temaga armastusest. Eideke kellega Marja Dmitrijeva istus akna all, oli tema isa õde. Teda kutsuti Marfa Timofejevna Pestovaks. Teda peeti iseäratsejaks, ta oli iseseisva meelelaadiga, ütles kõigile tõtt näkku. Kadunud Kalitinit ei võinud ta silmaotsaski sallida ja niipea kui vennatütar abiellus temaga, kolis ta üle oma külasse, ksu elas talumehe juures suitsutares tervelt kümme aastat. Marja kartis oma tädi. Tädi kandis alati valget tanu jja valget jakki. Akna all istudes ootas Marja Gedeonovskit (Sergei Petrovits). Marja austas teda väga, kuna teine oli väga kiindunud Marja kadunud mehesse. Marfa aga vastupidi ei sallinud teda. Sergei Petrovitsil polnud head haridust, kuid see- eest oli ta väga meeldiv inimene. Ja lõpuks astus tuppa oodatud külaline. Tuppa astudes kummardas enne majaprouale, siis Marfale. Küsis Jelizaveta Mihhailovna tervise järgi (Marja tütar) ja Jelena Mihhailovna järgi. Jelenat hüüti Lenotskaks.
aidataks, aga mees vastas, et eelistab veel siia jääda. Naine ütles nüüd, et on näha et mees on välismaalane ja palus tal toast väljuda kuna tahtis üksi olla. Mees väljuski toast, pannes ukse vaikselt kinni. Kui uks kinni, kuulis mees kuidas keegi tasakesi teda nimepidu hüüab. See oli hallijuukseline vanahärra, keda mees oli söögi laua juures näinud. Vanahärra mõtles, et mehel oleks huvitav kohtuda pastor Rothiga. Nüüd võttis vanamees isalikult mehe käsivarrest kinni ja viis ta ruumi kus oli umbes 20 inimest, kes seisid istuva keskealise mehe ümber. See mees kes seal istus oli pastor Roth. Nad rääkisid piiblist, lunastusest, elust pärast surma ja pattudest. Mees ei tahtnud seda jutuajamist jumalateemal kuulata ja hakkas ukse poole liikuma, et ära minna. Vanahärra ja mees läksidki koridori ja mees küsis vanahärralt miks ta siin majas on. Vanahärra
" Ta otsis käekotist paberi ja pliiatsi ning kirjutas sellele oma nime numbriga. ,,Palun, siin see on," ulatas ta lipiku Richardole, vaatas talle silma ning pilgu vältel puutusid nende käed kokku. Ta ei tea, kaua nad nii seal teineteise silmadesse uppudes seisid, kuni Marili Kersti nime hõikas ning ta uimast äratas. ,,Ma helistas sulle," oli ainus, mida Richardo veel ütles ning jäi eemalduvat Kerstit veel minutiks jälgima. Terve õhtu, öö ja järgmise päeva ootas Kersti kõnet. Kui ta mobiil laual pool 7 õhtul lõpuks helises, ta lausa tormas telefonile vastama. ,,Jah?" küsis ta häbelikult, ootusärevus häälenoodis. ,,Tere, mina olen see poiss, kes sinult eile kesklinna kohvikus numbrit küsis. Vabanda, et ma varem ei helistanud, mul oli väga kiire." ,,Sellest pole midagi," õhkas Kersti õnnest. Richardo jätkas kergendatult: ,,On sul tänaseks õhtuks plaane?" ,,Ei," vastas Kersti heliseval häälel
tantsuõpetajana. Kuus sai ka 5000 arklit ehk 10 000 eesti krooni. Mis siis viga elada? Hommikul läksin antud aadressi järgi parki või aia moodi kohta. Seal kasvas hõredalt puid ja muru oli ka rohelisem kui Eestis. Ma astusin sissepääsust sisse ja jäin ringi vaatama. Üks mees jäi mulle otsa vaatama ja siis seletas teistele midagi, hakkas minu poole tulema. Ma jäin kohmetult seisma ja talle otsa vaatama. Kui ta minuni jõudis, siis ta kummardas ja küsis: "Kas mul on au kohtuda meie uue tantsuõpetajaga?" "Jah, see ma olen!" ütlesin veidi punastades. "Ma kohe juhatan teid teie grupi juurde". Me kõndisime diagonaalis üle pargi ja selle kõige tagumises nurgas oli telk. Suur telk, mille peale olid trükitud igasugused firmanimed, mis toetavad kampaaniaid, millel käiakse esinemas. Minu ülesandeks oli õpetada tantsima 26 rüblikut ja ise mõelda tantse välja. Mulle anti ka nimekiri ja raha, mille eest ma pidin ostma nimekirjas olevad kassetid ja plaadid. Mul oli
