TEST 9 elektromagnetkiirgus, valgus ja värvus 1. Milliste ühikutega mida mõõdetakse? a. Kiiritusdoosi ühik SI süsteemis 1 C/kg b. Mittesüsteemne kiiritusdoosi ühik röntgen c. Elusorganismis neeldunud kiirgusenergia ühik SI süsteemis (=1J/kg) siivert d. Röntgeni bioloogiline ekvivalent, mittesüsteemne rem 2. Kuidas nimetatakse erinevaid elektromagnetkiirguse spektri osasid? a. Pikemad kui 1 cm raadiolaine b. 0,01 cm 1 cm mikrolained c. 760 nm 0,01 cm infrapunane kiirgus d. 400 nm 760 nm nähtav valgus e. 10 nm 400 nm ultraviolettkiirgus f
Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002
c. gaasis - ainult pikilaine 4. Seo vastavussse suuruse definitsioon ja nimetus a. ajavahemikus sooritatud võngete arv - Sagedus b. võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist - hälve c. aeg, mille jooksul sooritatakse 1 täisvõnge - võnkeperiood d. täisvõngete arv 2 pi sekundi jooksul - ringisagedus 5. Kui sundiva jõu sagedus langeb kokku süsteemi vabavõngetega, tekib: resonants 6. Võnkumine, mille korral tänu hõõrdumisele võnkuva keha energia ja amplituud, on sumbuv võnkumine 7. Nurga taga seisva auto mootoi mõra kuuleme me seetõttu, et lainete korral esineb: difraktsioon 8. Kui neli sagedus on ühe ja sama amplituudi korral 2 korda suurem, siis neli intensiivsust: on 4x suurem 9. Inteferents on: lainete liitumine 10. suurema sagedusega lainetel on lainepikkus: väiksem 11. Lainete liitumisel: mõnedes ruumipunktides lained nõrgenevad, mõnedes ruumipunktides tugendavad üksteist 12
Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Elektromagnetvälju tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed ja muud seadmed, mis on lülitatud vooluvõrku. Elektrivälja tugevus muutub koos voolutugevusega. Elektromagnetväljad sisaldavad koos levivaid elektri- ja magnetvälju. Need levivad valguskiirusel ja neid iseloomustavad sagedus ja lainepikkus. Sageduseks nimetatakse võngete arvu sekundis, mõõteühikuks on Hertz (1 Hz on üks täisvõnge sekundis). Seoses tehnika arenguga on elektriväljad meie ümber enamuse ajast. Kui muidu lülitati elektriväljad välja siis kui elektrilised seadmed kinni pandi, siis nüüd seoses sleep-mode süsteemidega, enam nii ei toimu. Elektriväli ei kao enne ära, kui lülitada seda välja tekitav aparaat vooluvõrgust välja. Kuid mõnikord võivad ka väljalülitatud masinad emiteerida nn
16...20 000 Hz heli > 20 000 Hz ultraheli < 16 HZ infraheli 2. Kuidas helisid liigitatakse? mitme harmoonilise laine summa kõla harmooniline laine toon paljude erinevate ja muutuvate sageduste summa müra 3. Millised lained levivad antud keskkondades? tahke keha ristlaine ja pikilaine Vedelik ainult pikilaine Gaas ainult pikilaine 4. Sea vastavusse suuruse definitsioon ja nimetus Võnkuva keha suurim kaugus tasakaaluasendist amplituud Võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist hälve Aeg, mille jooksul sooritatakse 1 täisvõnge võnkeperiood Ajaühikus sooritatud võngete arv sagedus Täisvõngete arv 2 sekundi jooksul ringsagedus 5. Kui sundiva jõu sagedus langeb kokku süsteemi vabavõngete sagedusega, tekib resonants 6. Võnkumine, mille korral tänu hõõrdumisele võnkuva keha energia ja amplituud vähenevad, on sumbuv võnkumine 7
kiirguse kohta. Selle teema kohta leiab internetist piisavalt palju informatsiooni. Kiirgus on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona ning neil on ühine tekkemehhanism: kõik elektromagnetlained tekivad laetud osakeste kiirendusega liikumise tulemusena. [1] Kõige enam kasutatavad ühikud kiirguste suuruste mõõtmiseks on grei, siivert ja bekerell. Kiirguse mõju iseloomustamiseks kasutatakse mõistet doos. Energia hulka, mille ioniseeriv kiirgus annab üle aine (näiteks inimkoe) massiühikule, kutsutakse neeldumisdoosiks. Seda väljendatakse ühikuga grei (sümbol Gy), kus üks grei võrdub ühe dzauliga kilogrammi kohta (1Gy=1 J kg-1). [1] Erinevat tüüpi ioniseeriva kiirguse võimaliku kahjulikkuse võrdlemiseks sobib kiirgusfaktoriga läbi korrutatud neeldunud doos ehk siis ekvivalentdoos, mille ühik on siivert (sümbol Sv). [1]
