Ettekanne Õppejõud: lektor ****** Kohtla-Järve 2012 Sisukord Sissejuhatus Elektromagneetiline saaste on üks keskkonnasaaste tüüpidest, mis pärineb elektromagnetväljadest meie keskkonnas. Kui seda piltlikult ette kujutada siis võib seda vaadelda kui sudu, mis koosneb paljudest erinevatest elektromagnetlainetest. Elektromagneetilist kiirgust saab liigitada kaheks: ioniseeriv ja mitte ioniseeriv. Elektromagneetiline saaste on tulemuseks meie keskkonnas olevatest elektrilistest seadmetest, mis kiirgavad elektromagneitlaineid. Probleemi tähtsus on tõusnud kuna tänapäeva keskkonnas on väga palju elektroonikat ning iga seade on kiirguse allikaks. 1. Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida
Parksepa Keskkool Kevin V 11a klass NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE uurimistöö Juhendaja: Kalju H Võru 2016 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. NÄHTAMATUD KIIRGUSED, MIS ÜMBRITSEVAD MEID 4 3. TELEFONIST TULEVATE KIIRGUSTE MÕJU 8 4. ELEKTROMAGNETILINE SAASTE 10 5. AUTORI TÄHELEPANEKUD 13 6. UURIMISKÜSIMUSTE VASTUSED 14 7. KOKKUVÕTE 15 8. KASUTATUD ALLIKAD 16 SISSEJUHATUS Meid ümbritsevad paljud nähtamatud kiirgused ning need võivad mõjutada meid. Kuna teema
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TMT3820 Magnetvälja ning elektrivälja kiirguse määramine ja hindamine Juhendaja: Henn Tosso PROTOKOLL Koostajad : Madis Metsanurk 081962 EALB21 Teet Laur 08 EALB21 Sandra Vähejaus 081972 EALB21 Tallinn 2008 Töö eesmärk: Mõõta ja hinnata elektrivälja ja magnetvälja kiirguse tugevust mobiiltelefonide, arvutiekraani ning trammi kontaktliini läheduses. Mõõtmised korraldasime Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna hoones (Kopli 101) ning Kopli trammide lõpp- peatuses.Põhimõisted elektriväli ja magnetväli. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli,
INIMENE JA ELEKTRIVÄLJAD Tsiviliseeritud maailm kujutab endast tohutut energiaookeani, mille moodustavad arvutud tehislikud elektromagnetilised lained ja kiirgused. Sadakond aastat tagasi eksisteerisid vaid looduslikud kiirgused ja geostatsionaarsed väljad. Tänapäeval oleme ümbritsetud moodsate tehniliste vahenditega, mis saadavad pidevalt välja erinevaid elektromagnetilisi laineid ja kiirgusi. Kuna elektromagnetlained läbivad hoonete seinu( kui need ei ole ekraniseeritud), riietuse ja inimese keha, siis praktiliselt pole kaitset nende eest ja me oleme kogu ööpäeva jooksul kiirguse mõju all. Väikeste koormuste korral jäävad mõjud tähelepanuta, kuid teatud läve ületamisel kaasnevad kahjulikud nähtused
Beeta-osakesed on elektronid, needsamad, mis elektrijuhtmetes aeglasemalt liikudes meile suureks abiks on. Beeta-osakesed on alfa-osakestest kiiremad ja läbistamisvõimelisemad. Osa beetaosakesi võlvad läbi ka nahast, aga ohtlikum on, kui beeta-osakesi kiirgav aine satub organismi. Gammakiirgus ei ole elektrilaenguga osakeste kiirgus. Seda võib kujutada pisikese energiapakikesena, mis tuumast välja lendab. Ta on samas ka elektromagnetiline laineliikumine. Gammakiirgus on väga hea läbistusvõimega ja ulatub kaugele. Välise gamma-kiirguse eest on raskem kaitset leida kui teiste ioniseerivate kiirguste eest. Gammakiirguse summutamiseks kasutatakse paksu betoonseina, terase- või seatinakihti või püütakse olla kiirgusallikast võimalikult kaugel Alfakiirgus võib siiski olla ohtlik, kui ta satub kehasse sissehingamise või neelamise käigus, sest lähikoed nagu kops või kõhu sisekoed võivad saada suure kiirgusdoosi.
