liikmed kogukonnaks. Vanakreeka lüürika õitseaeg saabus pärast kangelaseepika aega, VII ja VI sajandil eKr. Lüürika žanrid on eleegia, jamb, monoodiline meelika, koorimeelika, (epigramm). 3. Eleegia. Mis seda iseloomustab? Kuidas mõiste aja jooksul on muutunud? Mis on selle sisu, eesmärk? Mis on kodanikueleegia? Kes on seda žanri viljelenud? Mis ameteid viljelejad pidasid? Eleegiat kasvas välja nutulaulust ehk itkust ja tähendab tõlkes „kurb laul“, hiljem sai sellest tõsieluline mõtisklev luuletus sõjasündmustest, poliitikast, armastusest. Eleegia eesmärk on sisendada kõrgeid ideaale, ülevaid ja traagilisi tundeid. Kodanikueleegiad on luuletused, mis innustavad võitlema ja sõjas vaprust üles näitama (seostub sõjaka Spartaga). Eleegiat on viljelenud Tyrtaios ja Solon.
,,Uued luuletused" (1907, 1908). Neis koondas Rilke oma tähelepanu tihti mingile kindlale objektile, mille kui mikrokosmosega liikuvaid seoseid makrokosmosega (elukõiksusega) ta püüdis tabada. ,,Uutes luuletustes" Jumala kujund taandus; seda asendasid inglid täiuse sümbolitena. Vähehaaval laienes Rilke luules vabavärsi osa, tema luule haripunktiks said aga kaks hilist luuletsüklit: ,,Sonetid Orpheusele" (55 luuletust, 1922) ja ,,Duino eleegiad" (1923, kümme vabavärsilist eleegiat, mis valmisid Duino lossis Aadria mere ääres). ,,Sonetid Orpheusele" sisaldavad Rilke küpseimat hermetismi. Jätkub mõtisklus kõige laiematel üldinimlikel teemadel looja ja loodu vahekorrast, elu pühadusest ja traagikast, elu ja surma suhetest. Jumal, poeet ja maailm samastuvad. ,,Duino eleegiate" põhitoon on traagiline. Luuletaja senine enesekindlus vahekorras Jumalaga on kadunud. See peegeldab ka kaudselt kogu Esimese maailmasõja traagikat
Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. Eleegia on üks antiiklüürika kolmest põhivormist. Eleegia eripäraks on värsiehitus, heksameetri korrapärane vaheldumine pentameetriga, mille tulemusena kujuneb kahest värsist salm: eleegiline distihhon (eleegiline kaksikvärss). Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios, Archilochos ja Solon. Eleegia on tänapäeval lüürikazanr, mis tähendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust. Eesti kirjanduses on parimad eleegiad Anna Haava "Ööbiku surm", Karl Eduard Söödi "Metsateel" ja Gustav Suitsu "Ühele lapsele". Maailmakirjandusest üks kuulsamaid Rainer Maria Rilke "Duino eleegia". Eleegia sõna laiemas tähenduses on kasutusel ka muusikateoste (eesti näited: Eduard Tubin "Eleegia",
Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Müüdi mõiste pärimuslik kujutelm maailma ja inimese, kultuuri, loodusnähtuste tekkimisest, seda põhjustanud üleloomulikest olenditest: jumalatest, muinaskangelastest jt. Eleegia - Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. Eleegia on üks antiiklüürika kolmest põhivormist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios, Archilochos ja Solon. Jambograafia - hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi, mis pärinevad antiikkirjanduse varasalvedest, kuuludes zanriliselt antiiklüürika alla. Jambograafia rajajaks peetakse Archilochost. Meelika - üks antiikkirjanduse esimesi tähtsamaid vorme. See on tuletatud kreekakeelsest sõnast "melos", mis tähendab laulu. Üldisemalt võib meelika jaotada kaheks: monoodiline meelika ja koorimeelika
Hispaanias ei pööratud klassikalise draama teooriatele erilist tähelepanu, hispaania rahvuslik näidend oli vabam, värvikam ja romantilisem kui prantsuse näidend. Aines: 1) rahvajuttudest: 2)Hispaania ajaloost; 3)Hispaania kaasajast. Tähtsamad teemad: 1)au; 2)ustavus kuningale. 16.sajandi lõpus hakati rajama püsivaid teatriehitusi. Lope de Vega (1562-1635) . loomupärane luuletajaanne (u 3000 sonetti, romanssi, poeemi, eleegiat jne), romaanid, novellid, näidendid (kirj u 1800, säilinud u 470) Hispaania teatris ei eristatud traagilisi ega koomilisi näidendeid. L. de Vega näidendid on eelkõige intriigidraamad, intriig keskendub 1)auküsimusele; 2)armastusküsimusele. Tüüpiline situatsioon: suursugusest seisusest mees on tähelepannus madalamast seisusest pärit naisesse, peig, mees, vahel ka isa või vend satub naise au kaitstes konflikti võimuesindajatega,
1606) oli 1574 välja andnud väljaande Tacituse kohta. 19.Amfiteatri ja atellaani mõiste. Rooma eleegia põhiteema. - Amfiteater, Vana-Kreekas ja -Roomas avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mis koosnes areenist ja seda ümbritsevaist, trepistikuna tõusvaist istmeridadest (nt Colosseum). Nüüdisajal on amfiteatrilaadne ridade paigutus tsirkuses, õppehoonetes, kontserdisaalides (nt Tallinna Linnahallis). -Atellaan on paroodilis-satiirilise sisuga jämekoomiline näidend. - Eleegiat viljeldi ka Roomas, seal oli iseloomulikem motiiv armuelamus. 20.Rooma õigus. Sisu ja olulisus tänapäeval. - Rooma õigus on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirja pandult sai alguse seadustekoguga "Kaheteistkümne tahvli seadused" (umbes 449 eKr) ja lõppes seadustekoguga "Corpus iuris civilis" (aastal 529). -Rooma õigus oli aluseks kogu Euroopa õiguskultuuri kujunemisele ilma vaheaegadeta kuni 19. sajandini. Selle kaudne mõju ulatub tänapäevani
Näiteks: Viltjalu mehed on rippu +++++ koormate pääl ++ hingeaur lehvitab lippu +++++ habemein jää. ++ (Juhan Sütiste.) distihhon kahevärsiline stroof. Vt ka stroof. eleegia antiikkirjanduses leinalaul, mis arenedes muutus tõsieluliseks mõtisklevaks luuletuseks. Eleegia sisendab kõrgeid ideaale ja ülev-traagilisi tundeid. Kõiki eleegia liike ühendab üks värsimõõt, eleegiline distihhon, mis koosneb heksameetrist ja pentameetrist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios (7.6. sajand e.Kr) ja Archilochos (umb. 700 645 e.Kr). Tänapäeval lüürika zanr, nukrasisuline, leinameeleoluline luuletus. Eesti kirjanduse parimad eleegiad on saanud ainet autorite isiklikest elamustest, näiteks Anna Haava (18641957) "Ööbiku surm", Karl Eduard Söödi (18621950) "Metsateel", Gustav Suitsu (18831956) "Ühele lapsele". Näiteks: Kaotust kanda kui tulnud on teil oma arguse tõttu, misjaoks tõukate siis taevaste kaela te süü?
