Poliitilised ideoloogiad: Ideoloogia on alati iseloomult sotsiaalne. Ideoloogiate avaldumine: Ideoloogiad teoreetilises võtmes: filosoofilised maailmavaate viisid ja nende areng Ideoloogiad institutsioonilises võtmes: erakonnaperekonnad ja nende areng Ideoloogiad praktilises võtmes: kuidas inimesi kaasa tõmmata ja poliitikat teha Ideoloogia võib väljenduda: Implitsiitselt- teatud väärtuste, teemade jm kaudu, poliitikat pmst ei mainitagi Eksplitsiitselt- konkreetsid ideoloogiaid nimetades või sümboleid kasutades Ideoloogia ülesanded: seletamine, hindamine, õigustamine, orienteerumine, programmeerimine, mobiliseerimine, mõtteline korrastatus. Põhilised alusideoloogiad: konservatism, liberalism, sotsialism, (roheline) Ideoloogiate põhiteemad: inimolemus ning selle muudetavus, indiviidi ja rühma jne. Liberalism: Alusväärtused (üksikisik ja individualism, vabadus, ratsionaalsus, õiglus, sallivus ja mitmekesisus).
seda kasutatakse õigekirjakontrolli puhul on oluline mahukas kuid ülesehituselt lihtne sõnastik, masintõlke jaoks on aga vaja dünaamilist süsteemi. Suureks puuduseks on toodud põhjaliku ,,tänapäevase elektroonilise inglise Eesti ja Eesti inglise sõnastiku puudumine." (Arvutimaailm, 2002). ,,Leksikaalse andmebaasi all mõistetakse arvutileksikoni, kus nii selles sisalduvad andmed kui ka selle struktuur on esitatud täiesti eksplitsiitselt ning tänu sellele on võimalik koostada paindlikult liigendatud päringuid." (Arvutimaailm, 2002). Leksikaalse andmebaasi üheks alaliigiks on tesaurus, mis põhineb mõistete omavahelistel seostel. Üks tuntumaid semantilisi arvutileksikone on WordNeti, milles kajastuvad mitmed seosed : · " hüponüümia/hüperonüümia (nt inimeneelusolend) · troponüümia (vastab verbide puhul hüponüümiaseosele, nt kõndimamarssima) · meronüümia e
perfektiivne vorm lõpetatud, punktuaalsete verbide korral korduv. Aktionsart'i põhiklassid: - seisund (nt olla kollane, näha, olemas olla) ei saa kasutada imperfektiivset aspekti - tegevus (nt nutma, jooksma) - sooritus muutused (nt läks katki), dünaamilised olukorrad (nt märkama, tajuma) - saavutus sisaldavad põhjustamist (nt näitama, lõhkuma). 30. Kõneviis ehk mood Modaalsus on kontseptuaalne valdkond. Modaliseeritud laused on eksplitsiitselt väljendatud modaalsusega. Modaliseerijad on nt partiklid, modaalverbid, grammatilised vahendid. Whaley kõneviisid: · Indikatiiv, (markeerimata) kindel kõneviis · Interrogatiiv küsimuste jaoks eraldi kõneviis, eesti keeles markeerimata · Subjunktiiv (prantsuse ja hispaania keelele omane) · Imperatiiv, direktiiv · Optatiiv, soovi väljendav Modaalsusega eksplitsiitselt väljendatavad laused on moraliseeritud laused. Modaliseerijad on nt partiklid vist,
Nii võis nimetada näiteks kivi ja taime, looma ja inimest, surelikku ja surematut. Ja siit küsimus – mida selle ühise nimetusega oleva mitmekesisuses esile tuuakse. Ehk siis sugeneb küsimus – mis on oleva tervikule ühine? On oluline tähele panna, et sellega on mõtlemine liikunud juba väljapoole igapäevaelu sõnakasutuse piire, sest viimases oli kõne all see või too olev, äsjasõnastatud küsimuses räägitakse aga eksplitsiitselt olevast tervikuna. See on niisiis maailmamõistmisliku arutluse tasand. Suuna aga, kustpoolt sellele küsimusele vastust otsida, paistab olevat andnud müüt. Nimelt püüti seda leida oleva terviku võimalikust ühisest päritolust. Selles – küsimuses maailma ühtsuse järele ja selle ühtsuse otsimises ühisest päritolust – avaldub müüdi ja filosoofia üks ajaloolisi seoseid. Erinevalt müüdist ei mõtestata seda ühist päritolu aga enam mitte jumalakujutluste, vaid
van Dijk on sõnastanud publitseerimisväärsele diskursusanalüüsile esitatavad nõuded oma kodulehe rubriikides ,,What do we mean by 'discourse analysis'?" ja ,,Instructions to authors: Pre-review your own paper first!" Lühidalt kokku võttes peab diskursusanalüüs olema detailne, süstemaatiline ja teoorial põhinev. Detailsus tähendab analüüsi teksti süvastruktuuride ja nn tavalugejale märkamatute üksikasjade (nt sõnavara aspektide) tasemel, tuues eksplitsiitselt välja, missugust ideoloogilist, poliitilist või kultuurilist funktsiooni detail diskursuses täidab. Süstemaatilisus viitab sellele, et valitud diskursuse aspekte tuleb uuritavates tekstides analüüsida järjekindlalt, selge metodoloogilise skeemi alusel. Teoorial põhinemise all peab van Dijk silmas, et analüüsi teoreetilis-metodoloogilises sissejuhatuses tuleb selgelt välja tuua, milliseid diskursuse struktuure, protsesse või strateegiaid kavatsetakse uurida seda
tõmmata. Suuri maja-sid Suur.PL.PRT maja-PL.PRT Koolonit – morfeemreal kui morfeemipiire ei peeta vajalikuks märkida Pariet ielu ületa:INF tänav:SG:ACC ‘tänavat ületama, üle tänava minema’ Veel põhimõtteid: Märgitakse vaid sõnavormis eksplitsiitselt väljendatud kategooriaid, millel on selge lõpp või tunnus Mõningaid markeerimata kategooriaid, millel ei ole morfoloogilist tunnust (nt verbide olevik, käändsõnadel ainsus ja nimetav kääne), ei pea glossima Glossitakse omastav kääne, mis sageli avaldub tüvemuutusena, ja ilma lõputa imperatiiv Pan-i-n lambi põle-ma. Pane-PST-1SG lamp.GEN pole-INF2
Toetajad ja patrioodid poliitilises süteemis pettunu; püüavad eemale hoida, astuvad riigi eest välja Mitteaktiivsed ei osale poliitikas Kapital igasugune vahetusväärtusega omadus, nähtus või ese; majanduskapital, inimkapital, sotsiaalne kapital ja kultuuri- ning sümbolkapital Ideoloogia sotsiaalse kogemuse alusraamistik, mis hoiab mingit ühiskonnarühma koos; vahent praktilise poliitika tõlgendamisel; väljendub: 1) eksplitsiitselt teatud kindlate teemade valiku, majanduslike ja poliitiliste strateegiate otsese väljendumise kaudu; 2) implitsiitselt teatud võtmesõnade kasutamise kaudu De Tracy ideesüsteemide uurimine teoloogia asemel mõistuse reeglite järgi Marx ideoloogia on ettekääne, illusioon Mannheim mida inimesed mõtlevad, tuleneb nende sotsiaalsest positsioonist. Pole objektiivselt tõeseid ja väärasid ideoloogiaid. Ideoloogia ülesanded:
h. ka oma liikmete teksti ning kõnet (van Dijk 1998) Ideoloogilisus kõnes ja kirjas n Ideoloogilisus tekstis väljendub selle kaudu, kuidas erinevad grupid kasutavad keelt kui üldmõistetavat ning kuidas teatud väiteid esitatakse kui üldkehtivaid. n Diskursiivsed praktikad on ideoloogilised niikaua, kui nad sisaldavad tähistusi, mis toetavad võimusuhete säilimist või restruktureerimist. n Ideoloogia võib väljenduda: n eksplitsiitselt, nt. teatud kindlate teemade valiku, majanduslike ja poliitiliste strateegiate otsese väljendumise kaudu, n implitsiitselt teatud võtmesõnade kasutamise kaudu. Ideoloogia ülesanded ® Seletamine Pakub neid samu seletusi, mida poliitikas kasutatakse terviklikumalt. Osad seletused saavad rohkem toetust. ® Hindamine ® Õigustamine ® Orienteerimine ® Programmeerimine ® Mobiliseerimine ® Mõtteline korrastatus
) taotleda just parimat kõigist võimalustest. Avab tee oportunismile infoeeliste ärakasutamiseks, sh eksitamiseks, petmiseks - ja institutsioonideleHomo oeconomicus'e on võimeline iseseisvaks tegevuseks. Ta otsib ja leiab lahendusi, õpib ja leiutab, kuid ei ole kunagi täielikult informeeritud;*kujundab oma ootusi ka tuleviku suhtes ja on seega võimeline tegutsema tulevikku suunatult; *kaalub tegevusvõimaluste plusse ja miinuseid nii implitsiitselt kui ka mõnikord eksplitsiitselt.*Ökonoomiline käitumismudel eristub seega oluliselt ettekujutusest, nagu oleks inimene täielikult informeeritud olend, kes käitub automaadina. Homo oeconomicust iseloomustab alati piiratud teadmine, mida ta aga juhul, kui see tundub talle kasulik, on võimeline otsimise ja õppimisega laiendama. *Stiimulid tekivad eelistuste ja piirangute mõjul, mida majandusanalüüs rangelt eristab.
Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053. Niisiis on justkui kaks teed – tõe (varjamatuse) tee ja doxa tee. Kuid nii nagu Parmenides kasutab arvamuste kohta üha mitmuse vormi – doxai – tuleks ka doxa teest kõneldes rääkida õigupoolest mitte ühest teest, vaid ummikteede paljususest. Tee on mõtlemisele rajatud lähte-eeldusega, niisiis, implikatsioonidega. Parmenides sõnastab need varjatud eeldused äsjatsiteeritud fragmendis eksplitsiitselt: 1) olev ise on, olematut ei ole surelike teed 2) olev ja olematu on seesama ja ei ole seesama 3) olematu on. Nii teine kui kolmas eeldus on ilmselt ekslikud. Nende ekslikus ilmneb nende vastuolulisuses – on vastuoluline, st. mõteldamatu, ütelda, et olematu on. Seega peab arutlus, mis sellisele eeldusele toetub, olema ilmselt ekslik. Seda vaatamata sellele, kui enesestmõistetavad ka ei oleks
- Asjakohasus (anna relevantset informatsiooni) - Laad (ole selge, väljendu lühidalt). Grice'i põhimõte ja maksiimid ei ole (kujundlikule sõnastusele vaatamata) seotud moraaliga. Grice'i võrdlus: kaks inimest parandavad autot, koopereeruvad (parandatud auto võib teine hiljem röövida). Nt. A: "Mul on bensiin otsakorral". B: "Bensiinijaam on siit kolm kilomeetrit edasi". NB! A ei ütle eksplitsiitselt: "Mul on tarvis bensiini osta". B ei vasta "Bensiini müüakse bensiinijaamas, sellises, mis töötab. Kõige lähem bensiinijaam on siit kolm km edasi, sealt sa saad bensiini osta". Pealegi, kõike ekplitsiteerida on niikuinii võimatu (ja koguni kuulajale solvav) A eeldab, et B peab kinni kooperatiivsuse põhimõttest, annab talle tõelevastavat, asjakohast ja piisavat informatsiooni. Sellest lähtudes teeb ise (alateadlikult) vastavad täiendused. On
Väga rõõmustav! Kui kahju!; aistingusõnad; hellitus- ja sõimusõnad (interjektsioonid), nt oi, oh, ah sa mait!, kurivaim!; afektiivsed adjektiivid, substantiivid ja verbid: (nii) nunnu, (see) tibuke, ruulib (täiega); hinnangulised sõnad, nt krants, kärvama, tolvan, jobu, saurus. Emotsioone ja afekte väljendavad sõnad on sageli mitmetähenduslikud. Tähendus täpsustub sellisel juhul kontekstis. Nt mõelda interjektsiooni oi! erinevate tundevarjundite üle. Eksplitsiitselt markeeritud üleskutsefunktsioon tähendab, et kuulajat teavitatakse oma eesmärkidest. Sõnades on üleskutsefunktsioon sageli seotud hinnangukomponentidega. Nt kui kedagi nimetatakse jalamatiks, tähendab see, et mõeldakse tahtejõuetut, enamasti naisinimest, kelle suhtes kõneleja on tõrjuval positsioonil. 13. Sõnavara ajaline markeering. Eesti keele sõnavara hulk suureneb pidevalt. Uued sõnad on kas uustuletised või laenud teistest keeltest.
Me võime oma sõnumit mitu korda ringi teha, aga kui pole spetsiifilist vajadust, siis saadame lugejale ainult lõpliku teksti. Suuline jutt ei ole kustutatav. Iga väljaöeldud sõnavorm jõuab ka kuulajani. Kui midagi läheb viltu, siis saab kõneleja ainult tagantjärele osutada, et mingi eespool olnud ebasobiv variant tuleks kuulajal oma mälus välja vahetada. Nii jõuavad kuulajani erinevad sõnaotsimised, tagantjärele parandused jms. Teisisõnu, suuline lause sisaldab eksplitsiitselt nii planeeritud tulemust kui selle tegemise protsessi. Teine põhjus on selles, et suuline tekst sünnib alati pidevas suhtluses/dialoogis kuulajaga. Oletame, et ma luban anda sõbrale vastuse järgmisel päeval kokku saades. Ma olen selle läbi mõelnud ja sõnastanud. Ma võin alustada oma vastust nii: Ma tulen homme ke-. Aga siis märkan, et sõber raputab pead, andes märku, et homme ei sobi. Selle peale võtan kasutusele varem valmis mõeldud tagavaravariandi: ülehomme kell kuus
probleeme, näiteks matemaatilisi probleeme. Mõistuspärane mõtlemine seevastu ei tunnista mitte mingeid “enesestmõistetavaid” lähtemõisteid. See erineb arupärasest mõtlemisest just oma küsimuse suunaga. Küsimus on siin suunatud mõtlemise enda eelduste selgitamisele ja kontrollimisele. Mõistuspärane mõtlemine on ka spetsiifiliselt filosoofiline mõtlemine, mille üheks eripäraks on taotlus oma eeldusi eksplitsiitselt fikseerida ja kriitiliselt õigustada. Sellist filosoofilist mõtlemise eelduste uurimist nimetab Platon dialektikaks. Viimane algab “Mis on X?”-küsimuse seadmisega mõne mõiste suhtes, millest maailmamõistmine lähtub. Selline küsimus nõuab vastuseks olemusdefinitsiooni küsitava kohta. Niisuguse definitsiooni leidmiseks tuleb aga paratamatult tunnetada vastavat ideed ja selle idee vahekorda teiste ideedega. Viimane eeldab aga antud idee koha määratlemist “ideedepüramiidis”
milles viibitakse (nt putked, mis ulatuvad rinnuni) autori kohalolek muudab tähendusi, mis tekstis on). Autorid kasutavad ka eelkeelelisi tundeid, nt külma. Onomatopoeetika. Oluline on paigasuhe, mis võib looduskirjanduse eri teostes avalduda eri viisidel ja tasanditel. Võib teha eristuse paiga- ja rännukirjanduse vahel. Rännukirjanduse puhul autor ja lugeja esialgu mõlemad võõrad, paigakirjanduse puhul aga autor ise tunneb paika, võib-olla kõiki detaile ei pruugi eksplitsiitselt välja öelda. Kodunemise kirjeldamine tutvub sealse keskkonnaga, loomaliikidega jne, selle käigus ta ka initsieerib lugejat selleks. Paljud eesti looduskirjanikud on hariduselt bioloogid. Huvitav, et paljud looduskirjanduse raamatud on esimeses etapis olnud välitööde märkmed, millest hiljem loodi loodusesseed, huvitav seega, et loodusessee algselt autokommunikatiivne (eesmärk autoril meeles hoida, mida ta on selles keskkonnas oluliseks pidanud)
umbisikuline tegumood. Viimast on nimetatud ka impersonaalseks passiiviks. Personaali-impersonaali vastandus on morfoloogiline, aktiivi-passiivi vastandus avaldub süntaktilisel tasandil. Personaal on tegumoekategooria neutraalne liige, mille puhul tegevussubjekt tavaliselt realiseerub lauses alusena. Isikulisel tegumoel ei ole tunnust. Impersonaal näitab, et tegevus lähtub indefiniitsest elus tegijast – umbisikust –, kes jääb lauses eksplitsiitselt väljendamata. Nt õues kakel/da/kse, kakel/d/i. Tunnusel on mitmeid allomorfe, nt -da (käi/da/ks, saa/da/kse), -ta (teh/ta/ks, karju/ta/kse), -a (käi/a/kse, näh/a/kse, oll/a/kse, surr/a/kse), -d (laul/d/i), -t (haka/t/i, muutu/t/i). Kui tüvi lõpeb d või t-ga, tekib geminatsioon > flektiivne vorm, nt murťa/kse, leiťi. 21. Kõneliigikategooria. Kõneliik on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava situatsiooni
saavutada ka need, kes selleks sünnipäraseid eeldusi pole kaasa saanud, oli Platonil antud ühiskonnakorralduse õigustamise aluseks. Kui aga Platoni õpetusel selline pretensioon on, siis pole ka liigne küsida, kas ikka saab õnnelikuks pidada näiteks sõjalise seisuse esindajaid, kes “parimas polis`es” on ilma jäetud nii isiklikust omandist, perekonnast kui ka poliitilisest võimust? Platoni auks tuleb tunnistada, et ta sellise küsimuse eksplitsiitselt ka esitas, st ta ei kartnud enda õpetuse jaoks ebamugavaid küsimusi. (Politeia 419-420a) Ning tema vastus antud küsimusele on samuti tähelepanuväärne: riigi eesmärgiks ei olevatki mõne üksikisiku või grupi õnnelikkus, vaid polis`e kui terviku õnnelikkus. (420b) Tänapäevaste ettekujutuste kohaselt on väljend “õnnelik ühiskond” pigem metafoorne. Seejuures lähtutakse eeldusest, et õnnelikkus on omadus, mida saab
ainevahetushäire foonil b-vitamiini defitsiidi tõttu. Iseloomulikuks on antero- ja retrograadne amneesia, konfabulatsioonid, pealiskaudsed vestlused, vähene haigusteadlikkus, apaatia. Vitamiinipuudus tekitab kahjustuse vaheaju mediaalses osas mis kaasab enda alla mediaalse taalamuse ja hüpotaalamuse mamillaarkehad. 80% patsientidest frontaalsagara atroofia. Eriliselt hea mälu Luria juhtum S - S oli ajalehe reporter kellel oli võime kogu informatsioon eksplitsiitselt meelde jätta, sealjuures IQ oli tavaline - Suutis raskusteta meelde jätta sadu nimekirju, tähti ne - Tema võime aluseks oli sünesteesia e multisensoorne taju nt sõna juures tajutakse ka värvi, häält, lõhna jne. Seeläbi oli kergem infot meelde jätta. Kasutas mnemoonika võtteid. HSAM – highly superior autobiographic memory - McGaugh uurimisgrupp on kirjeldanud inimesi kellel on erakordselt hea autobiograafiline mälu
tavamõistusele rõhuvat filosoofiat. filosoof peab olema kui kartograaf, kes kaardistab tavakeele mõistelist geograafiat. Filosoofi ülesandeks on Strawsoni järgi anda süstemaatiline ülevaade meie igapäevase mõtlemise üldisest mõistelisest struktuurist. filosoof on kui grammatik, kes paneb kirja meie tavamõtlemise grammatikareeglid, millest inimesed küll mõeldes ja rääkides implitsiitselt lähtuvad, kuid mida nad ise ei suuda eksplitsiitselt sõnastada. 17. Iseloomustage filosoofi kui terapeuti! eesmärgiks on „Näidata kärbsele teed välja kärbsepudelist“näidata haigele mõistusele, kuidas probleem, mis teda piinab on tegelikult olematu. Seda tehes „filosoof ravib/käsitleb küsimust kui haigust“kõigepealt diagnoosib selle ning seejärel ravib, „suunates sõnad metafüüsilisest kasutusest tagasi igapäevasesse kasutusse“ning „kogudes meelespeasid kindlate eesmärkidetarvis“.Tulemuseks on „ühe või teise