Isabeli. Ei ole just palju tippsportlasi kes saavad öelda,et tema onud on olnud profisportlased,kõik kolm. Kuid jah,Nadall täpselt nii ongi!Sportlastest onud, üks neist on Miguel Angel Nadal profesionaalne jalgpallur, kes mänginud nii RCD Mallorcas kui ka FC Barcelonas ja samalajal kuuludes ka Hispaania koondisesse.Teine onu Rafael mängis kolmanda divisionis jalgpalli. Nadal ise toetab jalgpalliklubisid Real Madrid ja RCD Mallorcat. Kolmas onu on Toni Nadal, endine profesionaalne tennisist kes nägi Rafaelis loomuliku talenti ja viis poisi tennist mängima,kui to oli alles kolme aastane.Rafael mängis nooruses mõlemat, nii jalgpalli kui ka tennist. 12 aastaselt oli Rafa ainukeseks treeneriks tema onu Toni Nadal.Kuni siiamaani treenib onu Toni Rafael Nadali ja käib igal tema võistlusel kaasas. Kuna Rafael Nadal mängib vasakukäega(kirjutab paremaga), märkas Toni Nadal,et
Isabeli. Ei ole just palju tippsportlasi kes saavad öelda,et tema onud on olnud profisportlased,kõik kolm. Kuid jah,Nadall täpselt nii ongi!Sportlastest onud, üks neist on Miguel Angel Nadal profesionaalne jalgpallur, kes mänginud nii RCD Mallorcas kui ka FC Barcelonas ja samalajal kuuludes ka Hispaania koondisesse.Teine onu Rafael mängis kolmanda divisionis jalgpalli. Nadal ise toetab jalgpalliklubisid Real Madrid ja RCD Mallorcat. Kolmas onu on Toni Nadal, endine profesionaalne tennisist kes nägi Rafaelis loomuliku talenti ja viis poisi tennist mängima,kui to oli alles kolme aastane.Rafael mängis nooruses mõlemat, nii jalgpalli kui ka tennist. 12 aastaselt oli Rafa ainukeseks treeneriks tema onu Toni Nadal.Kuni siiamaani treenib onu Toni Rafael Nadali ja käib igal tema võistlusel kaasas. Kuna Rafael Nadal mängib vasakukäega(kirjutab paremaga), märkas Toni Nadal,et
Tegelased: Santiago - poiss, peategelane, lambakarjus Kaupmees - tüdruku isa Tüdruk Andaluusia neiu, pikkade ronkmustade juuste ja silmadega,ei oska lugeda Santiago isa Vana naine- unenägude seletaja Melkisedek- Vanamees,Tarifa elanik, jutukas,nägi välja nagu araablane, sündinud Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda Araablane-petis, varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees mees, kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle. Inglane tahab kohtuda Alkeemikuga. Alkeemik mees, kes aitab Santiagol Oma Loo järgi elada. Ja kes suudab muuta kõik metallid kullaks. Fatima kõrbenaine, Santiago eluarmastus Munk ESIMENE OSA Jutt algab sellega, et õhtu läheneb, väljas hämardub, kui poiss oma lambakarjaga vana mahajäetud kiriku juurde jõudis, millel katus oli ammu sisse langenud. Ta veetis seal öö. Ta magas mantli peal põrandal ja pea alla pani alati raamatu, mille ta oli just läbi lugenud. Kui ta ärkas oli õues ikka veel pime
märgitud Carl Lewise treening kava. Erki mõtles kui see sobib mailma parimale , miks siis temale ei võik sobida. Lewis oli sprinter ja kaugushüppaja, Erkilgi olid need alad ühed tugevamad. Erki kohendas kava natuke ja hakkas treenima. Erki jooksis ja jooksis. Staadioni treeningud venisid nii pikaks et jõusaali ei jõudnudki. Muidugi tuli tehnika alasid; Juhtus et Erki juba kella seitsmeajal pildus palle. Isegi Erki mõõtude järgi tegi ta väga palju trenni. Ja ta pidas sellele valule vastu mida ta kannatama pidi. Lõuna- Aafriklased maksid kinni Erki toidu ja elamise,mille eest taheti vastutasuks, et Erki võistleks nende sarivõistlusel. Niisiis Erki tegi kaasa neljal alal. Erki: Mäletan kui hüppasin kaugust, kui keset seda kutsuti mind kahesaja meetri starti. Vahetasin naelikud,silkasin põiki ülestaadioni, jõudsin vaevalt pakkudele, kui läksgi jooksuks. See oli üldse minu esimene 200 meetrit ning võiduaeg 21,03 oli kohe Eesti rekord