Beeta-osakesed on elektronid, needsamad, mis elektrijuhtmetes aeglasemalt liikudes meile suureks abiks on. Beeta-osakesed on alfa-osakestest kiiremad ja läbistamisvõimelisemad. Osa beetaosakesi võlvad läbi ka nahast, aga ohtlikum on, kui beeta-osakesi kiirgav aine satub organismi. Gammakiirgus ei ole elektrilaenguga osakeste kiirgus. Seda võib kujutada pisikese energiapakikesena, mis tuumast välja lendab. Ta on samas ka elektromagnetiline laineliikumine. Gammakiirgus on väga hea läbistusvõimega ja ulatub kaugele. Välise gamma-kiirguse eest on raskem kaitset leida kui teiste ioniseerivate kiirguste eest. Gammakiirguse summutamiseks kasutatakse paksu betoonseina, terase- või seatinakihti või püütakse olla kiirgusallikast võimalikult kaugel Alfakiirgus võib siiski olla ohtlik, kui ta satub kehasse sissehingamise või neelamise käigus, sest lähikoed nagu kops või kõhu sisekoed võivad saada suure kiirgusdoosi.
süvendatakse probleemi veelgi. Kuvaritöötaja haigestumist füüsilisse ülekoormushaigusesse võivad põhjustada eelkõige staatilise lihaspingega väljenduvad halvad tööasendid ja korduvad stereotüüpsed tööliigutused. Teravad tooli- või lauaservad avaldavad survet kõõlustele, lihastele ja närvidele. Vaevused väljenduvad valuna, lihaspingetena, liigese liikumispiiratusena, peavaludena. Valud ja lihaspinged võivad olla sundasendi põhjustajaks. Arvutist lähtuvad kiirgused Kiirgused, mis lähtuvad arvutusseadmetest, on: elektrostaatiline väli, kiirgus mida tekitab katoodtoru. Elektrostaatiline väli tekib kuvari sisselülitamisel ja hakkab siis kiiresti vähenema. Tekib positiivselt laetud ekraani ja kasutaja vahele, kuid negatiivselt laetud elementaarosakesed suunduvad ekraani pinnale. Tänapäeval toodetavate kuvarimudelite puhul ei ületa staatilise elektrivälja tugevus ohutuspiire.
Kuvaritöötaja haigestumist füüsilisse ülekoormushaigusesse võivad põhjustada eelkõige staatilise lihaspingega väljenduvad halvad tööasendid ja korduvad stereotüüpsed tööliigutused. Teravad tooli- või lauaservad avaldavad survet kõõlustele, lihastele ja närvidele. Vaevused väljenduvad valuna, lihaspingetena, liigese liikumispiiratusena, peavaludena. Valud ja lihaspinged võivad olla sundasendi põhjustajaks. Arvutist lähtuvad kiirgused Kiirgused, mis lähtuvad arvutusseadmetest, on: elektrostaatiline väli, kiirgus mida tekitab katoodtoru. Elektrostaatiline väli tekib kuvari sisselülitamisel ja hakkab siis kiiresti vähenema. Tekib positiivselt laetud ekraani ja kasutaja vahele, kuid negatiivselt laetud elementaarosakesed suunduvad ekraani pinnale. Tänapäeval toodetavate kuvarimudelite puhul ei ületa staatilise elektrivälja tugevus ohutuspiire.
Peeter Tamm Radioaktiivse kiirguse registreerimine REFERAAT Matemaatika-Loodusteaduskond Füüsika eriala Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 1. AJALUGU.......................................................................................................................................4 2. IONISEERIV KIIRGUS..................................................................................................................4 3. KIIRGUSE LIIGID.......................................................................................................................4-6 4. DOSIMEETRIA ALUSED...........................................................................................................6-7 5. KIIRGUSMÕÕTMISE MEETODID...........................................................................