muutumist. Tänu eelnevale keemilisele faasile tekivad ka biokeemilised muutused, mis algul ei ole nähtavad, kuid suurte kiirgusdooside puhuselt muutuvad jälgitavaks ja viivad rakkude surmani, mis võib massilise kahjustumise korral olla kogu organismi surma põhjuseks. Tekkinud mutatsioonide tõttu võivad ilmneda hilised somaatilised kahjustused, nt vähk, leukeemia, mõjutades organismi edasist elukäiku. Kui eluskoes neeldub ioniseeriv kiirgus, siis tekivad selles koes muutused, mille tulemuseks on - somaatilised mutatsioonid (põhjustavad vähiteket) - - geneetilised mutatsioonid (mõjutavad järeltulijaid) - - embrüo ja lootekahjustused, kui kiiritus toimub raseduse ajal - - kohene surm. Rääkides ajast – füüsikaline toimefaas on väga lühike, kestes nanosekundi. Energia neeldumisprotsess vallandab teised faasid, see tähendab, et kui energia on
Siseenergia levimist uhelt kehalt teisele nimetatakse soojusulekandeks. Soojusulekandes levib siseenergia soojemalt kehalt kulmemale. Soojusulekanne kestab seni, kuni kehade temperatuurid saavad vordseks. Soojusulekande liigid ? soojusjuhtivus: energia levib uhelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste porgete tottu, ilma et aine umber paikneks; esineb pohiliselt tahketes kehades; temperatuuri suurenedes molekulide vonkumise amplituud suureneb; porked naabermolekulidega panevad ka need rohkem vonkuma, vonkumise energia kandub edasi. * metallides on vabad elektronid; * vabade elektronide liikumisel kandub energia kiiremini edasi; * jarelikult metallid on vaga head soojusjuhid. ? konvektsioon: energia levib gaasi voi vedeliku liikumise tottu; ? soojuskiirgus: energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tottu infrapunane elektromagnetkiirgus; levib valguse kiirusega;
1 3. Elektromagnetism 3.1. Elektriline vastastikmõju 3.1.1. Elektrilaeng. Elektrilaengu jäävus seadus. Iga keemilise aine aatom koosneb klassikalise - teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest. Mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused, + kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad. Mistahes keemilise elemendi aatom tervikuna on normaalolekus elektriliselt neutraalne. Sellest järeldub, et aatomituuma positiivne laeng on võrdne elektronide negatiivsete laengute summaga. Välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest. Sel juhul osutuvad aatomid positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks. On võimalik, et aatomitega ühineb täiendavalt elektrone. Sellisel juhul osutuvad a
200800 lx normaalsed toimingud 8003000 lx väga täpne töö 25. Valgustiheduse soovitatavad suurused kontoritöös Enamasti on sobivaim valgustatus ekraanil 200 lx, klaviatuuril 300 lx ja vaadeldavatel paberitel 400500 lx. Samas ei tohi unustada, et iga töötaja vajab individuaalset valgustust vastavalt eluviisile, silmadele ja tehtava töö iseärasustele. Töötaja vanuse suurenemisega kaasnevad ka nõuded paremale valgustatusele. 26. Defineeri mõiste ioniseeriv kiirgus, too näiteid Ioniseeriva kiirguse hulka loetakse kiirgust, millel on võime tekitada koes ioone (nt kiirgus, röntgenkiirgus, neutronkiirgus). Ioniseeriv kiirgus on energia siire otseselt või kaudselt ioone tekitavate osakeste või elektromagnetiliste lainetena, mille lainepikkus on 100nanomeetrit või lühem. Inimesel on kokkupuutevõimalus viit sorti ioniseeriva kiirgusega. Kolm neist , ja kiirgus pärinevad
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saami
