Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eaka hooldus praktika iseseisev töö (0)

5 VÄGA HEA
Punktid




ISESEISEV TÖÖ- “EAKA HOOLDUS” PARKTIKAL 1. SISSEJUHATUS Töö   eesmärk   on   hinnata   valitud   kliendi   seisundit.   Kirjeldada   normaalse   vananemisega kaasuvate   muutuste   mõju   tema   elamistoimingutega   toimetulekule.   Eesmärkide   täitmisel lähtutakse   Rober-Logan-Tierney 12-st elamistoimingus. Klient on valitud autori poolt.  2. KLIENDI SEISUNDI HINDAMINE ROBERT-LOGAN-TIERNEY 12- ST ELAMISTOIMINGUST LÄHTUVALT Elamistoiming Probleemid Jõuvarud 1. Turvaline keskkond Kukkumise oht Liigub   iseseisvalt   rulaatori abiga. Lühikest vahemaad käib ilma abi vahendeid kasutamata. 2. Suhtlemine Probleeme ei esine Selge   eneseväljendus   ,sujuv ning arusaadav jutt. 3. Hingamine Probleeme ei esine Hingab   normaalselt   –   ei   esine hingeldust,   samuti   ei   tunne   et oleks raske hingata 4. Söömine   ja joomine Probleeme ei esine Sööb ja joob iseseisvalt.  5. Eritamine Pidamatus Kasutab   päevasel   ajal   pesu kaitsmeid   ja   vahepeal   öösel püksmähkmeid.   Nende paigaldamisel   tegutseb   täiesti iseseisvalt.  6. Isiklik   hügieen   ja puhtus Füüsiliselt võimekuse/toimetulek u vähenemine Voodipesu  aidatakse   vahetada. Tuba   koristab   ise,   kuid abistatakse   põranda   pühkimise ja pesuga.  Hügieeni eest kannab hoolt ise, abistatakse üldpesus peapesuga. 7. Kehatemperatuuri kontrollimine Tunneb jahedust Kui   hakkab   jahe,   siis   saab iseseisvalt   hakkama   lisa   teki võtmisega   ja   selle   sättimisega


ning   iseseisvalt   saab   hakkama lisariideeseme   selga panemisega.  8. Füüsiline aktiivsus Probleeme ei esine Liigub   iseseisvalt   ja   käib igapäev väljas 9. Töötamine   ja mängimine Probleeme ei esine Koristab   tuba, huvialategevuseks   lugemine   ja käib tihti kodus 10. Seksuaalsuse väljendamine Probleeme ei esine Seksuaalselt   mitteaktiivne,   ei mõtle  uue kaaslase leidmisele. Pöörab   siiski   tähelepanu välimusele, valides riitusi jne 11. Magamine Probleeme uinumisega Õhtuti   raske   uinuda,   päeval tekib   väsimus   kiiremine,   teeb lõunauinakut.  12. Suremine Probleeme ei esine Ei karda surma, samuti ei oota.


3. KATZI   INDEKS   –   SÕLTUMATUS   IGAPÄRVATOIMINGUTE SOORITAMISEL Tegevused Punktid (1 või 0) Sõltumatus (1 punkt) ILMA  kõrvalabita   ja juhendamiseta Sõltuvus (0 punkti) KOOS  juhendamisega,   isikliku abistamisega   või   täieliku hooldusega PESEMINE Punktid: 1 Klient   peseb     ennast   ise,   vajab abi ainult peapesuga.  RIIETUMINE Punktid: 1 Klient   saab   kätte   ise   riided kapist.   Riietab   ennast   täiesti iseseisvalt   ega   vaja   kõrvalabi. Tuleb   iseseisvalt   toime   ka lukkude,   haakide   ja   nööpidega. Samuti   ei   vaja   abi   jalanõude jalgapanekul.   TUALETI KASUTAMINE Punktid: 1 Käib iseseisvalt tulatis ega vaja abi,   saab   ise   hakkama   ka enesepuhastamisega.  LIIKUMINE  Punktid: 1 Liigub oma toas ringi iseseivalt ilma   mehhaaniliste abivahenditeta. Pikema vahemaa kõndimiseks kasutab turvalisuse tagamiseks rulaatorit.  KONTINENTS   Esineb   osaline   uriinipidamatus, millest tulnevalt kasutab hügieeni sidemeid.   Esineb   probleeme