Komöödia tähtsaim esindaja on Aristophanes. Proosast õitsesid sel perioodil ajalookirjandus ning retoorika. Filosoofiline proosa saavutas kõrgpunkti Platoni ja Aristotelese teostes. Hellenismi ajajärk: Olulised muutused Kreekas Makedoonia Aleksandri vallutuste tõttu. Kreeka kultuur levis laial maa-alal kuni Indiani. Oluline Ateena kultuurikeskus taandus,uueks keskuseks sai Aleksandria. Eriline õitseng oli luulel,huvi hakati tundma üksikisiku vastu,eelistati lühivorme,näiteks eleegiat,epülleionit ja epigrammi. Tekkis uus komöödia,mille tuntuim esindaja oli Menandros.Tuntumad luuletajad sellel ajajärgul olid Kallimachos,Theokritos ja Apollonios Rhodoselt. Ajalookirjanduses oli oluline autor Polybios. Rooma ajajärk: Sellel ajajärgul tekkis kirev kirjandus,mis suurendas lugemishuvi. Parimad olid rahvalikud seiklus ja armastuslood,tekkis karjaseromaan. Ajalookirjanduse olulised autorid olid Josephus,Flavius,Diodoros,Dionysios Halikarnassosest,Appianos ja Cassius Dio
ahnitsemisest ja elada ausalt-töökalt). Eleegia Eleegiaks nim Väike-Aasias itku, nutulaulu. Esitati flöödi saatel. Vana-joonia kirjanduslik eleegia on õpetliku sisuga lüüriline luuletus. Neid lauldi pidudel. Eriline on tema värsiehitus heksameeter vaheldub pentameetriga. Eleegiline distihhon e salm e eleegiline kaksikvärss. Eleegiline värsivorm (heksameeter ja sellega sarnanev pentameeter) lähendas eleegiat eeposele. Jambograafia - hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi, kuuludes zanriliselt antiiklüürika alla. Nimetus on tulnud kahesilbilise värsijala jambi kasutamisest, kus esimene silp on lühike ja teine pikk. Rajajaks peetakse Archilochost. Hiljem arenes sellest välja epigramm ehk teatud tüüpi pilkeluuletus. Monoodiline meelika soolohäälne laul v luuletus. Temaatika mitmekesine, sh poliitilised, sõja-, armu- ja veinilaulud. Viljeleti Lesbose saarel
Koorimeelika: Alkman, Pindaros, Simonides 29. Iseloomusta arhailist kreeka jambizanri, nimeta olulisemaid autoreid. Jambizanri värsimõõduks on jamb, võimalikuks meetrumiks oli ka trohheus. Jambide sisu oli enamasti ühiskonnale vastanduv, tihti süüdistati ja sõimati, jämekoomiline sisu. Ilmselt jambe ei lauldud, vaid retsiteeriti. Olulisemad autorid olid Hipponax, Semionides ja Solon. 30. Iseloomusta arhailist kreeka eleegiat, nimeta olulisemaid autoreid. Kreeka eleegiat iseloomustab nn. eleegiline distihhon, mis koosneb heksagrammist ja sellele järgnevast pentagrammist. Eleegia on õpetliku sisuga lüüriline luuletus, mis sisaldab ergutusi ja üleskutseid tähtsaks ja tõsiseks teoks, mõtisklusi, aforisme jms. Eleegiaid lauldi pidudel ja rahvakokkutulekutel saadetuna aulosel. Eleegiaid kirjutasid Kallinos, Simonides ja Theognis. 31. Mis on paiaan ja ditüramb?
o. tantsuga. Järg-järgult muutus see seos, olenevalt laulude iseloomust, nõrgemaks ja katkes mõnikord sootuks. Nii eraldusid jamb ja eleegia varakult muusikalisest saatest, kuna lüürika teistel liikidel püsis kaua seos muusikaga hellenismiajastuni ja kauemgi. Neid viimaseid liike nimetati meelikaks. Nüüdisajal kasutatakse terminit ,,vanakreeka lüürika" laiemas mõttes, hõlmates ka lüüra saateta luuleliike. Antiikaegse klassifikatsiooni kohaselt tuleb kreeka lüürikas eristada eleegiat, jambi ja meelikat (lüürikat kitsamas mõttes. Tuleb sõnast melos, mis tähendab lauluga seotud, laulu. Eelkäijaks rahvalaul.). Selle järgi, kuidas laule ette kanti, jaguneb meelika oma korda monoodiliseks lüürikaks, mida esitas üksiklaulja ja koorilüürikaks. Monoodiline lüürika väljendas üksikisiku meelolusid ja oli laadilt lihtne, kuna koorilüürika kajastas ühiskondliku elu sündmusi ja omandas üleva iseloomu.