filosoof peab olema kui kartograaf, kes kaardistab tavakeele mõistelist geograafiat. meie igapäevasele mõtlemisele iseloomulik teatud hulk mõisteid mis ei muutu ja on kõikidele inimestele ühised: näiteks samasus, reaalsus, tõde, teadmine, tähendus, taju, seletus, olemasolu, aeg, tegu, vastutus jne. filosoof on kui grammatik, kes paneb kirja meie tavamõtlemise grammatikareeglid, millest inimesed küll mõeldes ja rääkides implitsiitselt lähtuvad, kuid mida nad ise ei suuda eksplitsiitselt sõnastada. 15. Iseloomustage filosoofi kui terapeuti! Terapeudi juured lähtuvad L.Wittgensteini hilistest töödest. Ta jaoks on filosoofia „võitlus nõiduslummusega, millesse meie aru meie keele mõjul satub“ . Filosoofia eesmärgiks on „Näidata kärbsele teed välja kärbsepudelist“– näidata haigele mõistusele, kuidas probleem, mis teda piinab on tegelikult olematu. Seda tehes
Muutused mediaalses temporaalkoores. - Korsakovi sündroom – pikaajalise alkoholitarvitamise tagajärjel, B1 vitamiini defitsiit – ainevahetushäire või söömishäire. Anterograadne ja retrograadne amneesia, konfabulatsioonid – mäluauke täidetakse uue infoga mis on vale. 80%-l frontaalsagara atroofia, kahjustus vaheajus, mediaalses taalamuses ja hüpotaalamuses. - Mis võib olla erakordselt hea mälu alusmehhanismiks (juhtum S)? Eriline võime kogu info eksplitsiitselt meelde jätta. Oli ajalehe reporter, ei kirjutanud kunagi midagi üles. - Erilisuse aluseks oli sünteesia ehk multisensoorne taju nt sõna juures tajutakse ka värvi, häält, lõhna jne. kasutas mnemoonika võtteid. Autobiograafiline erakordne mälu – suurenenud hallaine maht temporaal ja pareitaalsagarates, suurenenud närvikiudude projektsioonid temporaal- ja frontaalsagara vahel. Juhtum H.M – kirjeldada kahjustusi, ilmnenud häireid (säilinud/kahjustunud funktsioonid)
lahutamatu osa. Eraldi testijate palkamine oleks olnud väga kallis, autojuhid olid testijad. ! Süsteemides mõtlemine on tänapäeval vältimatu . 158. Süsteemi definitsioon ja süsteemimõtlemine Süsteem on hulk olemeid ja nende seoseid millede funktsionaalsus on suurem kui üksikute olemite funktsionaalsuse summa. Süsteemimõtlemine on viis mõelda küsimusest, olukorrast või probleemist eksplitsiitselt kui süsteemist. [Crawley 2015] Mida see tähendab? • Süsteemimõttelemine on üks viis asjadest mõelda 84 • nagu loovmõtlemine või loogiline arutelu • sellisena ei ole ta formaalne teadus • Temast võib mõelda kui süsteemidünaamika pehmest versioonist
Edasi arenedes on mõtlemise liik kaemuslik-kujundiline, see võimaldab mõelda mälupiltide alusel (mälu baasil, 5-12/14 aastat). Siis edasi on mõtlemise liik verbaalne st mõtleme sõnade abil asjadest, millest on raske taju baasil mõelda, nt kosmos, molekulid jne. Kõne areng - Mõistab, siis produtseerib - Mõistab konventsionaalsust õpitakse ära, et sõnal on tähendus. Nihe toimub 4 eluaasta kandis. - Avastab reeglid sõnade ja lausete moodustamiseks, koolieas õpetatakse seda eksplitsiitselt. - Kujuneb sisekõne iseendaga arutlemine, kujuneb väliskõnele toetudes 5 eluaasta paiku. - Sõnavaras: alguses nimisõnad ja tegusõnad, siis omadussõnad, asesõnad - Enne suuline, siis kirjalik kõne. Kirjalikku kõne tuleb õpetada. NB! Lapse käitumist reguleerib suuresti kõne. Esmalt täiskasvanu kõne, siis lapsed ise valjult rääkides (seletamine), siis ise läbi sisekõne. Metatunnetus ja selle areng
esitusteks - toetuvad kiiresti ja kergesti kättesaadavale infole Teooria aluseks on järgmised eeldused: - järeldused on automaatsed või eesmärgipärased - mõned automaatsed järeldused võimaldavad lokaalset koherentsust. Need on järeldused selle teksti osa kohta mis asub samaaegselt töömälus - Teised automaatsed järeldused tehakse info alusel, mis on kergesti mälust kättesaadav või eksplitsiitselt tekstis erinev - Strateegilised järeldused tehakse lugeja eesmärkidest lähtuvalt, ka need omavad lokaalse kooskõla saavutamisel tähtsust Konstruktivistid arendasid edasi tähenduse otsimise teooria. Selle põhiideed: - Eesmärgi eeldamine – lugeja konstrueerib tekstile tähenduse sõltuvalt eesmärkidest - Koherentsuse eeldamine – konstrueeritav tähendus on koherentne - Seletuse eeldamine – lugeja üritab tekstis esinevat seletada, põhjendada
vahend–tegevus, klass–eksemplar, tootja–toode vms. Inimestele mõeldud sõnastikes seda vabadust eriti massiliselt ei kasutata. Küll aga on kõikvõimalike mõisteseoste üksikasjalikust märkimisest kasu keeletehnoloogias, kus teksti semantilise analüüsiga tegelevad programmid vajavad formaliseeritud infot sõnatähenduste kohta. Et pruut on kuidagi abiellumisega seotud, on inimesele ilmselge, aga masinale tuleb selline info mõisteseoste kujul eksplitsiitselt teada anda. 11.8 Keeltevahelised seosed Siiani on olnud juttu ainult ühe keele sõnadest. Kas teis(t)e keel(t)e lisamine teeb olukorra kuidagi keerukamaks? Üldkeeles tuntakse ekvivalentsiseoseid, mis on põhimõtteliselt nagu sünonüümia, ainult eri keelte sõnade vahel. Ekvivalendid on samatähenduslikud erikeelsed sõnad. Sama kehtib ka terminoloogias, ainult veel markeeritumalt – mõistet võib tähistada mitmesuguste
Muidugi võib küsija vastust teada ja küsida, kontrollimaks, kas vastaja ka teab. Küsida võib asju, mida ei teata ja mille teadmist ei loodeta ka sellelt, kellelt küsitakse. Küsimus moodustab koos vastusega tervikliku loogilise struktuuri. Küsimuse defineerimise teeb keerukaks asjaolu, et küsilaused on vaid üks võimalus küsimuse püstitamiseks. Küsilaused sisaldavad märgist, väljendatud interrogatiivi, mis võib olla esitatud eksplitsiitselt (ilmutatult) küsisõna abil või implitsiitselt (ilmutamata) lause grammatilise vormi kaudu. Märgist ehk interrogatiivi võib mõista kui infopuudusele osutavat mõtlemise vormi. Nt märgis esineb ilmutatud kujul küsisõnana kas küsilauses ,,Kas mu kass on kodus?" ja ilmutamata kujul küsilauses ,,On mu kass kodus?". Küsilausetega tegelevat loogikat nimetatakse interrogatiivloogikaks (interrogative logic). Eroteetilist ja
annaabi.ee 