Kui aga Tigapuu märkas kui vähe raha Indrekul on , siis sai ta selle peale pahaseks ja läks alla korusele. Mõne aja pärast kutsuti nad mõlemad uuesti direktori juurde. Direktor vabandas ja otsis nendega lepitust. Ta andis Indrekule ja Tigapuule raha ja saatis nad linna. Teepeal aga jagasid nad raha Tigapuu suure tingimise tulemusel ära nii, et 1/3 sellest jäi Indrekule. Nad sisenesid ühte baari ja Tigapuu tellis Indrekule 3 Naapoleoni. VI Indrek ootas seal kaua aega, kuni lõpuks loobus ootamisest ja läks tagasi kooli. Kooli polnud teda ka veel jõudnud ja seega saadeti ta härra Mauruse juurde. Härra Maurus nuusutas teda, et kindlaks teha ega ta naistes ei ole käinud ja seejärel küsis temalt Tigapuu kohta. Kui Indrek oli kõik ausalt üles tunnistanud, siis läks ta magama. Järgmisel hommikul kohtus ta kohe Tigapuuga, kes tõmbas ta ühte kõrvalisse klassi ja hakkas
Seega ei olnud Holdenil palju aega. Ta läks kähku alla ja helistas mr. Antonile, et kas ta võiks öö tema pool veeta. Mr. Antoni nõustus. Kui Holden tagasi oma õe juurde läks, siis ütles Pheobe talle, et ta sai aru, miks Holden nii vara koju tuli. Pheobe ütles, et Holden oli koolist välja visatud. Siis korrutas Pheobe, et ,,issu" tapab Holdeni ära. Holden ütles Pheobele, et teda ei visatud koolist välja. Siis tulid Holdeni ema ja isa koju. Holden ootas parajat hetke, et lahkuda. Holden läks ära siis kui isa kuulas päeva uudiseid ja ema oli vannitoas. Holden jõudis mr. Antoni juurde. Na rääkisid paljustki, nii Penceyst lahkumisest kui ka psüholoogiast. Lõpuks jäid nad mõlemad magama. Holden ärkas selle peale, et mr. Antoni oli hakanud ta pead paitama. Holden ütles, et ta peab minema ja võtma vaksalist omad pakid. Holden lahkus. Holdenil tuli mõte, et ta sõidab läände ja hakkab seal mängima kurt-tumma
Kuristik rukkis J. D. Salinger Holden käis Pencey koolis. Seda kooli peeti väga heaks ning arvatakse, et seal vormitakse poisse suurepärasteks. Kuid Holden arvas teisiti. Tema arust olid seal ,,head" õpilased ainult need, kes olid seda juba enne Penceyt ning, et Penceys mängitakse ainult polomänge. Holden jõudis just tagasi New Yorgist.Ta oli ostnud seal punase jahimütsi. Tal pidid olema seal koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased. Nüüd, kui Holden tagasi oli vaatas ta jalgpallivõistlust, mis tema kooli väljakul toimus Saxon Halliga. Mõned üksikud nigelad hüüded kostusid Saxon Halli poolt, sest tavaliselt ei ole külalismeeskonnal palju poolehoidjaid. Kunagi ei olnud jalgpallivõistlustel palju ka tüdrukuid, sest ainult abituriendid tohtisid oma tüdruk
selle eest et ta tema tütrele Enekenile oli saatnud armastuskirju mida talle meeldis ikka aeg ajalt välja mõelda. Ühel hetkel kui Ekke vaatab, et ema vist on magama jäänud seal puu all otsustab ta vaikselt alla ronida, nii kui ekke jalad maad puudutasid sai ta ema käest malakat, ema oli teda petnud, ta lihtsalt oli natuke kavalam kui ekke seda oli arvanud. Pärast seda läks Ekke mere äärde ja nägi kuidas sealt tuleb Aat Elme- mees, kes oli vigane, ent elas nende juures ja ootas käske mida tegema peab, sest oma peaga ei suutnud ta ühtegi välja mõelda. Nüüd ta tuli merelt, kalad käes ja ootis uut käsku, aga seda ei tulnud. Neenul oli juba kolm poega, kes olid läinud mereteed, nad saatsid emale ikka aeg ajalt kirju ja raha, kuid neenu oli need alati nii osavasti ära peitnud , et ekke neid kätte ei saaks, ta raiskaks kohe kõik raha ju tüdrukute peale ära. Nüüd oligi aeg laadale minna, Neenu , Ekke ja vana lehm.
