järgmisesse Hubi. Need hoiavad kokku kulusid ja muudavad lennutranspordi kombineerituks. Nimeta euroopa suurimad HUBe. CDG, AMS, FRA,LHR, LUX Nimeta Eestiga seotud regioonilisi HUBe. HEL, ARN, CHP, Ekspedeerija garanteerib lennufirmale: a)korrektsed saadetise andmed (kaal, mõõdud) b) saadetis on füüsiliselt lennutranspordiks sobilik ja markeeritud c) saatedokumendid on valmistatud korrektselt ja reeglite päraselt d) teenuste eest tasumise (isegi kui Saatja ei tasu ekspedeerijale) Muuhulgas oskab ekspedeerija: · Lugeda lennugraafikuid · Töötada TACT ruels kogumikuga · Tunda lennukite võtmenäitajad ja lugeda tehnikat tutvustavat materjali Nimeta põhilisi konvensioone lennutranspordis. · Warssaw Convention 1929 · Hague Protocol 1955 · Montreal Protocol 1975 · Montreal Convention 1999 Nimeta kaks põhilisemat võimalust lugeda lennugraafikuid. · OAG · Lennufirma enda publitseeritud graafik Mis on OAG?
üks jääb kauba saatjale, üks saajale ja kolmas vedajale. MAISMAATRANSPORDI DOKUMENDID(2) Raudteetranspordi saateleht Rail- Waybill Saatelehel on raudteetranspordis põhidokumendi roll analoogiliselt CMR saatelehega maanteel. Kui transaktsioonile kohaldub CIM konventsioon, siis kasutatakse CIM saatelehte (CIM Consignment Note). Tavaliselt tehakse 6 koopiat. SERTIFIKAADID(1) Garantiikiri Letter of Indemnity On dokument, mille võib esitada ekspedeerijale juhul, kui kõik orginaalkonossomendid on teatud põhjustel kadunud või viibivad transpordil. Garantiikirja üleandmisega vabastab kaupade saaja ekspedeerija vastutusest kaupadele ilma, et oleks üle antud konossoment. Päritolu sertifikaat Certificate of Origin Sertifikaat seostab kauba olemuse, koguse ja väärtuse tema valmistamiskohaga. SERTIFIKAADID(2) Sanitaarsertifikaat - Health Certificate On nõutud toidu või põllumajandussaaduste puhul.
Tarne- ja maksetingimused (Incoterms, Combiterms, puhtad (s.o sularahas) ja dokumendi- (nt akreditiivid) maksed) Kindlustustingimused 62 31 Ekspedeerimisleping Võlaõigusseaduses (1) · Ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. · Kohustus korraldada veose vedamine hõlmab eelkõige: 1) sõiduki ja veotee määramist; 2) vedaja valikut; 3) vedamiseks vajalike veo-, lao- ja ekspedeerimislepingute sõlmimist ning nende lepingute täitmiseks vajaliku teabe ja juhendite andmist; 4) saatja kahju hüvitamise nõuete tagamist. · Ekspedeerija võib võtta lepinguga endale muude vedamisega seonduvate kohustuste täitmise nagu veose kindlustamine,
h. § 861. Ekspedeerija vastutus i. § 862. Nõuete aegumine j. § 863. Pandiõigus k. § 864. Järgnev ekspedeerija l. § 865. Sätete kohustuslikkus 18. Saatja ning ekspedeerija õigused ja kohustused Saatja Saatja peab veose vajaduse korral pakkima ja tähistama ning andma ekspedeerija käsutusse dokumendid ja kogu teabe, mida ekspedeerija vajab oma kohustuste täitmiseks. Ohtliku veose vedamise korral peab saatja ekspedeerijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama ohu täpsest laadist ja kui see on mõistlik, siis ka rakendamisele kuuluvatest ettevaatusabinõudest. Saatja peab ekspedeerijale hüvitama kahju ja kulud, mis on põhjustatud: a. veose ebapiisavast pakkimisest või tähistamisest; b. veose ohtlikkusest teatamata jätmisest, samuti valest või puudulikust teatamisest; c. veosega seotud ametlike toimingute korraldamiseks vajaliku teabe puudumisest,
Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Hoiulepinguga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. 1.9 Väärtpaberid Antud osa koosneb peatükkidest, kus on kirjutatud väärtpaberitest, vekslitest ja tsekkidest. Väärtpaber on iga dokument, millega on seotud mingi varaline õigus selliselt, et seda ei ole võimalik dokumendist eraldi teostada. Seadusega sätestatud juhtudel loetakse
TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE (ETV4130). II KONTROLLTÖÖ (07.04.2016 kell 9.50 ruumis U03-103) TEEMAD KORDAMISEKS Kontrolltöö põhineb loengutel 4 kuni 7 1. Maanteekaubaveod (vt loeng IV) i. Mida püüavad ekspedeerijad-vedajad maksimeerida ja mida minimeerida? Maksimeerida üritatakse koorma täiteastet ja minimeerida tühisõite. ii. Mis oleks ekspedeerijale-vedajale kasumlikum – konsolideerida ühte koormasse palju erinevate klientide väikesaadetisi või saada tellimus täiskoorma veoks? Kasulikum oleks konsolideerida ühte koormasse palju erinevate klientide väikesaadetisi. 2. Lennu- ja merekauba veod (vt loeng V) o Arvestuslik kaal lennu- ja merevedudel Arvestuslik kaal 1m3 = 167 kg õhuvedude ja 1 m3 = 1000 kg merevedude puhul
- piiratud vastutus - lühikesed reklamatsioonide esitamise tähtaeg - lühikesed aegumistähtajad - vastutust välistavate piirangute olemasolu 43. Mis vahe on veo- ja ekspedeerimislepingul? Kaubaveolepingu puhul peab üks isik vedama teise isiku vallasasja sihtkohta ja andma selle üle kolmandale isikule ning saatja kohustub maksma selle eest tasu. Ekspedeerimislepingu puhul kohustub üks isik aga korraldama kogu veo teise isiku arvel, saatja kohustub maksma tasu ekspedeerijale. 44. Mis vahe on CIM ja SMGS konventsioonil? Erinevalt CIM-st lubab SMGS veolepingu muuta nii saatjal kui saajal. Selleks peab saaja esitama lisas 17 ettenähtud avalduse koos saatekirjaga 3. eksemplaris. 45. Mis vahe on Haagi-Visby ja Hamburgi reeglitel? Hamburgi reegel rakendab karmima vedajavastutuse, kui Haagi-Visby. 46. Millal loetakse Viini konventsiooni ja Võlaõigusseaduse järgi leping sõlmituks?
– ostjad ei pruugigi aktsepteerida teistsuguseid makseviise. • Puudused: – müüja suur risk, mida on raske kaitsetingimustega maandada.clean payments) ii. Lunatasu, selle eelised ja puudused 9 • Ekspedeerija või vedaja tasuline lisateenus müüjale (eksportijale), kus ta võtab endale kohustuse enne kauba üleandmist veenduda, et kauba eest on tasutud (vt maksetähtajad – kohemakse). • Eksportija annab sellisel juhul ekspedeerijale (vedajale) kirjaliku korralduse ehk ekspordi ekspedeerimise korralduse. • Ekspedeerija või vedaja annavad kauba üle ostjale kas sularaha või tagastamatu maksekorralduse (irrevocable bank transfer) vastu. Sularaha võib riskide vähendamiseks olla asendatud ka tšekiga (vt eelmine loeng). • Eelised: – sobiv kasutamiseks juhul, kui ostja tausta ja tema majanduslikku seisu ei ole võimalik kontrollida; – senised kogemused ostjaga ei ole maksedistsipliini osas positiivsed;
tehingute konfidentsiaalsus on paremini tagatav; ostjad ei pruugigi aktsepteerida teistsuguseid makseviise. Puudused: müüja suur risk, mida on raske kaitsetingimustega maandada. Lunatasu, selle eelised ja puudused Ekspedeerija või vedaja tasuline lisateenus müüjale (eksportijale), kus ta võtab endale kohustuse enne kauba üleandmist veenduda, et kauba eest on tasutud Eksportija annab sellisel juhul ekspedeerijale (vedajale) kirjaliku korralduse ehk ekspordi ekspedeerimise korralduse. Ekspedeerija või vedaja annavad kauba üle ostjale kas sularaha või tagastamatu maksekorralduse (irrevocable bank transfer) vastu. Sularaha võib riskide vähendamiseks olla asendatud ka tsekiga (vt eespool). Eelised: sobiv kasutamiseks juhul, kui ostja tausta ja tema majanduslikku seisu ei ole võimalik kontrollida;