(poliitilised vaated ja kodanikueetika), Archilochos (sõjaväelase elu); 2) Kuulsamad soololüürika loojad olid Alkaios (joomistemaatika), Anakreon (armastuse ja nooruse ülistamine), Sappho, (pulmalaulud, naiste tunded), 3) Kuulsamad koorilüürika loojad olid Simonides (hümnid ja peolaulud), Bachylides (religioosete pidustuste hümnid), Pindaros (luule Olümpia mängude võitjate auks). 25. Mis iseloomustab jambi? Mis iseloomustab eleegiat? Eleegia on ükskõik, mis teemal loodud luuletus, mille rütmiliseks ühikuks oli eleegiline distihhon (I rida heksameeter; II rida pentameeter) Jamb on rütmiliseks ühikuks jambiline trimeeter koosneb kolmes meetriumist mis omakorda koosnevad kahest jambilisest värsijalast kirjutati ka trohheilisi värsse. 26. Kes on alltoodud värsside autor? Kuidas nimetatakse seda värsimõõtu? Kuidas seostub värsside sisu autori elukäiguga?
Too igaühe kohta näiteks vähemalt kolm autorit. jamb (Hipponax, Semonides, Solon), eleegia (Mimnermos, Kallinos, Theognis), meelika monoodiline: Sappho, Alkaios, Anakreon; koorimeelika: Alkman, Simonides, Pindaros 29. Iseloomusta arhailist kreeka jambizanri, nimeta olulisemaid autoreid. Jämekoomiline sisu, seks, loomalood, sõim, süüdistused; retsiteeriti, mitte ei lauldud. Autorid: Hipponax, Semonides, Solon 30. Iseloomusta arhailist kreeka eleegiat, nimeta olulisemaid autoreid. antiikajal nn eleegilistes distihhonides kirjutatud luuletus, tänapäeval kaebelaul ja kurvatooniline lüüriline luuletus; esitati lauldes ja saadetuna aulosel. Autorid: Mimnermos, Kallinos, Theognis. 31. Iseloomusta võrdlevalt arhailist kreeka monoodiat ja koorimeelikat, nimeta olulisemaid autoreid. Monoodia: esitati sümpoosiumil v muus väiksemas seltskonnas; sooloesitaja laulis, saates end
Aleksandrias tekkis ilukirjandus tänapäevases tähenduses. ( kirjandus oli eliidi pärusmaa, väljapaistvad kirjanikud kirjutasid kõrgelt haritud lugejaskonnale. Aleksandria luule on üsnagi vihjeline, iseloomustab seda haruldaste müütide kasutamine,haruldaste sõnade kasutamine, luule väga lihvitud ). Luule keskendus indiviidile, individuaalsetele elamustele, isikliku õnne taotlemisele. Luules eelistati väikevorme epigrammi, idülli ( olupildikest), jutustavat eleegiat, epüllioni ( pidieepost ) Theokritos ( sünd. U 300 eKr ) - Pärit Sürakuusast, Kallimachose ja Apolloniose kaasaegne Tegutses Aleksandrias Ptolemaios II õukonnas Pastoraalzanri looja, idülli looja Säilinud kogumik 30 Theokritose idülliga (,,Thyrsis", ,,Arbuja", ,,Lõikajad", ,,Kükloop", ,,Sürakuusatarid Adonise peol", ,,Dioskuurid" ) 24. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Herodotos ,,Historai"
koorimeelika (Alkman, [Stesichoros], Simonides, Pindaros, Bakchylides) 29. Iseloomusta arhailist kreeka jambizanri, nimeta olulisemaid autoreid. Ei piirdunud jambilise meetrumiga (jamb: U ), kirjutati ka trohheilistes meetrumites (trohheus: U) Jämekoomiline sisu, seks, loomalood, sõim, süüdistused, counter-culture Ilmselt retsiteeriti, mitte ei lauldud Archilochos, Hipponax, Semonides, Solon 30. Iseloomusta arhailist kreeka eleegiat, nimeta olulisemaid autoreid. Tänapäeval: (alates Rooma ajast) kaebelaul, kurvatooniline lüüriline luuletus; antiikajal: nn eleegilistes distihhonides kirjutatud luuletus Esitati arvatavasti lauldes, saadetuna aulosel Eleegiline distihhon: heksameeter + pentameeter. Iga eleegilises distihhonis luuletus pole eleegia, aga eleegia on alati eleegilises distihhonis. Mimnermos, Kallinos, Theognis, Simonides 31