Enekenile oli saatnud armastuskirju mida talle meeldis ikka aeg ajalt välja mõelda. Ühel hetkel kui Ekke vaatab, et ema vist on magama jäänud seal puu all otsustab ta vaikselt alla ronida, nii kui ekke jalad maad puudutasid sai ta ema käest malakat, ema oli teda petnud, ta lihtsalt oli natuke kavalam kui ekke seda oli arvanud. Pärast seda läks Ekke mere äärde ja nägi kuidas sealt tuleb Aat Elme- mees, kes oli vigane, ent elas nende juures ja ootas käske mida tegema peab, sest oma peaga ei suutnud ta ühtegi välja mõelda. Nüüd ta tuli merelt, kalad käes ja ootis uut käsku, aga seda ei tulnud. Neenul oli juba kolm poega, kes olid läinud mereteed, nad saatsid emale ikka aeg ajalt kirju ja raha, kuid neenu oli need alati nii osavasti ära peitnud , et ekke neid kätte ei saaks, ta raiskaks kohe kõik raha ju tüdrukute peale ära. Nüüd oligi aeg laadale minna, Neenu , Ekke ja vana lehm.
Kui Paul vahipostil venelaste laagri juures oli, kogunesid venelased pimeduses traataia juurde ja hingasid nõmme poolt tulevat tuult. Päevad möödusid ja ühel hommikul maeti jälle üht venelast. Nüüd suri neid juba iga päev mitu tükki. Paul tundis juba mõnda venelast ja tutvus ka mehega, kes oskas viiulit mängida ja mängis talle seda üks õhtu. Viimasel pühapäeval enne ärasõitu külastasid Pauli õde ja ta isa. Pauli ema oli haiglasse viidud ja ootas seal operatsiooni. Pauli isal polnud operatsiooni jaoks raha ja ta pidi ületunde tegema. Ta ema oli talle kartulikotlette ja marmelaadi saatnud. 19 IX PEATÜKK Paul sõitis mitu päeva rügemendi juurde, sinna sõites magas ta päevi lageda taeva all. Pärastlõunal kandis ta oma naasmisest kompaniikantseleis ette. Veltveebel jättis Pauli nii kauaks oma käsutusse kuni mehed esiliinilt tagasi olid
Roni pere koosneb 9 liikmest: Ron, kaksikutest George ja Fred, õde Ginny, kolm vanemat venda Percy, Charlie ja Bill ning Roni ema ja isa. Nad on vaesed ja ei saa endale kõike lubada, aga Harry arvas, et see on maailma parim perekond. Harry jättis Dursleydega hüvasti ja nad läksid Jäneseurgu (niimoodi kutsuti Weasleyde kodu). Järgmisel hommikul ärkasid nad väga vara, et minna maailmakarikale. Nad pidid ronima Stoatsheadi mäele, kus neid ootas väravavõti, mida puudutades jõudsid nad finaalmängu toimumispaigale. Seal said nad endale telkimispaiga, kuhu püstitasid kaks telki, mis seest olid palju suuremad kui väljast (see oli saavutatud võlujõul). Õhtu saabudes hakkasid nad mänguplatsi poole minema. Nende kohad olid kõige paremad, st ülemises loozis, kust avanes parim vaade mängule. Lendluudpall on võlurite ja nõidade lemmikspordiala. Seda mängitakse õhus ja see
Taeva palge all August Mälk Romaan algab sellega, kui Tuisu Jüri oma pojale Kustasele linna bussi vastu tuleb. Kustas on viimased 6 aastat merel olnud ja otsustas nüüd koju tulla. Koduteel juba üsna küla lähedal tuleb neile vastu Hilde. Hilde ja Kustase vahel oli kogu aeg midagi olnud ning nüüd oli ta esimene inimene, keda Kustas kodukülas nägi. Tervitasid üksteist ja lubasid veel kohtuda. Lõpuks jõudsid Kustas ja Jüri Tuisu tallu. Seal tervitasid Kustast pisarsilmil ema, vend Kaarel, Kaarli naine Viia (suure kondiga tugev naine) ja nende kolmeaastane poeg Heino. Kustas päris noorima venna Lui kohta, see oli läinud laeva peale raha teenima. Kustas küsis kohe isa käest, miks tema enam laeva peal ei ole, kuid isa ainult ühmas midagi vastu, sest ta ei tahtnud esialgu tunnistada, et talle olevat laevakapteni kohale asendaja leitud ja sedagi sai ta teada küla pealt
