Esitlus Päikesesüsteem Päikesüsteem ❏ Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. ❏ Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud 8 planeedi vahel. ❏ Ümber päikese tiirleb 8 planeeti. Alates Päikesest: Merkuur,Veenus,Maa, Marss,Jupiter,Saturn,Uraan ja Neptuun. ❏ Päikesesüsteemi kaugemateks piirkondadeks on heliopaus ja hüpoteetiline Õpik-Oorti pilv. 1.2 Päikesesüsteem ❏ Planeedid tiirlevad ligikaudu ühes tasapinnas. ❏ Päike, planeedid ja paljud väikekehad moodustavad terviku ja sellepärast on antud Päikese ,,perekonnale’’ nimetus süsteem. ❏ Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. ❏ Planeedid tiirlevad ümber Päikese ligikaudu ringjooneliselt trajektooridel. Päike
heeliumist atmosfäär • Päikesekiirgus hajutas ülejäänud gaasi ja lähimate planeetide gaasilised atmosfäärid Päikesesüsteemi tekkimine Päikesesüsteemi ehitus ja dünaamika • Moodustavad Päike, 8 planeeti, planeetide kuud, väikeplaneedid (asteroidid), komeedid, ja kosmiline tolm ning gaas • Päikese mass 99, 86% süsteemi kogu massist • Tiirlevad kindlal ellipsi kujulisel orbiidil, mille fookuseks Päike • Kaugeimad piirkonnad on heliopaus ja Öpik-Oorti pilv. Päikesesüsteem • https://www.google.ee/search?q=solar+system Inimkonna nägemuse muutumine • Ptolemaiose geotsentriline maailmapilt Maa on universumi keskpunkt Eriline planeet Maa Taevakehad liiguvad ümber Maa Maa seisab paigal • Oli kasutusel renessanssi ajastuni Ptolemaiose geotsentriline maailmapilt • https://www.google.ee/search?q=ptolemaios+solar+system Inimkonna nägemuse muutumine • Heliotsentriline maailmapilt (Kopernik)
Päikesesüsteemis on ka palju väiksemaid objekte. Asteroidide vöö, mis asub Marsi ja Jupiteri vahel, koosneb sarnaselt Maa-taolistele planeetidele põhiliselt mineraalsetest ja metallist objektidest. Teine regioon on Neptuuni-tagused objektid. Need koosnevad peamiselt erinevat tüüpi jääst, nagu vesti, ammonikaat ja metaan. Veel on selles piirkonnas Kuiperi vöö ning Kuiperi vöö hajusketas. Päikesesüsteemi kaugemateks piirkondadeks on heliopaus ja hüpoteetiline Öpik-Oorti pilv. Päikesesüsteem Ülesehitus ja struktuur Päikesesüsteemi tähtsaim ja keskseim komponent on selle keskmes asuv Päike. Päike moodustab 99,86 % kogu hetkel teada oleva süsteemi massist, ülejäänud massi moodustavad hiidplaneedid. Enamus objektidest meie Päikesesüsteemid tiirlevad ümber Päikese peaaegu samal tasapinnal Maaga. Komeedid ja Kuiperi vöö objektid tiirlevad võrreldes teiste Päikesesüteemi objektidega suurema nurga all
Antud referaadist on kasu neile, kes soovivad saada põgusat ülevaadet komeetidest, asteroididest ja meteoriitidest ja saada aru, mis vahe neil taevakehadel on. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud objektidest. Suurema osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist moodustavad planeedid. Lisaks planeetidele asub päikesesüsteemis asteroidide vöö, Kuiperi vöö ja selle hajusketas, Öpik-Oorti pilv ja Heliopaus. Nimetatud piirkondadest pärinevadki Päikesesüsteemi väikekehad- komeedid, asteroidid ja meteoriidid. Komeedid Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest orgaanilistest ja anorgaanilistest lisanditest. Komeedi ehk sabatähe nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab pikajuukseline. Komeedid koosnevad tuumast, peast ja sabast. Komeedi tahket tuuma ümbritseb pea ehk
Lisaks planeetidele on Päikesesüsteem koduks ka paljudele väiksematele objektidele. Asteroidivöö- mis asub Jupiteri ja Marsi vahel, koosneb sarnaselt Maa-taolistele planeetidele põhiliselt kivist ja metallist objektidest. Teiseks regiooniks nimetatakse Neptuuni-taguseid objekte, mis koosnevad peamiselt erinevat tüüpi jääst nagu vesi, metaan ja ammoniaak. Sinna piirkonda jääb Kuiperi vöö ning Kuiperi vöö hajusketas. Päikesesüsteemi kaugemateks kohtadeks on heliopaus ja hüpoteetiline Öpik-Oorti pilv. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. Planeetide konfiguratsiooniks nimetatakse planeetide, Päikese ja Maa mõnda iseäralikku vastastikust asendit. Planeedi ühenduseks Päikesega nimetatakse asendeid, kus siseplaneet jääb Päikese taha või Maa ja Päikese vahele. Ühenduses kaob
Asteroidide vöö, mis asub Marsi ja Jupiteri vahel, koosneb sarnaselt Maa-taoliste planeetidega põhiliselt mineraalsetest ja metallist objektidest. Teiseks regiooniks nimetatakse Neptuuni- taguseid objekte, mis koosnevad peamiselt erinevat tüüpi jääst, nagu vesi, ammoniaak ja metaan. Sinna piirkonda ja kaugemalegi jääb Kuiperi vöö ning Kuiperi vöö hajusketas. Päikesesüsteemi kaugemateks piirkondadeks on heliopaus ja hüpoteetiline Öpik-Oorti pilv. Planeedid – on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat. Päiksest alates: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Planeetide kaaslased – (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil ja need puuduvad kahel – Merkuuril ja Veenusel.
.....................................31 8.3. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD.................................................................32 8.3.1. Väikeplaneedid..................................................................................... 32 8.4. KOMEEDID.................................................................................................. 33 8.5. PÄIKESESÜSTEEMI PIIRIALAD......................................................................34 8.5.1. Heliopaus............................................................................................. 34 8.5.2. Öpiku-Oorti pilv.................................................................................... 34 9. TÄHED............................................................................................................... 35 9.1. PÄIKE.......................................................................................................... 36 9.2. TÄHTEDE VÄRV JA HELENDUS....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
