Energia muundamine elektrimasinas on paratamatult seotud kadudega. Kaod tekivad: 1. Vasesekadu (voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus) 2. Teraseskadu (magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena) 3. Ventilatsioonikadu (masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest) 4. Hõõrdekadu (hõõrdest laagrites) Vahelduvvoolu mootorid jagunevad tööpõhimõtte järgi: 1. Sünkroonmootorid 2. Asünkroonmootorid (ühe-, kahe-, kolmefaasilised ning lühis-, faasirootoriga mootorid) **Sünkroonmootorid** Sünkroonmootor on vaheduvvoolumootor, mille pöörlemissagedus on sünkroonis voolu sagedusega. Erinevalt asünkroonmootorist tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnetergutusega veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga
4 EHITUS Asünkroonmootor on madala hinna ja lihtsa ehituse pärast tööstuses kõige enam kasutatav mootor, milles staatoril tekkiv pöörlev magnetväli paneb rootori pöörlema. Püsimagnetitega sünkroonmootoritel ergutusmähis puudub ning ergutusvoog tekitatakse püsimagnetitega. Mootor on eriti töökindel muutuva kiirusega ajamites. See mootor koosneb kerest, staaorimähisest, rootorist, kontaktrõngast ja harjadest. Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu ehk elektromagnetilise induktsiooni nähtus. Vool tekitab rootoris omakorda
....................... 21 Kasutegur........................................................................................................................................... 22 Karakteristikud .................................................................................................................................. 22 Töökarakteristikud ............................................................................................................................ 22 Ühefaasiline asünkroonmootor............................................................................................................. 25 Sildiandmed ....................................................................................................................................... 26 Ühendamine toiteallikaga ................................................................................................................. 26 Ülesanne ...........................................................................
Küsimuste vastused 1) Alalisvoolumootorid Alalisvoolumootorites kasutatakse magnetvälja tekitamiseks staatoril paiknevat ergutusmähist või püsimagneteid. Kontaktrõngaste ja harjakeste abil juhitakse pöörlevasse raami alalisvool (vt. Joonis 2.5). Et rootor pöörleks püsivalt ühes suunas, tuleb ankruvoolu suunda iga poolperioodi tagant reverseerida. Ankruvoolu suuna muutmiseks kasutatakse alalisvoolumootorites mehaanilist või pooljuhtidega töötavat kommutaatorit.Sõltuvalt ergutusmähise asukohast võivad alalisvoolumootorid olla kas a) võõrergutusega, kus ergutusmähist toidetakse eraldi toiteahelast, b) jadaergutusega, kus ergutusmähis on ühendatud jadamisi ankruga, c) rööpergutusega, kus ergutusmähis on ühendatud
talitus: kestev või lühiajaline. valmistaja tehas, mass, väljalaske aeg ja pass. 3.) TRAFO elektrimotoorjõudude võrrandid / 4.)Trafo vektordiagramm · · · · U 1 = - E1 + I 1 rT 1 + j I 1 X LT 1 · · · · E 1 = U 2 + I 2 rT 2 + j I 2 xT 2 · · I = I 0 - I ´2 I ´2 = I 2 2 1 Ideaaljuhul kui trafo takistust ei oma, siis trafot pingestades tekib vool, milline jääb pingest 90 kraadi maha. Vooluga kaasneb magnetvoog, mis indutseerib elektromotoorjõud. Kusjuures E=U1, kui takistust pole. Kui trafol on takistus ja ei ole tegemist ideaaljuhuga siis vektordiagramm näeb välja nii kuna trafo ei ole ideaalne tekivad temas tühijooksukaod 5.)3 faasiline trafo Kolmefaasilise süsteemi pingete transformeerimist võib realiseerida kolme ühefaasilise trafoga, mis on ühendatud trafode rühmaks. Ligikaudu kuni 60MVA
.............................................................................. 25 4.1. Elektrimootorite ehitus ...................................................................................................... 25 4.2. Alalisvoolumootorid.......................................................................................................... 25 4.3. Vahelduvvoolumootorid.................................................................................................... 26 4.4. Impulsstoitega mootorid .................................................................................................... 28 4.5. Kaod elektrimootorites ...................................................................................................... 28 4.6. Elektrimootorite talitlusviisid............................................................................................ 28 4.7. Ülekandemehhanismid .....................................................................................................
