.............................................................................10 7 Lisad.........................................................................................................................11 7.1 Lisa 1.................................................................................................................11 2 1 Sissejuhatus Töö teema on valitud selline, kuna neljast pakutud teemas tundus „eksoplaneedid“ kõige huvitavam. Seda põhjusel, et puudub varasem kokkupuude või teadmine antud teemast. Varasemalt on eksplaaneete uurinud paljud teadlased ja astronoomid. Enamus tööst toetubki just nende leitule ja kirjutatule. Läbi Google otsingumootori oli teemakohase kirjanduse ja materjali leidmine lihtne. Enamjaolt oli tegemist ajakirja Astronoomia erinevate artiklitega. 3 2 Üldist eksoplaneetidest
Eksoplaneedid Triin Kask 10b Eksoplaneedid ● Ekstrasolaarne planeet ● Planeet, mis ei tiirle mitte ümber Päikese, vaid tema tiirlemise tsentriks on mõni teine täht ● Üle 3500 tuhande Tähtsus ● need on kohad, kust otsida maavälist elu ● Teadlasi paeluvad sellised eksoplaneedid, mis asuvad oma süsteemi tähe suhtes õigel, parajal kaugusel ehk elusoosivas või niinimetatud kuldkihara tsoonis. Esimene eksoplaneet ● Esimene Maale sarnanev eksoplaneet, mille avastus kinnitati, oli Kepler 186f, mille leidmine toodi avalikkuse ette aprillis 2014 ● Raadius oli sarnane Maa raadiusele ● https://www.youtube.com/watch?v=H3ApaabcgMc. Kepler 186f ● 500 valguaasta kaugusel ● tiirlemisperiood 129,9 päeva
jäänuki või pruuni kääbuse. Neid planeete pole võimalik näha, kuid siiski on praeguseks kinnitatud 3885 eksoplaneeti ning lõplikku kinnitust ootab 2897 eksoplaneeti. Tähti koos kinnitatud planeetidega on avastatud 2900. Esimene märk eksoplaneedist avastati aastal 1917, kuid seda ei mõistetud veel. 1988 oli esimene teaduslik tähelepanek eksoplaneedist, mis kinnitati alles 2012. Esimesed eksoplaneedid avastati aastal 1992. Esimesena avastati planeedid, mis pöörlesid ümber pulsari. Pulsar on lühikesi korrapäraseid kiirgusimpulsse andev ja väga kiiresti pöörlev ülitihe kinnistäht. Järgmisena avastati planeedid, mis pöörlevad ümber normalse tähe. Aastal 2009 võeti kasutusele Kepleri sateliit, peale seda avastati tuhandeid uusi eksoplaneete. Eksoplaneetide avastamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Enim on planeete avastatud tähevarjutusi otsides
• Marsi ööpäev on ainult nelikümmend minutit pikem Maa ööpäevast. • Nagu Maal vahetuvad ka Marsil aastaajad. • Marsi maastikuvormid on üsna suurejoonelised. • Oma varases minevikus oli Marss üsna Maa sarnased. • Marsil on kaks kaaslast: Deimos ja Phobos. KASUTATUD KIRJANDUS • http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.htm • http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_t%C3%BC%C3%BCpi_planeedid • http://www.fyysika.ee/teadus/eksoplaneedid/ • http://opik.obs.ee/sisukord.html • Pildid: https://www.google.ee/?gws_rd=cr&ei=5HRaUsmoMsKG4gTnr4CoBg • jaan jaaniste kosmoloogia õpik. TÄNUD KUULAMAST!
annaabi.ee 
