Eaka hooldus praktika iseseisev töö (0)
ISESEISEV TÖÖ- “EAKA HOOLDUS” PARKTIKAL
1. SISSEJUHATUS
Töö eesmärk on hinnata valitud kliendi seisundit. Kirjeldada normaalse vananemisega
kaasuvate muutuste mõju tema elamistoimingutega toimetulekule. Eesmärkide täitmisel
lähtutakse Rober-Logan-Tierney 12-st elamistoimingus. Klient on valitud autori poolt.
2. KLIENDI SEISUNDI HINDAMINE ROBERT-LOGAN-TIERNEY 12-
ST ELAMISTOIMINGUST LÄHTUVALT
Elamistoiming
Probleemid
Jõuvarud
1. Turvaline
keskkond
Kukkumise oht
Liigub iseseisvalt rulaatori
abiga. Lühikest vahemaad käib
ilma abi vahendeid kasutamata.
2. Suhtlemine
Probleeme ei esine
Selge eneseväljendus ,sujuv
ning arusaadav jutt.
3. Hingamine
Probleeme ei esine
Hingab normaalselt – ei esine
hingeldust, samuti ei tunne et
oleks raske hingata
4. Söömine
ja
joomine
Probleeme ei esine
Sööb ja joob iseseisvalt.
5. Eritamine
Pidamatus
Kasutab päevasel ajal pesu
kaitsmeid ja vahepeal öösel
püksmähkmeid.
Nende
paigaldamisel tegutseb täiesti
iseseisvalt.
6. Isiklik hügieen ja
puhtus
Füüsiliselt
võimekuse/toimetulek
u vähenemine
Voodipesu aidatakse vahetada.
Tuba koristab ise, kuid
abistatakse põranda pühkimise
ja pesuga.
Hügieeni eest kannab hoolt ise,
abistatakse üldpesus peapesuga.
7. Kehatemperatuuri
kontrollimine
Tunneb jahedust
Kui hakkab jahe, siis saab
iseseisvalt hakkama lisa teki
võtmisega ja selle sättimisega
ning iseseisvalt saab hakkama
lisariideeseme
selga
panemisega.
8. Füüsiline aktiivsus Probleeme ei esine
Liigub iseseisvalt ja käib
igapäev väljas
9. Töötamine
ja
mängimine
Probleeme ei esine
Koristab
tuba,
huvialategevuseks lugemine ja
käib tihti kodus
10. Seksuaalsuse
väljendamine
Probleeme ei esine
Seksuaalselt mitteaktiivne, ei
mõtle uue kaaslase leidmisele.
Pöörab siiski tähelepanu
välimusele, valides riitusi jne
11. Magamine
Probleeme uinumisega
Õhtuti raske uinuda, päeval
tekib väsimus kiiremine, teeb
lõunauinakut.
12. Suremine
Probleeme ei esine
Ei karda surma, samuti ei oota.
3. KATZI INDEKS – SÕLTUMATUS IGAPÄRVATOIMINGUTE
SOORITAMISEL
Tegevused
Punktid (1 või 0)
Sõltumatus
(1 punkt)
ILMA
kõrvalabita
ja
juhendamiseta
Sõltuvus
(0 punkti)
KOOS juhendamisega, isikliku
abistamisega või täieliku
hooldusega
PESEMINE
Punktid: 1
Klient peseb ennast ise, vajab
abi ainult peapesuga.
RIIETUMINE
Punktid: 1
Klient saab kätte ise riided
kapist. Riietab ennast täiesti
iseseisvalt ega vaja kõrvalabi.
Tuleb iseseisvalt toime ka
lukkude, haakide ja nööpidega.
Samuti ei vaja abi jalanõude
jalgapanekul.
TUALETI
KASUTAMINE
Punktid: 1
Käib iseseisvalt tulatis ega vaja
abi, saab ise hakkama ka
enesepuhastamisega.
LIIKUMINE
Punktid: 1
Liigub oma toas ringi iseseivalt
ilma
mehhaaniliste
abivahenditeta. Pikema vahemaa
kõndimiseks kasutab turvalisuse
tagamiseks rulaatorit.
KONTINENTS
Esineb osaline uriinipidamatus,
millest tulnevalt kasutab hügieeni
sidemeid. Esineb probleeme
Punktid: 0
näiteks õigeks ajaks tualetti
jõudmisega. Öösel võib vaehst
esineda aga täieliku uriini
pidamatust. Selelst tulnevalt
kasutab öösiti püksmähkmeid.
SÖÖMINE
Punktid: 1
Saab iseseisvalt söömisega
hakkama, ei esine probleeme.
Toidu valmistamine toimub
kokka poolt.
Kliendil punkte kokku: 5
Punktisumma 6 = kõrge, hinnatav on iseseisev, sõltumatu
Punktisumma 0 = madal, hinnatav on täiesti sõltuv
Kliendi punktisumma on kõrge, hinnatav on iseseisev, sõltumatu.
4. NORMAALSE VANANEMISEGA KAASUVATE MUUTUSTE
MÕJU KLIENDI ELAMISTOIMNGTEGA TOIMETULEKULE
1. Kukkumise oht – klient väsib kiiremine pikemat vahemaad kõndides. Oma
võimeid üle hinnates võib kukkuda, samuti võib esineda ootamatuid komistamisi
ja tasakaalu häireid. Selleks, et tagada kliendi turvalisus kasutab ta rulaatorit.
Sõltub ka natukene teistest inimestest. Kui klient kukub, siis tal on vaja, et abi
oleks kohe olemas. See probleem on vananemisega kaasuvate muutustega mõju
ega ei esine haiguslike põhjuseid.
2. Pidamatus – Elukaare lõpus kaotab kusepõis oma toonuse. See on ka põhjuseks,
miks kliendil esineb väike pidamatus. Pidamatus seisneb selles, et klient ei jõua
õige aegselt tualetti. Sellest tulenevalt kasutab ta hügieenisidemeid. Öösel tuleb
ette hetki kui, kus ta ei saa aru kui on vajadus minna tualetti. Sellepärast kasutab
klient öösiti pigem püksmähkmeid. Klient oskab ise püksmähkmete vajadust
hinnata ja nende kasutamisel tegutseb ta täiesti iseseisvalt.
3. Füüsiliselt vaja abi teatud tegevustega – Suudab tagada isikliku hügieeni, kuid
füüsiliselt esineb raskusi üldpesus just peapesuga, kus klienti abistatakse. Üldist
puhtust suudab klient ise tagada, kuid vajab abi rohkem füüsiliselt aktiivsemate
tegevustega nagu näiteks põranda pühkimine ja pesemine. See on niikuinii
töötajate töö, kuid kui klient on vähegi võimeline ise enda toa eest hoolt kandma
ning tal selleks ise ka huvi on, siis lastakse teha nii palju kui suudab enne kui
töötajad abistama hakkavad. Klient soovib oma tuba ise korrastada. Samamoodi
on ka voodipesu vahetamisel. Füüsiline võimekuse vähenemine elukaare lõpuosas
on vananemisega kaasnev muutus.
4. Jaheduse tundmine – vananemisel on normaalne muutus kui kahaneb
termoregualtsiooni tõhusus. Klient tunneb tihti rohkem jahedust, mida mõjutab ka
füüsilise aktiivsuse langus. Söömine seda ei mõjuta kuna sööb ilusti nii nagu ette
nähtud, toidud ka maitseva ning sööb ära kogu oma koguse. Kui hakkab jahe, siis
klient saab ise hakkama lisa tekki võtmisega ning kampsuni peale panekuga.
5.
Probleeme uinumisega – vananemisega kaasnevaks muutuseks on ka
unekvaliteedi langus. Klient une üle ei kurda, kuid muret valmistab uinumis
raskused öösel. Kui magama jääb, magab hästi. Uni aga kipub lühikeseks jääma,
kuid sellegi poolest ei jää klient voodisse lebama vaid tuleb ülesse ja hakkab
toimetama oma asjadega ja hobidega. Kuna öösel klient siiski ei puhka piisavalt
välja, siis teeb lõuna ajal uinaku. Siis tavaliselt uinumisega ei ole raskusi.