omad arvamised. Külamehed teadsid, et nad saavad kirikuhärralt midagigi teada, kuna kirikuhärra on nende hingekarjane ning siis ta peab neile vähemalt poolenesti tõtt rääkima. Juuru kirikuhärra juures Külamehed läksid kirikusse kirikuhärralt nõu küsima, et kas nad on seadusest õieti aru saanud, kuid kuna kirikuhärral oli vaja veel inimene maha matta ja pruutpaar laulatada, siis ei saanud hetkel kirikuhärra nendega kohtuda. Aja viiteks läksid mehed kiriku kõrval asuvasse kõrtsi. Ka seal rääkisid nad ,,uuest vakuraamatust". Kui lõpuks kirikuhärra vabaks sai, siis rääkisid talupojad oma murest, seoses paragrahv 127-ga, talle. Selle paragrahvi järgi ei peaks nad abitegu tegema, kuid mõisahärrad ikkagi sunnivad neid. Kirikuhärra ei olnud ,,vakuraamatut" läbi lugenud ning selle pärast võttis ta selle kohe riiulilt alla ja hakkas lugema. Ka tema ütles, et nad ei pea selle
omad arvamised. Külamehed teadsid, et nad saavad kirikuhärralt midagigi teada, kuna kirikuhärra on nende hingekarjane ning siis ta peab neile vähemalt poolenesti tõtt rääkima. Juuru kirikuhärra juures Külamehed läksid kirikusse kirikuhärralt nõu küsima, et kas nad on seadusest õieti aru saanud, kuid kuna kirikuhärral oli vaja veel inimene maha matta ja pruutpaar laulatada, siis ei saanud hetkel kirikuhärra nendega kohtuda. Aja viiteks läksid mehed kiriku kõrval asuvasse kõrtsi. Ka seal rääkisid nad ,,uuest vakuraamatust". Kui lõpuks kirikuhärra vabaks sai, siis rääkisid talupojad oma murest, seoses paragrahv 127-ga, talle. Selle paragrahvi järgi ei peaks nad abitegu tegema, kuid mõisahärrad ikkagi sunnivad neid. Kirikuhärra ei olnud ,,vakuraamatut" läbi lugenud ning selle pärast võttis ta selle kohe riiulilt alla ja hakkas lugema. Ka tema ütles, et nad ei pea selle
rohkem sööks ja onust eeskuju võtaks - Pärtel polnud Leemetit vaatama tulnud, kuigi oli seda lubanud, Leemet oli käinud metsaserval isegi piilumas, kuid sõpra ei näinud ta kusagil, ainult Magdaleenat ja Salme sõbrannasid, kes riietusid juba vastavalt külaelanikele, Leemeti ainsaks mängukaaslaseks jäi Ints, sest kuna kõik metsast lahkusid, sulges Tambet oma pere onni, kartes, et see võiks ka neid nakatada, Hiie oli nukker - Leemet ootas ikka veel pikisilmi kohtumist Pärtliga, Ints püüdis teha lohutada külainimeste üle pilkavaid nalju tehes, kuid see ei tõstnud poisi tuju, nad käisid alatihti metsaservas jälgimas külaelu ja Leemet ei andnud ennem alla, kui oma vana sõpra nägi, ta sisistas talle ussisõnu, et ta tähelepanu saada ning Pärtel tuli tema juurde, ta oli muutunud, talle meeldisid külainimesed ja viljalõikus, ta uskus nüüd Jumalasse ja rääkis sellist juttu nagu Ülgas
Ketlin Priilinn ,,Liiseli võti" RONG- Liisel ootas õhtuni kuni purjus mees magama jäi, ning pani siis spordikoti valmis ning magavad kaksikud Miia ja Lotta riidesse. Võttis ka koera-Nässu. Tal õnnestus korterist vaikselt väljuda. Oli külm veebruaar. Õue oli külm. Ta kiirendas sammu, et rongile jõuda. Rongis oli vähe rahvast. PURUNENUD LOOTUSED- Liisel oli Pedagoogikaülikooli kunstiõp. Tudeng. Ta teadis vaid vägivaldsetest meestest ajalehest loetu põhjal. Ta oli läinud lahku oma poisist, siis tutvus ta Gerdiga
