Elektrienergia Sõna elekter tuleneb kreekakeelsest sõnast elektron, mis tähendab merevaik. Esimesena kirjeldas elektrinähtusi 6. sajandil e.m.a. vanakreeka filosoof Thales. Ta märkas, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab enda külge udusulgi, juuksekarvu ja teisi kergeid esemeid. Umbes 2000 aastat hiljem hakkas inglise teadlane, kuninganna Elizabethi õukonnaarst William Gilbert (1544-1603) uurima Thalese kirjeldatud nähtust. Ta avastas palju aineid, mis sarnaselt merevaiguga tõmbavad pärast hõõrumist enda poole teisi kehasid. Gilbert pidas kehade hõõrumisel tekkinud tõmbejõudu eriliseks loodusjõuks, millele andis nimeks elektrijõud. William Gilbert Gilberti katsetest sai alguse elektrin...
Sõna elekter tuleneb kreekakeelsest sõnast elektron, mis tähendab merevaik. Esimesena kirjeldas elektrinähtusi 6. sajandil e.m.a. vanakreeka filosoof Thales. Ta märkas, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab enda külge udusulgi, juuksekarvu ja teisi kergeid esemeid. Umbes 2000 aastat hiljem hakkas inglise teadlane, kuninganna Elizabethi õukonnaarst William Gilbert (1544-1603) uurima Thalese kirjeldatud nähtust. Ta avastas palju aineid, mis sarnaselt merevaiguga tõmbavad pärast hõõrumist enda poole teisi kehasid. Gilbert pidas kehade hõõrumisel tekkinud tõmbejõudu eriliseks loodusjõuks, millele andis nimeks elektrijõud. Gilberti katsetest sai alguse elektrinähtuste teaduslik uurimine. Kuigi elektrinähtusi hakkasid uurima paljud teadlased, möödus veel kaks sajandit, kui avastati elektriliselt laetud kehade vastastikmõju seadus. Veel ei osatud aga vastata küsimusele, kuidas üks elektriseeritud keha mõjutab teist elektriseeritud keha....
Klassikaline füüsika ja lähimaailm Isaac Newton (1643 1727) · Inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. · Ta õppis 16611665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. · Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. · Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. · Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). · Oli suur autoriteet tolleaegses teadlaste hulgas · Teenete eest lõi Inglise kuninganna ta rüütliks. Lo...
M i c h a e l Fa r a d a y Kersti Puman Annika Viirma 11B ELULUGU Click to edit Master text styles · 22. Oktoobril 1791 Second level Third level Fourth level · Isa surm(1810) ja rasked ajad Fifth level · Peaaegu et puudulik kooliharidus · Tegi tutvust tööga juba varakult · Sarah Barnard (12. juunil 1821) · Puhkus 18391944 · 25. augustil 1867 FÜÜSIKA AVASTAMINE · Raamatupoes töötamine · Katsed · Esimene teaduslik loeng (1810) · Töö laboratooriumis ESIMESED LEIUTISED Click to edit Master text styles Second level Thir...
Sõle Gümnaasium ELEKTRI AVASTAMISE AJALUGU Referaat Koostaja: Angeelika Tsaban Klass: 9a Tallinn 2006 Sisukord Sissejuhatus 3 Elektri avastamine 4 Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. 4 Elektriseeritud keha vaststikumõju. Kahte liiki laengud. 5 Benjamin Franklin füüsik 6 Esimene vooluallikas 7 Tähtsamad tegelased elektri ajaloos 9 Kokkuvõtteks Kuidas teaduses saadakse uusi teadmisi 12 2 Sissejuhatus Elektril on oluline osa meie igapäevaelus. Paljud meie toimingud ja tegevuse...
Elektri avastamine William Gilbert Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise astronoom ja füüsik William Gilbert. Tema aastal 1600 avaldatud raamatus "''De magnete''" eristati esimest korda merevaigu hõõrumisel tekkivat külgetõmbejõudu püsimagneti külgetõmbejõust. Tema leiutas ka ladinakeelse sõna "''electricus''", mida hakkas kasutama elektrinähtuste kohta, ja sellest tuleb elektrit tähistav sõna paljudes keeltes. Alles VI sajandi teisel poolele leidis inglise arst William Gilbert (1544 - 1603) kuninglikus raamatukogus (ta oli inglise kuninganna Elizabethi õukonnaarst) vanu araabiakeelseid käsikirju uurides kirjeldusi katsetest, mida Thales tegi merevaigu ja magnetiidiga. Need katsed äratasid Gilbertis huvi.. Ta otsustas kõigepealt Thalese katseid korrata. Seejärel hakkas ta selgitama, kas leidub ka tei...
Elektromagnetlained Füüsika 11 klass Antsla Gümnaasium Tunnis saad teada, mis on elektromagnetväli uurime elektromagnetlainete tekkemehhanismi vaatleme elektromagnetlainenete skaalat Õppematerjal Õpik: K. Tarkpea "Füüsika XI klassile lk 71-85 Elektromagnetväli ja elektromagnetlained 1864.a. hüpotees elektromagnetlainete olemasolu kohta inglise füüsik J. Maxwell 1887.a. elektromagnetlainete avastamine saksa füüsik H. Hertz Muutuvate magnet- ja elektriväljade levimisprotsess ruumis on elektromagnetlaine. Elektromagnetlained tekivad elektrilaengute kiirendusega liikumisel. Elektromagnetlainete levimiskiirus on umbes 300 000 km/s Elektromagnetväli ja elektromagnetlained Elektri- ja magnetväli on ühtse elektromagnetvälja kaks piirjuhtu. Elektriväli levib ruumis magnetvälja vahendusel ja mag...