g ja v erinevusel kordamööda, moodustades " keerleva valguse" efekti. Kui generaatori faaside järjestus erineb võrgu faaside järjekorrast, siis lambid, mis on lülitatud "kustuva valguse" skeebi järgi. Vajaliku faaside järjekoora saavutamiseks tuleb vahetada kohtadega mistahes kaks faasi generaatori klemmidel. Tavaliselt on antud moodus elektrijaamades automatiseeritud. Isesünkroniseerimise moodus. Ergutamata generaatori rootor pannakse primaarmootoriga pöörlema kiirusega, mis erineb sünkroonkiirusest mitte enam kui 2-5%. Pärast seda lülitatakse G võrku. Et vältida liigpingeid, ühendatakse rootori ahelasse takistiga. Kohe pärast lülimist võrku ühendatakse ergutusmähis ergutiklemmidega ja G hakkab tööle sünkroonselt. Tekib järsk voolu tõuge ja mehaanilised pinged võllil kuid need pole ohtlikud G-le. Antud moodus on mugav sagetaste lülituste puhul. 17
Elektrimootori leiutas mees nimega Michael Faraday. Faraday kõige tähtsamad leiutised olid elektriga seotud, sest ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri, mis olid kõik elektriga seotud. Ta oli väga hea eksperimentaator, kuid ta oli madala haridusega, mis puudutas matemaatilist osa. Elektrimootorid koosnevad paigalseisvast staatorist ja pöörlevast rootorist. Staatoris tekitatakse pöörlev magnetväli, mis on vajalik rootori pöörlema panemiseks. Rootor pöörleb laagritele toetuval võllil, mille külge on omakorda ühendatud mehhanism. Staatori ja rootori vahel eksisteerib õhupilu, mille kaudu toimub magnetvälja penetratsioon staatorist rootorisse. Kasutamine: elektriautod, tehastes, miksrite ja muude liigutamine, tehnika liigutamine linti mööda, kodu elektritarvetes ehk näiteks akutrell, elektriline munavispel, vints. Elektrimootorit on vaja, et inimese elu kergendada,
* Elektrimootori mehaaniline tunnusjoon on tema nurkkiiruse sõltuvus mootori momendist: = f(M), n = f(M). Mehaaniline tunnusjoon iseloomustab mootori omadusi töömasina nõuetest lähtudes. Enamiku elektrimootorite nurkkiirus väheneb momendi suurenemisega. Elektimootorite mehaanilised tunnusjooned võime jagada jäikuse järgi nelja eriliiki: 1. Absoluutselt jäik tunnusjoon. (joon 1) Mis tahes momendi väärtusel nurkkiirus ei muutu (=const). Sellise tunnusjoonega on sünkroonmootor. 2. Jäik tunnusjoon (jooned 2 ja 5) Momendi muutumisel muutub nurkkiirus vähe. Jäiga tunnusjoonega on rööpergutusmootorid, väikese rootoritakistusega asünkroonmootor nimimomendi piirkonnas ja liitergutusmootor, millel on ülekaalus rööpergutusmähis 3. Pehme tunnusjoon (3, joon) Momendi suurenemine põhjustab märgatava nurkkiiruse vähenemise. Sellise
hooldus 1.faasiline: - Saavutab püsikiiruse 2.faasiline: - Pöördemoment tekib nagu 1.faasilises käivitusmähisega masinas Sünkroonmootor - Sünkroonne kiirus - Kallis Tööstuslikud Ühe- või mootorid mitmefaasilin Kellad e Vinüülplaadi vahelduvvool mängijad Kassetimängijad 1.1 Asünkroonmootori kiiruse reguleerimine pooluspaaride arvu muutmisega Antud valemist näeme, et kiirus sõltub sagedusest ja pooluspaaride arvust.
Asünkroonmootori tööpõhimõte Asünkroonmootor on tööstuses kõige enam kasutatav elektrimootor, mis on tingitud eelkõige tema lihtsast konstruktsioonist. Asünkroonmootor koosneb paigalseisvast staatorist ning pöörlevast rootorist, mis on üksteise suhtes paigutatud nii, et nende vahel eksisteeriks õhupilu laiusega kuni 0,1...1 mm. Asünkroonmootori ehitus on näidatud Joonis 2.8. Joonis 2.9. Ühe ja kahe pooluspaariga lühisrootoriga asünkroonmootor Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu (elektromagnetilise induktsiooni nähtus). Vool tekitab rootoris omakorda magnetvälja, mille
Magnetvootihedus sünkmasina rootori pooluse pinnal muutub siinusseaduse järgi ja on pooluse keskel suurim. Sünkroonmasina töötamisel staatorivälja põhjapooluse vastas teisel pool õhupilu on rootoril põhjapoolus. Mis toimub sünkroonmasina üleminekul generaatoritalitlusest mootoritalitlusse? Muutub momendi suund; rootori poolus läheb pöörlemisel staatori poolusest veidi ette. Asünkroonmasina rootoril on kontaktrõngad kui tegemist on faasirootori masinaga. Pidurdatud rootoriga asünkroonmootor on analoogiline sekundaarpoolelt lühistatud trafole. Ideaalsel tühijooksul olev asünkroonmootor pöörleb sünkroonkiirusel koos staatoriväljaga; on analoogiline tühijooksul olevale trafole ja tema rootorimähises puudub vool. Asünkroonmootori libistuskiirus on 0 kui rootor paigal; rootori suhteline kiirus staatorivälja suhtes. Asünkroonmootori libistus on suhteline libistuskiirus staatorivälja kiiruse suhtes; sõltumatu koormusmomendist.
pingelangudega algebralise summaga n1
3.Vahelduvvoolu väärtused.Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdeline niisuguse väärtuselt muutumatu Pöörlemissagedus- Kui asünkroonmootor pöörleb, siis sagedus f2
väga suurtes masinates isegi üle 0,98. Väikeste, alla 10 W võimsusega masinate kasutegur on aga alla 0,5. Kasutegur sõltub ka masina koormusest. Kaod kasvavad koormuse suurenemisel. Koos sellega suureneb ka soojenemine. Elektrimasina lubatava koormuse määrabki tavaliselt soojenemise lubatav piir, harvem mingi osa mehaaniline tugevus või voolutihedus liugkontaktil. Seepärast on väga oluline luua soojuse ärajuhtimiseks head jahutus- tingimused. 8.2 Asünkroonmootor Enamkasutatavamaks jõuallikaks maailmas on asünkroonmootor. Lühisrootoriga asünkroonmootor ei vaja peaaegu mingit hooldust. Asünkroonmootori põhiosadeks on staator ja rootor. Staator on mootori paigalseisev osa. Staator paikneb mootorikeres 1, mis fikseerib kõik masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse.
väga suurtes masinates isegi üle 0,98. Väikeste, alla 10 W võimsusega masinate kasutegur on aga alla 0,5. Kasutegur sõltub ka masina koormusest. Kaod kasvavad koormuse suurenemisel. Koos sellega suureneb ka soojenemine. Elektrimasina lubatava koormuse määrabki tavaliselt soojenemise lubatav piir, harvem mingi osa mehaaniline tugevus või voolutihedus liugkontaktil. Seepärast on väga oluline luua soojuse ärajuhtimiseks head jahutus- tingimused. 8.2 Asünkroonmootor Enamkasutatavamaks jõuallikaks maailmas on asünkroonmootor. Lühisrootoriga asünkroonmootor ei vaja peaaegu mingit hooldust. Asünkroonmootori põhiosadeks on staator ja rootor. Staator on mootori paigalseisev osa. Staator paikneb mootorikeres 1, mis fikseerib kõik masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse.
elektrimootoreid, saab alalis- ja vahelduvvoolu võimsust mõõta ka amper- ja voltmeetriga. Amper- ja voltmeetri näitude põhjal arvutatakse võimsus valemiga P = U × I, kus P tähistab võimsust vattides (W), I - voolutugevust (A), U - pinget voltides (V). Võimsuse mõõtmine vattmeetriga. Alalisvoolu võimsust ja vahelduvvoolu aktiivvõimsust mõõdetakse elektridünaamilise vattmeetriga. Mõõteriista liikumatu mähis on voolumähis ja ta lülitatakse jadamisi tarbijaga. Liikuv pingemähis lülitatakse ahelasse rööbiti. Kui vattmeetri ühe mähise otsad ümber vahetada muutub pöördemomendi suund. Õige ühenduse tagamiseks on vattmeetri nn. generaatori klemmid märgitud tärniga. Enne vattmeetri vooluahelasse lülitamist tuleb tärnikestega märgitud klemmid omavahel lühikese isoleeritud juhtmega ühendada. Reaktiivvõimsuse mõõtmine.
Tartu Kutsehariduskeskus Autoremont Autotehniku eriala Nimi ,,PÜSIMAGNETERGUTUSEGA ALALISVOOLU MOOTOR" Õpetaja Nimi Tartu 2010 Alalisvoolumootor on seade, mis muundab alalisvooluenergia mehaaniliseks energiaks. Alalisvoolumootori eeliseks on väga hea kontroll mootori pöördemomendi ja kiiruse üle. Alalisvoolumootori tööpõhimõte seisneb nähtusel, et magnetväljas paiknevale elektrivooluga juhtmele mõjub mingi jõud. Elektrivooluga juhtmele magnetväljas mõjuva jõu F suuruse määrab voolutugevus, juhtme pikkus ja magnetvoo tihedus e. magnetiline induktsioon B
................................. 118 5.6. Tsüklilise programmjuhtimisega elektriajamid ..................................... 120 5.7. Elektriajamite juhtimine programmeeritavate loogikakontrollerite abil ........ 122 5.8. Arvprogrammjuhtimisega elektriajamid ............................................ 127 VI. Kaasaegsed elektriajamite juhtimissüsteemid .................................. 134 6.1. Mikroprotsessorjuhtimisega positsioneeritav elektriajam ........................ 134 6.2. Asünkroonmootor kui juhtimisobjekt ............................................... 137 6.3. Asünkroonajamite vektorjuhtimise olemus ........................................ 141 6.4. Asünkroonajamite vektorjuhtimise moodused .................................... 141 6.4.1. Otsene vektorjuhtimine ................................................... 141 6.4.2. Kaudne vektorjuhtimine .................................................. 144 6.4.3. Loomulik vektorjuhtimine ..
Teraskadu on konstantne , vasekadu on võrdeline voolu ruuduga .Kasutades koormusteguriks nimetatavat suurust =S2/S2n, saame trafo kasuteguri avaldada kujul = P2 /P1= S2n,cos2 / S2n,cos2+P + 2 Pvn kus Pvn on vasekadu nimivoolu korral Arvutused ja katsed on näidanud et trafo kasutegur on kõigesuurem siis kui koormustegur =0,7...0,8 mispuhul vasekadu on väärtuselt lähedane teraskaoga. 16. Autotrafod, voolude võrrand, ülekandetegur. Säästetrafo e. Autotrafo üks mähis moodustab osa teisest. Selle trafo primaar ja sekundaarahel ei ole elektriliselt isoleeritud. Et autotrafo mähised ei ole elektriliselt teineteisest isoleeritud, siis ei valmmistata neid suure ülekandeteguriga ohutustehnilistel põhjustel. Autotrafosid valmistatakse ka kolmefaasilistena Tihti on autotrafod muudetava sekundaarpingega. Levinuim on laboratoorne autotrafo. Selle trafo saab lülitada primaarpingele 220 või 127V. 17. Keevitustrafod, välistunnusjoon.
F jõud viga f sagedus kasutegur I vool elektriline nurk i ülekandesuhe ülereguleerimine J inertsmoment hõõre k tegur L induktiivsus haru L1,2,3 kolmefaasiline ahel lekketegur M pöördemoment magnetvoog m faaside arv, mass temperatuur n pöörlemissagedus nurk P võimsus aheldusvoog p pooluste arv nurkkiirus Q laeng 6 Lühendid A amper M mega = 106 (eesliide) ac vahelduvvool MMF magnetomotoorjõud
Mistahes sõlme voolude algebarline summa=0, väljuvate voolude summat loetakse negatiivseks. 12. Töö ja võimsus Töö on energia, mida teeb keha pannes suletud vooluringis elektrilaenguid liikuma A=Uit (1J) Võimsus avaldab seadme töövõimeid. Võimsus on töö, mida tehakse 1 sekundi vältel P=II (1W) 13. Mittelineaarsed elemendid. Mittelineaarsed elektriahelad ja nende lahendamine. Mittelineaarse alalsivoolu takistus sõltub temperatuurist jt välismõjudest 14. Magnetvoog. Magnetväljatugevus. Elektromagnetiline jõud. Vasaku käe reegel Magnetvooks φ läbi väljaga ristioleva pinna nim. voolutiheduse B ja pindala S korrutist: φ=BS Magnetväljatugevus näitab, milline magnetiline ergutus langeb 1 m Elektromagnetiline jõud: vastassuunalised magnetväljad tõmbuvad, samasuunalised tõukuvad. Selle tulemusena mõjub vooluga juhtmele magnetväljas elektromagnetiline jõud F, suund määratakse vasaku käe reegliga.
7. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult alalisvooluga? Käekell, arvuti, kalkulaator, taskulamp, alalisvoolumootorid, alalisvoolugeneraator, hõõglambid, termotakistid, operatsioonvõimendi, elektriring, troll, tramm, elektrokeemia ja galvaanika elemendid. Toiteks vajavad alalisvooluallikaid galvaanielemendid, akud ning alaldid. 8. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult vahelduvvooluga? Trafo, kondensaator, vahelduvvoolugeneraator, vahelduvvoolumootor, asünkroonmootor, elektritööriistad, raadio ja televisioonitehnika, föön, veekeetja, videomakk. (vahelduvvool on perioodiliselt oma suurust ning suunda muutev vool) 9. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad nii alalisvoolu kui ka vahelduvvooluga? Elektrimootor, lambipirn, poolperioodalaldi, täisperioodalaldi. 10. Kas elektriahela arvutustulemused sõltuvad sellest, kas arvutaja arvab voolu positiivse suuna õigesti ära või mitte?
tippusid. Niipea kui hammasrattad ja pide kuluvad, nihkub pide rõhu toimel hammasrataste poole, mis tagab normaalse lõtku. Hüdropaak. Hüdrosüsteemi paak on imitoru kaudu ühenduses pumbaga ja äravoolutoru kaudu jaoturiga. Paagi maht võetakse vähemalt ½ pumba minutitoodanguga. Paagid on stantsitud või valatud. Paaki on paigutatud filter. Filtri filtreeriv element koosneb üksikutest võrksektsioonist. Filtris asub ka kuul-kaitseklapp ja püsimagnet väikeste metalliosakeste püüdmiseks. Kaitseklapp rakendub siis, kui filter ummistub. Õlipaak on varustatud mõõteseadmega. Paagi põhjas on magnetkorgiga väljalaskeava. Täiteava varustatud rõhutasandiga. 1 paak 2 rõhutasandi 3 filter 4, 8 äravoolutoru 5 täiteava 6 sõelfilter 7 mõõtevarras 9 filtri õlitoru 10 magnetkork Filter. 1 -filtri kaas 2 - filtri kest 3 - kesktoru 4 - filtreeriv element 5 - klapi kere 6 kaitseklapp Hüdrojaoturi ehitus
aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid Kolbmootorite liigitus on laiaulatuslik. J. Ivandi esitab mootori tööprotsessi mõistmise seisukohalt järgmise liigituse: 1) teoreetilise ringprotsessi põhjal: a) kütuse teoreetiliselt püsivmahulise põlemisega (Ottoringprotsess), b) kütuse põlemine toimub teoreetiliselt kas ainult püsival rõhul (Dieseli ringprotsess) või osaliselt ka püsival mahul (Trinkler- Sabathei ringprotsess); 2) gaasijaotuse korralduse järgi: a) neljataktilised mootorid, b) kahetaktilised mootorid; 3) kasutatava kütuse järgi: a) gaasimootorid, b) vedelkütuse mootorid, c) vedelgaaskütuse mootorid; 4) küttesegu moodustamise asukoha järgi mootori suhtes: a) välise segumoodustamisega mootorid (Stirlingi mootor), b) sisemise segumoodustamisega mootorid; 5) küttesegu süütamise mooduse järgi: a) sundsüütega mootorid, b) kompressioonsüütega mootorid, c) kombineeritud süttimisega mootorid; 6) silindrite laadimise iseloomu järgi:
11. Voolutugevuse mõõtmine. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine. Voolutugevuse mõõtmiseks ühendatakse ampermeeter vooluringi jadamisi ja et laiendada mõõtepiirkonda kasutatakse voolutrafot 12. Pinge mõõtmine. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine. Voltmeeter ühendatakse ahelasse rööbiti. Mõõtepiirkonda saab laiendada kasutades pingetrahvot või shunt takistit 13. Võimsuse mõõtmine. Võimsust mõõdetakse wattmeetriga. Millel on pinge mähis ja voolumähis. Mähiste algused ühendatakse kokku, pingemähis ühendatakse rööbiti ahelaga vooluahel jadamisi 14. Energia mõõtmine. Mõõdetakse induktsioonarvestiga. On olemas nii ühe kui kolmefaasilised arvestid. Võivad olla vooluvõrgust sõltuvalt kas kahe või kolme sektsioonilised 15. Takistuse mõõtmine. Takistust mõõdetakse oomeetriga mis ühendatakse mõõdetava takisti suhtes rööbiti 16. Elektrimasina mõiste, areng, osatähtsus ja liigitus.
Momendi-kiiruse teljestikus võrdub jäikus karakteristiku tõusunurga tangensi pöördväärtusega. Kuna langeva karakteristiku puhul on kiiruse muutum momendi muutuse suhtes vastasmärgiline, on jäikus negatiivne. Liigitus: Absoluutselt jäik karakteristik, millel =, see tähendab, kiirus ei sõltu koormusest. Selline karakteristik on sünkroonmootoril. Jäik karakteristik, mille puhul kiirus sõltub koormusest vähe. Sellesse rühma võib arvata mootorid, mille kiirus tühijooksust nimikoormuseni ei muutu rohkem kui 8...10% võrra, näiteks asünkroonmootor normaalse töö piirkonnas, samuti haruvoolumootor töötamisel normaalreziimis, ilma lisatakistuseta anksuahelas. Pehme karakteristik, mille puhul kiirus sõltub tugevasti koormusest. Sellist karakteristikutüüpi nimetatakse ka peavoolukarakteristikus, sest vaadeldava rühma mootorite tuntuimaks edisndajaks on alalisvoolu-peavoolumootor. 8
3. Milles seisneb elektrimasinate pööratavuse printsiip? Tööd tehes tuleb energiat juurde sellepärast, et mehaaniline energia muundatakse elektrienergiaks. Puhkeolekus elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks. See on elektrimasinate (milleks on ka inimene) pööratavuse printsiip. Sõltumata konstruktsioonist ja tööpõhimõttest võib iga masin töötada nii energia generaatorina kui ka mootorina. 4. Mis on elektrimasina põhiosad? Staator on mootori paigalseisev osa. Staator paikneb mootorikeres 1, mis fikseerib kõikmasinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. Keres paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on koostatud 0,3...0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis 8. Laagritel pöörleb võllile 10 kinnitatud rootor 9.Vabal võlli otsal on tavaliselt
7.3 Tarvitite tähtühendus 104 7.4 Tarvitite kolmnurkühendus 107 7.5 Kolmefaasilise voolu võimsus 109 7.6 Pöördmagnetväli 111 8 Elektrimasinad 114 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte 114 8.2 Asünkroonmootor 115 8.3 Ühefaasiline asünkroonmootor 120 8.4 Kahefaasiline asünkroonmootor 121 8.5 Alalisvoolumootor 122 8.6 Trafo 126 9 Voolu toime inimesele 129 10 Kirjandus 132 4 1 Alalisvool 1
Ühesuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.1. Mootori ja juhtnuppude toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on kaitselüliti. Mootori käivitamine toimub vajutamisega surunupplülitile SK, mis sulgeb kontaktori lülitusmagneti mähise K vooluahela. Kontaktori jõukontaktid K1 ja abikontakt K2 sulguvad ning mootor käivitub. Tänu abikontakti K2 sulgumisele jääb kontaktori mähis K pingestatuks ka pärast seda kui surunupplüliti SK vabastatakse ja selle kontakt avaneb. Mootori väljalülitamiseks tuleb vajutada surunupplülitile SP, mille kontakti avanemisel katkeb kontaktori mähise K toiteahel ning kontaktori kontaktid K1 ja K2 avanevad. Mootor seiskub vaba väljajooksuga. Mootori kaitse liigkoormuse ja lühiste eest tagatakse sulavkaitsmete ja/või kaitselülitiga. U V W N Q
Kas henri on suur või väike mõõtühik? 7. Kuidas saada suurt induktiivsust? 8. Millal indutseeritakse juhtmesse elektromotoorne jõud (emj.)? 9. Mida kujutab endast endainduktsioon? Millega võib endainduktsiooni võrrelda? 10.Mida nimetatakse paispooliks ehk drosseliks? 11.Kumma pooli induktiivsus on suurem, kas südamikuta poolil või südamikuga poolil? 12.Kui mõõta mähise oomilist takistust ning teades pinget arvutada vool, ning lülitada see mähis pinge alla ampermeeter näitab kas (kas rohkem, vähem või sama palju kui arvutasime) 13.Millist takistust avaldab paispool e. drossel vahelduvvoolule? Põhjenda. 14.Millist takistust avaldab paispool e. drossel alalisvoolule? Põhjenda. 15.Mida nimetatakse endainduktsiooni elektromotoorjõuks? 16.Miks voolu väljalülitamisel vool ei katke hetkeliselt vaid eksponentsiaalselt? 17.Miks ei saavuta vool pika juhtme või pooli ühendamisel
3 Vastus: Tagasiside Õige vastus on: 3 Küsimus 49 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Milline on rööpühenduse korral kogupinge U kui: U1 = 3 V; U2 = 3 V; U3 = 3 V; Vastus: Tagasiside Õige vastus on: 3 Küsimus 50 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Asünkroonmootori rootor pöörleb .... Valige üks: a. Kiremini magnetvälja sagedusest b. 0,5 korda magnetvälja sagedusest aeglasemini c. Võrdselt magnetvälja sagedusega d. Aeglasemini magnetvälja sagedusest Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: Aeglasemini magnetvälja sagedusest Küsimus 51 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui suurt hoidejõudu suudab rakendada hoidesolenoid
Viimaseljtrhrrl r,õrcl'"rb tttootori Įibistus nulliga s : 0. Need duaalsed ontacjused cltr jälgitavad
ka reluktantsntootori kiirr"rse - monrendi turrnusjoontelt (|oonis ļ. ļ 1). Joorriseļ esitattrd kõverat
tuleb käsitļeda kui r'eluktantsmootori üldist mehaarrilist tunrrusioottt, rlis konļ
tunnusjooned on teada. Ahela arvutamiseks vaadeldakse nende tunnusjooni ühises koordinaatteljestikus. Jadaühenduses läbib mõlemat elementi sama vool I , pinge moodustub aga osapingete summast 1 2 U =U U , Kahe mittelineaarse elemendi rööpühenduse korral on elementide pinged võrdsed ja üldvool võrdub haruvoolude summaga 1 2 I I . I 7. Magnetvoog. Magnetväli. Magnetiline induktsioon Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda. kus on magnetvoog; on pinna magnetinduktsioon; on pinna pindala; (beeta) on nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel. On mateeria üks eksisteerimisvorme.Tema põhiomaduseks on mõjutada liikuvaid laenguid elektrivoolu. Magnetväli esineb elektrivoolu ümber. Iga liikuv elektrilaeng tekitab enda ümber magnetvälja.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