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasolu), aistingute saamine (rea
Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. Valgus on energia, mis liigub edasi kiirguse teel. Valgus jaguneb kolme ossa: 1
muutub seaduse v = - A sin t järgi ja kiirendus seaduse a = - 2 A cos t järgi. Omavõnkesagedus 0 on määratud võnkuva süsteemi omadustega. Näiteks vedrupendli korral 0 2= k / m, kus k on vedru jäikustegur ja m koormise mass. Matemaatilise pendli korral 0 2 = g / l, kus g on raskuskiirendus ja l pendli pikkus. Vastavalt avalduvad omavõnkeperioodid kujul T = 2 (m / k) 1/2 ja T = 2 (l / g) 1/2. Sumbuvate võnkumiste korral kahaneb amplituud ajas seaduse A = A0 e - t järgi, sest võnkumiste energia hajub (muutub soojuseks). Ringsagedus avaldub kujul = (0 2- 2) 1/2, kus suurust nimetatakse sumbeteguriks. Ta näitab naturaallogaritmilises skaalas, mitu korda kahaneb võnkumiste amplituud ajaühikus. Seega = [ln (A0 /A)] / t. Sumbeteguri SI-ühikuks on pöördsekund ( 1 s -1). Sumbumise logaritmiline dekrement näitab naturaallogaritmilises skaalas, mitu korda kahaneb võnku-
omavahel tugevamini ja vastavad energiad tõusevad s-orbitaalide energiast kõrgemale. Teine p- ja d-elektronide energia tõusu põhjus s-orbitaalide suhtes on, et tuuma laeng on s-elektronide poolt rohkem ekraneeritud. Milles seisneb aine-osake dualism? Näited: see põhineb de Broglie hüpoteesil, mille kohaselt peaksid kõikidel osakestel olema ka lainelised omadused nagu footonitelgi, lambda= h:mv. Täiskiirusel (27 km/h) jooksva elevandi (mass 1t) lainepikkus aga 1.1*10-37 m 27. Molekulaarorbitaalide ja valents sidemete mudeleid kasut aatomivaheliste sidemete kirjeldamiseks. Üks ei vasta kvantfüüsika sidemetele, on aegunud. 28. Keemilise r-ni kiiruskontsnt avaldub: Z on kujutegur, v on keskmine kiirus, lambda on vaba tee pikkus, Ea on aktivatsioonienergia ja RT on universaalne gaasi konstandi ja absoluutse temperatuuri korrutis. 29. õhu molaarne konts normaaltingimustel on: ..... M. Mitu korda peaks õhku kokku
kasutajale midagi edastatakse või kuidas arvutis kodeeritud on. (+krüpteering ja kompressioon). Iga kiht suhtleb teise arvuti sama kihiga. Kihtide liidesed on standartsed. TCP/IP mudel 2 TCP/IP mudel on praktiline mudel. Füüsiline ja kanalikiht on kokku pandud võrguliideseks ning sessiooni, esitlus- ja rakenduskiht on kokku pandud rakenduskihiks. 2. Informatsiooni mõõtühikud: bitt ja bait, nende detsimaalliited. 1 bait = 8 bitti (1 B = 8 b). Bitt on väiksem mõõtühik, kas 1 või 0. Ühte baiti mahub täpselt üks täht. Seega 1 baidiga saab teha 256 nö erinevat mustrit. Info: Ik = loga(1/Pk) a = 2 [bit] k = 1000, kbit = 1000 bit ki = 1024, kibit = 1024 bit 3. Signaali mõiste ja selle erinevad tüübid: audio, pilt, video, tekst, digitaalsed andmed. Pidevad ja diskreetsed signaalid, aja ja väärtuse järgi
-) Võnkumisel kordub liikumine võrdsete ajavahemike tagant. -) Vabad võnkumised toimuvad süsteemi sisejõudude mõjul. -) Vabavõnkumiste tekkimiseks peab olema püsiv tasakaaluasend ja väline tõuge. * Perioodiline välisjõud tekitab sundvõnkumise. * Võnkumisel on energia. * Periood T on täisvõnke sooritamise aeg. * Sagedus on ajaühikus tehtavate täisvõngete arv. * Hälve on keha kaugus tasakaaluasendist. * Amplituud on maksimaalne võnge. * Resonants on nähtus, kus perioodilise välismõju ja süsteemi vabade võnkumiste sageduse kokkulangemisel kasvab võnkeamplituud järsult. -) Resonantsi saab kasutada ja tuleb arvestada. * Võnkumist, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil, nimetatakse harmooniliseks. * x/r = sin ; = *t; x = r sin *t * Ring- ehk nurksagedus ehk võnkesagedusega määratud suurus. * = 2f; ühik [1rad/s] * Laine on liikumine ja tekib ümbritseva häirimisel.
Üldmõisted 1 Vektor suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab Pikkuse-nurga saab avaldada tead
Võnkumise perioodilisust kirjeldatakse samade suurustega nagu pöörlemist: aega, mis kulub pendlil ühe täisvõnke tegemiseks (liikumiseks “sinna ja tagasi”) nimetatakse perioodiks, selle pöördväärtust aga sageduseks. Neile suurustele lisandub veel hälve, mis näitab pendlikeha kaugust tasakaaluasendist. Hälbe suurus on määratud faasiga. Maksimaalset hälvet (suurimat kaugust tasakaaluasendist) nimetatakse amplituudiks. Kui võnkumiste amplituud ei muutu, siis öeldakse, et võnkumised ei sumbu. Faasi mõiste on füüsikas üks raskemini omandatavaid mõisteid. Ja sellel on vähemalt kaks põhjust. Esiteks ei saa faasi otseselt mõõta nagu amplituudi või hälvet. Seda tuleb arvutada, näiteks nurksageduse ja aja järgi ( t). Faas on harmoonilise funktsiooni (siinus- või koosinusfunktsiooni) argument ja seda mõõdetakse radiaanides. Vaatleme ainult elastsuslaineid, mis on tingitud elastsusjõudude üleandmisest gaasis,
Konvektsioonitsoon 200,000 km; T=2 000 000 K Fotosfäär - tekib nähtav kiirgus; < 500 km; T=5750 K - 5780 K Kromosfäär - alumine Päikese atmosfääri kiht; 1500 2500 km Kroon - välimine Päikese atmosfääri kiht, läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks Päikese atmosfäär = kromosfäär+kroon Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Tema näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutne tähesuurus 4,85. Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aastat, kuid amplituud on vaid u. 0,001 tähesuurust. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maa-sarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuuni- tagused objektid ja tolm. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem
Kui palju arvutis muutmälu peab olema sõltub kasutajast ja rakendustest, mida igapäevatöös kasutatakse. Minimaalne soovitatav mälumaht tänapäeva arvutile on 128MB. Kui suurendada arvuti muutmälu 256MB-ni siis keskmine kontorikasutaja võidab arvuti jõudluses umbes 10%, disainer 30% ja arvutimängur vaid paar protsenti. 3. Personaalarvuti põhimälu jaotus. Näidata ja kirjeldada Win98-es või Win2000-es. Arvutimälu mõõtühik on bait (byte), mis omakorda koosneb kaheksast elementaarühikust- bitist. Bait on niipalju mälu, et selles saab säilitada ühe sümboli 256 võimalikust. Baidid on järjest nummerdatud, kusjuures järjekorranumbrit nimetatakse aadressiks. Suurte mälukoguste jaoks on kasutusele võetud 3
(neelatavat) energia hulka nimetatakse footoniks. Energia muutus, mis on seotud elektroni üleminekuga ühelt energianivoolt teisele, on seotud footoni sagedusega vastavalt Plancki võrrandile joon. 2.4 = kus, footoni sagedus, - Plancki konstant, = 6,63 10-34 . Elektromagneetilise lainetusele = kus, - valguse kiirus, - kiirguse lainepikkus, siis = Vesiniku kiirgusspektrite analüüsil tõestas Nils Bohr eksperimentaalselt, et vesiniku aatomis on elektronil lubatud vaid diskreetsed energianivood. Need eksperimentaalselt saadud lubatud energiaväärtused vesiniku aatomis on arvutatavad Bohri valemiga 2 2 4 13,6
1 0,9 0,8 0,7 Tundlikkus 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 0 400 500 600 700 Lainepikkus (nm) Värvuste nägemine - kolvikesed, mis sisaldavad 3 liiki pigmente: punase, rohelise ja sinise valguse tundlikke. Toimuvad mingid fotokeemilised reaktsioonid. Valguse heleduse tajumine: kepikesed. Nõrgas valguses kolvikesed ei tööta ja seetõttu me ei erista värvusi. Näiteks taevatähed paistavad meile kõik ühtviisi valgetena, kuid tegelikult on ühed (külmemad ) punased, teised rohelised või sinised.
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·
vertikaalteljel on hälve x: Punkti P projektsiooni hälbe x graafikuks on sinusoid, seega saab punkti P projektsiooni hälbe avaldada siinusfunktsiooni abil. Võnkumist, mille ajaline sõltuvus on väljendatav siinus- või koosinusfunktsiooni abil, nimetatakse harmooniliseks võnkumiseks ja sellise võnkumise võrrandit nimetatakse harmoonilise võnkumise võrrandiks: siin: x - punkti P hälve tasakaaluasendist A - punkti P maksimaalne hälve ehk võnkumise amplituud - punkti P võnkumise faas Nurkkiiruse definitsioonist saab avaldada: = t. Asendades selle eelmisse võrrandisse: 12 ehk arvestades seost nurkkiiruse ja sageduse vahel: MATEMAATILINE PENDEL Venimatu niidi otsa riputatud kuulikese võnkumisel liigub kuulike mööda ringjoone kaart, mille raadius võrdub niidi pikkusega, seepärast on kuulikese
minimaalenergia. Seega peab pendli nullpunkt fluktueerima. S.t, et pendel ei pea rippuma mitte otse alla, vaid teatava tõenäosusega võib teda leida ka väikese hälbenurga all. Sellesarnaselt pole ka madalaima 11 energiaga seisundis elektromagnetlained sootuks nulli hääbunud, vaid neil on pisike amplituud. Mida suurem on pendli või laine võnkesagedus, seda suurem on ka põhioleku energia. 180o 360o 1970. aastal avastati üks täiesti uus sümmeetrialiik Osake, mille spinn on 1 supersümmeetria. See annab füüsikaliselt loomuliku mehhanismi
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �
Seega baidis võivad esineda järgmised bitikombinatsioonid: 00000000 "0" 00000001 "1" 00000010 "2" 00000011 "3" ... 11111010 "A" 28=256 erinevat 11111011 "B" kombinatsiooni ... 10011010 "a" ... 11111111 Kuna üks bait on väike andmeüksus, siis kasutatakse veel järgmisi andmeüksusi, nagu: 1K (kilobait)= 210b = 1024b 1M(megabait) =210K = 1024K=1048576b 1G(gigabait) = 210M = 1024K = 1048576K= 1073741824b 1T(terabait) = 210G = 1024G=1048576M=1073741824K Fail on omavahel seotud andmete kogum. Teisest küljest on fail ka nimeline säilitusüksus välismälu seadmel. Fail koosneb kirjetest. On kaks põhimõtteliselt erinevat faili tüüpi:
väiksem 360o energia mitte null nagu arvata võiks. Isegi põhiolekus peab pendlil või mis tahes teisel võnkuril olema nullist erinev minimaalenergia. Seega peab pendli nullpunkt fluktueerima. S.t, et pendel ei pea rippuma mitte otse alla, vaid teatava tõenäosusega võib teda leida ka väikese hälbenurga all. Sellesarnaselt pole ka madalaima energiaga seisundis elektromagnetlained sootuks nulli hääbunud, vaid neil on pisike amplituud. Mida suurem on pendli või laine võnkesagedus, seda suurem on ka põhioleku energia. 12 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI 1970. aastal avastati üks täiesti uus sümmeetrialiik supersümmeetria.
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ
Evapotranspiratsioon taimkattega maapinna üldaurumine. Evasioon loomade ebakorrapärane massiline liikumine mingilt alalt välja. Vastand on invasioon. Evolutsioon Maa elusa looduse pöördumatu ajalooline areng. E-i vältel tõrjuvad ühed organismid teisi välja, osa sureb välja kliima- jm. keskkonnamuutuste tagajärjel, asemele tekib uusi organisme (taksoneid). Keskne evolutsiooniprotsess on liigiteke. FAR fotosünteetiliselt aktiivne radiatsioon (kiirgus), lainepikkus 0,380,71 mikromeetrit. Farmireostus õhu, mulla ja vee reostamine loomafarmide juures. Põhjustajateks on väljaheited, tehnoloogiline reovesi, silomahl ja matmata jäetud lõpnud loomad. Fekaalid inimese väljaheited. BHT5 on keskmiselt 17 g/d (sellest 2/3 roojal). Fenotüüp fenoom, organismi ehituslike ja talituslike omaduste summa. F-i käsitletakse kui organismi genotüübi ja keskkonna vastasmõju tulemust. Filtratsioon vee liikumine pinnases
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