Ateenas ja Teebas. 4 kogumikku epiniikione Olümpia, Püütia, Nemea ja Isthmose mängude võitjate auks. Stiil hämar ja raskestimõistetav Vanim ajalooliselt tõestatud isik kreeka muusika ajaloos oli Terpandros Lesboselt (7. saj. eKr), asus Spartasse ja seadis uue muusika ümber kitara jaoks, lisas kitarale keeli. Thaletas Gortynist (7. saj. 1. pool eKr) oli Kreetalt pärit muusik ja luuletaja, levitas Spartas Kreeta aulosemuusikat. 25. Mis iseloomustab jambi? Mis iseloomustab eleegiat? Eleegia Eleegia ja jamb on tähtsaimad Joonias loodud lüürika liigid. Eleegiaks nimetati Väike-Aasias itku, nutulaulu, mis vastab kreeka threnos'ele. Seda itku kanti ette väike-aasia instrumendi früügia flöödi saatel. Kuid vana-joonia kirjanduslikul eleegial ei ole kohuslikku nukrat iseloomu: see on õpetliku sisuga lüüriline luuletus, mis sisaldab ergutusi ja üleskutseid tähtsaks ja tõsiseks teoks, mõtisklusi, aforisme jms. Eleegiaid lauldi pidudel ja rahva kokkutulekutel
Kaukaasias oli Puskin 2 kuud. Ta suples kuumas väävlihapus vees, rauavees ja külmas hapus vees. Meritsi siirduti Gurzuffi, kus asus Rajevski perekond. Puskin elas seal kolm nädalat. Luuletaja nägi Rajevskis leebet, hoolitsevat sõpra, alati armsat ja lahket peremeest. Teel Gurzuffi kirjutas Puskin eleegia ,,Ju päeva viimne valgus suri...", mis tähistas uue ajajärgu algust tema luules. Gurzufis viibides kirjutas kaotsiläinud teose ,,Märkmeid Doni ja Musta mere kasakatest", mitu eleegiat ja alustas ,,Kaukaasia vangi". Ta hakkas järjekindlalt inglise keelt õppima. Septembri keskel lahkus Puskin Krimmist ja sõitis Odessa kaudu Kisinjovi, kuhu Inzov oma residentsiga kolis. Puskin elas teistest veidi eemal asuvas Inzovi majas, esimese korruse toas, ja jäi sinna ka pärast maavärinat, kui pool majast oli varemetes. Koos tühimaa ja maja ümbritsevate viinamarjaaedadega harmoneerus see tema ettekujutlusega iseendast kui ,,põgenikust", kes elab
Sappho- 1) pulmalaulud, hümnid armastuse ja abielu kaitsejumalatele. 2) tütarlaste ja naiste tunded, nende elu pisiasjad. Anakreon 1) sümpoosion; 2) armastus, noorus, armastusjumal Eros palli või täringuid mängiva poisina. Ibykos- ood Samose Polykratesele jutustab Trooja vallutamisest. 5 25. Mis iseloomustab jambi? Mis iseloomustab eleegiat? Jamb- Jamb kasvas välja pilkelaulust, jambi rütm on pealetükkiv, terav. Jamb vastandus prestiizikatele zanritele. Jambides pandi kirja tavaväärtusi mõnitavat, ka eluraskusi kurtvat luulet. Selliste luuletuste levinumaks värsimõõduks oli jambiline trimeeter, millest hiljem sai ka dialoogide levinuim kõnevärss draamateostes. Jambiline trimeeter koosnes kolmest meetrumist, igaühes kaks jambilist värsijalga. jambiline trimeeter
ajalugu Aenease põgenemisest Troojast võitluseni Itaalias. Vergiliuse eeposel oli tugev järelmõju renessansi ja baroki ajal. Horatius kirjutas väga eripalgelist luulet. Elu lõpuks oli temast sisuliselt saanud Augustuse õukonnapoeet. Ta pidas kõige olulisemaks oma oode. Tema ,,Ars poetica" oli renessansi ja baroki ajal õppekirjandus, mis mõjutas ka hilisemat luuleteooriat. Ovidius kirjutas lembeluulet, mütoloogilist õpetatud luulet, pagenduse ajal kurba eleegiat. Lembeluule oli meeleline, õpetades, kuidas võita armastust, kohati vaimukas ja paroodiline. Mütoloogiline õpetatud luule pikk ahelpoeem ,,Metamorfoosid" erinevaist muundumislugudest. Koosneb u 200 erinevast muundumisloost. Eleegiad sisaldasid hala sellest, kuidas ta on Musta mere äärde pagendatud ning sõpradest eemal. Neid kirju kasutati palju varauusaja õppetekstides. Tema mõtteterade najal õpiti kõnekunsti. Hõbedane ajajärk (40130)
naisetüüpi: siga, rebane, koer, maa, meri, eesel, nirk, hobune, ahv ja mesilane. Solon U 640560 eKr Tuntud seaduseandja, üks ,,seitsmest targast" Jamb poliitilise programmi teenistuses: oma reformide (seisachtheia e võlaorjuse tühistamine) põhjendamine ja õigustamin Solon on jambide osas üleminekuautor: teemad on tavalisemad, mahedamad, sobilikumad hilisemale (jambilisele) tragöödiale 30. Iseloomusta arhailist kreeka eleegiat, nimeta olulisemaid autoreid. Tänapäeval: (alates Rooma ajast) kaebelaul, kurvatooniline lüüriline luuletus; antiikajal: nn eleegilistes distihhonides kirjutatud luuletus Esitati arvatavasti lauldes, saadetuna aulosel Eleegiline distihhon: heksameeter + pentameeter, nt epigramm: Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me! (Simonides, tlk J. Semper) NB
Zeusi kilbile, mida ta kandis. 13.Hellenismi aja luule ja proosa - vähem kriitikat võimulolijate suhtes, armastuseteemaline kirjandus. Kõrgkirjandus ja rahvakirjandus. Palju uut ei loodud, eeskuju Atika perioodist, kerge aasia mõju. Ei tekkinud oluliselt uusi kirjandusstiile. Lisaks uusatika komöödiale (põhirõhk isikutel, armastusteemad, leidlapse motiiv) tekkis ka nn Aleksandria luule, millest sai alguse looduse ja tundeelu kirjeldamine. Eelistati väikevorme nt idülli ja jutustavat eleegiat. Keskenduti indiviidiele ja isiklikele elamustele ja isikliku õnne taotlemisele eemal riigielust ja poliitikast. Selle aja kuulsamad kirjanikud olid nt KALLIMACHOS, THEKRITOS jt. Sai populaarseks parodeeriv eepos, samuti sündis nn kreeka romaan (armastajate lahkuminek, taasleidmine), pikem proosateos ja kujunes bukoolika (Theokritoselt) ehk karjaselaulud. Idüllis antakse pilti karjaste eluolust. Kreeka kirjanduse Rooma periood – 30 aastat e.m.a
Lüüra, mille saatel esitati mitmesuguseid laule. Lüürika väljendab kirjaniku sisemaailma, tema tundeid ja mõtteid, mille aluseks on elamus, mis on tekkinud mõnest sündmusest või nähtusest. Lüürika on enamasti seotud kõnes ( luules). Lüürika peamiseks tunnuseks on riim. Lüürika zanrid: Eleegia - Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. Eleegia on üks antiiklüürika kolmest põhivormist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios, Archilochos ja Solon. Jambograafia - hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi, mis pärinevad antiikkirjanduse varasalvedest, kuuludes zanriliselt antiiklüürika alla. Jambograafia rajajaks peetakse Archilochost. Meelika - üks antiikkirjanduse esimesi tähtsamaid vorme. See on tuletatud kreekakeelsest sõnast "melos", mis tähendab laulu. Üldisemalt võib meelika jaotada kaheks: monoodiline meelika ja koorimeelika
Brechti (18981956) ning Franz Kafka (18831924) loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelenud Mait Metsanurk (18791957) ja Marie Under (18831980). eleegia antiikkirjanduses leinalaul, mis arenedes muutus tõsieluliseks mõtisklevaks luuletuseks. Eleegia sisendab kõrgeid ideaale ja ülev-traagilisi tundeid. Kõiki eleegia liike ühendab üks värsimõõt, eleegiline distihhon, mis koosneb heksameetrist ja pentameetrist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios (7.6. sajand e.Kr) ja Archilochos (umb. 700 645 e.Kr). Tänapäeval lüürika zanr, nukrasisuline, leinameeleoluline luuletus. Eesti kirjanduse parimad eleegiad on saanud ainet autorite isiklikest elamustest, näiteks Anna Haava (18641957) "Ööbiku surm", Karl Eduard Söödi (18621950) "Metsateel", Gustav Suitsu (18831956) "Ühele lapsele". Näiteks: Kaotust kanda kui tulnud on teil oma arguse tõttu, misjaoks tõukate siis taevaste kaela te süü?
kirjaniku sisemaailma, tema tundeid ja mõtteid, mille aluseks on elamus, mis on tekkinud mõnest sündmusest või nähtusest. Lüürika on enamasti seotud kõnes ( luules). Lüürika peamiseks tunnuseks on riim. Lüürika zanrid: Eleegia - Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. Eleegia on üks antiiklüürika kolmest põhivormist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios, Archilochos ja Solon. Herakles tapab Hüdra : Hüdra iga maharaiutud pea asemele kasvas kaks uut. Kui mitu pead tal oli, selles suhtes üksmeel puudub. Kõige levinuma seisukoha järgi Jambograafia - hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi, mis pärinevad antiikkirjanduse oli tal 9 pead. Tema varasalvedest, üks pea oli surematu,kuuludes ülejäänud surelikud
Ühiskond on tavaelu, see on igav. Sellele ei maksa tähelepanu pöörata, kuna kunstnik elab oma elu, ta loob. Osad romantismikirjanikud eitavad ka loodust, kuna see on mateeria mateeria on kaduv, aga vaim on igavene. Romantikute armastatumad zanrid romantikud kirjutasid põhiliselt luulet, kuna luules võis mõtiskleda ennast peategelaseks. Kõike kijutati peategelase vaatepunktist oli ainult üks vaatepunkt, kuid realismil on mitu vaatepunkti. Romantikud kasutasid eleegiat (kurva sisuga luuletus kirjutasid ka Byron, Goethe jpt). Siin väljendab peategelane oma pettumust elus, räägib õnnetust armastusest, üksindusest. Eleegial oli kindel kompositsioon. Veel kasutati läkitust nt läkitus sõbrale vms. Selle zanri raames sai väljendada oma emotsioone, hingeelu, see oli süvenemine iseendasse. Tähtis zanr oli ka ballaad. Ballaadis ei ole minategelast. Ballaad on lüroeepiline. Jutustus toimub kolmandas isikus. Zukovski tõlkis W. Scotti, Goethet,
Kangelase poolehoid ja armastus vaenulisse leeri kuuluva tüarlapse Emiilia vastu annab toimuvatele kokkupõgetele ja võtlusele veelgi suurema sisemise pinge, rõutab erilise jõga ideelist mõet, muudab teose psüholoogiliselt tihedamaks. Jaanuse ja Emiilia suhete kujutus on vastavalt jutustuse üdisele iseloomule antud läini romantilises laadis, mis pai- 446 guti (näteks stseenis vallutatud Lodijäve lossi saalis) ulatub peaaegu melodramaatikani --ent ometi on siin nii palju tunnete tõe, eleegiat ja kannatusi, et see lugejat kaasa elama sunnib. Jä ab ainult imetleda kirjandusliku algaja inspiratsioonijõdu, mis suutis anda niisuguse teose --vaatamata teatavaile faktilistele ebatäsustele -- ajalooliselt tõpäase ja samal ajal teravalt kaasaegse teose, mida elustab tõlise ande säa ja mis suutis tolleaegse kirjanduskeele arenematust ning kohmakust üetades kohati tõsta erakordse väjendusliku sugestiivsuseni. See on tagatiseks, et «Tasuja» jä ab meile ikka elavaks teoseks.
annaabi.ee 