Tõde ja õigus IV köide I Karin ( Indreku naine) tormas tuppa ja hakkas Indrekule Köögertali pankrotist rääkima. Kui Indrek oli maininud, et see võib kõigiga juhtuda, kaasa arvatud meiega, siis Karin hakkas Indreku peale karjuma, et ta ajab nad pankrotti. Karin tahtis seda ka kohe teistele rääkima minna, et millinne mees tal on, kuid Indrek ei lasknud teda uksest välja. Karin tõmbas Indrekul küüntega näo katki. Seejärel karin istus maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama, kuid sellest kujunes uuesti väike tüli välja ja Karin lahkus toast. II Nõnda jäi Indrek üksinda. Ta ei suutnud üksinda olles enam raamatut lugeda ja jäi mõtlema esimesele korrale kui ta Karinit kohtas, mida nad olid rääkinud ja mis oli juhtunud. Ta mõtles ka sellele jutule mis neil Kariniga hetk tagasi oli olnud, pankrotile ja ka Andresele kes oli kroonusse läinud. Lõpuks tundus Indrekule, et kogu elu ähvardas nagu mingi sassiminek. III Peagi tuli ukse taha Tiki noorem t
ühtki lavaefekti, kus seda redelit oleks saanud vältida. Oh seda kunsti ja tehnika süütut ja austusväärset lapseiga! Marmorlaua neljal nurgal seisid sirgelt neli palee-foogti seersanti, neid kõigi rahvalõbude kohustuslikke kaitsjaid olgu pidu- või karistuspäevadel. 5 Etendus pidi algama alles keskpäeval, kui Palee suur kell kaksteistkümmend hoopi lööb. See aeg oli kahtlemata hiline teatrietenduse jaoks, aga tuli arvesse võtta suursaadikutele sobivat aega. Kogu rahvahulk aga ootas juba hommikust peale. Paljud lihtsameelsed uudishimulikud lõdisesid juba koidust saadik Palee suure trepi ees; mõned kinnitasid isegi, nad olevat kogu öö peaukse ees maas valvanud, et esimestena sisse pääseda. Rahvahulk kasvas vahetpidamata ja hakkas üle kallaste ajava veena piki seinu kõrgemale kerkima, sammaste ümber paisuma, simssi-dele, aknalaudadele, kõigile eenditele, raidkujude müga-rustele tõusma.
seda rohkem krimpsutas ta nina selle toreduse peale ja seda viletsamana tundus talle tema oma riietus. Kumbki poiss ei kõnelnud. Kui üks liikus, siis liikus ka teine, kuid ainult kulgemisi, sõõris. Nad hoidsid kogu aeg nägu näo, silm silma vastu, viimaks ütles Tom: «Ma võin sulle naha peale anda!» «Tahaksin näha, kuidas sa seda teed.» «Aga ma saan sellega hakkama.» «Ei, sa ei saa.» «Jah saan.» «Ei saa.» «Ma saan.» «Sa ei saa.» «Saan.» «Ei saa.» Ebamugav vaikus. Siis küsis Tom: «Mis su nimi on?» «See pole vist sinu asi.» «Hästi, siis ma teen selle oma asjaks.» «Miks sa siis ei tee?» «Kui sa veel palju räägid, siis teen.» «Palju -- palju -- palju! Noh, tee nüüd!» «Ah, sa arvad, et oled kole kange, jah? Võiksin su ka siis läbi klobida, kui mul teine käsi on selja taha seotud, kui ma ainult tahaksin.» «Miks sa siis ei tee seda? Sa ainult räägid, et võid seda teha.» «Noh, teen kah, kui sa mind narrid.» 13
Friedebert Tuglas, Inimese Vari Friedebert Tuglas Ta ruttas välja ja leidis jõe kaldalt kojutuleva laadalise, rändava leierkasti-juudi või INIMESE VARI hilise külamehe: Kogutud novellid 2, Kirjastus "Eesti Raamat", 1971 Kuid ta aukunutetud silmad ei näinud seda, keda ootasid. Ja ometi läks nüüd ikka sagedamini sõdureid üle jõe, vahel mitugi päeva jooksul. 1 Ühed tulid siit- ja tei-sed sealtpoolt
soovi kindlasti veel lahkuda. Naine pakub aga, et kui ta peaks seda siiski soovima, saaks just tema Jutustaja sealt välja aidata, kuid Jutustaja keeldub. Naine avaldab järsku soovi üksi olla ja Jutustaja lahkub ruumist. Tagasi saalu jõudes kohkub Jutustaja, kui kuuleb kedagi tema nime hüüdvat. Ta oli kogu aja arvanud, et keegi teda tõesti ei tunne. Hüüdjaks osutus vana mees vastast lauast, kes tundus ennist Jutustajale noogutavat. Mees teeb Jutustajale ettepaneku kohtuda pastor Roth'iga. Jutustajale on nimi võõras, kuid tal on tunne, nagu oleks ta seda kuskilt varem kuulnud. Mees küsib, kas jutustaja pole siis lugenud pastor Roth'i raamatut ,,Inimene puhastustules". Jutustaja tunnistab, et on seda lehitsenud. Nad lähevad koos ühte ruumi, kus on ees juba umbes kahekümne liikmeline seltskond. Tuba on täis suitsu ja sumbunud õhku. Tundub, et seltskonnal on parajasti käsil elav vaidlus mingil ebamäärasel teemal, mis pidevalt kuhugi kõrvale kaldub
Naine pakub aga, et kui ta peaks seda siiski soovima, saaks just tema Jutustaja sealt välja aidata, kuid Jutustaja keeldub. Naine avaldab järsku soovi üksi olla ja Jutustaja lahkub ruumist. Tagasi saalu jõudes kohkub Jutustaja, kui kuuleb kedagi tema nime hüüdvat. Ta oli kogu aja arvanud, et keegi teda tõesti ei tunne. Hüüdjaks osutus vana mees vastast lauast, kes tundus ennist Jutustajale noogutavat. Mees teeb Jutustajale ettepaneku kohtuda pastor Roth'iga. Jutustajale on nimi võõras, kuid tal on tunne, nagu oleks ta seda kuskilt varem 3 kuulnud. Mees küsib, kas jutustaja pole siis lugenud pastor Roth'i raamatut ,,Inimene puhastustules". Jutustaja tunnistab, et on seda lehitsenud. Nad lähevad koos ühte ruumi, kus on ees juba umbes kahekümne liikmeline seltskond. Tuba on täis suitsu ja sumbunud õhku. Tundub, et seltskonnal on parajasti käsil elav
ENNOSAARE AIN Elisabeth Aspe Pärnu linnast 2 versta õhtupoole seisab Sauga jõe ääres Sauga mõis ja tema ümber laialine Sauga vald. Mõis oli lihtne kiviehitis, seisab ilusal kohal kõrgel jõekaldal, kesk väikest puiestikku ja viljapuuaedu. paar versta jõge üles minnes seisid esimesed valla talud teine teisel pool jõe kallast. Ühe nimi, mis mõisa poolt tulles paremalt kätt jäi oli Ennosaare ja teisel pool oli pajusaare talu. Lisad Enno ja Paju o saadud esiisade kaudu. Talud mõlemad olid pealtnäha kehvavõitu nagu enamasti sel ajal kõik hoonedki õlgkatusega, suitsunud, ilma korstnata ja paar väikest akent. Paremal pool jõe kallast Ennosaare talus oli peremeheks Ain Enno, Peedi poeg ta oli suurt kasvu ja tugevate laiade õlgadega mees ning alles noorepärane 35-40 aasta vanune. Oma peremehe seisuse kõrval pidas ta peremeheseisuse kõrval ka mõisa kupja ametit. Aga kümne aasta eest ta nai
August Gailit ,,Karge meri" Raamat algab sellega, kui Matt Ruhve läheb kosja tüdrukule nimega Katrina. Matt Ruhve oli kalur ja hülgekütt . Ta ootas päevi rannas, et Katrina võtaks oma kompsud ning et nad asuksid teele. Ühel päeval kui Katrina aknast välja vaatas nägi ta , et Matt Ruhve on paadi ära ehtinud kaskedega. Esimene mõte Katrina peas oli see, et ehk on ta leidnud kellegi teise. Ta asus kiirelt kompse kokku panema, et teele asuda. Õed ning ema saatsid ta randa, andsid kompsud kaasa ning Matt Ruhve ja Katrina võisid oma sõitu alustada. Olid nad natukene maad sõita saanud lakkas paadimootor
solvamiseks ja iga pilku väljakutseks. Sellest tuleneski, et Tarbes'ist kuni Meung'ini hoidis ta kätt alati 10 rusikas ja haaras mõõgapideme järele kümme korda päevas. Siiski ei langenud rusikas ühelegi lõuale ja mõõk jäi tuppe. Mitte sellepärast, et õnnetu kollase setuka 11 nägemine möödujate nägudele muigeid poleks mananud, vaid sellepärast, et setuka seljas kõlises aukartustäratava välimusega mõõk ja mõõga kohal vaikus pigem metsik kui uhke silm, mis manitses teekäijaid naerupahvatust maha suruma, või kui naer siiski ettevaatusest ei hoolinud, püüdsid nad naerda ühe näopoolega otsekui vanaaegsed maskid. Nii püsis ülitundlik d'Artagnan majesteetlikuna ja puutumatuna kuni õnnetu Meung'i linnani. Ent seal, «Vabamöldri» kõrtsi ukse ees hobuse seljast maha tulles, ilma et keegi, kas peremees, sulane või tallipoiss oleks tulnud jalust hoidma, silmas d'Artagnan kõrtsi
Idioot Idioot: Raamatu pea tegelane on vürst Lev Mõskin. Romaani kallal töötades rõhutas Dostojevski, et tema raamatu kangelaseks saab ,,täiuslik positiivne" inimene , kes pole ainult oma väärtuste kandja vaid viib positiivset ideed ka ellu. Raamatu pealkiri on ka tähendusrikas Raamatus oli Vürst teiste silmis loll, kuid raamatu pealkiri ,,Idioot" oli mõeldud just kaastegelaste kohta. Vürst oli küll tõesti raskesti haige, (Dostojevski oli end oma tegelasega omistanud dostojevskil oli sama haigus), kuid ta oli pikkaaega olnud sveitsis taastusravil ja lõpuks sealt paranedes tagasi tulnud ja valmis uuesti ellu astuma. Kokkuvõte: 1osa. Sündmuste kulg on seotud vürst Mõskini eluga Venemaal.Viibinud lapsepõlvest saadik kodumaalt eemalt, tahab vürst kirglikult osaleda ühiskonna elus, läheneda inimestele, teha midagi nende hüveks. Ta jälgib pingsalt talle tundmatut elu, milles on vähe heledaid toone, kuid ei kaota usku inime
elulõpuni. Kurttumma teesklemine oli loomulikult tobedus, aga idee iseenesest meeldis talle ja läände minemisega oli tal tõesti tõsi taga. Kõigepealt tahtis ta aga oma õe Phoebiga jumalaga jätta. Ta läks kooli kus Phoebe õppis, ta oli isegi seal koolis käinud. Holden kirjutas õele kirja ja andis selle vanema daami kätte, et tema kirjakese Phoebe'ile IV b-1 klassi kätte toimetaks. Sel ajal kui Holden õde muuseumi vestipüülis ootas, tulid kaks poissi kes tahtsid näha muumiaid. Ta juhatas nad muumiateni ja jutustas neile neist. Lõpuks läks ta vestipüüli tagasi kus arvas, et õde ei tulegi. Kuid ikkagid tuli, kaasas suured kohvrid. Õde tahtsi Holdeniga kaasa minna ja seepeale läksid nad riidu. Holden ei tahtnud,et ta kaasa tuleb, vaid et ta koolis käiks ja õpiks. Siis Holden aga lubas,et ta läheb ilusasti koju ja ei lähe kuskile. Pealeseda jalutas ta loomaia poole ja Phoebe sõstrake tema järel. Karussellideni
´´Ära jama, kas sa ei tea, et me oleme piraadid?´´ ´´Mul on kõht tühi, kas teil on midagi?´´ ütles mehike piraate tähele panemata Tarmole, kes nurgas istus. ´´Kuula mis ma ütlen sa väike põnn.´´ ja piraadid valmistusid teda mõõgaga lööma. ´´ Sure!´´ kuid nad ei jõudnud reageeridagi enne, kui mehike nende mõõgad puruks lõi. Tarmo oli imestunud ja mehed samuti. ´´Mis sa järsku teed?´´ ´´K...kes sa oled?´´ ´´Mina? Ma olen Rasmus J. Poolak. Lõbu teiega kohtuda.´´ Piraadid põgenesid nii kähku, kui jalad lubasid koos oma uimase paarilisega ja ainult Tarmo jäi ikka veel oma nurka imestusest istuma. ´´Mis just juhtus?´´ ´´Mis nendega on, et nad ära jooksid?´´ ´´Kiirusta ja põgene! Kui nad oma sõpradega tagasi tulevad siis sind tapetakse.´´ ´´Aga mul on kõht tühi.´´ ´´Kuidas saad sa seda nii rahulikult öelda? Laeva tekk on piraate täis.´´ kuid Rasmus ei pannud teda tähelegi ja läks edasi. ´´Ära mine sinna
siis saab ta rikkaks, Santiagot see vastus ei rahuldanud, aga kuna ta naisele praegu midagi maksma ei pidanud, otsustas ta lahkuda ja unenägusid enam mitte uskuda - ta jättis lambad sõbra talli ja läks külla oma toimetusi tegema, talle meeldis oma rändava elu juures see, et uute inimestega kohtudes ei tekkinud nendega kohustust igapäevaselt suhelda ja kokku puutuda ja seega ei saanud hakata need inimesed sind muutma - enne lammaste põllule viimist, ootas ta päikese laskumist ja hakkas lugema uut paksu raamatut, mille oli saanud, äkki ilmus tema kõrvale vanamees, kes Santiagoga juttu püüdis teha ja lonksu veini palus, poiss andis terve pudeli lootuses, et vanamees ta rahule jätab - vanamees hakkas Santiago raamatut uurima ja teatas, et see on igav raamat, Santiago mõistis, et taat on seda lugenud ja päris raamatu sisu kohta, hiljem ka vanamehe elukoha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
