Algandmed: Elektrijaama nimivõimsus 100 MW Maksimaalse võimsuse kasutusaeg 4000 h/aastas Eriinvesteering 25 kr/W Elektri müügihind 97 s/kWh Kütuse erikulutused 22 s/kWh Hoolde- ja käidu erikulutused 28 s/kWh Elektrijaama eluiga 25 aastat Diskontotegur 8 % Elektrijaama maksumus 100 MW 25 k/W = 2,5 Gkr Elektrijaama aastane tootlus 100 MW 4000 h/a = 400 GWh/a Aastane elektrimüügist saadav tulu 400 GWh/a 0,97 kr/kWh = 388 Mkr/a Aastased kulutused kütusele ja hooldele 400 GWh/a 0,5 kr/kWh = 200 Mkr/a 388 Mkr 1 2 3 4 25 200 Mkr 2,5 Gkr · Lihtsa tasuvusaja meetod (T) T = 13,3 a -2500+188+188+188+188... = 0 · Puhta nüüdisväärtuse meetod (NPV)
talle antud 30 saasteluba. 30 75 35 75 Iga saasteluba annab õiguse viia keskkonda 1 000 tonni väävlit aastas. 0 (tuhat tonni SO2) emissioonid Elektrijaama A $ Loa hind on 75$. 50 15 65 30 40 80 150 200
EE elektrijaamad Eesti elektrijaam (1969) 1615 MW Balti elektrijaam (1959) 765 MW Auvere elektrijaam (2015) 300 MW Iru elektrijaama gaasiplokid (1978) 190 MW Iru elektrijaama jäätmeplokk (2013) 17 MW Virtsu tuulepark (2002) 1,4 MW Aulepa tuulepark (2009) 48 MW Narva tuulepark (2012) 39,1 MW Paldiski tuulepark (2012) 22,5 MW Linnamäe hüdroelektrijaam (2002) 1,2 MW Keila-Joa hüdroelektrijaam (2005) 0,4 MW Valka koostootmisjaam (2012) 2,4 MW Paide koostootmisjaam (2014) 2 MW
Olgina osa all on 58,15 ha. Narvas on 123 tänavat, , nendest 23 on ümbernimetatud või on taastatud endine nimi. Narva Kudruküla linnaosas on 36 aiandit ja ligikaudu 120 tänavat. Narva piires on 15 aiandit, kus on 90 tänavat. Aiandusühistutes - "Olginski" ja "Berjozka" on ligikaudu 23 tänavat. Praegu on Narva linnas kinnitatud järgmised linnaosad: Siivertsi, Sutthoffi, Pähklimäe, Kalevi, Vanalinn, Joaorg, Kerese, Soldino, Kreenholmi, Paemurru, Kulgu, Veekulgu ja Elektrijaama. Enne 2002. aastat oli Narva linn jaotatud kuueteistkümneks mikrorajooniks. Vanasti oli Narva jaotatud järgmisteks linnaosadeks: Südalinn, Peetri eeslinn, Narva eeslinn, Joaoru, Kreenholm, Siivertsi, Kadastiku ja Paemurru. Praegu on hakatud otsima rahalisi vahendeid Narva Vanalinna taastamiseks. Narva jõe kaldal asetsevast põhiterritooriumist on suur osa kasutusel tootmismaadena, mis paiknevad hajusate aladena linna lõunaosas. Traditsiooniline linnaline keskkond on
kordades maailma naftavarusid. Viimasel ajal on USAs, aga ka Euroopa Liidus tõsist tähelepanu pööratud nn. ,,puhta söe" (clean coal) tehnoloogiate arendamisele. Tegemist on süngaasi keskkonnasõbraliku tootmistehnoloogia kasutuselevõtuga. Süngaasi tehnoloogiate kasutuselevõtt võimaldab sekvestreerida protsessi käigus tekkivat CO2 ja on seetõttu kliimamuutusi mittepõhjustav. USAs on alustatud ,,täismetraazhilise" ,,puhta söe" tehnoloogiat kasutava elektrijaama ehitamist FutureGen projekti raames. USAs toimuvad intensiivsed teadus- ja arendusuuringud süngaasi tehnoloogia arendamiseks kivisöe baasil. Vaieldamatult on Eestis maailma üks paremaid kogemusi põlevkivi kasutamisel ning siinsete spetsialistide intellektuaalne potentsiaal arvestatav ,,puhta söe" tehnoloogiate arendamiseks põlevkivi baasil. Eesti põlevkivitööstuse elutsükli analüüs on koostatud selleks, et anda terviklik ülevaade
Algparameetrite arvulised väärtused. . ... ... . ... . (): p <22,1 MPa; p <24,132 MPa, t=593°C; p> 24,132÷27,58 MPa, t > 593÷621°C 11. Algparameetrite mõju üksikute seadmete kasuteguritele ja seadmete maksumusele. ( ), ..., ... . . , , , ( ), . ... . , . . , , , 12. Auru lõppparameetrid ja nende mõju elektrijaama ökonoomsusenäitlejatele. p1 ( t0=const p0=const) t1, . p1 . ... , . 13. Auru algparameetrid ja teraste suhteline maksumus. , . . 450°C, 550°C, - 650°C. . 14. Rankine`i ringprotsessi termilise kasuteguri sõltuvus algparameetritest. . t0=const , ,, . p0 t0 ... , ... . p0=const ... , . ... . 15. Auru vaheülekuumendus: miks kasutatakse. () 30-
Tõusu lõppedes, st mõõna ajal, väravad suletakse ja basseini kogunenud vesi lastakse läbi turbiinide tagasi merre voolata. Kuid on tehnilisi lahendusi elektri tootmiseks ka tõusu ajal, need lasevad basseini täitval veel voolata sinna läbi turbiinide. Samuti on välja töötatud kahebasseinilised süsteemid, mille puhul tõusu ajal täidetakse üht ja mõõna ajal tühjendatakse teist ning turbiinid on kahe basseini vahel ja töötavad kogu aeg. Paisuga elektrijaama energiavarud on proportsionaalsed veehoidla pindala ja selle veetasemete vahe kõrguse ruuduga. Kuigi paisuga loodetehüdroelektrijaama rajamine nõuab suuri kapitalimahutusi ja on kallis, on hilisemad opereerimiskulud väikesed. Näiteks Rance’is toodetud elektrienergia kilovatt-tund maksab tarbijale kõigest 1,8 eurosenti. 1960ndatel käis N.Liidul prantslastega loodeteenergiat kasutava elektrijaama rajamise pärast
fosforiit. Peale nende on Eesti maavaradeks: savi, liiv, kruus, karbonaatkivimid (lubjakivi ja dolomiit), turvas, ravimuda ja mineraalvesi. Kõige tähtsam kasutusala põlevkivil on energeetika (elektri- ja soojusenergia). Suurem osa Eesti põlevkiviõlist läheb ekspordiks. Kuid 2006 aastal kehtestati põlevkiviõli ekspordi keeld mereti, kuna pole selge, kas tegemist on kemikaaliga või mitte. Eesti on siiski juhtivaid põlevkivitöötlejaid riike maailmas. Kaks Eesti elektrijaama (Balti ja Eesti Elektrijaama) on maailma suurimad põlevkivi baasil töötavad soojuselektrijaamad. Kuid põlevkivi osatähtsust tahetakse vähendada oluliselt, kuna tegemist on taastumatu maavaraga ehk fossiilse kütusega ning ta on lisaks ka madalakvaliteediline. Teedevõrk on mingis piirkonnas omavahel ühendatud teed. Koos raudteede võrgu, veeteede ja lennujaamadega teedevõrk moodustab transpordisüsteemi. Eesti asub väga heas paigas, sest
eemaldamist. Rikastatud põlevkivi on palju suurema kütteväärtusega kui rikastamata põlevkivisegu. Rikastamise tulemusel saadakse kontsentraat, mille moodustavad 25125 mm suurused põlevkivitükid. Seda kasutatakse nt õlitootmisgeneraatoreis. Elektri ja soojuse tootmine Eesti suurimaks elektri- ja soojusenergia tootjaks on Narva elektrijaamad, mis annavad üle 90% Eestis toodetavast elektrienergiast ning varustavad soojusega kogu Narva linna. Kui elektrijaama kõik katlad töötavad, on Balti elektrijaam 765 MW elektrit. Balti elektrijaama ühe tunni võimsus on võrreldav: Tänan kuulamast! Kasutatud materjal http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/ff/Kukersite.JPG https://www.energia.ee/et/polevkivi http://www.geoeducation.info/geoturism/polevkivi/levikukaart2.gif https://www.energia.ee/-/doc/10187/power/kaevandamine-est.png http://g3.nh.ee/images/pix/900x585/2c5e7d1d/file63724522_cabad4c3.jpg
omadustest. Põlevkivi saastab nii õhku, kui ka põhjavett ja tekitab hulgaliselt aherainet. Ka tuumaenergia puhul on kütusejääkidest vabanemine probleem, kuid selle tootmine on leebem atmosfäärile. Tuumaenergeetika suur miinus on töödeldud uraani hankimine. Eesti puhul oleks seda võimalik saada Venemaalt, mis aga muudaks Eesti energeetika idanaabritest sõltuvaks. Vaatamata sellele on tuumakütus palju energiaefektiivsem kui põlevkivi ning on seetõttu praktilisem. Kui uudse elektrijaama ehitamine Eestile üle jõu käib, on võimalik seda teha ka kolme Balti riigi koostööna. Kuna ka Leedu on sunnitud Ingalina elektrijaama sulgema, on uudsed lahendused igati teretulnud. Lisaks tuumaenergia kasutuselevõtmise aitaks Eesti energeetikale veel kaasa biokütuste tootmise arendamine. Biogaasi toodetakse Eestis hetkel väga vähesel määral. Tegemist on väga loodussõbraliku energiaallikaga, mis koosneb peamiselt prügilatest vabanevast metaanist
aastast vana tsemendivabriku juures (nüüd silla all) 2,7 km jõesuust. Riia firma R. H. Mantel valmistas selle 110 hj turbiini. Klinkriveski neli kivipaari jahvatasid mehaanilise jõuülekanne kaudu klinkrit tsemendiks. Teine täisautomaatne hüdroelektrijaam rajati OÜ IMG Energy poolt vana jõuseadme tammile, kus veelang on 6 meetrit. Hüdroelektrijaam käivitus 16. aprillis 2003 Kunda jõe silla all. Jaamas töötab Soome firma WARERPUMPS WP turbiin ja kaks generaatorit. Elektrijaama hüdroturbiinide toodetud elektriline võimsus on kokku 336 kW ja ta on ühendatud Eesti Energia jaotusvõrguga. Kolmas veejõuseade ehk Kunda hüdroelektrijaam rajati 1893. aastal seoses tsemenditehase põhjaliku rekonstrueerimisega. Elektrijaam ehitati eelmisest pool kilomeetrit allavoolu, kus Kunda jõe ürgorus oli kärestiku langus 9,3 meetrit. Elektrijaama paigaldati üks 250 hj FRANCIS-turbiin, mis
enamasti on seal ka nende elupaigad. Selliseid kiirevoolulisi lõike Eesti jõgedel napib. Ja just needsamad suurema languga kohad huvitavad ka elektritootjaid. Hüdroelektrijaama tarbeks ehitatud pais muudab täielikult elu jões: * ujutab üle kiirevoolulised lõigud, hävitades seega kaladele ja muule vee-elustikule väärtuslikud elu- ning sigimispaigad; * rikub jõelõigu paisu all, sest vesi juhitakse elektrijaama kanaleid pidi jõkke tagasi tükk maad allavoolu; * tõkestab kalade kudemisrände. Lõhe, meriforell, jõesilm ja vimb, kes saavad kudeda ainult jõgedes, rändavad koelmutele väga pikki maid. * rikub allavoolu jäävate koelmute hüdroloogilise reziimi. Veevaestel perioodidel koguvad paljud elektrijaamad vett ja lasevad seda läbi turbiini periooditi. Üksnes vee puhtus ei taga veel veekogu headust ökoloogilises mõttes. Väga olulised on ka veekogu
Eesti energeetika Maris Mäeotsa Eesti tarbimise tipunõudluse prognoos erinevate arengustsenaariumite korral Tootmisüksuste vajadus Elektri tootmine • 2 suurt elektrijaama - 2000 MW • 1 suurem koostootmisjaam - 165 MW • ~ 6 kohalikku koostootmisjaama - 116 MW • 8 + tuuleelektrijaama ~ 60 MW • 22 + hüdroelektrijaama ~ 5,4 MW • (5 suuremat hüdroelektrijaama – 2 MW) Kokku 2350 MW Hüdroenergia • Üle 20 hüdroelektrijaama (10…1100 kW), • Kokku võimsust 5,4 MW (~ 25 GWh) • Aastal 2010 – 10,5 MW • Peamised takistused – kalakaitse, rohelised Suurimad hüdroelektrijaamad
Umbes 2% elektrienergiast kasutatakse omakorda põlevkivi kaevandustes (erinevate masinate ja aparatuurideks vajaminev energia). Eesti põlevkivi kasutus elektrienergeetikas Eestis toodetud elektrienergiast on 96-98% toodetud põlevkivist. Eestis kasutab põlevkivi elektri saamise eesmärgil AS Narva Elektrijaamad, mis on Eesti üks juhtivamaid ja Balti regiooni tähtsamaid elektrienergia tootjaid. Aktsiaselts on asutatud 1999. aastal kahe maailma suurima põlevkivil töötava Balti ja Eesti elektrijaama baasil. 2007. aasta seisuga on antud aktsiaseltsi elektriline võimsus kokku 2380MW (sellest Eesti elektrijaamal 1615MW ja Balti elektrijaamal 765MW). Viimaste aastate üks peamisi saavutusi on põlevkivi keevkihttehnoloogia ehitamine. See tehnoloogia suurendas tööefektiivsust ning vähendas tunduvalt kahjulike heitmete kogust välisõhus. Näiteks Kohtla-Järve ja Ahtme elektrijaamade elektriline võimsus moodustab vaid 2% Eesti ja Balti jaamade omadest. [], []
kahjulikke mõjusid. Kaudselt mõjutab keskkonda tuulegeneraatorite tootmine ning transport, kuid samamoodi kahjustab keskkonda ka tavaliste elektrijaamade ehitamine ja osade (korstnad, generaatorid jne) transport. Keskkonnakahjulikkust saab veelgi vähendada muutes tootmisprotsessi tõhusamaks. Oma eluaja jooksul toodab tuuleturbiin keskmiselt 80 korda nii palju energiat, kui kulus selle tootmiseks. Kivisüsil töötava elektrijaama vastav number on 11 ning tuumajaamal 16, kusjuures selles uuringus ei ole arvestatud seda, et fossiilkütused on ise energiaallikad. Seda arvestades oleks viimase kahe elektrijaama energiatootlus miinustes. 4 Kindlasti on tuuleenergia heaks alternatiiviks riikidele mille energiatootmine baseerub peamiselt fossiilsetel kütustel või energia impordil.
· drittgrößte stadt · Industriestadt · östlichste stadt · Kreis: Ida-Viru Einwohner · 1.Januar.2010: - 65 506 Einwohner - viele Russen - 81,4% der städtischen Bevölkerung - sehr wenige Esten 3,9% - viele Staatenlosen Stadtviertel · Narva linn · Siivertsi · Sutthoffi · Pähklimäe · Kalevi · Vanalinn · Joaoru · Kerese · Soldino · Kreenholmi · Paemurru · Kulgu · Veekulgu · Elektrijaama · Kudruküla · Olgina Bildung · 12 Schulen und Gymnasien · Musik-, Chor-, Kunst- und Sportschulen für Studenten · Universität Tartu, das Narva College · Narva Berufsschule Kultur · Zwei Kulturhäusern · Ein Museum · Ein Sinfonieorchester · "Astri" Kino · Narva Postiljon Sehenswürdigkeiten Hermannsfeste Langer Hermann Narva Kunstgalerie Narva Rathaus
Vee- energia Traditsiooniline(hüdroenergia) Alternatiivsed (laineteenergia; tõusu-mõõna energia) Hüdroenergia on tänapäeval peamine taastuv energiaallikas. 65% kogu taastuvenergia toodangust Millise jõe energiat kasutatakse hüdroelektrijaama ....? (panama) Guri hüdroelektrijaam --- Caroni jõel Hüdroenergia + Ei saasta Taastuv Energiahind on odav, sest vesi on tasuta ja tööjõu kulu on väike Vähendab jõgedel üleujutuste ohtu - Kallis on elektrijaama ehitamine Asukoht Kalade liikumisteed saavad rikutud Tuuleenergia Tuuleenergia on kõige kiiremini kasvav, taastuv energia valdkond + tuul on tasuta kütuseks + tuul on piiramatu ja lõppematu ressurss + ei teki kasvuhoonegaase + maad turbiinide all saab kasutada +/- müra ja vibratsioon - maastikupilt +/- tuule tugevus - radar- ja televisiooni signaalid - rändlinnud + saared, rannikud, madal meri + tuulisemad on talvekuud
Elektrienergia tootmine Elektrijaam see on elektrienergia tootmise ettevõte, milles muundatakse mingi muu energia elektrienergiaks. Elektrijaamade liigitus:1. hüdroenergia kasutamisega elektrijaamad : hüdroelektrijaam ja loodete elektrijaama. 2. soojusenergia kasutamisega elektrijaamad : soojuselektrijaam (kivisüsi, põlevkivi, nafta, õlid, maagaas), tuuma elektrijaam, geoterminiline elektrijaam ja päikese elektrijaam. 3. muu energia kasutamisega : tuule elektrijaam. Hüdroelektrijaam on elektrijaam, milles voolava vee energia muundub hüdroturbiinides mehaaniliseks energiaks ja turbiiniga käitavas hüdrogeneraatoris elektrienergiaks. Seal asuvad ka automaat juhtimise ja kontrollseadmed. A. Paisuelektrijaam veetasemete
Tammi HEJ asukoht Kolme Kuristiku piirkond enne HEJ rajamist Paisu ehitamist Jangtse jõele alustati juba 1994. aastal ja see peaks täielikult valmima 2013. aastaks. KeilaJoa Hüdroelektrijaam see toodab aastas ca 2500 MWh elektrit Kohapeal personal puudub, töö käib kaugjuhtimise teel Elektrijaama võimsus on 365 KW ja aastatoodanguks on ligi 2,5 GWt. Ajalugu Vanimad märkmed pärinevad aastast 1555 (loodi sinna kalakasvatus ja viljaveski) 1928. aastal hakati seal tootma elektrit 1936. Aastal: moderniseeriti elektrijaama, laiendati kalakasvatuse hooneid ja ehitati uus veevõtukanal 1950. aastal juurdeehitis, suurendati võimsust kuni 250 KWni
kanalipiirkond) Suurbritannia Prantsusmaa Osalejad Iisrael Egiptus Suessi kriis Rünnaku põhjus ja käik Egiptusele korraldati sõjaväeline rünnak Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt. Põhjuseks Egiptuse otsus (26.juulil 1956) natsionaliseerida Suessi kanal, kuna Inglismaa ja USA ei andnud laenu Niiluse jõele (Assuani) elektrijaama rajamiseks. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, Novembris viisid oma väed kohale Suurbritannia ja Prantsusmaa. Suessi kriis Tulemus Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu(seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks. Egiptus väljus konfliktist võitjana Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Suurbritannia ja Prantsusmaa positsioon.
Üks tonn põlevkivi sisaldab keskmiselt 1,33 g kaadmiumi ja 0,17 g elavhõbedat. Tuhapüüduritega õnnestub osa põlevkivi põlemisgaaside tuhast ja koos sellega raskmetallidest kinni püüda ning veega eemale suunata. Nii on elektrijaamade lähistele tekkinud ulatuslikud tuhaväljad. Kasutamist leiab vaid kolmandik põlevkivituhast. Põlevkivienergeetikas ja -keemias tekkivad jäätmekogused moodustavad enamuse Eesti aastasest jäätmemahust. Ülesanne Määrata põlevkiviküttel töötava elektrijaama kaadmiumi (Cd) ja elavhõbeda (Hg) aastabilansid ja täita tabel A ning skeem B, kui elektrijaamas põletati aastas P (1 400 000) tonni põlevkivi. Lähteandmed 1. Joonisel 1 on põlevkivikolde ja selle suitsugaaside trakti põhimõtteskeem koos tuha proovivõtu kohtadega (10 punkti). 2. Põlevkivi tuhasus on T% (45,0). 3. 1 tonn põlevkivi sisaldab 1,33 g Cd ja 0,17 g Hg. 4. Elektrijaamades põlevkivi põletamisel tekkivate tuhavoogude massibilanss (%-des) ning
Tuumajaama poolt ja vastu Kuna Eesti põlevkivivarud hakkavad ammenduma, otsitakse alternatiivkütuseid. Kõige keskkonnasõbralikum on taastuvenergia, mida saadakse tuule, vee või päikese kaudu. Tuumajaama plaanitakse ehitada 2025. aastaks. Põlevkivi lõppeb ligikaudu 20- 40 aasta pärast ja õige aeg on otsustada, mis kütust kasutama hakata. Enne, kui uut elektrijaama ehitama asuda, tuleb selle plussid ja miinused korralikult läbi kaaluda. Tuumajaama positiivne pool: * omades enda tuumajaama, oleksime me teistest riikidest sõltumatumad. * tuumaenergia tootmine ei põhine maavaradel. * tuumajaam ei reosta nii palju, kui põlevkivi töötlemine. Tuumajaama negatiivne pool: * kui midagi kontroll alt väljub, on tagajärjeks katastroof. * maailmas on olnud katastroofiga lõppenud juhtumeid nt. Tzernobõl.
Third level Fourth level Fifth level KohtlaJärve tuhamäed Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Balti elektrijaama tuhaplatoo Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Aherainemäed Kukruse aherainemägi Click to edit Master text styles Second level Third level
riigile), aastased juurdekasvud ületavad raiet; · külvipind122, 7 tuh. ha Elektrienergia · Kodumaise elektrienergia tootmise maht sõltub otseselt Daugava jõe veetasemest ning sellel toodetud hüdroenergiast. · Latvenergo toodab ja müüb ca 90% Lätis toodetavast elektrist . · Märtsis 2008 võttis valitsus vastu põhimõttelise seisukoha ehitada Lätti tulevikus juurde kaks 400 megavatist elektrijaama . Pilte · Läti kõrgeim küngas on Gaizinkalns Läti president Valdis Zatlers Riia. Kolm venda Hümn · hümn.wav
kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Põlevkivi on kivim, milles on sedavõrd palju orgaanilist ainet, et ta põleb Põlevkivi liigid Eestis on kahte liiki põlevkivi: a) kukersiiti, mille kihid tulevad maa peale Virumaal b) ja diktüoneemaargilliiti, mille kihte võib näha paekaldas Paldiskist Utriani. Põlevkivi Põlevkivi ajaloost Viiekümnendatel aastatel algas põlevkivienergeetika intensiivne arendamine. Narva lähistele ehitati kaks suurt elektrijaama ja nende tarbeks rajati Sirgala ning Narva karjäär. Peale nende ehitati veel Viru ja Estonia kaevandus ning Aidu karjäär, rekonstrueeriti Tammiku ja Ahtme kaevandus. Kõigisse ehitati rikastusvabrik, tänu millele sai loobuda põlevkivi käsitsi kaevandamisest ja sorteerimisest ning toota põlevkivi nii elektrijaamade kui õlivabrikute tarbeks. Põlevkivi kõrgeim toodangutase oli 1980. aastal, kui kaevandati 31,3 miljonit tonni. Põlevkivi mõju Eestile
mittetöötavatel inimestel. Inimesed saavad kiirgusdoose tavaliselt looduslikest allikatest (radoon), tervisekontrolli läbides, lennukisõidust vms. Samuti on faktiliselt kindlaks tehtud, et söel baseeruvate elektrijaamade ümbruses on kiirgustase märgatavalt kõrgem kui tuumajaamade ümber, mis on tingitud söes sisalduvatest radioaktiivsetest isotoopidest, millest osa lendub läbi elektrijaama korstna keskkonda. Tuumajaamad emiteerivad kasvuhoonegaase ja reostavad keskkonda. Analüüsidega on tehtud kindlaks, et tuumajaamad emiteerivad oluliselt vähem CO2 kui näiteks söeelektrijaamad. Võttes arvesse tuumkütuse tsükli kõiki arenguetappe (alates kaevandamisest kuni kütuse lõppladustamiseni) on tuumaenergeetikaga kaasnevate CO2 heitkoguste määrad võrreldavad hüdro- ja tuuleenergia arendamisel tekkivate vastavate määradega.
Tuuleenergia tootmisel ei ole otseselt mitte mingeid keskkonnal kahjulikke mõjusid. Kaudselt mõjutab keskkonda tuulegeneraatorite tootmine ning transport, kuid samamoodi kahjustab keskkonda ka tavaliste elektrijaamade ehitamine ja osade transport. Keskkonnakahjulikkust saab veelgi vähendada muutes tootmisprotsessi tõhusamaks. Oma eluaja jooksul toodab tuuleturbiin keskmiselt 80 korda nii palju energiat, kui kulus selle tootmiseks. Kivisüsil töötava elektrijaama vastav number on 11 ning tuumajaamal 16, kusjuures selles uuringus ei ole arvestatud seda, et fossiilkütused on ise energiaallikad. Seda arvestades oleks viimase kahe elektrijaama energiatootlus miinustes. Tuuleenergia tootmine Eestis Vastavalt "Eesti elektrimajanduse arengukava 2005 - 2015"-le tuleb teha mahukaid investeeringuid, et elektrisüsteemi talitluse kvaliteet oluliselt ei halveneks, mis võib juhtuda tuulenergia mahu puhul üle 100 MW
See on emotsionaalne pilk Valgevene inimeste tragöödiasse. Raamatus puudub autori tekst, intervjueerija küsimused on tekstist eemaldatud, jäänud on vaid oma lähedased ja kodu kaotanud inimeste tagasivaade neile sündmustele. Jutustusi on palju ja autor on suutnud esitada meile läbilõike tervest ühiskonnast, alates metsatalus elavatest memmedest ja taatidest kuni vastutavate parteilaste ja tervishoiutegelasteni välja. Aga mis juhtus tuuma jaamas ? Tuuma elektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjuseks oli elektrijaama personali viga reaktori ja selle turvasüsteemide katsetamisel välise elektritoite katkemise tingimustes katastroofi toimumisele aitasid kaasa ka puudujäägid reaktori konstruktsioonis avarii oli rahvusvahelise skaala järgi 7-palline ning saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese ja
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Tarbija oma elektrijaam, mis töötab paralleelsel ühtse võrguga, võib osutuda vajalikuks järgmistel juhtudel: 1) soojusenergia - kuuma vee ja auru - suure tarbimise korral, et paremini kütust ära kasutada, rakendades sel juhul elektrienergia ja soojuse koostootmist, 2) põlevate tööstusjääkide utiliseerimiseks, 3) kui uut elektrijaama on odavam ehitada olemasoleva energiasüsteemi laiendamisest, 4) ööpäevaste tippkoormuste katmiseks energiasüsteemi võimsuse dfitsiidi korral. Kohalikud elektrijaamad, mida ei tööta paralleelselt ühtse energiasüsteemiga, võivad olla kasutusel 1) reservtoiteallikana, 2) katkematu elektrivarustuse koostisosana, 3) kui elektrijaama ehitamine osutub kasulikumaks uute liinide ehitamisest, 4) liikuvate ja ümberpaigaldavate tarbijate toiteks.
Kuulutati välja kaks Saksa riiki. Korea 195053 ÜRO sekkus LõunaKorea poolele. PõhjaKorea tungis kallale LõunaKoreale, et Jaapan vabenes okupatsioonist, sai sõda muuta Korea kommunistlikuks. USAlt toetust. Suessi 1956 Egiptus vajas elektrijaama ehitamiseks raha ja riigistas Suessi kanali. Prantsusmaa, Egiptus sai kanali. Prantsusmaa ja Suurbritannia kaotasid mõju. USA ja NSVL kriis Inglismaa ja Iisrael leppisid kokku kanali ära sõtmises. Sekkusid USA ja NSVL. suurendasid oma mõju. Vaenupoolte vahel sõlmiti rahu. Prantsusmaa ja Suurbritannia osaliselt sõjategevuses kaasa ei löönud.
ei kavatsegi peatuda Yalu jõe juures, mis oli Hiina ja Põhja-Korea piiriks. Osalejad? Põhja-Korea Lõuna-Korea NSVL UN/ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) Hiina Tulemused? Põhja- ja Lõuna-Korea vahele rajati demilitariseeritud tsoon, mis püsib seal siiamaani. Relvarahu ajaks 1953 aasta olid piirid umbes samad, mis enne sõda. Suessi kriis Millal? 1956-1957 Põhjused? Egiptus otsustas riigistada Suessi kanali, kuna Inglismaa ja USA ei andnud laenu Niiluse jõele Assuani elektrijaama rajamiseks, kanal aga kuulus Inglismaale ja Prantsusmaale. Osalejad? Inglismaa Egiptus Prantsusmaa Iisreal Tulemused? Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu (seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, esimene hakkas toetama Araabia riike, teine Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Berliini kriis
Tallinn. Kergetööstuse toodang läks üleliidulisele turule. Eestisse jäi vähe. 6.)Põllumajanduses toimus maareform: Maximum talusuurus 30 ha. Need jagati uusmaa saajatele. Tagajärjed: *talupidamiste hävitamine. * Käsud hakkasid tulema Moskvast. * Hakkas Eestisse võõrtööliste migratsioon. EKP 8. Pleenum- Tehti suurpuhastus kohalikes võimuorganites küla nõukogudest kuni ministeeriumiteni. Hrustsovi ajal asi paranes. Olukord muutus leebemaks. Tööstuse laienemine: 2 suurt elektrijaama (Balti ja Eesti elektrijaam). Side läänega: Stalini ajal oli kogu NSV ja Eesti NSV raudse eesriide taga. Suhted lääneriikidega olid katkenud. Hrustsovi ajal hakkasid toimuma otsekontaktid teadlaste vahel. Eesti omad võisid käia rahvusvahelistel kongressidel. "Kuldsed 60ndad." : Nn Hrustsovi sulaaeg. Vangilaagrid tühjenesid. Küüditatud olid selleks ajaks oma kodumaale naasenud. Oli kasvanud uus haritlas põlvkond. Poliitilised olid läinud leebemaks. Demokraatlikud liikumised:
D. Roosevelt, siis ühe tema pugejaliku abilise, H. Ickesi, eestvedamisel muudeti nimi tagasi Boulderi tammiks, see aga omakorda 1947. aastal tagasi Hooveri tammiks Miks kutsutakse seda tehnikaimeks?tema suurus ja kasutati keerulisi ehitusmeetodeid. Mis eesmärgil rajati tamm?selleks, et toota elektrit Mis võib ohustada tulevikus tammi seiskumist? kasvav veetarbimine ja üha kahanev veevaru ei vii lõppkokkuvõttes selleni, et jaam peab üldse töö lõpetama. 4. Otsi infot Itaipu elektrijaama kohta: http://en.wikipedia.org/wiki/Itaipu_Dam Mis riikide piirialadel asub see tamm?Brasiilia ja paraguai Mis jõele on see rajatud?Parana jõgi Mitmendal kohal maailmas on see tamm võimsuse poolest?teisel kohal 5. Mis riigis asub maailma võimsaim hüdroelektrijaam ja selle tamm?Hiinas Mis on selle nimi?Kolme kuristiku tamm Kui pikk on see ehitis? 2335 meetrit
Hetkväärtus - perioodiliselt muutuv suurus (väärtus antud ajahetkel) Amplituutväärtus - max emj, mis on muutumatu suurus Effektiivväärtus - see väärtus mida näitab voltmeeter/ampermeeter 3. Voolu tugevuse või pinge hetkväärtuse sõltumine standardsageduse korral: = 2*50 = 100 rad/s 4. Faasijuhe - maandamata juhe, mis ühendab tarbijat otse generaatoriga (juhtme ja maa vahel 230V) Nulljuhe - maandatud juhe, mis ühendab tarbijat ja elektrijaama (juhtme ja maa vahel 0V) 5. Generaator - seade mis muudab mitteelektrilise energia elektrienergiaks 3 faasiline generaator - selles on 3 induktormähist, mis paiknevad ümber magneti 120 kraadise nurga all (tähtlülitus) Faasi pinge - pinge liini ja nulljuhtme vahel 230V Liini pinge - pinge kahe liinijuhtme vahel 398V 6. 3 faasiline elektriliin koosneb kolmest faasijuhtmest ja ühes nulljuhtmest. 7. Induktiivtakistus - selle tekitavad poolid
tehas tegutses kuni aastani 1956. 1953. aastal ehitati Kiviõlisse UTT-200 täiustatud seade. Aastatel 19531963 töötas UTT-200 edukalt Kiviõlis; siis alustati ka esialgsete andmete kogumit teise põlvkonna UTT-500 seadme projekteerimiseks. Viimane ehitati ja käivitati 1963. aastal, samuti Kiviõlis. Selle seadme pikaajaline töö ja hooldus aastatel 19631981 oli kolmanda põlvkonna UTT-3000 seadme loomise aluseks. Kui aastatel 1965 ja 1973 ehitati Narvas kaks põlevkivil töötavat elektrijaama, ilmnes ka vajadus toota tehase katelde jaoks kütust. ENIN pakkus välja kahe kolmanda põlvkonna UTT-3000 seadme ehitamise Narva, Eesti Elektrijaama. Nii alustatigi 1976. aastal UTT-3000 ehitamisega ning seade valmis aastaks 1980. 3 Tahke soojuskandja meetod Põlevkivi pürolüüsi protsess TSKm-l toimub tahke soojuskandjas sisalduva soojuse arvelt.
kliima säilitada ning see on odavam, kui pealmaatingimustes. 5. Parklad rajatakse autode parkimiseks linna keskustes, kus on selleks vähe vaba maad. 6. Veereservuaare kasutatakse joogivee säilitamiseks. 7. Jäätmete ladestuspaigades ladestatakse maa all radioaktiivseid jäätmeid. 8. Maa alla rajatakse kontserdisaalid, ujulad, kirikud, spordihallid ja jääväljakud. 9. Soojaveehoidlad rajatakse selleks, et suvel ära juhitud kuuma elektrijaama jahutusveed kasutada talvel elamute kütmiseks. 3. Eestis kasutatakse allmaaparklaid. Parklad asuvad erinevates linnades ning neid kasutatakse autode parkimiseks. 2 Töötlemine ja rikastamine 1. Rikastamine - see on kaevise väärtustamine. Rikastamise käigus eraldatakse kaevisest kasulik osa (maavara) ja mittekasulik osa(aheraine). 2. Kaevise töötlemise protsessid: · Sõelumine · Purustamine · Pesemine
rünnak Egiptusele. Suessi kanali kuna Prantsusmaa Inglismaa ja USA ei positsioon ja kasvas andnud laenu Niiluse NSVL ja USA tähtsus. jõele elektrijaama Suessi kanal jäi siiski rajamiseks. Egiptuse omaks. Ungari 1956. aastal Nõukogude Liit ja Tänu kommunismi ja Ungari ülestõus Nõukogude väed Ungari. Nõukogude vastasele surusid ülestõusu
suures koguses. Ohutuim viis energiat toota on ka sellepärast, et niikaua kui töötajad midagi valesti ei tee on kõik ohutu. Mõned meist võivad arvata, et tuumaenergia on kahjulik, saastab palju ja tekitab suurt kartust inimestes. Hoolimata sellest, et inimesed paljud ei poolda seda, on see siiski kasulikum riigil endal rajada, sest naaber riikides on piisavalt palju tuumaelektrijaamu juba rajatud, et kui õnnetus peaks juhtuma, siis kindlasti saaks ka Eesti kiiritada. Elektrijaama rajamine on küll kallis, kuid pikema aja jooksul muutub pigem kasulikuks, sest tuumaenergia on odavam, kuna seda saab väikesest kogusest uraanist palju. Mõned riigid nagu Prantsusmaa on väga sõltuvad tuuma energiast, Prantsusmaal asub ligi 59 tuumareaktorit, mille tõttu on Prantsusmaa teisel kohal USA järgi tuumareaktorite arvu poolest. Prantsusmaa toodab 78% kogu toodetavast energiast just tuumaelektrijaamades.
See on ka üks põhjustest, miks Venemaa-poolne Baltimaade gaasiga varustamine on olnud üsna stabiilne: ka Venemaa maagaasitarbijad sõltuvad suuresti Inukalnsi hoidlatest. 3. Elektrit toodetakse hüdroelektrijaamas Daugava jõe peal , see ongi põhiline energiaallikas 4. Energiatoodang ühe inimese kohta on 2,835.85 kWh ühe inimese kohta 5. Läti on hakanud uurima võimalusi ise rohkem elektrit toota, huvi tuntakse esmalt kivisöel töötava elektrijaama ehitamise võimaluste vastu. Sellele plaanile on aga otsustavalt pidurit tõmmanud Euroopa Komisjoni otsus heitmekvootide jaotuse kohta, mille kohaselt poleks sellel uuel jaamal võimalik CO2 heitmeid välja lasta. Seetõttu on ka Läti läinud nüüd Euroopa Kohtusse oma õigust taga nõudma. Aga see oleks hea energiamajanduse tõhustamiseks 6. Läti energiasõltuvus 2005. aastal oli ligi 65% (Eestil ligi 29%). Läti suur
Mis on rootor ja staator? Rootor on elektrimootori pöörlev osa. Staator on seisev osa. Mis on induktsioonvool? Vool, mille magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Selgita elektrivoolu generaatori tööd? Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis induktsioonvool. Elektrivoolugeneraatoris muundub mehaaniline energia elektrienergiaks. Mis on elektrijaama generaatoris tavaliselt rootor ja mis staator? Miks?
2006-2016. Õppinud USA-s Columbia ülikoolis psühholoogiat, Pennsylvania ülikoolis lõpetas samal erialal magistrikraadiga. Eesti poliitik ja diplomaat, eelnevalt olnud ametilt ka ajakirjanik. Kersti Kaljulaid (1969 Tartu - ...) Ametiaeg presidendina alates 2016 ning siiani. Tartu Ülikoolis lõpetanud loodusteaduskonna geneetika erialal ning majandusteaduskonna magistrantuuri. Eelnevalt olnud Eesti Energia Iru Elektrijaama finantsdirektor ja direktor, peaminister Mart Laari majandusnõunik. Presidentide tööülesanded Eesti riigi esindamine välispoliitikas (kohtumised teiste riikide juhtidega). Diplomaatide lähetamine ja vastuvõtmine ning välislepingute ratifitseerimiskirjade allkirjastamine. Peaministrikandidaadi kindlaksmääramine. Ministrite ning erinevate kõrgete ametiisikute (nt õiguskantsler, Eesti panga president) ametisse nimetamine.
asuv Eesti Energia õlitööstus, rohelisega Kohtla-Järve piirkond (näiteks Viru Keemia Grupp, Kohtla-Järve SJE) ning sinisega Kiviõli Keemiatööstus ja Kiviõli SEJ, mis on ainult mõningad näited Ida-Virumaa põlevkivi paasil töötavatest ettevõtetest. Proovialadeks võetud rabadest kaks (Puhatu, mis on joonisel märgitud punase täpina ja Kõrgesoo, mis on rohelise täpiga) asuvad Balti ja Eesti elektrijaama vahetus lähedus. Kolmas raba (Selisoo, mis on joonisel märgitud helesinise täpina) on suurematest saastajatest veidi kaugemal Mäetaguse läheduses. Joonis 3. Proovialad ja neid ümbritsevate tööstuste asukohad Eesti kaardil. Allikas: Maa- ameti geoportaal Esialgu tutvusin seniste uuringutega, kus täheldati rabamändide juurdekasvu suurenemist aluselise õhusaaste tõttu. Uuringud on näidanud, et 1960-nendatel hakkas puude juurdekasv suurenema (Kaasik et al 2008: 76), sest 1959
Keskkond ja ökoloogia Tuuleenergia tootmisel ei ole otseselt mitte mingeid keskkonnal kahjulikke mõjusid. Kaudselt mõjutab keskkonda tuulegeneraatorite tootmine ning transport, kuid samamoodi kahjustab keskkonda ka tavaliste elektrijaamade ehitamine ja osade transport. Keskkonnakahjulikkust saab veelgi vähendada muutes tootmisprotsessi tõhusamaks. Oma eluaja jooksul toodab tuuleturbiin keskmiselt 80 korda nii palju energiat, kui kulus selle tootmiseks. Kivisüsil töötava elektrijaama vastav number on 11 ning tuumajaamal 16, kusjuures selles uuringus ei ole arvestatud seda, et fossiilkütused on ise energiaallikad. Seda arvestades oleks viimase kahe elektrijaama energiatootlus miinustes. Kuigi tuuleparkide ohvriks langeb iga aasta tuhandeid linde, ei ole need numbrid erilise tähtsusega võrreldes seda autoliikluses hukkunud linduse arvuga. Ameerika Ühendriikides, kus turbiinid tapavad 70 000 lindu iga aasta, hukkub autode tagajärjel
soojusega kogu Narva linna. Narva elektrijaamade tootmisüksused Eesti ja Balti elektrijaam on maailma võimsaimad põlevkivil töötavad elektrijaamad. Mõlemad elektrijaamad toodavad aastas kokku ca 9 TWh elektrit. Igal aastal tarnitakse Narva elektrijaamadesse raudteed mööda keskmiselt 913 mln tonni põlevkivi. Päevas saabub kaevandustest keskmiselt 300400, talvel kuni 600 vagunitäit põlevkivi. Igasse vagunisse mahub 6575 tonni kütust. Seega toob elektrijaama iga päev põlevkivi 11,4 km pikkune rong. Kokku jõuab aastas elektrijaama põlevkivi 4161 km pikkuse rongi jagu. See on sama pikk kui vahemaa Tallinnast Londonisse ning tagasi. Nende andmete järgi võib öelda et põlevkivi on Eestis elektrienergia tootmisel väga kasulik. Aga kas ka Põlevkivi kütteväärtus, varude suurus, kaevandamistingimused on meie riigile sobilikud? Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste
54)Regionaalpoliitika-riigi tegevus ,mis peab aitama vähendeda üksikute piirk.majand.arengu mahajäämust.Energeetika- kütuste,elektri-ja sooju senergia tootmine,energia edast.tarbijale.Põlevkivi-sest see on ainud tõsiselt arvestatav kodumaine energeet iline ressurss ning saame teistest riikidest sõltumatu energeetika, on meie enda tooraine,kasut.ka keemiatöös t.saadakse kütteõli.Teebituumen-teekatte valm.ja remondiks.Uttegaas-E elektrijaama täiendav kütus elektrito otm.Kütteõlid-kasut.nii Balti kui ka E elektrijaam oma kateldes-katlamaagid.Turvas-leidub kõikjal soodes. Biogaas-tood.Tln.Pääsküla suletud prügimäel.Metsandus-tegeleb metsade majand.ja kasut(metsaraie,puude väljavedu,esmane töötlemine)E terr.51% mets.Metsade majandamine- väetamine,kuivendamine,istut,raie. Põ llumaj-sõltub lood.teguritest(asend,kliima,mullad)Mida viljakam muld,seda p.m osatähtsus on suurem.P.m tootl
...............................................................................13 Kasutatud kirjandus.................................................................................14 2 Sissejuhatus Tsornobõli katastroof ehk Tsornobõli tuumakatastroof ,mis leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986. Plahvatas tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor. Põhjuseks oli elektrijaama personali viga reaktori ja selle turvasüsteemide katsetamisel välise elektritoite katkemise tingimustes. Katastroofi toimumisele aitasid kaasa ka puudujäägid reaktori konstruktsioonis. Avarii oli rahvusvahelise skaala järgi 7-palline. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal, ning eriti Valgevenes. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi.
tuumaenergia. Eelkõige võeti see siiski kasutusele just tuumapommide loomiseks. Aatomielektrijaamu hakati ehitama alles pärast. Tuumaenergia on siiski üks võimsamaid energialiike ja tuumarelva valedesse kätesse sattumine tekitab hirmu terves maailmas. Ohtlik pole vaid tuumarelvade kasutamine, isegi kasulikul eesmärgil kasutatav tuumaenergia võib keskkonnale ja inimestele tekitada pöördumatuid kahjustusi. Tsernobõli elektrijaama 1986. aasta plahvatuse tõttu jäid haigeks paljud inimesed, keskkond seal piirkonnas on siiani elamiskõlbmatu. Väiksemaid avariisid on toimunud ka teistes riikides. Ka kloonimine on hirmutekitav avastus. Mis saaks siis, kui inimesi hakataks piiramatult ja suvaliselt kloonima? Maailma kimbutavad niigi näljahädad, rahvastiku kasv, kuritegevus. Maailmas on minu arvates praegu hirme palju rohkem kui positiivseid asju. Laiemas perspektiivis vaadatuna muidugi
lähedal linn jäeti maha 1986 Tsernobõli katastroofi tõttu, mis leidis aset Tsernobõli tuumaelektrijaamas 14,5 km põhja või loode pool tuumaelektrijaam sai nime linna järgi töötajad elasid spetsiaalselt neile rajatud linnas Prõpjatis enne katastroofi elas linnas umbes 55 000 inimest Tsernobõli katastroof leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986 tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjuseks oli elektrijaama personali viga reaktori ja selle turvasüsteemide katsetamisel välise elektritoite katkemise tingimustes katastroofi toimumisele aitasid kaasa ka puudujäägid reaktori konstruktsioonis avarii oli rahvusvahelise skaala järgi 7-palline saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi Tsernobõli palve: Tuleviku kroonika
reaalseid varasid, nagu elektrijaamu, vaid nad olid kõigest vahendajateks. Aja jooksul hakkasid aga teised ettevõtted nende tegevust kopeerima, mis tähendas Enroni kasumi vähenemist. Enroni president Jeffrey Skilling otsustas, et kasumi suurendamiseks on vajalik tegevusvaldkonna laiendamine. Ettevõte kulutas suuri summasid erinevatele projektidele - Oregoni ja Brasiilia elektriettevõtete ostmistele, Indias elektrijaama ehitamiseks ning samuti ka Quebeci paberivabrikule. Enamik neist investeeringutest ei olnud edukad ning ei suutnud eeldatavat kasumit teenida. Oma osa selles oli Skillingi otsusel nende ettevõtete juhtideks panna olemasolevad inimesed ning mitte leida inimesi, kellel on suurem kogemus konkreetsetes tegevusharudes töötamisega. Enroni tippjuhid uskusid, et Enron peaks olema kõiges kõige parem, seega kui tegevus hakkas allamäge minema, siis püüdsid nad oma ebaõnnestusi erineval moel peita
riik sunnitud elektri hinna vabaks laskma. Tänane CO2 kvoodi hind on küll väga madal ja elektri turuhinda vähe mõjutav, kuid turuavamist ettevalmistav Eesti valitsus, nagu ka turuosalised, ei saanud EL-i kliimapoliitika sisulist kokkukukkumist ette näha. Teiseks. Täiesti üheselt on selge, et möödunud aastal kehtinud reguleeritud hinna (ca. 30 EUR/MWh) vastu ei ole majanduslikult jätkusuutlikul viisil võimalik Eestisse ehitada ühtegi uut elektrijaama. See hind on lihtsalt liiga madal. Milline on õige ja õiglane hind, ei oska täpselt keegi öelda. Loogika ütleb samas seda, et mida rohkem vastandlike huvidega turuosalisi osaleb hinna kujundamises, siis seda adekvaatsem see hind pikemas perspektiivis saab olema. Just sellel põhineb Eestis tegutseva maailma suurima elektribörsi Nord Pool Spot (NPS) turuplatvormi edu. Ma siiralt kahtlen riigi võimekuses kujundada turul turuosalistest õigem ja õiglasem elektri hind. Kolmandaks
annaabi.ee 