Elektromagnetiline induktsioon ELEKTROMAGNETISM Elektromagnetism käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri- ja magnetvälja muundumist teineteiseks. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. PÖÖRISELEKTRIVÄLI Elektromootorjõud näitab tööd, mida tehakse ühe laengu läbiviimisel läbi terve vooluringi ehk maksimaalne pinge, mis üldse võib süsteemis tekkida. See sõltub dünamo võlli pöörlemiskiirusest. Dünamo võlli paneb pöörlema ratta liikumine. Elektromagnetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge, mis tekb magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele siis, kui juhtmes puudub vool. Voolu puudumise korral juhtmelõigu otstel tekkiv pinge U avaldub kujul: U=v l B sin Pööriselektriväli on elektriväli, mille jõujooned on alguse ja lõputa kinnised...
Modernism Modernism- (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on 19.sajandi ja 20.sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus.*Eelkõige 20.saj esimese poole kirjanduses * Sai alguse Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Modernismi periodiseerimine 1) PERIOOD- uus romantism (sümbolism) 2) PERIOOD- avangardism (futurism, kubism, varane ekspressionism) Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas: *tööstus revulutsioon Euroopas ja urbaniseerumine *teaduse ja tehnika areng-radioaktiivsuse ja elektri avastamine, esimesed autod, lennukid *Freudi psühhoanalüüs *Einsteini relatiivsusteooria *Nietzhe üliinimese teooria *naisliikumine *kiriku lahutamine riigist Modernsus-periood, aja järk Modernism-kultuurilised tekstid, liikumine/suund Futurism Futurismi loetakse varaseimaks modernistlikuks vooluks 20.sajandil. *Itaalias 1909,F.F M...
Füüsika areng ja teadlased Esitlus Christian Mõttus 10K5 Tutvustus Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju.Füüsika on täppisteadus: nii füüsikaline katse kui ka teooria (loodusseaduste formuleeringud) rajanevad matemaatikal.Antiikajal võidi nimetada füüsikaks kogu loodusteadust (vanakreeka sõna physis tähendab 'loodust'), iseseisvaks teaduseks sai ta alles 16.17. sajandil. Tähtis ajajärk füüsika arengus oli 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Siis loodi kvantteooria ja relatiivsusteooria tänapäeva füüsikalise maailmapildi alused. Füüsika harude seas on mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria (üldrelatiivsusteooria). Füüsika ja teiste loodusteaduste piirialadele on tekkinud ast...
Elektromagnetlainete Andrus Metsma skaala Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2007 Elektromagnetväli ja elektromagnetlained • 1864.a. hüpotees elektromagnetlainete olemasolu kohta – inglise füüsik J. Maxwell • 1887.a. elektromagnetlainete avastamine – saksa füüsik H. Hertz • Muutuvate magnet- ja elektriväljade levimisprotsess ruumis on elektromagnetlaine. • Elektromagnetlained tekivad elektrilaengute kiirendusega liikumisel. Elektromagnetlainete levimiskiirus on umbes 300 000 km/s Elektromagnetväli ja elektromagnetlained • Elektri- ja magnetväli on ühtse elektromagnetvälja kaks piirjuhtu. • Elektriväli levib ruumis magnetvälja vahendusel ja magnetväli omakorda elektrivälja abil. • Elektriväli ja magnetväli on elektromagnetlaines omavahel risti. • Nad on ka risti laine levimissuunaga. Elek...
Elektri minevik ja tänapäev Mida tähendab elekter? Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast ήλεκτρον (ēlektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu Sissejuhatus Elektril on oluline osa meie igapäevaelus. Paljud meie toimingud ja tegevused on seotud elektriga ning selle kasutamine tundub niivõrd loomulik, et elektri olemasolu me sageli ei kipu märkama, sest tänapäevl on loomulik, et enamel maid ümbritsevatest seadmetest töötab elektri abil. Elekter valgustab tubasid, aitab toiduvalmistamisel ja majapidamistöödel nin pakub meeldivaid hetki raadiot kuulates või televiisorit vaadates. Elektrienergia kasutamine teeb meie elu mugavaks. Kuid kas me oleme kunagi mõelnud sellele, mis on elektrivool, kuidas elektrienergiat saadakse, kuidas saab elektriga tööle panna niivõrd erineva otstarbega sea...
TITAAN Koostas T.Ristmägi Nimetus · Nimetus titaan tuleneb Click Click icon iconto to add add kreeka mütoloogiast. picture picture · Titaanid olid Taeva ja Maa lapsed. Avastamine · Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik W. Gregor. · Suurbritannia tumedast liivast. · Avastati mitte puhta ainena vaid rutiilina, mis on oksiidne mineraal, titaani oksiid (titaandioksiid TiO2). · Pildil rutiil Sveitsis. · Puhast plastilist Ti said teadlased A.E. van Arkel ja J.H. de Boer 1925.aastal. Füüsilised omadused: · Kerge, tugev, puhtana läikiv, valge metall. · Väikese tihedusega, suhteliselt plastiline · Kõrge sulamispunkt, madala elektri- ja soojusjuht...
