1885. aastal kasutusele saksa teadlane Albert Bernhard Frank. Mükoriisa tüübid Mükoriisadest on eristatavad kuus suuremat tüüpi: arbuskulaarne-, ekto-, erikoidne-, orhidoidne-, arbutoidne- ja monotoidne mükoriisa. 95% taimeliikidest kuuluvad sugukondadesse, mis on iseloomult mükoriissed. Hinnanguliselt on välja pakutud, et umbes 80% taimeliike võiksid olla arbuskulaar-mükoriissed. Teadaolevatest seeneliikidest on mükoriisseid seeni umbes 5%. Nende seas on levinumaks ektomükoriisa, ligi 90%, millele järgnevad arbuskulaarset mükoriisat moodustavad seened (7%). ... Mükoriisaseened kaitsevad oma peremeestaime ka paljude teiste kemikaalide, näiteks fenoolsete ühendite eest. Taimse süsinikuenergia abil suudavad erikoidse ja ektomükoriisa seened koostöös kõdusaproobide ja bakterite toodetud ensüümidega tõhusalt lagundada mitmesuguseid orgaanilisi energiavaeseid jäätmeid. Mükoriisaseened kaitsevad taimi nii juure- ja lehehaigusi tekitavate mikroobide kui ka
kahjustab vanu puitesemeid puidukaitsevahendid ei aita Majaseente levikut ja arengut soodustavad tingimused. Mükoriisa mõiste – sümbioos seente ja maismaataimede juurte vahel, seene ja taim on vastastikku kasulikes suhetes. Toimub orgaanilise süsiniku transport taimest seenorganismi ja vee ja mineraalainete transport seenest taime. Ehitus ja tüübid. Endomükoriisa: Arbuskulaarne mükoriisa, orhidoidne mükoriisa; erikoidne mükoriisa. Ektomükoriisa: ektomükoriisa; ektendomükoriisa; arbutoidne mükoriisa; monotropoidne mükoriisa 1. Arbuskulaarne mükoriisa (AM); Seened hõimkonnast Glomeromycota moodustavad sobilike taimpartnerite rakkudes arbuskuleid, või ka vesiikulid. Hüüfid on vaheseinteta. Peremeestaimed: sammaltaimed, enamus sõnajalgtaimede rühmi Kõik paljasseemnetaimede rühmad, enamus katteseemnetaimede rühmi. AM on fülogeneetiliselt vanim mükoriisa tüüp
MÜKORIISA seenjuur sümbioos seente ja taimejuurte vahel Arbuskulaarne mükoriisa: *ikkesseened + rohttaimed, mõned sammaltaimed, sõnajalgtaimed *taimejuure rakkudes on arbuskulid(harunenud seenehüüfid), mis tungivad taimejuure rakukesta ja membraani vahele *ainevahetus efektiivne ! *taime juurekarvad säilivad Ektomükoriisa: *kandseened + puittaimed *seenmantel e tupp. Hüüfid ümbritsevad tihedalt juurt *juurekarvad peale seenmantli tekkimist kaovad ja ei tungi läbi rakukesta ! *üksikud seenehüüfid tungivad juure välimiste rakkude vahele ja moodust Hartigi võrgustiku
levivad tuulega eosed - tekivad seeneniitidel, levivad tuulega, kui ta ei kohta vetikat siis samblikku ei arene Mükoriisa -arbuskulaarne: - ikkeseen + rohttaim - seeneniiit tungib juurerakkudesse rakukesta ja membraani vahele ja hargneb seal arbuskulaarselt e. põõsasjalt - hargneb ainult juure sees taime juurekarvad jäävad alles, aitab taime imatud vee paremini laiali jagada -ektomükoriisa : - põhiliselt lehtpuudel, seos tavaliselt lehtpuude ja kandseente vahel - ektomükoriisa - taime juure läbipõimunud seeneniidistik ja moodustab juure ümber seenmantli - juurekarvad ei ole säilinud, toidu hankimine toimub seene abil - seeneniidistik tungib puu juurerakkude vahele, kus ta hargneb ja moodustab Hartigi võrgustik - kaseriisikas, kuuseriisikas, kasepuravik, haavapuravik -monotropoidne:
käigus inimesele mürgiseid ainevahetusjääke. Mükoos on nakkushaigus . Kõige eluohtlikumad on süvamükoosid. Majavamm lagundab puitkonstruktsioone. Seenejuur e. mükoriisa nim. seente ja taimejuurte kooseluvormi,kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes. Aitavad taimedel hankida eluks vajalikku vett ja toitaineid, kaitsevad neid juureparasiitide eest Arbuskulaarne mükoriisa on fülogeneetiliselt vanim mükoriisa tüüp. Ektomükoriisa iseloomulikeks tunnusteks on seenmantel ja hartigi võrgustik.
