastupidavus kahjuritele ja külmale Keskkonna saastatuse vähendamine (vähem kemikaale) Meditsiinilised uuringud (uued ravimid) Keskkonna puhastamine (õlireostuse likvideerimine) Miinused: Eetikaprobleemid - igal organismil oma genoom Võib osutuda inimorganismile kahjulikuks (allergeenid) Võib mõjuda negatiivselt keskkonnale (kahjurite immuunsus looduslike toimeainete suhtes)
Kasutamine: 1)mudelitena inimese pärilike haiguste uurimiseks ja uute ravimeetodite rakendamiseks, 2)loomadest tehaks inimesele organidoonorid, 3)transgeensetel kultuurtaimedel on suurendatud nende kindlust väliskeskkonnale,saagikust ning säilivust, ka maitseomadusi. GM toit- toit või toiduained, mille valmistamisel on kasutatud geneetiliselt muundatud organisme GM toidu plussid: 1) suurem saagikus (leevendab toiduprobleeme), 2)kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlus, 3)keskkonna saastatuse vähendamine GM toidu miinused: 1) eetikaprobleemid, 2)kahjulik inimese organismile (allergia), 3)negatiivne mõju keskkonnale Geeniteraapia- seisneb enamasti normaalselt talitletava geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimses mingi koe rakkudesse, mutantse geeni avaldumise vaigistamine 1)sarnaneb transgeeniga, kuid siiratakse sama liigi geene, siiratakse üksnes somaatilistesse rakkudesse ja need geenid ei pärandu järglastele
kunstnike, teadlasi jpt), kes küll harude olemasolu ja jätkasid oma senist tegevust uutes institutsioonide funktsioneerimise asukohamaades ja kelle saavutused igas vabariigis kuuluvad vaieldamatult Eesti kultuurilukku. Kuid nende kultuurilooming jäi kodueestlastel enamikule kuni 1980. aastate lõpuni kättesaamatuks. Eesti kultuur jäi püsima siiski kodumaal, kuhu jäi eestlaste enamus. Just nende vastupanuvõime ja elujõulisus tagasid eesti kultuuri järjepidevuse ka nõukogude aastatel. Rahvakultuuri aktiivsus, Muusika Kõrgkultuur sai küll ränga Click to edit Master text styles tagasilöögi kuid seevastu rahva Second level kultuuriline aktiivsus jäi püsima Third level ja väljenda eelkõige Fourth level iseseisvusharrastuses. Maal Fifth level tegutsesid pilli-, rahvatantsu-, näitemänguringid ning
Kas peaksime looma uusi organisme? Arsti arvamus Selleks, et muuta organismide tunnuseid, tuleb tavaliselt alustada organismide pärilikkuse muutmisest. Kõige lihtsam on organismide pärilikkust muuta kunstlikult esile kutsutud mutatsioonidega. Tänapäevane meetod pärilikkuse muutmiseks on tehnogeneetika, mis kasutab ühe liigi DNA siirdamist teise liigi organismidele. Tehnogeneetiliselt saadud uute omadustega organisme vajatakse meditsiinis, põllumajanduses ja toiduainetööstuses. Käesolevas juhtumis analüüsin lehma geneetilist muundamist, kes toodaks insuliini vaba piima. Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