Töö eesmärk on hinnata valitud kliendi seisundit. Kirjeldada normaalse vananemisega kaasuvate muutuste mõju tema elamistoimingutega toimetulekule. Eesmärkide täitmisel lähtutakse Rober-Logan-Tierney 12-st elamistoimingus. Klient on valitud autori poolt.
Sarnased õppematerjalid
7
pdf
eaka töö triin
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Õe õppekava
EAKA SEISUNDI HINDAMINE
Iseseisev töö
Tartu 2021
1. SISSEJUHATUS
Käesolev töö on analüüs 89-aastase Neila (nimi muudetud) tervisliku seisundi kohta. Neila elab
ühes Lõuna-Eesti hooldekodus juba viimased 9 aastat. Kinnitan, et patsiendilt ja tema täisealiselt
lähikondlaselt on suusõnaliselt saadud luba antud töö kirjutamiseks ja terviseandmete
käsitlemiseks.
Üldine tervislik seisund on viimase aastaga muutunud patsiendi sõnul halvemaks: mälu hägustub,
jõudu on vähem ja vaja on rohkem abi igapäevasteks elementaarseteks toiminguteks (riietumine,
tualeti kasutamine jms). Elulised näitajad on läbivaatuse hetkel Neilal eale vastavalt keskpärased:
SpO2 95; RR 115/70; hs 19x'; temp: 36,3°C. Anamneesist leitavad haigused on refluks,
depressioon
3
doc
EAKA ELULUGU
Helena Viies O13 001
EAKA ELULUGU
Patsient (N) sündis 2. veebruaril 1941.aastal Pärsti vallas Viljandimaal. Ta oli kolmas laps,
peres oli veel 2 vanemat venda. Küüditati 8-aastasena koos perega 1949. aastal Siberisse.
Vennad said 3 aastat hiljem tagasi kodumaale, kui tema pidi veel aasta seal olema, sest
haigestus raskelt kopsupõletikku. Hiljem läks õppima geodeesiat, sest maa mõõtmine ja
kaardistamine tundus talle huvitav. Peale lõpetamist patsient abiellus ning töötas mõnda aega
maamõõtjana
25
docx
AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Õe õppekava
Maria Vilgats
AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU
Geriaatria
Juhendaja: Erle Remmelgas
Tartu 2013
Sissejuhatus
Sooritasin ,, Geriaatrilise õendusabi " praktika SA TÜK Uroloogia ja
neerusirdamise osakonnas alates 08.04.2013.a. kuni 10.05.2013.a.
Geriaatrilise õendusabi praktikat juhendasid: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja
Erle Remmelgas ja Uroloogia osakonna õde Piret Pennar.
Akadeemilise õendusloo haigeks valisin eesnäärme healoomulistkasvajat põdeva
eaka meespatsiendi kellel on olnud mõned varasemad kokkupuuted haigla
statsionaarse raviga. Patsient hospitaliseeriti plaaniliselt eesnäärme resektsiooniks. Oli
25
docx
KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU
................................15
6. ARUTELU............................................................................................................................21
ALLIKALOEND......................................................................................................................25
2
SISSEJUHATUS
Sooritasin kirurgilise haige õendusabi praktika Ida-Tallinna Keskhaiglas uroloogia osakonnas
5.09.2017 kuni 29.09.2017. Patsiendi õendusloo koostasin vahemikus 26.09 kuni 29.09.
Patsiendi diagnoosiks oli neeru ebaselge või teadmata loomusega kasvaja. Patsiendi
kaasuvateks haigusteks esmane ühepoolne gonartroos. Jälgisin patsiendi nii pre- kui ka
postoperatiivselt. Patsiendil oli plaaniline operatsioon. 27.09 laparoskoopiline
nefrektoomia(parem neer). Patsient tuli osakonda 1 päev enne operatsiooni. 26.09 algas
109
doc
Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte
probleeme lahendada.