Eosed valmivad eoslavakandjal. Suur osa seenest koosneb peenikestest seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid omakorda moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Söögiseened ja mürgised seened VIDEO: kuidas teha vahet valgel p uravikul ja valgel kärbseseenel? Mükoriisa Mükoriisa on taimejuurte ja seeneniidistiku vaheline kooselu Mükoriisa jaguneb kolmeks: Arbuskulaarne mükoriisa – seeneniidid tungivad läbi juurerakkude kesta. Ektomükoriisa – seeneniidid levivad peremeestaime juurerakkude vahel kestast läbi tungimata. Orhidoidne mükoriisa – iseloomulik orhideedele. Seenparasiidid Puude parasiidid – kahjustavad puulehti ja puitu (vahtra-pigilaik, torikseen, kuuse- ja männijuurepess) Rohttaimedel seenparasiite väga palju (roosteseened, nõgiseened, maasika-laikpõletiku tekitaja, vaarika-varrepõletiku tekitaja).
*Seene eostega. MÜKORIISA ehk seenjuur tekib taimejuure ja seeneniidistiku ühinemisest. On 4 tüüpi: *Arbuskulaarne: ehk endomükoriisa ehk seeneniidistik kasvab taimejuure rakkude sisse, rakukesta ja membraani vahele. Seal hargneb põõsasjalt. Raku ja seeneniidistiku kokkupuuteala suureneb, mis tagab parema ainevahetuse. Seeneniidistik hangib puule vett ja mineraalaineid ja puult saab fotosünteesitud orgaanilisi aineid. *Ektomükoriisa: enamasti puitunud taimed, moodustavad kand- ja kottseened. Iseloomulik on seenmantel ja Hartigi võrgustik seeneniidistik tungib juure välimiste rakkude vahele ja hargneb seal. *Monotropoidne: moodustub mitte fotosünteesiva taime ja seene vahele. Seen peab olema sümbioosis ka mõne puu- või rohttaimega. Seen on toitainete vahendaja. *Orhidoidne: iseloomulik ainult käpalistele, transport seenelt taimele. Seeneniidistik on tunginud raku sisse ja hargneb seal. SEENTE TÄHTSUS. NEG
· kasulik mõlemale · seen annab taimele vett ja toitained ning kaiteb taime juureparasiitide eest · seen saab taimelt vastu org.ühendeid ja vitamiine 4 tüüpi: 1) arbuskulaarne endomükoriisa esineb ikkeseentel: ikkeseen + rohttaim (sammaltaim v. sõnajalgtaim) seeneniidid (hüüfid) tungivad taime rakukesta ja rakumembraani vahele arbuskul hargnenud seeneniidimoodustis taime juured jäävad alles 2) ektomükoriisa peamiselt kandseened, aga ka mõned kottseened; puittaimed ka seeneniidid tungivad taimerakkude vahele => moodustavad Hartigi võrgustiku ümber juure olev seenvõrgustik on seenmantel taimel on juurekasvud hävinud ning toitu saavad ainult seeneniidistiku abil 3) monotropoidne mükoriisa seen + mittefotosünteestiv taim nt. seenlill
Seda moodustavad kõik ikkesseened. Taimedest esineb see põhiliselt rohttaimedel. Iiseloomulikuks tunnuseks on põõsasjalt harunenud seenehüüfide esinemine taimejuure rakkudes. Need tekivad juure rakukesta ja membraani vahele. Arbuskulaarse mükoriisa puhul ei arene juure pinnale seeneniidistikku ning taime juurekarvad säilivad. Mullas moodustab seen üksikutest hüüfidest koosneva võrgustiku. Seenehüüf tungib läbi juure rakukesta, kuid mitte läbi plasmalemma. Ektomükoriisa - moodustab u. 3% kõikidest taimeliikidest. Enamasti puittaimed. Seentest kandseened ja üksikud kottseente liigid. Iseloomulikeks tunnusteks on seenmantel ja Hartigi võrgustik. Pärast seenemantli teket juurekarvad kaovad ja kogu kaetud juureosa ainevahetus mullaga toimub ainult läbi tiheda hüüfivõrgustiku. Seenemantlist tungivad üksikud seenehüüfid juure välimiste rakkude vahele moodustades Hartigi võrgustiku. Mükoriisa põhitüübid: Ektomükoriisa:
Millist mõju avaldab ta peremees organismile? Nahaseen. Seened saavad kasu (suhkrud, valgud) 12. Kirjelda puujuure ja seeneniidistiku kooselu. Millist mõju avaldavad nad üksteisele? Kuidas sellist kooselu nimetatakse? puujuur+seeneniiditik=mükoriisa. Puujuur annab org. ainet ja seeneniidstik vett ja (seal lahustuvaid) mineraalaineid. 13. Milles seisneb seene ja vetika kooselu samblikus? Vetikas org. ainet ja seen vett ja min. aineid Selgita, mis on mükoriisa? Mis on ektomükoriisa ja arbuskulaarse mükoriisa peamised erinevused? Mükoriisa on kas vetika ja seen või seene ja taimejuure(puujuure) sümbioosi (vastastik kasu) tulemusel tekiv seenejuur. MÕISTED: metaboliit - vaheprodukt haustor muundunud hüüfid(seeneniidid) sporangium eoslad, leivad pinnal tekivad spetsiaalsed hüüfid, millel arenevad eoseid kandvad eoslad mükotoksiin mõned toiduainetel kasvavd seened võivad eristada inimesele mürgised
Nahaseen. Seened saavad kasu (suhkrud, valgud). 12. Kirjelda puujuure ja seeneniidistiku kooselu. Millist mõju avaldavad nad üksteisele? Kuidas sellist kooselu nimetatakse? puujuur+seeneniiditik=mükoriisa. Puujuur annab orgaanilist ainet ja seeneniidstik vett ja mineraalaineid. 13. Milles seisneb seene ja vetika kooselu samblikus? - vetikas annab orgaanilist ainet - seen eraldab vett ja mineraalaineid 14. Selgita, mis on mükoriisa? Mis on ektomükoriisa ja arbuskulaarse mükoriisa peamised erinevused? Mükoriisa on kas: - vetika ja seene või - seene ja taimejuure(puujuure) sümbioosi (vastastik kasu) tulemusel tekiv seenejuur. MÕISTED: metaboliit- vaheprodukt; haustor- muundunud hüüf ehk imitoru; sporangium- mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine; hüüf- seeneniit; mütseel-seeneniidistik.