Referaat Elektromagnetalinete kasutamine meditsiinis 2010 Elektromagnetlaine Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elekromagnetlained jagunevad: · Madalsageduslained · Raadiolained · Infrapunane kiirgus · Nähtav valgus · Ultraviolettkiirgus · Röntgenkiirgus · Gammakiirgus · Kosmiline gammakiirgus Elektromagnetlained on ristlaine ehk ristilaine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained võivad tekkida niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Ristlained levivad vaakumis mitte aga vedelikes ning gaasides. Ka valgus on elektromagnetlainetus ning koosneb ristlainetest. Seda tõestavad sellised nähtused nagu valguse polarisatsioon ja polarisatsioonifilter
Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002
Füüsiline vägivald on üks tõsisemaid tööga seotud ohte. Siia alla kuuluvad solvangud, ähvardused ja füüsiline rünnak. 2005. aastal teatas 4% töötajatest, et viimase 12 kuu jooksul on nende kallal tarvitatud reaalset füüsilist vägivalda. Vägivald võib esineda kas organisatsiooni sees või sellest väljaspool. Vägivalla konkreetsed ilmingud võivad olla ettearvamatud, kuid olukorrad, kus vägivald esineb, on sarnased. Riskitegurite hulka kuulub kokkupuude üldsuse või rahaga ning töötamine üksinda. Vägivallajuhtumite tagajärjed nt vigastused, traumajärgne stressihäire, haiguspuhkus või kehvad töötulemused võivad olla äärmiselt tõsised nii üksikisiku kui ka organisatsiooni jaoks. Organisatsioonid ei tohi sekkumisega oodata füüsilise rünnaku toimumiseni. Tõhusad sekkumised peavad vastama organisatsiooni tingimustele ning tuginema põhjalikule riskihindamisele.
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 12: ARVUTITÖÖKOHA ERGONOOMIA UURIMINE Kuupäev: a) Arvutitöökoha ergonoomia uurimine Nimi: 06.05.2014 Joonas Hallikas b) Magnetvälja mõõtmine töökohal Kursus: Kellaaeg: c) Igapäevase töökoha ergonoomia MAHB-41 10.00 uurimine töötaja enesetunde alusel TÖÖ EESMÄRGID Uurida arvutiga töötamisega seotud nõudeid. Tutvuda füüsikaliste suurustega, mis mõjutavad töömugavust arvutiga töötamisel. Õppida neid suurusi mõõtma. Tutvuda põhimõtetega, mille abil on võimalik hinnata töökoha ergonoomilisust ja mõju tervisele. TÖÖVAHENDID ,,Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". Vabariigi valitsuse määrus nr. 362, vastu võetud 15.11.2000 (RT I 2000, 86
lähivälja intensiivsus kiiremini, jättes kaugemal domineerima kaugvälja (ehk elektromagnetilise kiirguse). Lisaks energiale omab EM-laine ka impulssi ja impulsimomenti, mis võivad vastastikmõjus ainegaviimasele üle kanduda. EM-kiirgust liigitatakse elektromagnetlaine sageduse järgi. Elektromagnetlainete spektri skaala alates väikseimast sagedusest (ehk suurimast lainepikkusest) on järgmine: raadiolained, mikrolained, infrapunakiirgus, nähtav valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenkiirgus jagammakiirgus. EM-laine sagedus ja lainepikkus on omavahel seotud järgneva valemi järgi: , kus v on laine levimise kiirus (vaakumis on selleks konstant c, aines on väiksem), f sagedus ja lainepikkus. Osakese mudeli kohaselt toimub EMK kiirgamine ja neeldumine portsjonite ehk footonite kaupa. Footoni energia E ja talle vastava EM-laine sagedus f on seotud Plancki-Einsteini valemiga:
................................................9 2 1. ULTRAVIOLETTKIIRGUS Valgus on elektromagneetiline kiirgus või kiirgav energia, mis esineb lainete kujul. UV- valgus jääb omalainepikkuselt nähtava valguse ja röntgenkiirte vahele. UV-kiirguse lainepikkus jääb 100-400 nanomeetri vahele. (Aquafine Corporation, 2014) UV-kiirgus jagatakse füüsikaliste omaduste järgi tavaliselt kolmeks UVA, UVB ja UVC. UVA lainepikkus 320-400 nanomeetrit (nm). UVA lainepikkus moodustab 95% maapinnale jõudvast ultraviolettkiirgusest ja 40% sellest jõuab 50cm sügavusele vette. Selle kiirguse intensiivsus on aastaringselt muutumatu. Tänu pikale lainepikkusele tungib see nahka, läbi aknaklaasi ja läbi kergemate riiete. Solaariumi lambid kiirgavad tavalaiselt UVA valgust ja 2,5% - 5% UVB kiirgust. UVB-kiirguse lainepikkuseks on 280-320 nm. See moodustab 5% maapinnale jõudvast UV- kiirgusest
funktsiooni vahel, mis on selle piirkonnaga seotud. Uuringus osales 36 paremakäelist meest ning sarnaselt eelmisega eksponeeriti, kas paremat, vasakut või mitte kumbagi pea poolt. Kuid antud katses pidid katsealused sooritama nelja erinevat kognitiivset ülesannet (ruumiline eseme äratundmist, sõnalise üksikasja äratundmist ja kaht ruumilise sobivuse ülesannet). Kusjuures eksperiment koosnes kahest osast, mis kestsid tund aega ja mille vahe oli 5 minutiline paus. Tulemused näitasid, et kokkupuude vasaku aju poolega aeglustab vasaku käe reaktsiooniaega, eriti katse teises pooles.5 Genotoksiline efekt On viidud läbi mitmeid nii in vitro kui in vivo uuringuid selleks, et selgitada välja, kas raadiosageduslainetel esineb kahjustavat mõju imetaja keharakkude geneetilisele materjalile. Viidi läbi esitatud andmete meta-analüüs, et saada genotoksilisuse kvanitatiivne hinnang (koos 95% usaldusintervalli) raadiosageduslainete kiirgusega kokkupuutunud rakkude puhul.
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 10: ARVUTITÖÖKOHA ERGONOOMIA UURIMINE Töö nr: 6 Nimi: a) Arvutitöökoha ergonoomia uurimine Kuupäev: b) Magnetvälja uurimine Kursus: 08.10.2012 Koostanud: Jana Paju TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida arvuti avaliku kasutamise ja kuvariga töötamise nõudeid. 2. Tutvuda füüsikaliste suurustega, mis mõjutavad töömugavust arvutiga töötamisel. 3. Õppida neid suurusi mõõtma. TÖÖVAHENDID „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. Vabariigi valitsuse määrus nr. 362, vastu võetud 15.11.2000 (RT I 2000, 86, 556) Hetkel kehtiv. „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ Sotsiaalministri
.................................................................... 5 LIIGID.................................................................................................................................... 5 Alfakiirgus ().....................................................................................................................5 Beetakiirgus ().................................................................................................................. 5 Gammakiirgus ()............................................................................................................... 6 Röntgenkiirgus (x-kiired)....................................................................................................6 Neutronkiirgus ().............................................................................................................. 6 Kosmiline kiirgus........................................................................................
Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Pidev müra tekitab stressi, tugev kestev müra põhjustab kurdistumist. Kiirgus ehk radiatsioon on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona. Olulisemad kiirguse liigid on · elektromagnetiline kiirgus raadiolained, soojuskiirgus, valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenikiired, gammakii rgus · heli · radioaktiivne kiirgus - radioaktiivsel lagunemisel eralduvate subatomaarsete osakeste voog ja gammakiirgus · kosmiline kiirgus 5) OOKEANIDE REOSTUMINE Dumping- heitmete kaadamine merre. On uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. Vete risustamine Tahked asjad ja osaksed võivad sattuda vette ka loodulikul teel oksad, kallaste muld jne. Reostumine Suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette Raiskamine
9a klass Juhendaja: Õp. Janne Pihelgas Maardu2007 SISSEJUHATUS Päike kiirgab soojust ja valgust, mida me tajume, aga ka raadiokiirgust, röntgenikiirgust ja gammakiirgust. Need on kõik raadiolainete sugulased. Päike kiirgab ka elektriliselt laetud aatomiosakesi ja palju muud. Televisioonimast ja mobiiltelefon saadavad välja raadiokiirgust. Raadiokiirgus soojendab ka mikrolaineahjus pirukaid. Ioniseerivad kiirgused ise on meie keskkonnas täiesti tavalised. Valdav enamik sellest ioniseerivast kiirgusest, millega inimene iga päev kohtub, on looduslikku päritolu. Ta on olnud meie ja ka meie eellaste saatjaks sünnist saadik.Röntgenikiirgusest, millega inimene kokku puutub, on siiski suur enamus pärit inimese poolt loodud aparaatidest. Kuid see on vaid üks, kõige nörgatoimelisem liik ioniseerivat kiirgust.Tänaseks on inimkond õppinud ioniseerivat kiirgust tekitama kogustes,
Toimuvad keemilised reaktsioonisd, millest aktiivselt võtavad osa radiolüüsi produktid. Selle faasi käigus tekivad molekulaarsed muutused või mutatsioonid, ühesõnaga - tekivad rakkude elukeskkonna muutused. Eluskoe või –organismi kiiritamisel tekib kahjustus ionisatsiooni ja vabade radikaalide tekke tõttu. Vaba radikaal on molekul või molekulifragment, mille väliskihil on paaritu elektron. Seetõttu on vaba radikaal väga reaktiivne. Madala lineaarse energia transpositsiooniga kiirgused nagu rö-kiirgus toimivad vabu radikaale tekitades, kõrge lineaarse energia transpositsiooniga kiirgused toimivad ionisatsiooni kaudu. Loomulikult ei välista protsessid teineteist, kuid nende toimumine sõltub lineaarse energia transpositsioonist. Rakk koosneb põhiliselt veest, seega toimub enamus energia neeldumisest vees. Kiirguse toimel veemolekulid ergastuvad ja ioniseeruvad ning tekivad vabad radikaalid. Meid huvitavaks lõpptulemuseks on muutused sellises biomolekulis nagu DNA.
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärijuhtimise õppetool Marelle Viilup ÄJ10 ,,ERIALA KAHJULIK MÕJU TERVISELE JA KAHJULIKU MÕJU VÄHENDAMISE VÕIMALUSED" Referaat õppeaines ,,Töökeskkond" Juhendaja õpetaja Aivar Kalnapenkis Väimela 2010 Sisukord Sissejuhatus Igal erialal töötavat persooni ümbritsevad ohud. Pole olemas sellist ametit, mis on sajaprotsendiliselt turvaline. Tööjuhendis saab kirjutada ja loetleda suurel hulgal tööga kaasnevaid ohte, kuid ei saa tuua välja, et töö on ohutu ning et töötajale on garanteeritud sama hea tervislik seisukord ka aasta või isegi aastakümnete pärast alates päevast, mil ta tööle asus. Millised on aga minu eriala, ärijuhtimise, ohutegurid? Töökeskkonnas hinnatakse füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi ja füsioloogilis-psühholoogilisi ohutegureid. Fü
Dosimeetria põhimõisted Referaat Koostaja : Triin Länts Juhendajad: Tiiu Müürsepp ja Hele Siimon Türi 2010 1. Sissejuhatus Referaadi teemaks on dosimeetria põhimõisted.Teema määras praktikumi juhendaja. Referaadis käsitletakse doose,doosekiirguseid, mõõtühikud ja aparatuuri,millega tegeledakse dosimeetrias. Alates röntgenkiirguse (1895a.) ja radioaktiivsuse (1896a.) avastamisest on kindlaks tehtud, et ioniseeriv kiirgus võib kahjustada elusorganismi kudesid. Kiirgusest mõjutatud populatsioonide (põhiliselt Hiroshima ja Nagasaki pommitamise 1945a. üle-elanute) pikaajalised epidemioloogilised uurimused on näidanud, et kiirituskahjustused võivad ilmneda ka alles peale teatava aja möödumist peale kiirguse vahetut mõju. Kiirgused ja radioaktiivsed ained on keskkonna loomulik ja püsiv osa ja seetõttu saab kiiritusriski ainult piirata, kuid mitte kunagi ega kuidagi täielikult kaotada
teisest küljest on vajadus päikesevanni järgi eesti ilma tõttu. Esitasin hüpoteesi, et üleliigne solaariumis käimine on tervisele kahjulik. Töö on üles ehitatud 8 peatükist. Esimeses peatükis annan ülevaate solaariumist, mis ta on ja milleks teda kasutatakse. Teises peatükis on kirjas solaariumi toime kehale, mida täpsemalt see kehale annab või milliseid probleeme võib sellega kaasneda. Kolmandas ja neljandas peatükis on välja toodud erinevad UV kiirgused, nende positiivsed ja negatiivsed omadused ja mõju inimese organismile. Viies peatükk on ülevaade melanoomist ehk nahavähi ühest vormist, mida tihti seostatakse solaariumi kasutamisega. Kuues peatükk on erinevatest nahatüüpidest, mille määratlemine on päevitamise seisukohalt väga oluline. Seitsmes peatükk koosneb nõuannetest solaariumi külastajale ja kaheksas peatükk on küsitluse analüüs. Küsitluse koostasin koos juhendajaga ja küsitlesin Aravete Keskkooli õpilasi
Meditsiin (märgitud aatomite meetod, suunatud kiiritamine) Hoiatusmärgid radioaktiivse kiirguse eest 39 RADIOAKTIIVSUS Ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. IONISEERIV KIIRGUS Ioniseeriv kiirgus koosneb suure energiaga osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t. ioniseerida aatom). Osakeste voo või laine ioniseerimisvõime ei sõltu osakeste arvust, vaid iga konkreetse osakese ioniseerimisvõimest (energiast). RADIOAKTIIVNE KIIRGUS Radioaktiivne kiirgus on ioniseeriv kiirgus. Sõltuvalt kiirguse tüübist teeb ta seda otseselt (alfa, beeta ja gammakiirgus) või kaudselt