Punktid: 0 näiteks   õigeks   ajaks   tualetti jõudmisega.   Öösel   võib   vaehst esineda   aga   täieliku   uriini pidamatust.   Selelst   tulnevalt kasutab öösiti püksmähkmeid.  SÖÖMINE Punktid: 1 Saab   iseseisvalt   söömisega hakkama,   ei   esine   probleeme. Toidu   valmistamine   toimub kokka poolt. Kliendil punkte kokku: 5 Punktisumma 6 = kõrge, hinnatav on iseseisev, sõltumatu Punktisumma 0 = madal, hinnatav on täiesti sõltuv Kliendi punktisumma on kõrge, hinnatav on iseseisev, sõltumatu.


4. NORMAALSE   VANANEMISEGA   KAASUVATE   MUUTUSTE MÕJU KLIENDI ELAMISTOIMNGTEGA TOIMETULEKULE 1. Kukkumise   oht   –   klient   väsib   kiiremine   pikemat   vahemaad   kõndides.   Oma võimeid üle hinnates võib kukkuda, samuti võib esineda ootamatuid komistamisi ja   tasakaalu   häireid.   Selleks,   et   tagada   kliendi   turvalisus   kasutab   ta   rulaatorit. Sõltub ka natukene teistest inimestest. Kui klient kukub, siis tal on vaja, et abi oleks kohe olemas. See probleem on vananemisega kaasuvate muutustega mõju ega ei esine haiguslike põhjuseid.  2. Pidamatus – Elukaare lõpus kaotab kusepõis oma toonuse. See on ka põhjuseks, miks kliendil esineb väike pidamatus. Pidamatus seisneb selles, et klient ei jõua õige aegselt tualetti. Sellest tulenevalt kasutab ta hügieenisidemeid. Öösel tuleb ette hetki kui, kus ta ei saa aru kui on vajadus minna tualetti. Sellepärast kasutab klient   öösiti   pigem   püksmähkmeid.   Klient   oskab   ise   püksmähkmete   vajadust hinnata ja nende kasutamisel tegutseb ta täiesti iseseisvalt.  3. Füüsiliselt vaja abi teatud tegevustega – Suudab tagada isikliku hügieeni, kuid füüsiliselt esineb raskusi üldpesus just peapesuga, kus klienti abistatakse. Üldist puhtust suudab klient ise tagada, kuid vajab abi rohkem füüsiliselt aktiivsemate tegevustega   nagu   näiteks   põranda   pühkimine   ja   pesemine.   See   on   niikuinii töötajate töö, kuid kui klient on vähegi võimeline ise enda toa eest hoolt kandma ning tal selleks ise ka huvi on, siis lastakse teha nii palju kui suudab enne kui töötajad abistama hakkavad. Klient soovib oma tuba ise korrastada. Samamoodi on ka voodipesu vahetamisel. Füüsiline võimekuse vähenemine elukaare lõpuosas on vananemisega kaasnev muutus.  4. Jaheduse   tundmine   –   vananemisel   on   normaalne   muutus   kui   kahaneb termoregualtsiooni tõhusus. Klient tunneb tihti rohkem jahedust, mida mõjutab ka füüsilise aktiivsuse langus. Söömine seda ei mõjuta kuna sööb ilusti nii nagu ette nähtud, toidud ka maitseva ning sööb ära kogu oma koguse. Kui hakkab jahe, siis klient saab ise hakkama lisa tekki võtmisega ning kampsuni peale panekuga. 


5. Probleeme   uinumisega   –   vananemisega   kaasnevaks   muutuseks   on   ka unekvaliteedi   langus.   Klient   une   üle   ei   kurda,   kuid   muret   valmistab   uinumis raskused öösel. Kui magama jääb, magab hästi. Uni aga kipub lühikeseks jääma, kuid sellegi poolest ei jää klient  voodisse lebama  vaid tuleb ülesse ja hakkab toimetama oma asjadega ja hobidega. Kuna öösel klient siiski ei puhka piisavalt välja, siis teeb lõuna ajal uinaku. Siis tavaliselt uinumisega ei ole raskusi. 
Eaka hooldus praktika iseseisev töö #1 Eaka hooldus praktika iseseisev töö #2 Eaka hooldus praktika iseseisev töö #3 Eaka hooldus praktika iseseisev töö #4 Eaka hooldus praktika iseseisev töö #5 Eaka hooldus praktika iseseisev töö #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 154 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Töö eesmärk on hinnata valitud kliendi seisundit. Kirjeldada normaalse vananemisega kaasuvate muutuste mõju tema elamistoimingutega toimetulekule. Eesmärkide täitmisel lähtutakse Rober-Logan-Tierney 12-st elamistoimingus. Klient on valitud autori poolt.

Sarnased õppematerjalid

eaka töö triin
7
pdf

eaka töö triin

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava EAKA SEISUNDI HINDAMINE Iseseisev töö Tartu 2021 1. SISSEJUHATUS Käesolev töö on analüüs 89-aastase Neila (nimi muudetud) tervisliku seisundi kohta. Neila elab ühes Lõuna-Eesti hooldekodus juba viimased 9 aastat. Kinnitan, et patsiendilt ja tema täisealiselt lähikondlaselt on suusõnaliselt saadud luba antud töö kirjutamiseks ja terviseandmete käsitlemiseks. Üldine tervislik seisund on viimase aastaga muutunud patsiendi sõnul halvemaks: mälu hägustub, jõudu on vähem ja vaja on rohkem abi igapäevasteks elementaarseteks toiminguteks (riietumine, tualeti kasutamine jms). Elulised näitajad on läbivaatuse hetkel Neilal eale vastavalt keskpärased: SpO2 95; RR 115/70; hs 19x'; temp: 36,3°C. Anamneesist leitavad haigused on refluks, depressioon

Kategoriseerimata
EAKA ELULUGU
3
doc

EAKA ELULUGU

Helena Viies O13 ­ 001 EAKA ELULUGU Patsient (N) sündis 2. veebruaril 1941.aastal Pärsti vallas Viljandimaal. Ta oli kolmas laps, peres oli veel 2 vanemat venda. Küüditati 8-aastasena koos perega 1949. aastal Siberisse. Vennad said 3 aastat hiljem tagasi kodumaale, kui tema pidi veel aasta seal olema, sest haigestus raskelt kopsupõletikku. Hiljem läks õppima geodeesiat, sest maa mõõtmine ja kaardistamine tundus talle huvitav. Peale lõpetamist patsient abiellus ning töötas mõnda aega maamõõtjana

Õendus
AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU
25
docx

AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Maria Vilgats AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Geriaatria Juhendaja: Erle Remmelgas Tartu 2013 Sissejuhatus Sooritasin ,, Geriaatrilise õendusabi " praktika SA TÜK Uroloogia ja neerusirdamise osakonnas alates 08.04.2013.a. kuni 10.05.2013.a. Geriaatrilise õendusabi praktikat juhendasid: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Erle Remmelgas ja Uroloogia osakonna õde Piret Pennar. Akadeemilise õendusloo haigeks valisin eesnäärme healoomulistkasvajat põdeva eaka meespatsiendi kellel on olnud mõned varasemad kokkupuuted haigla statsionaarse raviga. Patsient hospitaliseeriti plaaniliselt eesnäärme resektsiooniks. Oli

Meditsiin
KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU
25
docx

KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU

................................15 6. ARUTELU............................................................................................................................21 ALLIKALOEND......................................................................................................................25 2 SISSEJUHATUS Sooritasin kirurgilise haige õendusabi praktika Ida-Tallinna Keskhaiglas uroloogia osakonnas 5.09.2017 kuni 29.09.2017. Patsiendi õendusloo koostasin vahemikus 26.09 kuni 29.09. Patsiendi diagnoosiks oli neeru ebaselge või teadmata loomusega kasvaja. Patsiendi kaasuvateks haigusteks esmane ühepoolne gonartroos. Jälgisin patsiendi nii pre- kui ka postoperatiivselt. Patsiendil oli plaaniline operatsioon. 27.09 ­ laparoskoopiline nefrektoomia(parem neer). Patsient tuli osakonda 1 päev enne operatsiooni. 26.09 algas

Kirurgia
Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte
109
doc

Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte

probleeme lahendada. · Luua seoseid inimese ja ressursisüsteemi vahel. · Edendada interaktisiooni inimeste ja teiste süsteemide vahel. · Eesmärk on aidata inimesel realiseerida eluülesandeid (ülesandeid, mis on inimese jaoks olulised ja tähtsad). Iseseisev ülesanne: · Teie mõtted rehabilitatsiooni teoreetiliste lähtekohtade osas ­ · Kas tunnete seoste tugevust/nõrkust teooria ja praktika vahel? · Portfooliosse ­ märksõnad teooriate ja rehabilitatsiooni seoste kohta. Rehabilitatsiooni alaliigid: Rehabilitatsiooni üldmõiste alla mahuvad mitmed alaliigid (nt töö- ja kutsealane rehabilitatsioon, psühhosotsiaalne rehabilitatsioon, meditsiiniline rehabilitatsioon, hariduslik rehabilitatsioon jm). Mõisted meditsiiniline rehabilitatsioon, kutsealane rehabilitatsioon, hariduslik

Rehabilitatsiooni teooriad, meetodid ja korraldus
KÕRGVERERÕHKTÕBE PÕDEVA HAIGE ÕENDUS
22
pdf

KÕRGVERERÕHKTÕBE PÕDEVA HAIGE ÕENDUS

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Egne Juudas, Merelle Paart, Kätrin Pärn KÕRGVERERÕHKTÕBE PÕDEVA HAIGE ÕENDUS Iseseisev töö Õppejõud: Marit Kiljako Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 SISUKORD 1. SITUATSIOONI KIRJELDUS .............................................................................................. 2 2. SEISUNDI HINDAMINE ...................................................................................................... 4 3. ÕENDUSPLAAN .....................................

Õendus
Amundsoni raamat
130
rtf

Amundsoni raamat

parkimisplatsile ja jätkas harjutamist nii, et klient oli platsi ühes otsas ja tema ise teises. Ma Alguses antakse rühma liikmetele ülesanne sõnastada mõiste määratlus, mis sobiks olen kindel, et selline kogemus on kliendi jaoks meeldejääv. Andrea Fruhling asutas ka sõnaraamatusse. Mõne aja möödudes ülesanne muutub ja inimestel palutakse kirjeldada röivalao, kust kliendid said töö vestluste jaoks riideid. Lisaks õpetamisele, kuidas abistavat suhet mitmesuguste metafooride abil. Lõpetuseks palutakse rühmal mõelda, töövestlusel käituda, aitas ta klientidel ka rõivastumisstiili muuta. Rõivastuse muutmine on kuidas nad võiksid abistavat suhet füüsiliselt demonstreerida, ja seejärel seda näidata. jällegi kogemus, mis on kasulik väga praktilisel tasandil ja tõenäoliselt on see kliendi jaoks

Psühholoogia
KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ
25
pdf

KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ

Kindlad unerituaalid puuduvad. Võõras kohas magamine tekitab raskusi. Unekvaliteeti mõjutavad müra, valgus, valu ja temperatuur. 4.6 Taju ja tunnetamine Patsiendil on nägemishäired: paremas ja vaskust silmast vaegnägija. Kasutab prille. Patsiendi lõhna- ega puutetundlikkus pole muutunud. Mäluga probleeme ei esine. Olulisi otsuseid on raske langetada, kuna patsient tunneb ennast ebakindlalt ega ei usalda iseennast. Uusi asju on kõige lihtsam õppida läbi praktika. Tavaliselt ei esine õppimisel raskusi. Ebamugavustunde korral püüab patsient ennast analüüsida ning eneses selgusele jõuda. Patsient hindab oma rindkere valu skaalal 8 palli. Valu asukoht on rindkere keskel. Esilekutsuvaks teguriks on raske füüsiline pingutus või stress. Valu iseloom on alati sama, tugev ja näriv. 4.7 Enesetaju Patsient suhtub endasse positiivselt ning tahab olla rõõmsameelne. Hetkel ei tunne haige ennast oma kehas hästi, valu pärast

Sisehaigused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun