Katseline uute teadmiste hankimine Empiiriline ja kvantitatiivne Piiratud uurimisviis Katsetingimused Väike kogum hästi Eksperiment Kontrollitud defineeritud muutujaid Võimaldab tulemusi üldistada Nt. viiakse läbi laboris Eemaldub tegelikust maailmast Toimub k...
BBC Chemistry – A VOLATILE HISTORY – Discovering the Elements 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Esmalt lasti uriinil mõni päev seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keedeti uriin pastaks, kuumutades seda kõrgel temperatuuril juhtides auru läbi vee. Lootes, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. (Wiki) 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit.
3. Kalajäätmete agronoomiline kasutus On tehtud palju eksperimente ,et teha kindlaks kalajäätmete kasutegur. Nt: a) Forelli ja kammelja kalajääke kasutati rohumaadel b) Forelli kalajäänuseid kasutati tomatite kasvatamisel. c) Kammelja kalajääke kasutati suhkrupeedi kasvatamisel. Seal kus oli võimalik kasutati samaaegselt loomset sõnnikut, et võrrelda neid. Põllumajanduslikud ja majanduslikud kalajäätmete väärtused. Eksperimendi tulemused · Rohumaadel kasutamisel ei ilmnenud probleeme, kuid kuna lämmastikutase kalajäänustes oli 75% , siis rohu kasvu kiirus oli aeglane . · Katse tomatitega näitab et kalajäänused ei avaldanud negatiivset mõju ,samuti ei olnud märgatavat mõju tomatikasvule, kui see võib olla ka hilise istutamise ja kuiva ilma põhjus. · Kasvuhoonetomatite katse näitab , et neli nädalat peal istutamist oli taime pikkus kammelja jäänustega
Eksperimenti iseloomustab teatud võrdluste produtseerimine, hoides olukorra muud aspektid konstantsetena. Teisisõnu manipuleeritakse eksperimendis kontrollitud tingimuses sõltumatut muutujat et hinnata selle mõju sõltuvale muutujale. Eksperimendi eesmärk on põhjus-tagajärg seose tuvastamine.
ST12 KÕ2 Piret Sarv KOLM TUNDI VAIKIMIST Essee Õppejõud: Pille Kriisa Mõdriku 2013 Iseseisvaks tööks valisin; "kolm tundi vaikimist". Selle eksperimendi viin läbi oma töö juures, sest kodus ei anna see mingit efekti, kuna kodus vaikin ma tihti ja pere on sellega juba harjunud. Esimene asi mis minult tööl küsiti;"kas ma olen haige?" Millele ma vastasin pea raputamisega. Kõik olid segaduses ning minule kippus naer peale, kuid ma pidasin vastu. Siis hakkasid juba ka teised küsima, milles asi? Mina ikka vaikisin. Üks klient tuli minu juurde ja hakkas mulle rääkima, millega ta täna oli tegelenud. Kuna ma midagi ei vastanud ja ainult
(kas see on subjektipoolne muutuja või eksperimentaatori poolt varieeritav?) Antud eksperimendis oli eksperimentaatori poolt varieeritavaks sõltumatuks muutujaks, kus osa katseisikuid, kes olid suvaliselt gruppidesse jagatud, said eksperimentaatori poolset lisainformatsiooni piltide kohta, osa mitte. 6. Milline (-sed) on sõltuv(ad) muutuja(d)? Kuidas seda mõõdetakse? Mismoodi saaks veel mõõta? Sõltumatuks muutujaks oleks antud eksperimendi puhul eksperimentaatori poolt jagatav lisainfo piltidest arusaamisel. Sõltuvaks muutujaks oleks piltide mäletamine isiksuse tasandil Esimeses eksperimendis mõõdeti katseisikute võimet meenutada esitatud pilte sel moel, et katseisikud pidid nähtud pildid n.ö. taasesitama suvalises järjekorras ülesjoonistamise teel. Lihtsama variandina oleks minu arust võimalike õigete ja valede paaride vahel valiku tegemine peale esitatud piltide näitamist, mida näitab ka
PRAKTIKA LABORI ARUANNE FÜÜSIKA Ehitusteaduskond Teedeehitus Tallinn 2019 Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. Töövahendid Kaldpind, silindrite komplekt, nihik ning automaatne ajamõõtja. Töö teoreetilised alused Antud töös mõõdame erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aja ja arvutame nende inertsimomendid. Katseandmete tabel Tabel. Silindri inertsmomendi eksperimendi mõõtetulemused mr 2 It= 2 I inertsmoment ( kgm² ) m silindri mass (kg) r silindri raadius g 9,81 t aeg sin 0,09 l kaldpinna pikkus 0,155 x 0,0024 It= 2 =0,122x10¯ 0,104 x 0,00198 It= 2 =0,051x10¯ 0,064 x 0,0328 It= 2 =0,086x10¯ 0,030 x 0,00215 It= 2 =0,017x10¯ (9,81 x 2,772 x 0,09)
Referaat Eksperiment Tallinn, 2010 Sisukord: Sissejuhatus.....................................................................................................................lk 3 Eksperiment....................................................................................................................lk 4 - 6 Valiidsus.........................................................................................................................lk 6 - 9 Eksperimendi kavandamine............................................................................................lk 9 - 10 Kokkuvõte......................................................................................................................lk 10 2 Sissejuhatus Aja jooksul on kujunenud välja terve hulk erinevaid uurimismeetodeid. Ükski neist pole
Rimmeld EKSPERIMENT: eetiline käitumine organisatsioonis kohvi tarbimise näitel Uurimisplaan Aine: Uurimismeetodite seminar Tallinn 2018 Sissejuhatus Käesolevas kodutöös avanes meil hea võimalus kasutada eksperimenti. Erinevatest tekkinud eksperimendi ideedest otsustasime valida (eba)eetilise käitumise töökohal ja täpsemalt selle, kui ausalt soetavad inimesed kontoris pakutavat kohvi. Lisaks käsitletakse töös üldistavalt tegureid, mis mõjutavad organisatsioonide ja nendes töötavate inimeste eetilisust. Kohv on enamikes kontorites asendamatu, pakkudes keset tööpäeva vajalikku turgutust ning olles samal ajal oluline sotsiaalne rituaal. See on hea põhjus minna kööki ja kolleegidega vabamas vormis vestelda.
lühiajalist tulu spontaanse suhte näol. I uurimuse hüpotees-alkoholi kasutamisel väheneb nende naiste hulgas,kes kasutasid rasestumisvastaseid pille,sarnaselt meeste hulgas leitule,nende arv,kes kondoomi kasutamise tähtsusele tähelepanu pöörasid(korrelatsiooniline katse).Eksperimentaalse katse puhul oli hüpotees, mille kohaselt joobes inimesed avaldavad enam kavatsust ja soovi kaitsmata seksuaalsele suhtele,kui seda teevad kained inimesed.Neljanda eksperimendi puhul eeldati,et joobes meesterahvaste puhul on need ka valmis enam asuma vahekorda ilma kondomita,kui kained meesterahvad. 4. Kuidas defineerib autor operatsionaalselt muutujad? Millised need on? Mitu taset sellel (neil) on? Miks just nii?? Operatsionaalseks muutujaks oleks inimese keeldumine või omakorda nõustumine seksuaalvahekorraga, mille puhul ei kasutata kontraseptiivi 5. Kas ja kuidas sõltumatut muutujat (muutujaid) varieeritakse? (kas see on
Vale andmeanalüüsi vahendi valimine ei ole kindlasti ainus viga, mis võib eksperimentaalses uuringus ette tulla. Seega sisaldab eksperimentaalne uuring endas mitmeid tahke, millede mõistmine on hädavajalik selle kasutamiseks. 1. Ülevaade seitsmest eksperimentaalmeetodist Eksperimentaalmeetodeid kasutatakse eksperimentaalsetes uuringutes. Viimane termin on samaväärne interventsiooni uuringuga. Seda sorti uuringut iseloomustab plaanitud interventsiooni või eksperimendi teostus grupi katsealuste seas, eesmärgiga hinnata interventsiooni või eksperimendi mõju (Haag 2004). 1.1 Eel- ja järeltestimise e. one-within katsedisain Klassikaline uuringu ülesehitus eksperimentaalses või intervetsiooni uuringus on eel- ja järeltestimise kavand, mis on samuti tuntud kui one-within katsedisain. Selle kavandi kohaselt mõõdetakse gruppi katsealuseid kindla tunnuse alusel enne interventsiooni või eksperimendi teostamist (eeltestimine)
· Raske hinnata seoseid · Raske korrata Vaatluse eelised: · Kasulikud uuringu varases staadiumis - kui pole muud võimalust käitumist uurida · Paindlik, odav · Uuritakse loomulikus olukorras toimuvat käitumist · Võimalus kontrollida laborieksperimentide kehtivust · Introspektsioon-Enesevaatlus-enda tunnete ja mõtete jälgimine Korrelatsiooni eelised: Saame infot seoste olemasolu kohta Korrelatsiooni puudused: Ei näita põhjuslikke seoseid Eksperimendi eesmärk on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine - Põhjuslike seoste leidmiseks - Kasutatakse laboriseadmeid - Mõjustused ja tulemused on mõõdetavad, reaktsioonid registreeritavad. - Juhised ja instruktsioonid - Korratav · Eksperimendi käigus on võimalik täpselt teatud tegureid kontrollida ja teisi muuta. · Uuritakse muutuja toimet nähtusele, seda nimetatakse sõltumatuks muutujaks. · Aset leidvat efekt või muutus sõltuvaks muutujaks.
Asch andis eksperimendis osalevate inimeste esimesele grupile omadussõnad, milleks olid ,,intelligentne", ,,töökas", ,,impulsiivne", ,,kriitiline", ,,põikpäine", ,,kade". Teisele grupile andis ta samad sõnad, aga vastupidises järjekorras, seega ,,kade", ,,põikpäine", ,,kriitiline", ,,impulsiivne", ,,töökas", ,,intelligentne". Veel andis ta mõlemale grupile teistsuguseid omadussõnu ja palus valida välja sõnu, mis käivad selle isiku kohta, keda kirjeldati. Eksperimendi esimesele grupile anti sõnad, mis algasid positiivsete omadussõnadega ja nad otsisid teisest sõnade loetelust ka rohkem positiivseid omadussõnu. Teine grupp, kes said omadussõnad, mille loetelu algas negatiivsete omadussõnadega, valisid teisest loetelust välja rohkem negatiivseid omadussõnu (Hayes, 2002, 69). Kõige tuntum Aschi eksperiment on vastavuse eksperiment. Tema peamine järeldus oli, et grupi mõju võib muuta inimese arvamust, kuigi on olemas ilmsed faktid.
inimesed on võrdsed). Tekib liikumine New Jewellery ja 1985. aastal ilmub Peter Dorneri ja Ralph Turneri samanimeline raamat ,,New Jewellery". Kaasaegne tänapäeva ekspression, tehtud täna, kuid eeldab mineviku ja võõramaise kunsti tundmist. Kaasaegne pidevalt muutuv, kasvav ja paindlik, ei käsitle konkreetset stiili. Kaasaegne ehe on traditsioonide rikkumine (kulla standardist kunstniku standardile, võimekusest ja tehnilisusest eksperimendi poole põgenemine) ja nüüd ei otsusta tellija või ostja, kuidas ehe välja peab nägema1. Kunst või disain? Disaini puhul piiritlevad disaineri eesmärke osaliselt ka teised inimesed tellijad, sest asjad, mida disainer loob, peavad maailmas ka mingisugust praktilist eesmärki täitma. Kunsti puhul see nii ei ole. Kunstnik määrab oma eesmärgid ise, tal on see vabadus, sest kunstnikud ei püüdle oma loominguga mingite praktilise rakenduste poole, vaid püüavad mõjutada publiku
Tudengi kodune keel pole eesti keel. Induktivism: Teadus kui kogemuslikest faktidest tuletatud teadmised 1. Selgita milline on Alan Chalmersi sõnul tavaarusaam faktide ja teaduse seosest. Kas nõustud, et selline arusaam on levinud? Faktide ja teaduse seos seisneb sellel, et teadus põhineb faktidel. Faktid on need väited, mis on eksperimendi käigus kontrollitud või selgeks tehtud. Samuti peavad faktid olema need, mis üldjuhul on järele uuritavad, käega katsutavad ning silmaga nähtavad. Nõustun sellega, et see arusaam on levinud, kun aka meie teada oleva “teaduse” aluseks on eelkõige faktid st eksperementide/vaatluste järgsed järeldused ja selgitused. 2. Selgita, milline on Chalmersi sõnul vastuolu, kui tuletada vaatlusotsustustest nagu
ümbritseva maailma arusaamise vajadus jääb väga suureks. Inimkond on alati arenenud ümbritseva maailmaga harmoonias, on alati seda tundmaõppinud ning alati oli tarvis ühest või teisest sündmusest aru saada. Enne töö algust oli püstitatud hüpotees sellest, et kogemus annab võimalust sügavamalt materjalist aru saada ning samuti tekitab aine vastu huvi. See sai kinnitatud uurimise käigus. Uurimistöö eesmärgiks on näidata eksperimendi rolli loodusnähtuste tundmaõppimises ja nendest arusaamises. Uurimistöö käigus olid püstitatud järgmised ülesanded: Näidata konkreetsete faktide näitel eksperimendi tähtsat rolli füüsikaseaduste avastamises Teha eksperimentide valimik eraldi teemadel õpetaja abistamiseks tundide läbiviimisel Määrata 8. klasside õpilaste suhtumist eksperimenti küsimustiku ja lahtise tunni põhjal
videovaatlus mingi aja või tegevuse sooritamise jooksul, raamatupidamisregistrid jms.) Siia võiks liigitada ka vanade arhiveeritud videosalvestiste läbivaatamised; - Küsitlused , mis jagunevad omakorda mitmeks alaliigiks : suuline küsitlus, iseregistreerumine ja korrespondentsvaatlus. EKSPERIMENT. Eksperiment on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks. Eksperimendi käigus kontrollitakse, kuidas sõltuv muutuja muutub vastavalt sellele, kuidas manipuleeritakse sõltumatu muutujaga (näiteks herilaste toitumise sõltuv muutuja uurimiseks asetatakse tassile tilk suhkruvett sõltumatu muutuja . Kontrollimiseks kasutatakse samasuguseid tasse ilma suhkruta). Eksperiment ehk katse on selline uurimismeetod, mille puhul uurija ise sekkub nähtuse loomulikku olemusse, mõjutades seda uute, uurimise eesmärgile vastavate tingimuste loomise teel
Meetodi olemus Ümberkristallimiseks on vaja saavutada kuumutamisel ja sobiva lahusti järkjärgulisel lisamisel küllastunud lahus. Seejärel lahus jahutatakse aeglaselt, kristallide tekkimist aitab tritureerimine, idustamine, lahuse külmutamine. Kristallide eraldamiseks lahus filtreeritakse, lisandid peaksid jääma lahusesse, kristallid koosnema vaid puhtast ainest. Katseseadme joonis (koos aparatuuri detailide nimetustega) Eksperimendi kirjeldus (tegevus punktide kaupa enne praktilist tööd ja töö käigus lisada detailsem kirjeldus koos omapoolsete tähelepanekutega) · Koostasin aparatuuri, kinnitasin statiivile muhvi abil kahe labaga käpa, muhv vastava avaga ülespool. · Käpaga kinnitasin ümarkolvi, kolvi mitte liiga tugevalt kinni pigistades, kuid ikkagi kindalt. · Kolvi alla asetasin magnetsegajaga elektripliidi.
Ta ei saa usaldada üksnes oma silmi ja kõrvu, eriti kui tunnistust kasutatakse põhjendamaks väidet, mis on tõesti põhjendamist väärt. Viimane tõsiasi aga püstitab uusi küsimusi, mis puudutavad juba tunnistaja teadmiste neid külgi, mis ei põhine vahetul vaatlusel. 2) Allikaks võib vabalt olla mõnest teisest uurimusest leitud vasturääkivus või näiteks avastus, et teises töös väljapakutud hüpoteesi saab kontrollida ühe või teise eksperimendi abil; kõik niisugused avastused on allikad, kuivõrd nad täiendavad meie teadmisi 3) Õilsast suguvõsast pärinevate teadmiste suursugusus, pilastamata teadmised, teadmised, mis saadud kõrgeimalt võimult, kõrgeimalt autoriteedilt, võimaluse korral Jumalalt eneselt need (tihti ebateadlikud) metafüüsilised ideed peituvadki selle küsimuse taga. 4. Oluliste mõistete definitsioonid Kriitiline ratsionalism uurida teiste teooriaid ja oletusi ning kritiseerida enda omasid
arusaadav ning küsida tuleb ühte asja korraga; rohkem vastusevariante; küsimuste järjestus peab olema loogiline; täitmiseks ei ole soovitav planeerida üle 20 min; alati tuleks läbi viia eelküsitlus. Intervjuu on andmekogumismeetod, kus toimub vestlus uurija ja vastaja vahel. Eelised: paindlik, koheselt saab teada vastaja suhtumise Puudused: kulukas, intervjueerija võib mõjutada vastajat 18. Eksperimendi olemus, ülesanded. Eksperimendi muutujad sõltumatu ja sõltuv muutuja, lisamuutujad (näited); eksperimentaal- ja kontrollrühmad (näited), eksperimendi skeem. Eksperiment ehk katse on selline uurimismeetod, mille puhul uurija sekkub aktiivselt nähtuse loomulikku olemusse, mõjutades seda uute, uurimise eesmärgile vastavate tingimuste loomise teel. Eksperimedi ülesandeks on selgitada rakendatavate uute mõjurite ja võtete võrreldavat tulemuslikkust. Eksperimendid
istuma. Vastuvõtja silmad kaetakse poolikute lauatennise pallidega. Vastuvõtja näole suunatakse punane valgus. Kõrvaklappidest lastakse katsealusele white noise'i (tõlkes: "valge müra", sellise heli puhul jaotub võimsus ühtlaselt üle kogu müra spektri ehk müra sisaldab võrdselt igasuguse sagedusega võnkumisi).[6] Valge müra aitab paremini taluda keskendumist takistavat taustamüra. Ganzfeldi eksperimendi üks seanss kestab 30 minutit ning selle käigus üritab üks katsealune talle ette antud pilti oma mõtete kaudu edastada teisele katsealusele. Neid kaht katsealust nimetame edaspidi saatjaks ning vastuvõtjaks. Saatja ning vastuvõtja asuvad eraldatud ruumides ning igasugune kommunikatsioon nende vahel on võimatu. Selle poole tunni jooksul, mil saatja üritab vastuvõtjale mõtteid edastada, näeb vastuvõtja üldjuhul erinevaid
küündida isegi tuhande miljardi Päikese massini. Ketas Päikese ünbruses on kõige rohkearvulisemalt esindatud nn. ketta populatsiooni tähed. Nende keemiline koostis on üpris sarnane Päikese keemilise koostisega. Nende vanus ulatub peaaegu Linnutee vanustest kuni äsjatekkinuteni. Enamik selle allsüsteemi tähti liigub ümber Galaktika keskme peaaegu ringikujulistel orbiitidel. PILDIL: Linnutee tsentraalsed 4 kiloparsekit fotografeerituna infrapunakiirguses DIRBE eksperimendi käigus COBE satelliidult. Kogu foto haarab taevas poolsfääri keskmega Linnutee tsentris . Ketta punakas värvus on tingitud seal leiduvast tolmust ning ketta keskosas olev valkjas paksend on mõhn. Halo Halo populatsiooni tähed on koondunud ligikaudu sfäärilisse allsüsteemi ümber Galaktika keskme. Päikese ümbruses moodustavad nad vaid umbes 0.2% siinsest tähtede üldarvust. Oma vanuselt on halo tähed vanimad Galaktikas. Mõhn Galaktika tsentri ümbruses on ära tuntav veel nn
küündida isegi tuhande miljardi Päikese massini. Ketas Päikese ünbruses on kõige rohkearvulisemalt esindatud nn. ketta populatsiooni tähed. Nende keemiline koostis on üpris sarnane Päikese keemilise koostisega. Nende vanus ulatub peaaegu Linnutee vanustest kuni äsjatekkinuteni. Enamik selle allsüsteemi tähti liigub ümber Galaktika keskme peaaegu ringikujulistel orbiitidel. PILDIL: Linnutee tsentraalsed 4 kiloparsekit fotografeerituna infrapunakiirguses DIRBE eksperimendi käigus COBE satelliidult. Kogu foto haarab taevas poolsfääri keskmega Linnutee tsentris . Ketta punakas värvus on tingitud seal leiduvast tolmust ning ketta keskosas olev valkjas paksend on mõhn. Halo Halo populatsiooni tähed on koondunud ligikaudu sfäärilisse allsüsteemi ümber Galaktika keskme. Päikese ümbruses moodustavad nad vaid umbes 0.2% siinsest tähtede üldarvust. Oma vanuselt on halo tähed vanimad Galaktikas. Mõhn Galaktika tsentri ümbruses on ära tuntav veel nn
· Kerged ja rasked küsimused läbisegi · Kui vassib mine edasi ja tule hiljem tagasi Valim on juhumeetod, suvaliselt valitud objektid(telefoniintervjuu grupid), tunnused peavad olema varem fikseeritud, tuleb vahendada lisamuutujaid(ei arvestada eriti nõrku ja väga tugevaid). Kvalitatiivsete meetodite ja statistika omavaheline seos või seosetus Mis on sotsiogramm ja kuidas seda vormistada? 2.rühm Argisotsioloogia on analüüsioskus. Paarivõrdlusmeetod on... Eksperimendi võimalikud vead on: · Õige hüpotees, halb töö · Tahtlikud ja tahtmatud vead · Juhuslikud ja süstematilised · Vea mõju oleneb objektide hulgast Mis on reiting ja kuidas seda uurida/vormistada? Ankeet võeti kasutusele 19. sajandi lõpus. Kvantitatiivne meetod. Fookusgrupi intervjuu trumbid ja puudused võrreldes süvaintervjuuga · Kerge analüüsida · Raske juhtida · Vastastikku mõjutavad · Raske leida ühist aega
digitaalmuundurid. ● Suudab satelliidi asendit Päikese suhtes määrata 4 kaarekraadise täpsusega, umbes 10 korda sekundis. ESTCube-1 alamsüsteemid Kaamera alamsüsteem (lühend CAM) ● Värvilise CMOS-sensoriga kaamera, mis võimaldab teha VGA-lahutusega RAW-formaadis pilte. ● Kasutatakse 680x480 piksliga CMOS-sensorit ja 4,4 mm fookuskaugusega objektiivi suhtelise avaga 1,9. ● Pardakaamera võimaldab teha pilte Maast ning eksperimendi kulgemisest, analüüsida pilte mõningal määral ka pardal ning vajadusel koostada suure dünaamilise ulatusega pilte. ESTCube-1 alamsüsteemid Eksperimendi alamsüsteem (lühend PL) ● Paikneb satelliidis mitmes kohas. ● Eksperimendiks vajalik mehaaniliste seadmete komplekt asub satelliidi keskmises sektsioonis ja koosneb ultrahelimootorist, millele on kinnitatud pool päikesepurje traadiga, traadi otsas olevast raskusest ning neid kõiki koos hoidvast ümbrisest.
BoBo- nuku eksperiment Johanna Ebber LIIK JA MEETOD • Uurimuse liik on eksperimentaalne. • Uurimismeetodiks on samuti eksperimentaalne. MIDA UURITAKSE? • Kas ja kuidas mõjutab laste käitumist Bobo- nuku suhtes agressiivselt või mitteagressiivselt käituva täiskasvanu jälgimine VALIM • Esimese Bobo- nuku eksperimendi viis Bandura koos kolleegidega läbi 1961. aastal. • Kõige noorem katses osalenu oli 37 kuud vana ja vanim 69 kuu vanune. • Keskmine vanus oli 52 kuud. • Kokku osales katses 72 last. JÄRELDUSED • Agressiivset käitumist jälginud lapsed väljendasid teistest enam nii verbaalset kui ka füüsilist vägivalda, mis sarnanes eelnevalt täiskasvanute poolt näidatule. • Poisid kasutasid füüsilist vägivalda enam. KASUTATUD ALLIKAD • https://et.wikipedia
erisusi nende kahe meetodi vahel, seejuures näib võrdlev analüüs olevat teisest üle. Esiteks, ei ole statistiline meetod kombineeritav. Teiseks, selgitavad võrdleva uuringu rakendused uuritava nähtuse igat juhtumit. Kolmandaks, ei pea võrdleva analüüsi puhul juhtumid olema võetud defineeritud populatsioonist, et saada usaldusväärne tulemus. Viimaseks, on võrdleva uuringu puhul oluline minna süviti juhtumite sisse, et saada täielikku ülevaadet. 3.3 Eksperiment Eksperimendi eesmärk on Saunders et al (2009, 142) sõnul uurida põhjuslikke linke: kuidas üks muutus mõjutab teisi muutujaid. Laialt kasutatakse seda loodusteadustes ning psühhooloogias. Kuna eksperimente viiakse tihti läbi laborites, siis annab see uurijatele kontrolli tegevuse üle valim, keskkond jm. Kontroll annab protsessile tugeva sisemise valiidsuse. Sellise lähenemise puhul jääb aga puudu välisest valiidsusest, sest tegeliku eluga suhestumine võib jääda madalale tasemele. Viimase
järelejäänud osast enamik neeldub juba atmosfääri ülakihtides ja maapinnani jõuab üksnes tühine murdosa. Seega ei ole kasu kosmiliste kiirte otsimisest maa peal. Kõige targem on teha seda Maa atmosfääri kõrgemates sfäärides, kus Maa mõjutused ei ole nii suured. Selliseid mõõtmisi on tehtud spetsiaalsete satelliitide ja õhupallidega, mis suudavad püsida kindlatel laiuskaraadidel piisavalt kaua. 2008. aasta novembris avaldati kahe kosmiliste kiirte mõõtmise eksperimendi, PAMELA ja ATICu tulemused. PAMELA on spetsiaalne satelliit, mis mõõdab kosmilisi kiiri avakosmoses. Nime ATIC kandis õhupallieksperiment, mis tegi mõõtmisi Antarktika kohal hõljudes. Kokkusattumusena avaldasid mõlemad töörühmad oma eksperimendi tulemused maailma mainekamas teadusajakirjas Nature üksnes mõnenädalase vahega. Uudised ise väärivad väga tõsist tähelepanu. Nimelt näitasid
Kromosoommutatsiooniga võib mõni kromosoomlõik kaduma minna või mitmekordistuda. Muutuda võib ka geenide kromosoomisisene järjestus või asukoht. Genoommutatsioonid on homoloogiliste kromosoomide arvu muutused. ( Downi sündroom) Mutatsioone kutsuvad esile mitmesugused organismisisesed ja väliskeskkonna tegurid. Spontaansed mutatsioonid organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioonid Indutseeritud mutatsioon eksperimendi käigus kunstlikult esile kutsutud mutatsioon Mutatsioone tekitavaid tegureid nimetatakse mutageenideks. Modifikatsiooniline muutlikkus (mittepärilik muutlikkus) keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine. Mutatsioon Modifikatsioon 1.Pärandub 1.Ei pärandu järglastele 2. Keskkonnast 2.Geenidest tingitud tingitud
Geenifond Liigi v populatsiooni kõigi geenide ja nende alleelide kogum. Geenmutatsioon Väike muutus DNA nukleotiidses järjestuses. Geneetiline muutlikkus Erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Generatiivne mutatsioon Hulkrakse organismi sugurakkudes tekkiv ja järgmistele põlvkondadele edasi kanduv mutatsioon. Genoommutatsioon Homoloogiliste kromosoomide arvu muutus. Indutseeritud mutatsioon Eksperimendi käigus esile kutsutud mutatsioon. Kaksikute meetod Viis uurida geneetilise ja modifikatsioonilise muutlikuse vahekorda tunnuste varieerumises inimese juures. Kantserogeen Tegur, mis kutsub esile vähktõve tekke. Kombinatiivne muutlikkus Muutlikkus, mis seisneb vanemate geelialleelide ümberkombineerumises järglaste genotüüpideks. Kromosoommutatsioon Kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutus. Modifikatsiooniline muutlikkus Keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine
Katsete tegemiseks vajalikud vahendid jne Osata etteantud etapi (nt tulemused või probleem) alusel tuletada teiste etappide sisu. Nt nr 1: Kalade uuringu tulemusena saad alljärgnev tulpdiagramm. Sõnastage antud uuringu probleem ning tehke tulemuste alusel kaks erinevat järeldust. Emakalade muna rakkude arv emasarjas sõltub emakala suurusest. Mida suuremaks kasvab emakala seda suurem on ta muna rakkude hulk Nt nr 2: Eksperimendi tulemusena saadi pärmseene populatsiooni kohta alljärgnevad graafikud. Sõnastage antud uuringu hüpotees ning tehke tulemuste alusel kaks erinevat järeldust. Millised tingimused pidi eksperimendis jätma samaks? Pärast 25dat tundi lõppeb massiline pärmseene populatsiooni kasvanemine. Pärast 25dat tundi kasvab pärmseene populatsioon minimaalselt, võrrledes 25 eelneva tunniga.
Intervjuu süvendatud küsitlus Eelised küsimusi saab vajadusel muuta, probleemi põhjalikumalt süveneda. Puudused ajamahukas, sõltuvus intervjueerijast. Hüpoteeside kontrollimise meetodid eksperiment Meetod, kus uurija kontrollib kõiki muutujaid peale uuritava(te) inimestega läbi viidavates eksperimentides on see võimatu. Seetõttu võrreldakse eksperimentides kahte gruppi: eksperimentgruppi ja kontrollgruppi. Eksperimendi eelised: Uuritakse ainult ühte muutujat, seega on eksperimendis näidatud muutus kindlasti uuritavast nähtusest põhjustatud. Viiakse tihti läbi kunstlikes tingimustes. Hüpoteeside kontrollimise meetodid eksperiment Eksperimendi puudused on: Eksperimendis osalejad muudavad oma käitumist vastavalt sellele, mida nad arvavad, et neilt oodatakse. Eetilised probleemid Platseebo efekt Eksperimentaatori mõju Hüpoteeside kontrollimise meetodid teised olulised
Ta pidi elu lõpuni jääma inkvisitsiooni valve alla. Oma villas Arcteris jätkas ta astronoomilisi vaatlusi (avastas 1637 Kuu liberatsiooni), kuni jäi täielikult pimedaks aastal 1637. 1638 ilmus Hollandis tema teos " Arutlused ja matemaatilised tõestused kahe uue teadusharu kohta". Galilei võitles Aristotelese dogmatiseeritud filosoofia vastu ; ta pidas tunnetuse tähtsaimaks allikaks meelelist kogemust ja allutas eksperimendi rangele matemaatilisele kontrollile.Galilei proovis ka valguse kiirust mõõta. Galilei ehitas termomeetri. Ta tegi joonistusi erinevatest leiutistest, nagu näiteks küünal ja peegel valguse peegeldamiseks maja sees. Ta suri 8. jaanuaril aastal 1642.
Uurimuse usaldusväärsus Väine valiidus (kehtivus ulatus) Instrumendi usaldusväärsus: valiidsus, reliaablus, täpsus UURIMISMEETODI Vaatlus Loomulik vaatlus Varjatud vaatlus Osalev vaatlus Enesevaatlus (introspektsioon) Tegevuspaiga/keskkonna vaatlus Vaatluse tugevad ja nõrgad küljed Eksperiment Muutujad Sõltuvad muutujad Sõltumatud muutujad Laboratoorne eksperiment Välieksperimentt Eksperimendi tugevad ja nõrgad lüljed INTERVJUU Struktureeritud intervjuu Struktureerimata intervjuu Intervjuu tugevad ja närgad küljed. Kirjalik küsitlus Standardiseeritud ja standardiseerimata küsimustikud Avatud ja kinnised küsimused Küsimuste sõnastus terminid, lühidus, selgus Üsimuste järjekord Testid Võimekustestid Isiksusetestid Objektiivtestid Projektiivtestid Innangutestid
vaba uurija isiklikest väärtushinnangutest. Ei võeta vastutust selle eest, kuidas tulemusi võidakse rakendada. Nt vaeste uurimini võib viia selleni, et poliitikud kärbivad sots.abiprogramme. Siit ka küsimus, kad on võimalik teha head ja luua head sotsioloogiat? Finantseerimisallikad: finantseerijad mõjutavad seda, mida uuritakse ja kuidas uurimustulemusi kasutatakse. Pettus: kõige ilmsem on see sellistes uuringutes, kus on tähtis, et uuritavad poleks teadlikud uuringu eesmärkidest. Eksperimendi eetika: kõik eskperimendid on seotud inimestega manipuleerimisega. Inimesi pannakse uurijate poolt loodud olukordadesse. 1 Dilemma on ka selle ees, kui palju peaksid uurijad eksperimendis osalejatele sisu seletama selleks, et saada nõusolekut osalemiseks ja samas garanteerida uurimistulemuste usaldusväärsust. Osadel uuringutel makstakse osalejal, seega nad käituvad nii nagu läbiviija neilt ootab
040737 IASB Tallinn 2008 1. Mudeli lähteandmed - pendli nurk [rad] 0.2 rad x käru asend M käru mass [kg] m pendli mass [kg] kaugus pendli raskuskeskmeni [m] g raskuskiirendus [m/s2] F liikumise jõud (mudeli sisend) B= G X0 A olekumaatriks, B sisendmaatriks, G häiringu ülekandemaatriks, X0 olekuvektor 2. Vormistatud eksperimendi lühiselgitus Eksperimendi eesmärk on tasakaalustada käru peal asetsevat pöördpendlit, samal ajal käru mingist asendist teise liigutades. Maksimaalne lubatud pendli kõrvalekalle ei tohi ületada 0,2rad; maksimaalne juhttoime 40V. Lubatud viga ei tohi ületada 5% Xs valitud seadesuurus, XS Seekord kasutatakse süsteemi juhtimiseks järgivsüsteemi integraalse regulaatoriga. Kuna süsteemil endal integraalseid omadusi pole, kasutatakse abimuutujat Z. U=KX Kr Z , Z =YS-Y=Y S-CX
satelliit, mis on viidud Maa orbiidilile tehiskaaslaseks. Projekti eesmärk algselt oli arendada tudengite teadmisi kosmoloogia valdkonnas, kuid nüüdseks on sellest kasvanud kaugem eesmärk kõrgtehnoloogilise tööstuse arendamine, ekspertide koolitamine ning kogu avalikkuse harimine kosmoseteaduses. Projekt on Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Lennuakadeemia ja Eesti Maaülikooli tudengite rahvusvaheline koostöö. Satelliidil tehtava eksperimendi loomist koordineeris Soome Meteoroloogia Instituut. Satelliit saadeti Maa orbiidile 7. mail 2013. Praeguseks on ta seal lennanud juba üle 500 päeva. ESTCube-1 orbiidi kõrgus maapinnast on ca 650 kilomeetrit, satelliit lendab mööda orbiiti kiirusega umbes 7,46 km/s. Projekti peamine eesmärk on testida kümnemeetrise juhtme väljalaskmist, mis on osaks elektrilise päikesepurje arendamise juures. Mõõta sellele mõjuvat jõudu nind pildistada väljalastud juhet
valitsuse statistika, valitsuse teadaanded, kauplemise statistikad, ajakirjanduse poolt läbiviidud uuringud, turu-uuringute firma poolt avaldatud informatsioon. Sageli nimetatakse teiseste andmete kogumist, kas “kirjutuslaua-“ või “raamatukogu uuringuks” (Oliver). Tihti saab probleemile leida lahenduse, kui uuritakse ainult teiseseid andmeid. Esmaseid andmeid kogutakse spetsiaalselt käesoleva probleemi lahendamiseks. See on uus, originaalne info, mida saadakse küsitluse, vaatluse, eksperimendi või mõne muu meetodiga (Vihalem 2001). Sellest lähtudes saab öelda, et esmaste andmete kogumiseks tuleb aega ja raha rohkem kulutada kui teisesele uuringule. Seega, kui firmas on otsustatud, et vajatakse firma välist informatsiooni tuleb järgnevalt otsustada, kas vajalikku informatsioni saab teisesest uuringust või tuleb informatsiooni vajaduse rahuldamiseks korraldada esmane uuring. Enne esmase uuringu kasuks otsustamist, tuleks hoolikalt läbi uurida teisesed andmed ja kui sealt
NB! Reliaablus (usaldusväärsus) ei ole testi, skaala omadus nagu mõnikord õpikutes kirjutatakse, vaid testi omadus teatud populatsioonis ja isegi valimis. Reliaablus on kontekstipõhine. Valiidsus näitab, kas mõõdetakse ikka seda omadust mida tahetakse. Valiidsus määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada valiidne. Näiteks, kui IQ test korreleerub tuntud valiidse OQ testiga, siis on valiidne. Eksperimendi eesmärk Manipuleerimine ja mõõtmine. Sõltumatu ja sõltuv muutuja. Mõju mõõtmine. Segav muutuja. Eksperimentaal ja kontrollgrupp. Näit., uuritaks une mõju õppimisele. Exp. ei maga, kontrollgrupi liikmed magavad. Gruppidesse satuvad juhuslikult ehk vanus, sugu, võimekus, jne on ühesugused. Aschi ja Milgrami eksperimendi eesmärgid Aschi konformismi eksperiment läbi eksperimendi, kus palus grupil kooliõpilastel vastata mõnele lihtsale küsimusele enamus vastas õigesti
Elulugu - haridustee · Esmase hariduse andis isa ise · Vallombrosa kloostrikool 1575 · Pisa Ülikool meditsiin 1581 · Pisa Ülikool matemaatika 1583 Elulugu iseseisev elu · Matemaatika ja loodusteaduste eraõpetaja · Esimene iseseisev teaduslik uurimus 1586 · Tema loodusfilosoofia levimine · Pisa Ülikooli matemaatikaprofessor 1589 Elulugu Pisa periood 1589-1591 · Legend Pisa tornist raskuste alla viskamise kohta · Pisa torni eksperimendi toimumine 1612 Elulugu Padova periood 1592- 1610 · Galileo määrati Padova Ülikooli professoriks 1592 · Supernoova ilmumine ja aristotelliku taeva täiuslikkuse doktriini ründamine 1604 Elulugu - lapsed · Veneetsiast pärit Maria Gamba · Kaks tütart ja poeg · Tütred pühitseti nunnadeks 1613 · Poeg kuulutati Galilei pojaks ja pärijaks · Poeg arendas edasi isa leiutisi, sh pendelkella Elulugu taas Frienzes
. Psühhiaater-tegeleb psüühika patoloogiaga(häire, kõrvalekalle normist) Psühholoogia uurimismeetodid. 1.Eksperiment-tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine ja kõrvalnähtuste isoleerimine. Eesmärk-hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Psühholoogiline eksperiment *laboratoorne eksperiment-eesmärk modelleerida psüühilise tegevuse mõnda külge, *loomulik eksperiment-toimub loomulikes tingimustes. Psühholoogia eksperimendi tüüpmudelid * kontrollgrupi meetod(A võrdlus B-ga) 2.Vaatlus- tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu. Vaatluse läbiviija on passiivne ja ei sekku. Kirjeldavad, korrelatiivsed, *juhuvaatlus, püsivaatlus, enesevaatlus, tunniajaline, ööpäevaringne vaatlus jne.3.Vestlus. 4.Intervjuu *struktureeritud *mittestruktureeritud .5.Küsitlus. 6.Hinnangute leht. 7.Testi meetod. Testi tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud normide põhjal.=kliendi rahulolu=.
suurusega(Fe): Fe= kl . 4. Kuidas nimetatakse uurimisalust sõltuvust ja millise kujuga on selle sõltuvuse graafik? Hooke´i seaduseks- kehas tekkiv elastusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega(Fe): Fe= kl Graafik on kõverjoon ülesse poole tõmmatud. 5. Kuidas saaks seda seadust kasutades määrata kummipaela jäikust? Mida raskem on kummi otsas olev ese seda rohkem kumm venib. Eksperimendi ettevalmistamine Venitame kummipaela riputades selle otsa raskuse. Kui tekib tasakaal on elastsusjõud võrdne rippuvale kehale mõjuva raskusjõuga. Raskuseks on kilekott veega (1 ml=1g). Seome kilekotti kummipaela otsa ja sõlme lähedale kinnitame nööpnõelast osuti. Teine kummipaela ots on kinni seotud ukselingi külge. Kleeplindi abil paneme uksele pabeririba, millele märgime pliiatsiga nööpnõelast osuti näite. Nr. m (kg) F (N) l (m)
Osakeste detektorid Enelin Paas 12c · Osakeste detektor on hiiglaslik ehitus, mis koosneb kümnetest eri tüüpi detektoritest. Detektorid võimaldavad osakeste trajektoore näha, pildistada ja mõõta. Fotoplaat Fotoemulsioonmeetod oli põhiline 1970-tel aastatel; temaga on tehtud enamus suuri avastusi. Kambrit täidab kiirgustundlikke hõbedaühendeid (AgCl, AgJ jt.) sisaldavate plaatide pakk. Pärast eksperimendi lõppu ilmutatakse- kinnitatakse neid plaate nagu tavalisi fotosid; osakestest jäävad tumedad jäljed, mida saab mikroskoobi all vaadelda ja mõõta. Fotoplaadi optilised osad... Kolme fotoplaadi kokkupanek · http://www.youtube.com/watch?v=kgIJVkfNykg Udukamber · Udukamber (leiutas C. Wilson 1912.a., kõige "teenekam" registraator) kujutab endast veeauruga täidetud ruumi. Kui kambris rõhku
vurrukrüptideks. Minevikus aitasid vurrud delfiinidel orienteeruda, nagu teevad seda kassid. Intensiivne verevarustuse tõttu eralduv soojusjälg näitas aga, et augukesed ei ole ka tänapäeval kasutud. Mõned aastad hiljem loomulikku surma surnud delfiini lahkamine kinnitas, et tegu oli tõepoolest tajuorganitega. Võrdlus haide ning nokkloomade sarnaste augukestega viis teadlased mõttele, et tegu võib olla elektroretseptoritega. Idee tõestamiseks ning uue eksperimendi läbiviimiseks pidid Hanke töörühma liikmed uue Paco nime kandva delfiini esmalt välja õpetama. Paco õpetati oma pead silmuses hoidma, mis paiknes kahest elektroodist fikseeritud kaugusel. Viimased tekitasid väikese elektrivälja, mille tugevus oli ligikaudu võrdne kalade poolt tekitavaga. Delfiin treeniti silmusest välja ujuma, kui ta elektrivälja tajus ning paigale jääma, kui elektroodid välja lülitatud on. Selgus, et Paco suutis tajuda ükskõik kui tugevat elektrivälja
loomine ning tagasisidestamine. Näiteks võib siinkohal tuua katse, kus lapsele näidati loomi ning esialgu ei tundnud ta mingisugust kartust nende ees, kuid kui teda hakati hirmutama valge roti ning valju häälega, tekkis temas hiljem ka teiste sarnaste loomade ja värvide suhtes paanika. Niisiis on võimalik antud teooria puhul viia läbi katseid ning kontrollida väiteid, sest ka eelneva näite puhul saab kinnitada, et emotsioone on võimalik tekitada ning muuta, mis oli antud eksperimendi eesmärgiks. Samuti pakub antud teooria võimalusi käitumise muutmiseks ning arengu toetamiseks. Kui last harjutada taaskord loomade keskis olema, võib mõne aja jooksul ta hirm kaduda ning toimub taaskord muutus käitumises ning arengus. Areng toimub siis, kui õpitakse midagi uut, harjutakse millegagi või eristatakse head ja halba, mida õppimise teooria toetab ja selgitab. Teadmiste kujunemise teooria keskendub sellele, et inimesed arenevad staadiumite kaupa.
turbiine ja selle ülesandega saab hakkama aurumasin mis on juba läbi teinud tohutu arengu. 60 aastat peale elektromagnetismi avastamist ehitatakse esimene elektrijõujaam, sellega on elektromagnetism ja termodünaamika teineteist leidnud. Elektrijõujaamad ja telegraafikaablid moodustavad võrgustiku mida võib nimetada mineviku internetiks. Soti füüsik James Maxwell võtab 1865 aastal rohkem kui 40 aasta jooksul elektromagnetismi alal tehtud eksperimendi kokku vaid neljas võrrandis. Tema võrrandid tõestavad tihedat seost elektri- ja magnetvälja vahel. Eeter osutub kuumaks õhuks- Maxwelli võrrandite põhjal on võimalik välja arvutada eetri kiiruse. Ta eeldab ,et kogu universumit täidab eeter. Kaks füüsikut üritavad seda tõestada, kuid selleks on vaja valguskiiruse mõõtmeid mida nad ei suuda leida. Seda aga parandab Einstein oma relatiivsusteooriaga. Tänapäeva füüsika umbes 1900-2000 Aatomist Universumini
sageli matemaatilisi ja statistilisi võtteid, mida omakorda loetakse iseseisvaks meetodiks. MODELLEERIMISE MEETOD – Riigiõiguse nähtusi uuritakse sel teel, püütakse luua uuritavast objektist töötavat mudelit. Kujundada see objekt ideaalses või materiaalses vormis. Kasutatakse palju kriminalistikas. Saab teha ka materiaalse mudeli. Nt sissemurdmisriista jälje järgi saab kindlaks teha, mis riist see on. SOTSIAALSE EKSPERIMENDI MEETOD – nt võetakse eksperimendi käigus vastu seadus vms. Nt ilma piletita sõidu eest trahv maha laskmine. FORMALISEERIMISE MEETOD – Kogu õigusliku informatsiooni välja töötamine ja kasutamine toetub sellele meetodile. Me ei näe ühtegi õigusnormi, me loeme, et see on õigusnorm. Ta on formaliseeritud kujul. Nt riigiorgan – on samuti formaliseeritud kujul. Juriidiline isik – on formaliseeritud kujul.
Seniks jääb reaktor poolel võimsusel (700 MWh) tööle. 25. aprillil kell 23.10: Kievenergo operaatori loal hakatakse reaktori võimsust vähendama. 26. aprillil kell 0.35: katse läheb plaanipäraselt. Peainseneri asetäitja saab juhtruumi jõudes teate, et võimsus kukkus järsult, 30 MW võrra; hetkevõimsus on 5070. Vahetusvanem soovitab tõsta võimsust 200 megavatini, peainseneri asetäitja nõustub. 0.43: eksperimendi tarvis blokeeritakse avariisüsteem. 1.03: vastavalt katse programmile käivitatud veepumbad 7 ja 8. Reaktori võimsus on 200 MW, kõik näitajad normis. 1.23:04 algab eksperimendi põhiosa turbiini käitumine tühikäigupööretel. Puldiruumis on kõik rahulik. Vahetusülem viipab käega avariinupu poole, millega reaktorit peatatakse nii tava- kui ka hädaolukorras. 1.23:40 on fikseeritud avariinupu A3-5 vajutus, grafiitvarred (187 tükki) laskuvad reaktori
I väide: Enamik me arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. Argument: Autor viitab igasugustele muudele allikatele, näiteks nagu „The Times“, et kust nemad ammutavad oma teadmised? II väide: Allikaid võib olla mitmeid, aga kindel ei või olla üheski - puudub kindel autoriteet. Argument: Allikaks võib vabalt olla mõnest teisest uurimusest leitud vasturääkivus või näiteks avastus, et teises töös väljapakutud hüpoteesi saab kontrollida ühe või teise eksperimendi abil III väide: Tunnetusteooria traditsioonilised süsteemid tulenevad “jah”- ja “ei”-vastustest küsimustele teadmiste allikate kohta Argument: Neid võiks võrrelda poliitikateooria traditsioonilise küsimusega “Kes peaks valitsema?”, mis eeldab autoritaarset vastust nagu “parim” või “targim” või “rahvas” või “enamik”. IV väide: Kui vaid otsida, võib muidu valena ümberlükatavas filosoofilises teoorias leida õigeid ideid, mis väärivad tallelepanemist.
Väljavõtted on AS Tallinna Sadama 2007-2010 a aruannetest tuhandetes eurodes. Vaatluse (5) eesmärk: Selgitada välja olulised suhtarvud varade, kohustuste ning kasumitekke kohta. Leida keskmised. Iseloomustada andmeid diagrammidel ehk (6) arvjoontel. Näited (7) visuaalse vaatluse kohta laiemalt: vaatlus on üldiselt vaatlus, mille puhul vaatleja registreerib nähtavaid asju oma silmadega. Näiteks saab loendada autosid ja inimesi. (8) Eksperimendi kohta: eksperiment on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks. Eksperimendi käigus kontrollitakse, kuidas sõltuv muutuja muutub vastavalt sellele, kuidas manipuleeritakse sõltumatu muutujaga. Näiteks füüsikalised ja keemilised eksperimendid/katsed. (9) Tööpäeva pildistamise kohta: objekti vaadeldakse n-ö kaugemalt, mittenähtavalt objektile endale