Olmemüra piirväärtus – 80 dB(A) Meetmerakendusväärtus – müraga kokkupuute tase 80 dB(A) või tipphelirõhk 135 dB(A) Valem: b. Vibratsioon – tahke keha võnkumine mingi tasakaaluasendi ümber – võnkesagedus f (Hz); võnkeamplituud A (m); võnkeperiood T (s); kiirus v (mm/s); kiirendus a (m/s²) Vibratsioon on normeeritud sageduse järgi A(8) – lubatud päevane kokkupuude vibratsiooniga Üldvibratsioon - avaldab kehas eelkõige mõju raskust kandvatele kehaosadele, tugi- ja lihaselundkonnale. Kohtvibratsioon – piiratud enamasti mõne jäsemega. Kahjulikkus - Üldvibratsioon: Esimesteks sümptomiteks on sageli selja- või põlvevalu. Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks. Samuti mõjutab üldvibratsioon
· Olmemüra piirväärtus 80 dB(A) · Meetmerakendusväärtus müraga kokkupuute tase 80 dB(A) või tipphelirõhk 135 dB(A) Valem: b. Vibratsioon tahke keha võnkumine mingi tasakaaluasendi ümber võnkesagedus f (Hz); võnkeamplituud A (m); võnkeperiood T (s); kiirus v (mm/s); kiirendus a (m/s²) · Vibratsioon on normeeritud sageduse järgi · A(8) lubatud päevane kokkupuude vibratsiooniga · Üldvibratsioon - avaldab kehas eelkõige mõju raskust kandvatele kehaosadele, tugi- ja lihaselundkonnale. Kohtvibratsioon piiratud enamasti mõne jäsemega. · Kahjulikkus - Üldvibratsioon: Esimesteks sümptomiteks on sageli selja- või põlvevalu. Pikemal ekspositsioonil muutuvad sellised valud krooniliseks. Samuti mõjutab üldvibratsioon
Arvutiga töötaja ohutusjuhend Sisukord Sissejuhatus lk 4 Töötaja kohustused ja õigused lk 4 Nõuded arvutile lk 4 Arvuti igapäevane hooldus lk 5 Kehaasend lk 6 Nõuded töökeskkonnale lk 7 Kahjulikud mõjud töötamisel arvutiga lk 7 Tööreziim lk 8 Elektriohutus lk 8 Tegutsemine tulekahju korral lk 9 Esmaabi lk 9 Näidisharjutusi arvutiga töötajale lk 10 Kasutatud kirjandus, allikad ja kehtivad õigusaktid lk 12 Sissejuhatus Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast t
kuna lehtede vahelt läheb kiirgust läbi minimaalselt, siis maapinnalähedal ei ole ultraviolettkiirguse intensiivsus suur. UV-kiirgust on vaja kõigile elus organismidele, aga kui seda on liiga palju siis muutub see ohtlikuks tekivad vähid ja kuivastumine. Sellepärast ongi vihmametsades erinevad liigid kohastunud end kaitsma suure kiirguse eest. Enamus liike elab vihmametsa alumistes rinnetes just sellepärast, et päikeselt tulevad kiirgused selge taevaga neid ära ei lämmataks. Sellel ajal saavad paljud loomad tegutseda just puude latvades. Enamus loomadest eritavad rasva, et ennast kaitsta UV-kiirguse eest ja teravad küünised ja tugev hüppevõime et ebameeldival hetkel kähku varju alla v kuhugi pessa pugeda. Pikaajalisel toimel kahjustab UV-kiirgus puitu. Seejuures laguneb ligniin ja vihmavesi uhub selle jäägid välja. Lisaks sellele muutub puit UV-kiirguse toimel halliks. Päikesekiirte
E 3 Tööleht: Elektromagnetlained 1.Igasugune elektrivälja ja magnetvälja muutus levib ruumis lainena, mida nimetatakse elektromagnetlaineks. 2.Muutuv elektriväli tekitab alati muutuva magnetvälja ja vastupidi. 3.Elektriväli ja magnetväli on omavahel elektromagnetlaines risti. 4.Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest ehk ajaühikus toimuvate võngete arvust. 5.Kuidas on seotud omavahel sagedus, laine kiirus ja lainepikkus (valem?) Samas sõltub see ka lainepikkusest ehk naaber-laineharjade vahekaugusest. Nende kahe suuruse seos tuleneb ühtlase liikumise kiiruse valemist . Teepikkuseks s on laine korral lainepikkus , mille läbimiseks kuluv aeg on võnkeperiood . Perioodi pöördväärtus on aga sagedus . Seega laine levimiskiirus on lainepikkuse ja sageduse korrutis. Kui tegemist on elektromagnetlainetega vaakumis, siis asendub valguse kiirusega vaakumis ning lainepikkuse all tuleb
Tuleb arvestada ka vastupidist: ultraviolettkiirgus ei jõua meieni mitte ainult otse päikeselt, vaid ka õhkkonnas hajununa ning maapinnalt peegeldununa igast küljest(liivarannas või merel võtab päike ka vilus). Ka õhuke pilvisus ei pea kiirgust päriselt kinni, mõnel juhul võib isegi tugevdada. UV- A-kiirgus tungib pilvedest läbi märksa paremini kui nähtav kiirgus, seejuures seda paremini, mida lühem on lainepikkus. Veel lühema lainepikkusega UV-B-kiirgus seevastu aga neeldub troposfääri osooni molekulidel,kuna läbib korduvate hajumiste tõttu suhteliselt pika teepikkuse ja see suurendab osooni molekulidega kokkusattumise tõenäosust. Naha esmased reaktsioonid ultraviolettkiirgusele on päevitus ja punetus. Päevitus on melaniini produktsiooni suurenemise tulemus. Vahetu naha tumenemine tekib päikesekiirguse mõjul väga lühikese ajaga ja kestab mõnest minutist mõne tunnini.
ELEKTROSTAATIKA 1. Elektrilaeng. Laengute vastasmõju. Coulomb’i seadus. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilises vastastikmõjus osalemise ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektrilaeng on kvanditud suurus, s.t talle saab lisada või ära võtta vaid kindla väärtuse. q= n* e kus n on elementaarlaengute hulk ja e on elementaarlaeng (1,6*10-19 C). Elektronilaeng ja prootonilaeng on väikseimad vabalt eksisteerivad laengud. (prootonis on u ja d (mingid kahtlased osakesed - prootonid ja neutronid koosnevad KVARKIDEST - elementaarosakesed) vahekorras u kvark (ülemine) ⅔*e ja d kvark (alumine) -⅓*e). Elektrilaeng ehk elektrihulk kui füüsikaline suur
200800 lx normaalsed toimingud 8003000 lx väga täpne töö 25. Valgustiheduse soovitatavad suurused kontoritöös Enamasti on sobivaim valgustatus ekraanil 200 lx, klaviatuuril 300 lx ja vaadeldavatel paberitel 400500 lx. Samas ei tohi unustada, et iga töötaja vajab individuaalset valgustust vastavalt eluviisile, silmadele ja tehtava töö iseärasustele. Töötaja vanuse suurenemisega kaasnevad ka nõuded paremale valgustatusele. 26. Defineeri mõiste ioniseeriv kiirgus, too näiteid Ioniseeriva kiirguse hulka loetakse kiirgust, millel on võime tekitada koes ioone (nt kiirgus, röntgenkiirgus, neutronkiirgus). Ioniseeriv kiirgus on energia siire otseselt või kaudselt ioone tekitavate osakeste või elektromagnetiliste lainetena, mille lainepikkus on 100nanomeetrit või lühem. Inimesel on kokkupuutevõimalus viit sorti ioniseeriva kiirgusega. Kolm neist , ja kiirgus pärinevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