sõiduplaanile, millega on võimalik avalikult tutvuda. Ühistranspordis ei või vedaja keelduda reisijat vedamast, kui reisija taotleb vedu vastavuses tüüptingimustega. Kui reisijat veetakse ühtse reisijaveolepingu alusel erinevate sõidukitega merel, õhus või maal, on tegemist kombineeritud reisijaveolepinguga. 2.7.10. Ekspedeerimisleping Lepingu kohaselt kohustub ekspedeerija korraldama veose vedamise saatja arvel, saatja kohustub maksma ekspedeerijale tasu (VÕS § 854 lg 1). Ekspedeerija kohustuste hulka kuulub sõiduki ja veotee määramine, vedaja valik, vajalike lepingute sõlmimine ja saatja kahju hüvitamise nõuete tagamine. Ta peab tegutsema saatja huvides ja järgima tema juhiseid ning talle tuleb maksta tasu, kui veos on üle antud vedajale. 2.7.11. Pakettreisileping Antud lepinguga kohustub reisikorraldaja teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele
selle eest tasu (komisjonitasu). Komisjonilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kaubaveolepinguga kohustub uks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle ule kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Ekspedeerimislepinguga kohustub uks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Hoiulepinguga kohustub uks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale uleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Laoleping on hoiuleping, millega hoidja oma majandus- või kutsetegevuses kohustub vallasasja hoidmisel selle ladustama ja säilitama, hoiuleandja aga kohustub maksma selle eest tasu. 60. Mis on lepinguvälised võlasuhted, milliseid neist seadus reguleerib ja mis on nende sisuks?
maksma tasu (veotasu). Tellimusveoleping e tsarterleping 53 on reisijaveoleping, millega vedaja kohustub vedama teist lepingupootl või reisijat sõidukiga, mille ta annab vedamise eesmärgil koos juhiga täielikult teise lepingupoole või reisija kasutusse. Pagasiks loetakse asju, mida vedaja kohustub vedama reisijaveolepingu alusel. Ekspedeerimislepingu kohaselt kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). Hoiuleping uga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Hoidjal on õigus saad ahoiutasu, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud
kokkulepituga samaväärse tagasireisi või reisi muusse kokkulepitud kohta. (3) Lepingu ülesütlemisel kannavad lepingupooled reisija tagasireisiga seotud lisakulud võrdsetes osades. Muud lepingu ülesütlemisest tekkivad lisakulud kannab kumbki lepingupool ise. Ekspedeerimisleping. Mõiste Ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Ekspedeerimislepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. Põhitingimused Vedamise korraldamine Kohustus korraldada veose vedamine hõlmab eelkõige: 1) sõiduki ja veotee määramist; 2) vedaja valikut; 3) vedamiseks vajalike veo-, lao- ja ekspedeerimislepingute sõlmimist ning nende lepingute täitmiseks vajaliku teabe ja juhendite andmist; 4) saatja kahju hüvitamise nõuete tagamist.
3.5. Ekspedeerijal on kõigi ekspedeerimislepingust tulenevate nõuete ning varasematest saatjaga sõlmitud veo-, ekspedeerimis- ja ladustamislepingutest tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus kaubale, vastavalt LS paragrahvide 803 ja 862 sätetele. 4. Saatja kohustused ja õigused. 4.1. Saatja on kohustatud kauba pakkima ja tähistama ning andma ekspedeerija käsutusse dokumendid ja kogu teabe, mida see vajab oma kohustuste täitmiseks. 4.2. Ohtliku kauba vedamisel peab saatja andma ekspedeerijale kirjalikult teavet kauba kohta. 4.3. Saatjal on õigus saada ekspedeerijalt vajalikke teateid ja teavet ekspedeerimise seisu kohta ja esitades kirjaliku nõude - ekspedeerija aruandeid. 5. Arveldused. 5.1. Saatja kohustub maksma ekspedeerijale tasu ja teostama arveldused käesoleva lepingu lisas nr.3 sätestatud korras. 5.2. Tasu maksmine toimub ekspedeerija arvete alusel arvel näidatud kuupäevaks. Arve tasumisega hilinemisel maksab saatja viivist ...
Vedaja kohustub saatja ees vedama vallasasja sihtkohta ning andma selle üle saajale. Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu. b. Reisijaveoleping. Vedaja kohustub tese lepingupoole ees vedama reisija(d) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine pool aga maksma tasu. 46 10) Ekspedeerimisleping. Ekspedeerija kohustub korraldama veose vedamise saatja arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. 11) Pakettreisileping. Reisikorraldaja kohustub teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule pakettreisi, teine pool aga maksma tasu. 12) Hoiuleping. Hoidja kohustub hoidma hoiuleandja poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Väärtpaberid 6.õppenädal Tööõiguse mõiste ja allikad Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga tekivad töötaja ja tööandja vahel
// Tsarterleping ehk tellimusveoleping Reisijaveoleping, millega vedaja kohustub vedama teist lepingupoolt või reisijat sõidukiga, mille ta annab vedamise eesmärgil koos juhiga täielikult teise lepingupoole või reisija kasutusse. // Pagas Asjad, mida vedaja kohustub vedama reisijaveolepingu alusel. Mis on ekspedeerimisleping? Leping, mille kohaselt kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Mis on pakettreisileping? Leping, millega kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). Mis on hoiuleping? Mis on hoiutasu? Milles seisneb hoidja vastutus? Hoiuleping Leping, millega üks isik (hoidja) kohustub hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama
// Tšarterleping ehk tellimusveoleping – Reisijaveoleping, millega vedaja kohustub vedama teist lepingupoolt või reisijat sõidukiga, mille ta annab vedamise eesmärgil koos juhiga täielikult teise lepingupoole või reisija kasutusse. // Pagas – Asjad, mida vedaja kohustub vedama reisijaveolepingu alusel. Mis on ekspedeerimisleping? Leping, mille kohaselt kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Mis on pakettreisileping? Leping, millega kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). Mis on hoiuleping? Mis on hoiutasu? Milles seisneb hoidja vastutus? Hoiuleping – Leping, millega üks isik (hoidja) kohustub hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. //
vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Kaubaveolepingule kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. Eelkäsitletut ei kohaldata veose vedamisele merel. Ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Ekspedeerimislepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Hoiulepinguga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Laoleping on hoiuleping, millega hoidja oma majandus- või kutsetegevuses kohustub vallasasja hoidmisel selle ladustama ja säilitama, hoiuleandja aga kohustub maksma selle eest tasu.
· kaubad tuleb paigutada alustele selliselt, et pakkeüksused ei ulatuks üle kaubaaluse servade ja kaubad oleksid paigutatud alusele tihedalt · kaubad tuleb siduda alusel kokku kilega või muul viisil, et need püsiksid koos · kaubaalus toodetega või tükikaup tuleb vajadusel üle kaaluda ja kogu saadetise pakkeüksuste arv üle lugeda · kui kaup antakse üle veofirma esindajale, kes toimetab selle kliendile või järgmisele veofirmale või ekspedeerijale, peab kauba iga pakkeüksus olema varustatud etiketiga, millele on märgi- tud kauba saatja ja kauba saaja andmed, saadetises sisalduvate pakkeüksuste arv ja saadetise kogukaal 11 Kauba käitlemine 283 · kui on põhjust karta, et osa saadetisest võib teel kaduma minna, tuleb saadetis korralikult
Pikemaajalise koostöö puhul eelista- takse sõlmida ekspedeerimisleping kui raamleping, milles määratletakse lisaks veotingimustele ka muud tingimused (makseaeg, krediidilimiit, teenindamise tingimused jms). • Päring Kauba saatja esitab ekspedeerijale suuliselt või kirjalikult päringu. Soovitatav on kasutada ekspe- deerijate pakutavat päringu vormi, milles on kogu vajalik info, mida ekspedeerija vajab pakkumise tegemiseks. See välistab, et osa infost jääb esitamata või arusaamatuks. • Pakkumine
Pagas (1) Pagasiks loetakse asju, mida vedaja kohustub vedama reisijaveolepingu alusel. Pagas ei hõlma asju, mida veetakse kaubaveolepingu alusel. Eeldatakse, et reisijavedu hõlmab ka pagasi vedu. (2) Käsipagas on reisija hoole all olev pagas. 180. Ekspedeerimisleping - Ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. 181. Pakettreisileping - (1) Pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). (2) Pakettreis on reisikorraldaja poolt terviksummana väljendatud reisitasu eest pakutud, eelnevalt kindlaks määratud ja vähemalt 24 tunni kestel osutatav vähemalt kahe järgneva reisiteenuse kogum: 1) veoteenus; 2) majutusteenus;
See leping võib olla tähtajaline või tähtajatu. TVL-ga kohustub vedaja sõiduki juhti järgima lepinguga kindlaksmääratud piires teise lepingupoole või reisijate juhiseid. Pagasiks loetakse asju, mida vedaja kohustub vedama reisijaveolepingu alusel. (käsipagas on reisija hoole all olev pagas) 180. Mis on ekspedeerimisleping? Ekspedeerimislepingu kohaselt kohustub üks isik korraldama veose vedamise teise ikiku arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. 181. Mis on pakettreisileping? Pakettreisilepinguga kohustub üks isik teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule reisiteenuste kogumi, teine lepingupool aga maksma tasu. 182. Mis on hoiuleping? Mis on hoiutasu? Milles seisneb hoidja vastutus? Hoiulepinguga kohustub üks isik hoidma teise isiku poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Hoiulepingul on järgmised tunnused: * vara peab olema hoidjale üleantav
Sõiduki juhti peab järgima lepinguga kindlaksmääratud piires teise lepingupoole või reisijate juhiseid. Juhiste järgimise eest vastutab vedaja. Pagasiks loetakse asju, mida vedaja kohustub vedama reisijaveolepingu alusel. Pagas ei hõlma asju, mida veetakse kaubaveolepingu alusel. Eeldatakse, et reisijavedu hõlmab ka pagasi vedu. 233. Mis on ekspedeerimisleping? Ekspedeerija kohustub korraldama veose vedamise saatja arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Ekspedeerimislepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. 234. Mis on pakettreisileping? Reisikorraldaja kohustub teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele reisijale reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). Pakettreis on reisikorraldaja poolt terviksummana väljendatud reisitasu eest pakutud, eelnevalt
10. Ekspedeerimisleping. Ekspedeerimislepingu kohaselt kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekpedeerijale tasu. Ekspedeerimislepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut. Ekspedeerija kohustuste hulka kuulub eelkõige sõiduki ja veotee määramine, vedaja valik, vajalike lepingute (veo-, lao- ja ekspedeerimislepingute) sõlmimine ja saatja kahju hüvitamise nõuete tagamine. Ekspedeerijale tuleb maksta tasu, kui veos on üle antud vedajale. 11. Pakettreisileping. Pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). Pakettreis on reisikorraldaja poolt terviksummana väljendatud reisitasu eest pakutud, eelnevalt kindlaks määratud ja vähemalt 24 tunni kestel osutatav vähemalt kahe järgneva reisiteenuse kogum:
// Tsarterleping ehk tellimusveoleping Reisijaveoleping, millega vedaja kohustub vedama teist lepingupoolt või reisijat sõidukiga, mille ta annab vedamise eesmärgil koos juhiga täielikult teise lepingupoole või reisija kasutusse. // Pagas Asjad, mida vedaja kohustub vedama reisijaveolepingu alusel. 238. Mis on ekspedeerimisleping? Leping, mille kohaselt kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu 239. Mis on pakettreisileping? Leping, millega kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). 240. Mis on hoiuleping? Mis on hoiutasu? Milles seisneb hoidja vastutus? Hoiuleping Leping, millega üks isik (hoidja) kohustub hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle
annaabi.ee 