parasiteerib taimel. LOENG MM 2013_1, slaid19 (vaata lisaks) Seenmantel ehk tupp on tihe seenehüüfide võrgustik, mis ümbritseb koloniseeritud taimejuurt. Mükoriisa tüübid: ·(Vesikulaar) arbuskulaarne mükoriisa (VAM e. AM)- mükoriisatüüp, mida moodustavad seened, kes tungivad läbi vaskulaarse taime juurerakkude, asustades kogu koorkihi juhtkimpudeni. Iseloomulikuks anatoomiliseks tunnuseks on hõimkonna Glomeromycota poolt moodustatavad struktuurid- arbuskulid ja vesiikulid. ·Ektomükoriisa- seenjuure tüüp, mille puhul levivad hüüfid peremeestaime juurerakkude vahel, nende sisemusse tungimata. Ektomükoriisale on iseloomulikeks anatoomilisteks tunnusteks Hartigi võrgustiku ja seenmantli olemasolu. Ektomükoriisa on erinevalt arbuskulaarsest mükoriisast nähtav ka palja silmaga. Seda moodustavad kand- ja kottseened ning vetikseened (riisikad, puravikud kandseente näitena). ·Erikoidne mükoriisa- anatoomiliselt iseloomustab seenehüüfide sissetung
efektiivsest difusioonikonstandist • Juurte jaotus ja kasv mullas sõltub toitainete kättesaadavuse ruumilisest heterogeensusest • Juurte tihedus eriti oluline väheliikuvate ioonide puhul • Juurte eluiga ja ringe muutub (vanad juured suberiniseeruvad, neelamine väheneb, varud ammendatakse) Mükoriisa • Ektomükoriisa – võimeline lagundama orgaanilist süsinikku – vähem sõltuv peremeestaime süsinikust kui teised mükoriisad. Oluline N ja P allikas taimele. • Erikoidne mükoriisa – võimeline süsinikku lagundama happelises mullas. Peamiselt N allikas. • Arbuskulaarne mükoriisa – sõltub taime süsinikust ja ka lämmastikust. Oluline fosfori ülesvõtmisel.
isas- viburiga) ühinemisel moodustub puhkeeos (oogaamia), sellest 1n zoospoorid (meioos), elavad Vees ja mullas ja maismaal, Parasiidid veeorganismidel, maismaal, vettekukkunud surevail organismidel. Riik Seened. Hk. Ikkesseened Hallitusseened, Rakuvaheseinteta hulgatuumne seeneniit 1n, Aplanospoorid (rakusisese tekkega tuullevivad eosed), Hulgatuumsete rakkude ühinemine, moodustub seigeos (puhkeeos) (seal meioos), elavad Maismaal ja vees, Saproobid, parasiidid loomadel, harva sümbiondid (ektomükoriisa). Riik Seened. Hk. Seigseened Zygomycetes. Liike u. 800. Mütseel on vaheseinata. Hüüfide kestas sisaldub kitiini. Sugutu paljunemine toimub sporangiospooride või koniidide abil. Zoospoore ei ole. Peaaegu kõik liigid elavad maismaal. Nutthallitus on tavaline saprofüüt, mis kasvab leival, juurviljadel, aga ka sõnnikul ja paljudel muudel orgaanilistel substraatidel. Hüüfid on vaheseinteta, tugevalt harunenud, paljutuumsed
loomad. 4) Mutualism, mis eeldab pidevat kooselu - sümbioos. Nt. maismaa soontaimed (>50% primaarproduktsioonist), kôikidel leherakus tsüanobakter (plastiid). Sümbioosi liigid (toimub tavaliselt suure ja väikese sümbiondi vahel): a) Keha pinnal, nt. inimese naha bakterid, samblik. b) Keha ôônes, nt. herbivooride sooles, inimese soole bakterid. c) Keha ôônes ja rakkudes, nt. ainuôôssetel (korallid). d) Keha rakkudes, nt. soontaimede rakkudes plastiidid. Seenjuur e. mükoriisa: a) Ektomükoriisa, nt. okaspuudel ja puitunud varrege puhmastel. b) Endomükoriisa, nt. rohttaimedel ja lehtpuudel. Arbusklulaarse mükoriisa puhul tungivad seeneniidid haustoritega rakkude sisse. Õhulämmastikku fikseerivad bakterid ja taimejuured. 23. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suure järgi ja osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites. Detritivoorid - toituvad lagunemata vôi vähelagunenud surnud organismist, nt. seened.
Nt. maismaa soontaimed (>50% primaarproduktsioonist), kõikidel leherakus tsüanobakter (plastiid). Sümbioosi liigid (toimub tavaliselt suure ja väikese sümbiondi vahel): a) Keha pinnal, nt. inimese naha bakterid, samblik. b) Keha õõnes, nt. herbivooride sooles, inimese soole bakterid. c) Keha õõnes ja rakkudes, nt. ainuõõssetel (korallid). d) Keha rakkudes, nt. soontaimede rakkudes plastiidid. Seenjuur e. mükoriisa: a) Ektomükoriisa, nt. okaspuudel ja puitunud varrege puhmastel. b) Endomükoriisa, nt. rohttaimedel ja lehtpuudel. Arbusklulaarse mükoriisa puhul tungivad seeneniidid haustoritega rakkude sisse. Õhulämmastikku fikseerivad bakterid ja taimejuured. 23. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suure järgi ja osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites. Detritivoorid toituvad lagunemata või vähelagunenud surnud organismist, nt. seened.
mõlemale kasulik (meemäger vs meenäitaja) b) Põllumajandus sipelgad karjatavad lehetäisid või kasvatavad seent c) Levimisega seotud mutualism peamiselt taimedel liikumisvõimetuse tõttu. Seedimatud seemned Sümbiontne mutualism sümbioos kahe organismi pidev kooselu. Sümbiont väiksem organism a) Keha pinnal; b) Keha öönes; c) Keha öönes ja raku sees; d) raku sees Mükoriisa e seenjuur: a) ektomükoriisa - seene niidid puittaimedel kapslina juure ümber; b) endomükoriisa seeneniidid rohttaimedel juure sees ja juure pikendused; c) samblik, vetikas seeneniitide vahel 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; Kisklus organism tapab söögiks teise Herbivooria organism tarbib ohvrist ainult osa. Ohver jääb ellu. Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteem: { dN/dt = rN áNP; dN/dt = 0 rN = áNP P=r/á
· Põllumajandus sipelgad karjatavad lehetäisid nagu inimesed loomi · Tolmeldamine ja seemnelevi · Sümbioos Mükoriisa ehk seenjuur. Taimejuur elab sümbioosis seenega. Seenejuur varustab taime anorgaaniliste ühendite ja mitmete mikroelementidega samal ajal kui seen imeb taimelt fotosünteesi produkte. · Endomükoriisa seenejuured tungivad rakkude vahele ja rakkude sisse · Ektomükoriisa seenejuured ei tungi rakkude sisse ega vahele vaid moodustavad tupe. Avalduvad peamiselt puudel · Erikoidne mükoriisa kanarbikulised · Orhidoidne mükoriisa Ca 50% molekulaarsest lämmastikust tekib ookeanides. Seda toodavad bakterid. 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; Kisklus ehk röövlus, episitism, predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk
Kui rohelised, vôivad fotosünteesida. Juuremügarad e. aktinoriisad sümbiontsete baterite moodustatud paksendid taimede juurtel, milles toimub molekulaarse lämmastiku redutseerimine (nitrogenaas): N2 + 3H2 2NH3. Sagedamini esinevad liblikôielsitel liikide juurtel. Taimed saavad nii 65-96% vajaminevast lämmastikust. Seenjuur e. mükoriisa muundunud juur, mis tekib seene ja taime kooselu tagajärjel taime külg-, lisa- vôi ôhujuurte kaudu. Levib kôigil paljasseemne taimedel. Ektomükoriisa puhul juurekarvade areng pärsitud (môjutab morfoloogiat kôige rohkem). Seen saab taimel 4-20% C-st, taim saab vett ja mineraalaineid (eriti P, Zn, Mn, Cu) ning antibiootikume. Holoparasiid e. täisparasiidid klorofüllita taimed, millel puudub fotosünteesivôime. Täisparasiitide tunnused: haustorid, toitaineid hangitakse eelkôige floeemist, taimed klorofüllita, lehed redutseerunud (afüllia), juured redutseerunud (ariisia). Raflesia mycropylora vegetatiivsed organid pea täielikult
3. Seemnelevi ja tolmeldamisega seotud mutualism. 4. Sümbioos. Eeldab kahe organismi pidevat intiimset kooselu. Üks osaliik on alati oluliselt väiksem kui teine. Peremees(suur) sümbiont(väike). Õisloomad. Dinoflagellaadid toidavad koralli. Endosümbiondid elavad rakkude sees nt mitokonder, plastiid, rakutuum. Mükoriisa ehk seenjuur. Valdav osa maailma taimedest elab sümbioosis seenega. Need seened asustavad taime juuri. On olemas kolme sorti: 1. ektomükoriisa(väline) seened elavad juure pinnal. Okaspuud ja muidu puud. 2. erikoidne mükoriisa kanarbikulistel. 3. arbuskulaarne ehk endomükoriisa seeneniidid tungivad ka rakkudesse, moodustades puu kujulisi arbuskuleid, millega imeb fotosüntaate. Esineb rohttaimedel üldiselt. Samblik ehk jägal ahk lihheniseerunud seen. Kompleksorganism, mis koosneb seenest ja vetikast. Vetikas on vees elav autotroof. Võib olla nii rohevetikas(taim) kui ka tsüanobakterid(sinivetikad)
Kui rohelised, vôivad fotosünteesida. Juuremügarad e. aktinoriisad sümbiontsete baterite moodustatud paksendid taimede juurtel, milles toimub molekulaarse lämmastiku redutseerimine (nitrogenaas): N2 + 3H2 2NH3. Sagedamini esinevad liblikôielsitel liikide juurtel. Taimed saavad nii 65-96% vajaminevast lämmastikust. Seenjuur e. mükoriisa muundunud juur, mis tekib seene ja taime kooselu tagajärjel taime külg-, lisa- vôi ôhujuurte kaudu. Levib kôigil paljasseemne taimedel. Ektomükoriisa puhul juurekarvade areng pärsitud (môjutab morfoloogiat kôige rohkem). Seen saab taimel 4-20% C-st, taim saab vett ja mineraalaineid (eriti P, Zn, Mn, Cu) ning antibiootikume. Holoparasiid e. täisparasiidid klorofüllita taimed, millel puudub fotosünteesivôime. Täisparasiitide tunnused: haustorid, toitaineid hangitakse eelkôige floeemist, taimed klorofüllita, lehed redutseerunud (afüllia), juured redutseerunud (ariisia). Raflesia mycropylora vegetatiivsed
64. Kas mikroparasiidi populatsioonitiheduse nullkasvu tagamiseks on minimaalselt vaja: A. Piirata konkureeriva parasiidipopulatsiooni tihedust? B. Immuniseerida peremeespopulatsioonist selline proportsioon, mille korral igalt nakatunud organismilt kanduks tema elu jooksul parasiit edasi ühele uuele peremeesorganismile? C. Muuta parasiidi populatsiooni kandevõimet 2x väiksemaks? D. Muuta parasiidi populatsiooni kandevõimet 2x suuremaks? 65. Ektomükoriisa esineb peamiselt: A. Samblikel? B. Rohttaimedel? C. Puittaimedel? D. Korallidel ja limustel? 66. Milline toodud ainetest laguneb ökosüsteemis kõige kiiremini? A. Vees lahustuvad sahhariidid B. Pektiin C. Ligniin D. Tselluloos E. Taimsed plastmassid 67. Taimekoosluste diskreetsus (vastanduna pidevusele) eeldatakse: A. Taimekatte ordineerimise korral? B. Taimkatte klassifitseerimise korral? C. Taimkatte häirimise korral? D
toidavad, saavad kaitset. Rakkudes endosümbiondid: mitokonder, plastiid.) Mükoriisa ehk seenjuur valdav osa maailma taimedest elab sümbioosis seenega (asustavad taime juuri). Taim varustab seeni suhkruga, seened aitavad taimel koguda keskkonnast vett ja mineraalseid toitaineid, kuna seeneniidistiku ulatus on väga suur. Oluline on see just fosfortoitelistele taimedele. Õhulämmastikku fikseerivad bakterid ja taimejuures. · ektomükoriisa (väline) seened elavad juure pinnal. Okaspuud ja muidu puud. · erikoidne mükoriisa kanarbikulistel, mustikas, pohl. · arbuskulaarne ehk endomükoriisa seeneniidid tungivad ka rakkudesse, moodustades puu kujulisi arbuskuleid, millega imeb suhkruid. Üldiselt rohttaimedel. (Taimed said tänu sellele vallutada Maa.) Samblik ehk jägal ahk lihheniseerunud seen fotosünteesiv liitorganism, mis koosneb seenest ja vetikast
Kuna seeneniidistik on taimede juurekarvakestega võrreldes oluliselt väiksema läbimõõduga, suudab ta tungida ka oluliselt väiksematesse mikropooridesse kui suudavad taimejuured. Seetõttu taluvad mükoriisaga taimeisendid äärmustingimusi (põuda, toitainete vaegust jm) paremini kui sama liigi mükoriisata isendid. Hüüfide ehk seeneniitide paiknemise järgi võib mükoriisat jagada üldjoontes kaheks: arbuskulaarne mükoriisa ehk endomükoriisa ja ektomükoriisa. Arbuskulaarse mükoriisa anatoomiliseks tunnuseks on põõsasjalt harunenud seenehüüfide ehk arbuskulite esinemine taimerakkudes. Arbuskulaarse mükoriisa puhul juure pinnale seeneniidistikku ei arene ning taime juurekarvakesed säilivad. Mullas moodustab seen üksikutest hüüfidest koosneva võrgustiku, mis toimib peremeestaime lisajuurestikuna, moodustades selle massist kuni 15%. Kuigi hüüfid ei ulatu taimejuurtest eriti kaugele,
bakterite hulgas on nii aeroobseid kui anaeroobseid, autotroofsied kui ka hetertroofseid, fototroofseid kui ka kemotroofseid baktereid. Toitainete omastamine seetne vahendusel mükoriisa ehk kõrgemate taimede ja seente kooslusvorm, mille korral taim saab seenelt vett, mineraalaineid ja vitamiine ning seen taimelt süsivesikuid ( jaguneb seitsmeks mükoriisatüübiks: arbuskulaarne mükoriisa ehk endomükoriisa; ektomükoriisa; ektendomükoriisa; arbutoitne mükoriisa; monotropoidne mükoriisa; erikoidne mükoriisa; ohidoidne mükoriisa) Taimede juureväline toitumise all mõistetakse toitainete omastamist lehtede kaudu (CO 2,O2, SO2). 48. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus. Mineraalse toitumise teooria selle teooria kohasel omastavad taimed juurte abil mullalahusest toiteaineid mineraalsete ühenditena.
sümbiontsete ehk selliste seente vahel, mis ilma taimejuureta hukkuksid. Arbuskulid tungivad rakukesta, tõhustades niimoodi seene-taime ainevahetust Esineb näiteks: Kuusk, karukold, sõnajalad, kõrrelised, liblikõielised jne. Pigem on erandid need, kellel ei ole üldse mükoriisat või on mingit teist tüüpi mükoriisa. Arb mükoriisat ei esine väga toitainerikkas (saastunud) keskkonnas, tundras, mägedes, ka põllul vaid teatud liigid. Ektomükoriisa puhul on hüüfid peremeestaime juurerakkude vahel, nende sisemusse tungimata. Seenmantel ehk tupp on tihe seenehüüfide võrgustik, mis ümbritseb koloniseeritud taimejuurt. Pärast seenmantli teket juurekarvad kaovad ja kogu juureosa ainevahetus saab toimuda ainult läbi tiheda hüüfivõrgustiku. Seenmantlist eemalduvad mulda üksikud või sageli ka mitmekümnest hüüfist koosnevad seeneväädid, mis moodustavad mullas mütseeli. Hästi välja arenenud mütseel võib omavahel ühendada
Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur. Mükoriisne kooselu on mutualistlik ja selle käigus koloniseerib seen peremeestaime juure intratsellulaarselt, mis tähendab, et seen tungib peremees taime juure rakkudesse või ekstratsellulaarselt, mis tähendab, et seen elab juurerakkude pinnal. See on muundunud juur, mis tekib seene ja taime kooselu tagajärjel taime külg-, lisa- vôi ôhujuurte kaudu. Levib kôigil paljasseemne taimedel. Ektomükoriisa puhul juurekarvade areng pärsitud (môjutab morfoloogiat kôige rohkem). Seenehüüfidel on taimede mineraaltoitumises oluline osa. Et seeneniidid on ligi sada korda peenemad kui taimede lühijuured ning kümme korda peenemad kui juurekarvad, suudavad nad tungida ka väikestesse mullapooridesse ning omastada sealt vett ning väheliikuvaid ja raskesti lahustuvaid ioone nagu fosfaatioon (ka Zn, Mn, Cu) ja antibiootikume. Samuti toimub seenest taime vee transport
juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur. Mükoriisne kooselu on mutualistlik ja selle käigus koloniseerib seen peremeestaime juure intratsellulaarselt, mis tähendab, et seen tungib peremees taime juure rakkudesse või ekstratsellulaarselt, mis tähendab, et seen elab juurerakkude pinnal. See on muundunud juur, mis tekib seene ja taime kooselu tagajärjel taime külg-, lisa- vôi ôhujuurte kaudu. Levib kôigil paljasseemne taimedel. Ektomükoriisa puhul juurekarvade areng pärsitud (môjutab morfoloogiat kôige rohkem). Seenehüüfidel on taimede mineraaltoitumises oluline osa. Et seeneniidid on ligi sada korda peenemad kui taimede lühijuured ning kümme korda peenemad kui juurekarvad, suudavad nad tungida ka väikestesse mullapooridesse ning omastada sealt vett ning väheliikuvaid ja raskesti lahustuvaid ioone nagu fosfaatioon (ka Zn, Mn, Cu) ja antibiootikume.
hankima kui teevad seda enamus taimedest. Salapärane abiline kuulub seente hulka. Sügisel valmib imepeente seemnetega sentimeetri pikkune kupar. Küsi teistegi kaaslaste käest, kas neil on mahti olnud märgata imelist taime, kes pool suve ja kogu kevade sambla sees magab. Seenjuur e. mükoriisa muundunud juur, mis tekib seene ja taime kooselu tagajärjel taime külg-, lisa- vôi ôhujuurte kaudu. Levib kôigil paljasseemne taimedel. Ektomükoriisa puhul juurekarvade areng pärsitud (môjutab morfoloogiat kôige rohkem). Seen saab taimel 4-20% C-st, taim saab vett ja mineraalaineid (eriti P, Zn, Mn, Cu) ning antibiootikume. P-d muidu raske kätte saada, sest ei diffundeeru hästi (HPO, H2PO). 44. Paljas seeme ja kaetud seeme - hõimkondade erinevus?????. Paljasseemne taimed- (kadakas)- seemnealgmed kahe viljalehe vahel. Neil on käbi. Katteseemnetaimed: (sõstar). Neil on õis, millel on õie kate, et putukaid ligidale tõmmata
annaabi.ee 