Elva Gümnaasium 9.b klass Railika Tamm PÕLEVKIVI Referaat Elva 2015 Sisukord PÕLEVKIVI...............................................................................................................................1 Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1 Tekkimine.................................................................................................................................4 2 Paiknemine...............................................................................................................................4 3 Omadused...................................................................................................................................
Alumiinium Paiknemine tabelis Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13, mis asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis ja III A rühmas. Seega on alumiiniumi aatomil 3 elektronkihti ning viimasel elektronkihil asub 3 elektroni. Kõigis püsivamates ühendites on alumiiniumi oksüdatsiooniaste +3. Avastamine Alumiiniumi avastas väljapaistev Saksa keemik Friedrich Wöhler, kes tegi 15 aastat katseid peale seda kui ta 1827.aastal sai enda valdusesse metalli, mida mitte keegi ei olnud kunagi näinud. Leidumine/saamine Alumiiniumit lihtainena looduses ei esine, kuna ta on keemiliselt nii aktiivne. Maakoores on ta siiski üks levinumaid elemente. Alumiiniumi saadakse boksiidist ning alumiiniumi sulatus on üks kõige energiamahukamaid tootmisi. Kasutamine Ehedalt ja kergsulamitena kasutatakse seda ehitusmaterjalina, elektrijuhtmetena ning valgu...
Titaan Jana Smirnova Kallavere Keskkool 10. klass Omadused · Elemendi lühend: Ti · Järjekorra number: 22 · Aatommass: 47, 87 · Sulamistemperatuur: 1668°C · Keemistemperatuur: 3287°C · Tihedus: 4,5 g/cm³ · Hõbevalge, plastne, tugev, korrosioonikindel · Keskmise aktiivsusega metall · Madal elektri-ja soojusjuhtivus · Mittemagneetiline · Kõige vastupidavam kergmetall · Oksüdatsiooniaste ühendeis harilikult IV · Kokkupuutel õhuga oksüdeerub -> tihe, vastupidava oksiidikiht · Oksiidikihi tõttu reageerib väga halvasti vees ja õhus · Peab vastu lahjendatud väävelhappele, soolhappele, gaasilisele kloorile ja enamikele orgaanilistele hapetele · Kuumutamisel reageerib halogeenide, vesiniku ja süsinikuga · Pole võimalik sulatada õhukeskkonnas -> inertses gaasis (nt argoonis) või vaakumis Avastamine Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik William Gregor Paiknemine Looduses leidub titaani ainul...
RAUD (FE) Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Raua aatommass on 55,847. Avastamine: Vanimaks leiuks peetakse meteoriitrauast helmest, mis on pärit aastast umbes 3500 e.Kr. Antiikajal oli raud tähtsaim metall, kuna sellest tehti relvi ja tööriistu. Leidumine/saamine: Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Rauda toodetakse rauamaakidest, mis põhiliselt koosnevad oksiididest. Parimaks rauamaagiks loetakse magnetrauamaaki ehk musta rauamaaki ehk magnetiiti (Fe3O4), mis on värvuselt must ja on magnetiliste omadustega. Kasutamine: Raud ja tema sulameid kasutatakse kõikides majandusharudes. Puhast rauda kasutatakse ainult magnetite, elektroodide ja katalüaatorite valmistamiseks. Ena...
Ehitustehnoloogia ajalugu! Niiskus Põhjustab enamiku probleeme nii uutes kui vanades majades.Kahju on lihtne aga kulukas parandada Peamiseks kahjude põhjustajaks on ehitamise ajal hooletus. Kaasajal üldiselt kasutatakse ventilatsiooni et hoida ära niiskust. Praegu üritatakse leida materjale mis hoiaks niiskuse kindlalt ja sobiks nii uutele majadele kui ka vanade konstruktsiooni parandamiseks. Vanasti kasutati kasetohtu niiskuse isolatsiooniks.Esineb põhiliselt vannitoas ja WC-s. Karkass Karkass moodustab hoone välise skeleti.Selle külge kinnituvad seinakatted.Kaasajal kasutatakse jäiku paneele et moodustada osa või kogu seina osadest.Varem aga kasutasid puusepad diagonaallõikega tehnikaid seinade stabiliseerimiseks. Ventilatsioon Esimesed ventilats...
ALUMIINIUM GEIR RINDLA 2010 Alumiiniumi avastamine 1827. aastal sai saksa keemik Friedrich Wöhler metalli, mida keegi polnud kunagi näinud.Kuna uue metalli lähteaineks olid maarjalased (ladina keeles alumen), hakati metalli nimetama alumiiniumiks. Alumiiniumi keemilised omadused Järjenumber on 13 Massiarv on 27 Kõige püsivamates ühendites on o.-a. +3 Alumiiniumi oksiid on amfoteerne oksiid Asub IIIA rühmas ja 3. perioodis Amforteensuse tõttu reageerib leelistega, tõrjub välja vesiniku ja moodustab aluminaate Reageerib paljude lihtainete ja hapetega, hapetest tõrjub vesiniku, tekib sool Reageerides hapnikuga, tekib tema pinnale õhuke ja tihe oksiidikoht Alumiiniumi füüsikalised omadused Hõbevalge värvusega, läikiv Tihedus on 2,7 g/cm³ Sulamistemperatuur on 660 °C Keemistemperatuur 2519 ºC Peegeldab hästi valgust Suhteliselt kerg...
Alumiinium Avastamine, nimetuse päritolu 1827 a sai väljapaistev saksa keemik, hariduselt arst, Friedrich Wöhler metalli, mida mitte keegi ei olnud kunagi näinud. Veidi varem sai seda metalli Oersted. Algul eraldas Wöhler metalli keemilisest ühendist halli pulbrina, mis peenestamisel omandas metallilise läike. Katsed saada metalli kangina või suurte teradena jäid tulemusteta. Enne kui neid katseid kroonis 1845a edu, kulus 18 aastat püsivaid otsinguid. Wöhler sai uut metalli nööpnõelapeasuuruste teradena. Väliselt oli ta sarnane hõbedaga, kuid erinevalt viimasest erakordselt kerge. Kuna uue metalli saamise lähtaineks olid ammu tuntud maarjased (ladina keeles alumen ), siis hakati ka metalli nim alumiiniumiks. Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisussusteemi III rühma element. Järjenumber on 13, aatommass 26,98154. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660°C ja ke...
Tuumajõud - maailma tugevaim jõud m.ü. kohta. Tänu neile on tuum tohutult püsiv kooslus, lõhkumiseks vaja suurt energiat. Need mõjuvad ka väljaspooltuuma väikses raadiuses. Seosenergia - energia, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhkumiseks üksikuteks osadeks. Tänu tuumajõule on see suur. Massidefekt - tuuma seisumass on alati väiksem tema modustavate osakeste seisumasside summast. Energia jäävuse seaduse põhjal eraldub samasugune energia nagu seosenergia tuuma moodustamisel, see energia tekib massidefektist. Eriseosenergia - seosenergia m.ü. kohta. Oleneb elemendist. Tuumareaktsiooni energiat on võimalik eraldada kas viimaste elementide lagunemisel või esimeste ühinemisel. Uraan - looduslik U(92,238). Tuumafüüsika jaoks on oluline U(92,235), mis moodustab 1/140 looduslikust uraanist. Selle eraldamiseks kasutatakse rikastustehaseid. Ahelreaktsioon - U-235 pommitades neutroniga, neutron lööb U-235 2-ks kildtuumaks ja tekib krüptoon,...
MODERNISM 1. Modernismi mõiste ja olemus Millal, kus, miks tekkis? Tekkis 19. Sajandil Prantsusmaal. Tekkimise eeldusteks on: o Tööstusrevolutsioon ja urbaniseerumine o teadus ja tehnika areng ( radioaktiivsuse ja elektri avastamine, esimesed autod, lennukid, film, fotograafia) o Freudi psühhoanalüüs o Einsteini relatiivsusteooria o Nietzsche üliinimese teooria o Naisliikumine o kiriku lahutamine riigist. Ühiskondlik taust (mitte rääkida pikalt ajaloost!) Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes jm, mis tingisid uue elurütmi. Suured avatsused ja muutused ühiskonnas tekitavad alati uusi hoiakuid, sageli ka umbusku ja pessimismi. Kuidas jaotatakse? I periood 19. sajandi lõpu UUSROMANT...
1)Mis on energiamajandus? Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks, ning viimaste kätte toimetamisega tarbijatele 2)Kuidas võib energiaallikaid liigitada kõige üldisemas mõttes? Taastuvad ja taastumatud energiaallikad 3)Mis on taastumatud energiaallikad? Energiaallikad, mida ei saa korduvkasutada.. Näiteks nafta 4)Mis on taastuvad energiaallikad? Energiaallikad, mida saab lakkamatult kasutada või on võimalik neid teatud aja möödudes uuesti kasutada. Näiteks tuuleenergia 5)Kuidas on tekkinud taastumatud energiaallikad? Tavaliselt selline biomass, mis on tekkinud geoloogilises minevikus ja on muundunud kütuseks 6)Mis on elektroenergeetika? Elektroenergeetika on elektri tootmine, ülekandmine ja jaotamine tarbijatele 7)Mis on kütusetööstus? Majandusharu, mis toodab eri liiki, peamiselt fossiilkütuseid 8)Energiaallikate liigitus traditsioonilisteks ja alternatiivseteks: Tradit...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustusaeg Euroopas referaat Nimi: Katri-Helena Kaasik Klass: 10a Juhendaja: Piia Jullinen Tartu, 2007 Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................3. 2. Valgustusaeg............................................................................6. Prantsusmaa.....................................................................6. Saksamaa.........................................................................7. 1. Sõjandus...................................................................................8. 2. Palgaarmee...............................................................................8. 3. Alaline armee..........................................
JWG Röntgenaparaat Uurimustöö R.R. 2009 Röntgenikiirte avastamine. 19. saj. lõpul oli gaaslahendustoru kõige erutavam seade füüsikas ning sellega katsetati enamikus laboratooriumides. Kui mingit uut nähtust nii suure huviga uuritakse, jõutakse varem või hiljem tulemusteni. Ja aastal 1895 tegigi Wilhelm Conrad Röntgen suurepärase avastuse. Töötades gaaslahendustoruga, täheldas Röntgen, et selle laheduses asuv baariumi plaatinatsüaniid hakkas helenduma (fluorestseeruma) hetkel, kui kõrgepingeline vool läbis toru. Röntgen arvas, et helenduse põhjustas torust väljuv ultraviolettkiirgus. Ta pani oletuse kontrollimiseks toru musta kartongkarpi, kuid helendus ei vähenenud. See püsis ka kahe meetri kaugusel torust. Röntgen mõistis kohe, et oli avastanud uue kiirguse, mis suudab läbida teistele kiirgustele läbipaistmatuid aineid. Oma oletuste kontrolliks korraldas Röntgen mitme nädala jooksul katsei...
OSOONIKIHI HÕRENEMINE Aastaga vähenes osooniauk 30% http://www.epl.ee/uudised/402646 Osoonikiht Osoonist moodustuv kiht, kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolett- kiirguse eest. Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile. O-O2-O3 Osoonikiht Osoon ja osoonikiht.. Osoon (kreeka keeles ozün - lõhnav ehk trihapnik ) on hapniku allotroopne modifikatsioon O3 Geofüüsikaliselt on osoonikiht 10-50 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk "trihapniku" kiht Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni Suurim osooni kontsentratsioon on 20-26 km kõrgusel, kõrgemal kui 60 km leidub teda väga vähe kogu atmosfääris olev osoon moodustaks normaaltingimustel maapinnale kokku kogutuna 3-5 mm paksuse kihi. Üldist osoonikihi kohta Osoon on hapniku allotroofne modifikatsioon. Ta tekib siis, kui hapnikust juhtida läbi elektrilahendus. ...
VIII ELEKTROMAGNETVÕNKUMISED. ELEKTROMAGNETLAINED. 1. Elektromagnetvõnkumised a) Mõiste: emv-ks nimetatakse laengu, voolutugevuse ja pinge perioodilist muutumist Elektromagnetvõnkumised jagunevad: Vabad elektromagnetvõnkumised Sunnitud magnetvõnkumised b) Võnkering süsteem, milles toimuvad vabad emv. Koosneb poolist ja kondensaatorist. Võnkeringi joonis. C kondensaatori mahtuvus L pooli induktiivsus c) Thomsoni valem - saab arvutada võnkumiste perioodi võnkeringis. T= T- võnkumiste periood [s] ; L- induktiivsus [H] ; C- mahtuvus [F] d) Vahelduvvool sunnitud emv, mille puhul voolutugevus muutub ajas harmooniliselt. Vahelduvvoolu tekitakse generaatorite abil. Generaatori põhiosad: Magnetväljas pöörlev juhtme keerd indutseeritakse emj Püsimagnet tekit...
Eksami küsimused 1.bensiini paagi remont maha võtta , tühjaks lasta , ära puhastada, metall paake saab remontida, jootmisega, kahekomponentsete metall liimidega liimida. Bensiini paak tuleb ikkakist ära vahetada kui on katki remont on hädaabiks ainult.Jootmise teel on remont ohtlik.Pärast remonti tuleb veenduda et ei leki paak. 2.Auto TH tööd(perioodilisus tööd) Vastavalt hooldusraamatu järgi tuleb teha töid, vastavalt ette antud kilomentraasile. Esimene hooldus on taavaliselt õlivahetus ja kõikide liikmite pingutamine ja visuaalne kontroll ja filtrite vahetused.. Peale 50 tuh km. Võivad tulla rihma vahetused ja piduri vahetused jne. Suuremosa autodel on hooldusvälp viidud hästi pikaks (60 tuh ) aga meie tolmustel ja halbadel teeoludel on soovitatav teha seda sagedamini ( 10-20 tuh km.) 3.tööohutus auto käivitamisel. Et käsipiduroleks peal käik väljas, et kedagi poleks kapoti all näppupidi . Siseruumis p...
FÜÜSIKA PÕHIPRINTSIIBID. JÄÄVUSSEADUSED Füüsika tegeleb mateeria kõigi esinemisvormide liikumise ja vastastikuste seoste uurimisega. Füüsika uurimisala on väga lai ning sellepärast jaguneb ta paljudeks harudeks, nagu näiteks mehaanika, molekulaarfüüsika, termodünaamika, elektromagnetism, aatomifüüsika, tuumafüüsika. Osa neist kuulub nn. Klassikalise füüsika valdkonda, mis moodustab ka füüsika gümnaasiumi-kursuse põhiosa. Klassikalise füüsika põhiideed olid enamjaolt formuleeritud XIX saj. Lõpuks. Sajandivahetusel tekkinud nn. Füüsika kriis sundis paljudele asjadele leidma põhimõtteliselt uusi lahendusi. Nii sündisid kvantmehaanikaja relatiivsusteooria. Täiesti uuele tasandile tõusis Universumi uurimine seoses astrofüüsika väljakujunemisega. Sellise laia haarde tõttu on ka füüsikaseadusi palju. Enamiku füüsikaseaduste avastamiseni on jõutud suure hulga katsetulemuste üldistamise teel. Katseliselt kindlaks tehtud ...
Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Ave Altvälja 10 e klass Suured maadeavastused tõid suurt kasu eelkõige eurooplastele, kelle maailmapilt avardus ja kes said endale juurde uued kaubanduskeskused (Lissabon, Amsterdam). Levisid uued põllukultuurid nagu kartul, tomat, mais, kakao jm. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõi kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Suurte maadeavastuste põhjused : · Idakaubanduse kriis: 15. saj. jooksul kadusid traditsioonilised kaubateed · Euroopa kaubandusbilanss Idamaadega oli negatiivne · Üksluine toit tingis vajaduse vürtside järele Keskaja lõpul hakati Euroopas tundma üha enam vajadust väärismetallide järele, aga kuna kulla ja hõbedavajaduste rahuldamiseks ei olnud Euroopas enam võimalusi, tuli hakata seda ot...
Alumiinium Stefani Kask Pirita Majandusgümnaasium 10.A Mis on alumiinium? Alumiinium (Al) on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis, III A rühmas, oksüdatsiooniastmeks ühendites on +III. Ta on hõbevalge hästi reageeriv pehme metall, tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C. Avastamine Arheoloogilistel väljakaevamistel leiti ühe Hiina väejuhi 3. sajandi algusest pärit hauakambrist alumiiniumehteid. Viimaste spektraalanalüüsil selgus, et need sisaldasid 85 % alumiiniumi. Alumiiniumi nimetus tuleneb ladinakeelest sõnast alumen, s.t. maarjas. Maarjas oli aine, mida saadi toota hapete abil savist. Lõngu, kangaid ja sõjariistu immutati maarjases, et nende värvused muutuksid erksamaks ja tulekindlamaks, muutes neid mittesüttivaks. Sinisavi, milles leidub alumiiniumi Leidumine looduses/ Saamine Alumiinium on kolmas kõige levinum metalne element lo...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Päevane osakond ETTEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Juhendaja: L. Annus Koostaja: H. Undrits Tallinn, 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. ETTEVÕTTE TUTVUSTUS......................................................................................................3 1.1 Ettevõtte struktuur.......................................................................................4 1.2 Töö organiseerimine......................................................................................5 1.3 Kvaliteedi küsimuste lahendamine.....................................................................6 1.4 Varustamine ja toodangu realiseerimine...............................................................6 1.5 Töö tas...
Raud. Fe. Ferrum Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm 3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on inimesele tuntud väga ammu. Oli ju pärast pronksiaega rauaaeg, mis Eestiski algas juba e. m. a. Metallidest on levikult raud teisel kohal pärast alumiiniumi, kuid toodangult esikohal, sest on kõige kättesaadavam metall. Rauda leidub taimedes ja inimeses. Inimese veres oleva hemoglobiini keskmeks on raua aatom, mis seobki hapniku, mille veri organismi laiali kannab. Nii vee...
Kuulsaimad füüsikud Albert Einstein 1879 1955 Eri- ja üldrelatiivsusteooria väljatöötamine Paljude arvates 20. sajandi tähtsaim teadlane Albert Einstein kasvas üles Münchenis, kus nautis viiulimängu, pidas kooli surmigavaks ning tegeles selle asemel iseseisvalt füüsikaga. Töötades 1905. aastal Sveitsi Patendiametis, vapustas ta teadusmaailma nelja revolutsioonilise dokumendi avaldamisega. Need sisaldasid selgitust, kuidas valgus käitub osakeste joana ning eri- ja üldrelatiivsusteooria, mis lõid eelduse hilisemaks tuumaenergia kasutuselevõtuks. 1916. aastal avaldas Einstein üldise relatiivsusteooria, mis kujutas endast gravitatsiooniteooria jätku ja kirjeldas, kuidas kehad ajas ja ruumis käituvad. Einsteini teooria aitas kaasa edusammudele astronoomias, viies muuhulgas mustade aukude avastamiseni. 1933. aastal USA-sse emigreerunud Einstein võttis otsustavalt sõna sõja vastu ja kutsus üles kogu ma...
Õiguse mõiste, tunnused ja tähtsus Kuna õigus on mitmetähenduslik sõna, siis on vaja tähele panna, millises tähenduses õigusest konkreetsel juhul räägitakse. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes ka õiglus. Õiguse mõiste määratlemisel tuleb alustada juba põhikooli ühiskonnaõpetuse õpikus esitatud tõdemusest, et küsimusele, mis on õigus, on väga raske vastata ja ühest vastust küsimusele, mis on õigus, meil ei ole. Päris üheselt õigeks ja kõikehõlmavalt täpseks vastuseks eeltoodud küsimusele ei saa pidada ka samas õpikus esitatud määratlust, mille kohaselt “tänapäeval on õigus objektiivses mõttes käitumisreeglite süsteemne kogum, mille riik on teinud kõigile ühtmoodi kohustuslikuks ja mille reeglite rikkumise eest saab karistada.” (Taagepera, R. Ühiskonnaõpetus põhikoolile. I osa. Avita, 2008, lk 29) Aga raske on selles vanu...
RÄNI referaat 1. Nimetus ja avastamine Räni - Si (silicium) Nimi räni (inglise keeles silicium) tuleb ladinakeelsetest sõnadest silex, silicis, mis tõlkes on ,,sillutuskivi." (10) Ränikivi on ammu tuntud, selle põhielement sai aga tuntuks alles kahe sajandi eest. XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi algul püüdis H. Davy elektrolüüsida kuumutatud liiva, kuid protsess ei kulgenud (liiv ei juhi elektrivoolu, mitteeletrolüüt), siis püüdis ta redutseerida ränidioksiidi metallilise kaaliumi aurudega. Katsed aga polnud resultatiivsed, lähtuti valest eeldusest, et räni on metall. Gay-Lussac ja Louis Thenard (1811) viisid läbi eksotemilise reaktsiooni ränitetrafluoriidi ja metallilise kaaliumi vahel, kuid ei suutnud analüüsida reaktsioonil tekkinud ühendeid. 1824. aastal kuumutas J. Berzelius peenpulbriliste ainete (ränidioksiid, raud ja süsi) segu ja tõestas, et reaktsioonil tekib raua ...
Päikesesüsteemi väikekehad Koostanud: Karoly Nurmik 9b Viljandi 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................................................lk 3 2. Asteroidid.......................................................................................lk 4 2.1 Mis on asteroidid?................................................................................................lk 4 2.2 Kuidas tekkisid asteroidid?..................................................................................lk4 2.3 Kuidas asteroide liigitatakse?...............................................................................lk4,5 2.4 Kas mõni suur asteroid võib oma orbiidilt kõrvale kalduda ja tabada Maad?.....lk 5 2.5 NEO......................
"Ettevõtlus ja äri planeerimine" kordamisküsimused Eksamiküsimused toetuvad nii loengutele kui harjutustundides käsitletud teemadele, sh materjalidele Moodles. Üldised teemad on toodud järgnevalt. 1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. Ettevõtluse definitsioonid ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ...protsess, mille kaudu inimesed saavad teadlikuks ettevõtlusest kui võimalusest ja astuvad samme äri alustamiseks (Stevenson 2005) Ettevõtte käivitamine ja/või kasvatamine läbi innovaatilise, riski võtva juhtimise (Fred L. Fry) Erinevaid distsipliine ühendav teadmisvaldkond Ettevõtluse elemendid (F.L.Fry, 1993): a. Äri alustamine b. Loov ja innovatiivne äri c. Kasvav...
Inimese eluolu ja mõttemaailma muutumine läbi 20. sajandi Läänelikku ajaarvamissüsteemi kasutavad rahvad astusid 1901. aastal uude sajandisse. Ehkki sajandivahetus on vaid mõne inimese kehtestatud ajaarvamissüsteemi tehniline kaasnähtus, inspireeris 20. sajandi algus rohkelt mõtteavaldusi selle üle, mida uus sajand kaasa toob. Maailm oli sajandi alguses veel tugevalt Euroopa-keskne, see tähendas et Ameerika Ühendriigidel ja Jaapanil tuli oma jõudu ja võimsust alles tõestada, sest nad olid vanade suurriikide valitud ringis alles uustulnukad. Ent isegi nende esilekerkimine ei suutnud vaidlustada üldlevinud veendumust, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ise. Kõik see kokku tähendas, et lääs dikteeris oma tahet enam-vähem kogu inimkonnale, et kõikjale tungisid läänelikud tarbeesemed, rõivad ja mood. Lääs lubas, et kõiki õnnistatakse peagi ristiusu, pikkade pükste ja kirjaoskusega. Inimene oli saama...
Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002 Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007) "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna piirnormid ja müra mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 108 Õigusaktid 2 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõju...
Reaalajasüsteem Masina kasutajaliides Reaalajasüsteemides kasutatav tarkvara Süsteemtarkvara Rakendustarkvara – andmehõive, reaalreguleerimine, superviisorjuhtimine inimliides, arvutused, veatöötlus jne. Andmebaasid – relatsioonilised objekt-orienteeritud , reaalaja andmebaasid, hajutatud reaalaja-andmebaasid, warehouses, eritüübiliste andmebaaside kompleksid. Kommunikatsioonitarkvara – võrguprotokollid, turvatarkvarad Eriseadmete funktsionaalsust tagav tarkvara – ohutus, diagnostika, abivahendid ja simulatsioonisüsteemid. Masin/inimene suhe Inimvigu põhjustavad – Töökeskkonna tegurid, individuaalsed omadused ja organisatoorsed-juhtimisalased tegurid Kas inimese kvalifikatsioon vastab tööülesannetele? Kas seadmed on töökorras? Kas seadmed vastavad tehnilistele tingimustele, kas nende kontroll on dateeritud Kas süsteem kui tervik funktsioneerib veatult? Süst...
*Filosoofia- mõtlemmise õpetus, maailma kirjeldus, mõtlemise õpetus või mõtlemine järjekindlal süstemaatilisel viisil. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi ( Eetika- Eetika tegeleb hea elu ja õige käitumise küsimustega: kuidas me peaksime elama, mis on Hea (ehk hüve), mis on ,,õige" ning ,,väär." Oma olemuselt normatiivne ei tegele mitte niivõrd küsimusega, mis on (olemas) kuivõrd, mis/kuidas peaks olema. Eetikat saab omakorda mitmeti jaotada. Näiteks metaeetikaks (tegeleb eetika teoreetiliste alustega; milline on/milles seisenb hea/ hüveline elu), normatiivseks eetikaks (tegeleb normide põhjendamisega; millised normid tagaksid hea elu; hea elu õpetus) ja rakenduslikuks eetikaks (püüab leida vastuseid väga konkreetsetele küsimustele, käitumisjuhiseid mingites konkreetses situatsioonides). Esteetika tegeleb vastavalt küsimusega, mis on ilus/inetu. *Metafüüsika- on filosoofia haru, mis tegeleb kõige üldisemalt küsimust...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Rahvusvaheliste suhete õppetool Kaisa Kamenik A83347 Kaasaegse maailma sõltuvus naftast Uurimustöö Juhendaja: lektor Viljar Veebel Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…......….............3 1. 1973. aasta naftašokk ja selle tagajärjed……………………………….….………....4-5 2. Naftakriis tänapäeval...................................................................................................6-7 3. Nafta versus alternatiivsed energiaallikad…………………………….….………….8-9 Kokkuvõte……………………………………………………….………….….10 Kasutatud kirjandus……………………………………………….…………....11 2 SISSEJUHATUS 19. sajandil toimunud tööstusrevolutsioon viis maailma uude ...
mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku. E. Hubble avastas galaktikate laialipaisumise. Seda t...
MODERNISM (pr moderne uudne, nüüdisaegne) 19. saj lõpu ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude (kunsti ja muusika loomepõhimõtete ja suundade) ühisnimetus. Modernism algab valgustusest, mil hakati tähtsustama teadust; jumal troonilt tõugatud, inimene sinna istuma sätitud. Levis arusaam, et kõik on inimkätes. Nüüd, kus inimene on näidanud, milleks ta võimeline on, on troon tühi. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile, algselt luules, hiljem jõudis ka proosasse ja draamasse. 20.saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks. Modernistliku kirjanduse periodiseerimine on tänaseni poleemiline. Arvestades erinevaid kirjandusteoreetilisi seisukohti, võib eristada kaht suuremat perioodi: I periood 19.saj lõpu UUSROMANTISM, mis algab dekadentsiga (varane sümbolism), uusromantismi keskmeks saab sümbolism, sümbolismi ümber põimuvad dekadents, estetism ja impressionism. Ne...
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua...
AATOMI JA TUUMAFÜÜSIKA 12. KL Mikro ja makro Mikro ja makro1 Mikromaailma all tuleb mõista aine elementaarosakesi ja nendega toimuvaid füüsikalisi protsesse. Vastav füüsikaosa kannab nimetust mikrofüüsika. Teadusharu on tekkinud 20. Sajandil. Eelduseks oli radioaktiivsuse, aatomi ja tuuma avastamine. Põhiliseks uurimismeetodiks on siin kaudne katse. Makromailm on see, mida me oma meeltega vahetult tajume. Selles maailmas kehtib klassikaline füüsika oma seadustega. Alused pärinevad 17. Sajandist. Aatomi ehitus ja kvantfüüsika Aatom sarnaneb Päikesesüsteemile. Seda mudelit kutsutakse ka nn planetaarmudeliks. Mudel võeti kasutusele pärast aatomituuma avastamist 1911.a. Tuuma avastamine põhineb Rutherfordi katsel, mille käigus kiiritati õhukest kullalehte -osakestega. Katse käigus avastati, et osad -osakesed põrkusid plaadilt tagasi. Põrkumine oleks mõeldamatu, kui aatomi p...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Pärnu Kolledz Triin Karp, Agni Liiva, Pire-Mari Perri MITTETRADITSIOONILINE MAJUTUSTOODE JA ELAMUSTOODE EESTIS Referaat Juhendaja: Lektor Tiina Viin Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................ 3 1. ÖKOTURISM EESTIS................................................................................................ 4 2. ELAMUSTOODE EESTI MAATURISMIS................................................................. 10 3. LUKSUSMAJUTUS EESTIS.................................................................................... 14 KOKKUVÕTE............................................................................................................... 16 KASUTA...
FÜÜSIKA Looduse objektide koige pohilisemad ja uldisemad vastasmojud 1. gravitatsiooniline (koik kehad); 2. elektromagnetiline (elektriliselt laetud kehad); 3. nork (koik elementaarosakesed); 4. tugev (nukleonid). Sisemine nahtavushorisont on teadmiste piir liikumisel piki mootmete skaalat uha vaiksemate objektide poole.Mis on selle sees? Valine nahtavushorisont on teadmiste piir liikumisel piki mootmete skaalat uha suuremate objektide poole: Mis on selle taga? Füüsikaline maailmapilt Mehaaniline ? Kujunes valja 18. sajandi lopuks Galilei, Descartes'i, Huygens'i ja eelkoige Newtoni toode uldistamise tulemusena. ? Oluliseks peeti vaid kehi, nende liikumist ja vahetul kontaktil ilmnevat vastastikmoju. ? Vastastikmoju vahendajat ei tahtsustatud. Elektromagnetiline ? Kujunes valja 19. sajandi lopuks Faraday ja Maxwelli toode tulemuse...
1 Kristallivõre tüübid primitiivsed e. lihtsad aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides (tippudes); b) ruumkesendatud lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paikneb üks aatom võre- elemendi sees; Cr a, Fe a, Mna, Mo, V, W a ; c) tahkkesendatud lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel; Ag, Al, Cu, Coy , Cu, Fey, Ni, Pb, Pt, Sny d) põhitahkkesendatud lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel. kompaktne heksagonaalvõre: Be, Cd, Co, Cr , Mg, Ti, Zn. KRISTALLVÕRET ISELOOMUSTAVAD SUURUSED · Võre periood · Võre baas · Võre koordinatsiooniarv · Aatomiraadius · Võre kompaktsusaste Polümorfism. Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre t...