· Luua seoseid inimese ja ressursisüsteemi vahel.
· Edendada interaktisiooni inimeste ja teiste süsteemide vahel.
· Eesmärk on aidata inimesel realiseerida eluülesandeid (ülesandeid, mis on
inimese jaoks olulised ja tähtsad).
Iseseisev ülesanne:
· Teie mõtted rehabilitatsiooni teoreetiliste lähtekohtade osas
· Kas tunnete seoste tugevust/nõrkust teooria ja praktika vahel?
· Portfooliosse märksõnad teooriate ja rehabilitatsiooni seoste kohta.
Rehabilitatsiooni alaliigid:
Rehabilitatsiooni üldmõiste alla mahuvad mitmed alaliigid (nt töö- ja kutsealane
rehabilitatsioon, psühhosotsiaalne rehabilitatsioon, meditsiiniline rehabilitatsioon,
hariduslik rehabilitatsioon jm).
Mõisted meditsiiniline rehabilitatsioon, kutsealane rehabilitatsioon, hariduslik
Rehabilitatsiooni teooriad, meetodid ja korraldus
22
pdf
KÕRGVERERÕHKTÕBE PÕDEVA HAIGE ÕENDUS
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Õe õppekava
Egne Juudas, Merelle Paart, Kätrin Pärn
KÕRGVERERÕHKTÕBE PÕDEVA HAIGE ÕENDUS
Iseseisev töö
Õppejõud: Marit Kiljako
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Tartu 2018
SISUKORD
1. SITUATSIOONI KIRJELDUS .............................................................................................. 2
2. SEISUNDI HINDAMINE ...................................................................................................... 4
3. ÕENDUSPLAAN .....................................
130
rtf
Amundsoni raamat
parkimisplatsile ja jätkas harjutamist nii, et klient oli platsi ühes otsas ja tema ise teises. Ma
Alguses antakse rühma liikmetele ülesanne sõnastada mõiste määratlus, mis sobiks olen kindel, et selline kogemus on kliendi jaoks meeldejääv. Andrea Fruhling asutas ka
sõnaraamatusse. Mõne aja möödudes ülesanne muutub ja inimestel palutakse kirjeldada röivalao, kust kliendid said töö vestluste jaoks riideid. Lisaks õpetamisele, kuidas
abistavat suhet mitmesuguste metafooride abil. Lõpetuseks palutakse rühmal mõelda, töövestlusel käituda, aitas ta klientidel ka rõivastumisstiili muuta. Rõivastuse muutmine on
kuidas nad võiksid abistavat suhet füüsiliselt demonstreerida, ja seejärel seda näidata. jällegi kogemus, mis on kasulik väga praktilisel tasandil ja tõenäoliselt on see kliendi jaoks
25
pdf
KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ
Kindlad unerituaalid puuduvad. Võõras kohas
magamine tekitab raskusi. Unekvaliteeti mõjutavad müra, valgus, valu ja temperatuur.
4.6 Taju ja tunnetamine
Patsiendil on nägemishäired: paremas ja vaskust silmast vaegnägija. Kasutab prille. Patsiendi
lõhna- ega puutetundlikkus pole muutunud. Mäluga probleeme ei esine. Olulisi otsuseid on
raske langetada, kuna patsient tunneb ennast ebakindlalt ega ei usalda iseennast. Uusi asju on
kõige lihtsam õppida läbi praktika. Tavaliselt ei esine õppimisel raskusi. Ebamugavustunde
korral püüab patsient ennast analüüsida ning eneses selgusele jõuda. Patsient hindab oma
rindkere valu skaalal 8 palli. Valu asukoht on rindkere keskel. Esilekutsuvaks teguriks on
raske füüsiline pingutus või stress. Valu iseloom on alati sama, tugev ja näriv.
4.7 Enesetaju
Patsient suhtub endasse positiivselt ning tahab olla rõõmsameelne. Hetkel ei tunne haige
ennast oma kehas hästi, valu pärast
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid