peale. On see liiga keeruline ja salapärane? Jah, usun küll. Inimest ei saa võrrelda ühegi teise looma, taime, linnu, eseme või mistahes nähtusega maailmas. Inimene on sama ainulaadne, nagu seda on iga uus lilleõis, loomaliik või taim. Mis eristab meist kõigist teistest meie ümber elavatest eludest? Minu arvates on selleks meie hing. Hing, mis on igal inimesel ainulaadne ning mis teeb meist inimesed. Läbi hingemaailma tunnetame me valu, armastame, vihkame, nutame, naerame ja lepime. Ma ei julge väita, et seda kõike ei tee ka teised elusorganismid, kuid minu jaoks on selge, et inimhing ja inimloomus on midagi täiesti unikaalset. Inimeste mõttemaailm, mis on minu meelest kõik hinge üks osa ja igal ühel meist on see täiesti omapärane. Ei piisa ainult sellest, et me eksisteerime. Inimlaps mõtleb alati oma olemuse ja tegude üle järele. Paljud meist on esitanud endale küsimusi, millist mõju
EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, kas ja miks on meil vaja endale eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õn
Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitat
ühiskondlik, mõjub selle hingesuguluse energia igaühele, kes on sama üllas kui need mehed ja naised, ükskõik kus ma ka ei viibiks. Ma pean tunnistama, et selles küsimuses on mu loomus äärmiselt hell. Mul on peaaegu ohtlik muljuda kobaraist hellade tunnete, selle "kuritarvitet veini magusat mürki"1. Uus inimene on minu silmis suur sündmus, ta röövib mu une. Sageli olen maalinud endale ette toredaid kujutluspilte inimestest, sisustades nii võluvaid tunde; ent rõõm lõpeb ühes päevaga, see ei kanna vilja. Sellest ei sünni mõtteid; mu tegusid see vaevalt muudab. Sõbra saavutuste üle pean ma tundma sama suurt uhkust kui enda omade üle ja osadust tema voorustes. Kui teda kiidetakse, tunnen ma samasugust soojust kui armastaja, kes kuuleb ülistatavat oma kihlatud pruuti. Me ülehindame oma sõbra südametunnistust. Tema headus tundub parem kui me enda headus, ta loomus näib peenem, ta kiusatused kergemad
Kas minna oma senise eluga edasi ja lõpetada enesetapuga või muuta ennast ja alustada uut elu. Kõik meie valikud on absurdsed. Et absurdi mõista, peame õppima esialgu ennast tundma, siis maailma ja siis me oleme võimelised kaugemale nägema. Et jõuda mõistmiseni ja teadmiseni, peame tegema valikuid. Valikuid aga ümbritsevad erinevad müürid, mis peidavad meie eest jõuda arusaamani. Enne, kui neid müüre lõhkuda, peame õppima tundma iseennast. Suund, kuhu me vaatame, lõhn, mida me tunneme, asi, mida me puutume kõike seda me saame lugeda absurdiks. Kuid seda mõista ja sellest aru saada, on vaja suuremaid teadmisi, kui meile antud on. Friedrich Nietzsche " Ecce Homo " Miks ma saatus olen? Raamatu kirjutaja laidab väga maha usklikke ja üldse usku. Ta ei taha, et inimesed teda pühakuks peaksid. Pärast, kui ta on kokku puutunud usklike inimestega, tahab ta pühakud ja kõik, mis on religiooniga seotud, ära unustada
täiust. Sokrates Ärge kartke naerde enese üle, sest enesekriitika on niisama hädavajalikk kui enese peseminegi. M. Gorki Vaba on see kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. M. Gorki Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ning rõõm tulevikule. Hiina vanasõna Kõige tühisemad pisiasjad aitavad kaasa iseloomu kujundamisele. R.W. Emerson Kaotad Sõbrast üle poole, kui ta armub. M. Roland Majas kus pole lapsi pole valgust. Araabia vanasõna Kõige õnnelikum inimene on see, olgu ta kuningas või talumees, kes leiab
Brasiillased moodustavad korratuid järjekordi ja saabuvad peole kahetunnise hilinemisega. Mitmesugused kombed ja tavad teevad meile rohkesti nalja. Me muigame võõramaalaste käitumise peale ja õnnitleme iseennast oma normaalsuse puhul. Olles ometi mõnda aega Prantsusmaal, hakkame varem või hiljem rõõmsalt oma saiakest leotama kohvis, Brasiilias avastame, milline lõbu on ilmuda peole kiirustamata ja ennekuulmatult hilinedes. Seega võtame võõrad tavad omaks osaliselt selleks, et teistega ühte sulada, osaliselt lihtsalt lõbu pärast. Üheks õhtuks, lõunasöögiks või peo ajaks võime muutuda jaapanlaseks, istudes tatamil või süüa araablaste keskel lambakintsu, hoides seda ühes käes. Meie väline olek ei peegelda meie tõelist olemust. Osaliselt lähtub eespool kirjeldatud pealispindne avalik käitumine kultuurist. Ometi võime sääraseid kombeid omaks võtta, kartmata kahjustada oma põhiveendumusi.
Inimesed ei hinda mitte õigusi, vaid eesõigusi. (H. L. Mencken) Mida kõrgemalt kukud, seda kauem elad. (H. Raudla) Edu on teekond, mitte eesmärk. (Tundmatu) Me ei saa anda kunagi midagi muud kui oma parimat. (Inglise vanasõna) Edu sünnitab edu, nagu rahale tuleb raha juurde. (S. R. N. Chamfort) Ideed pole püsivad: nendega tuleb midagi ette võtta. (A. N. Whitehead) Tähtis pole see, mida sinu kohta öeldakse, vaid see, mida sosistatakse. (E. Flynn) Kogemustest ei ole muud rõõmu kui rõõm nende edasiandmisest teistele. (A. Maurois) Mida me teame, on ainult üks tilk , ja mida me ei tea, on terve ookean. (I. Newton) Kui näed, kui paljud on sinust ees, siis mõtle, kui paljud on sinust taga. (Seneca) Meie suurim õnn ei seisne selles, et me mitte kunagi ei kuku, vaid selles, et me pärast iga kukkumist tõuseme uuesti. (Kong Fuzi) Enamik inimesi on täpselt nii õnnelikud, kui õnnelikud nad on otsustanud olla. (A. Lincoln)
3. Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet? Bibihhin ütleb, et inimesel on oma koha leidmine maailmas raske. Inimene võib Bibihhini sõnu küll väga detailselt enda asukohta ajas ja ruumis, kaardil ning kalendris teada, ent sellegipoolest ei pruugi ta leida enda kohta maailmas. Bibihhin mainib ka seda, et maailma kõrval on inimene tühine ning mõttetu. 4. Kuidas määratleb Bibihhin terviklikkust? Bibihhin ütleb, et me ei tea, misasi see tervik on, kuid me tunneme selle alati ära. Samuti ütleb ta, et terviklikkust pole võimalik määratleda mõõtmise kaudu, vaid teda on võimalik tajuda vaid läbi meeleolu. 5. Mis teeb maailma mõistmise tänapäeval raskeks? Maailma on tänapäeval raske mõista seetõttu, et me ei pea lugu arutlemisest ning filosofeerimisest. Me usaldame pigem intuitsiooni ja tahet, kui mõistust. Me ei tea, kust kaudu enda kohta maailmas otsida, sest meis valitseb "peataolek". Aga sellegipolest tahame me
Vastavalt kultuuridele: Individualism üksikindiviid ja tema vabadused on tähtsamad. USA, Austraalia, Suurbritannia, Kanada Kollektivism suurte inimrühmade eesmärgid on olulisemad, oluline koostöö ja kooskõlas toimimine. Hiina, Jaapan, Venetsueela, Kolumbia Sõltuv ja sõltumatu nägemus iseendast Individualistlkes kultuuris on inimestel sõltumatu nägemus iseendast näevad end kui unikaalsete omadustega isiksust. Kollektivistlikes kutluurides näevad inimesed end teistega seotuna (sõbrad, pere, kaastöötajad). Enesehinnang (self-esteem) Millisel määral inimene väärtustab, hindab ja meeldib iseendale. Mina-pildi emotsionaalne osa. - Tekib "alt üles" või "ülalt alla" meetodil. Alt üles teed asju hästi ja kogemuse põhjal enesehinnag tõuseb. Ülalt alla on olemas üldine kõrge enesehinnang, siis inimene teeb teatud asju hästi ja see kinnutab mina-pilti. - Tesser 1988, noorema õe/venna mõju enesehinnagule. Mehed oma teistsuguse
Kui kahju tekib, pole midagi parata, kuid tuleb hoiduda otsesest kahju tegemisest. · Inimesel on õigused, mida tuleb austada; · Ei saa lähtuda vaid utilitarismi ratsionaalsest arvestusest. Mõõdukas moraalne objektivism William Ross mõõdukas objektivist. Eristas prima facie printsiipe: On kehtivad tegutsemisreeglid, millele üldiselt tuleb alluda. Kui aga tekib olukord, kus üldkehtiv reegel satub konflikti mõne teisega, siis võib teine (olulisem) moraaliprintsiip üldkehtiva üles kaaluda. Mõõdukas objektivism · On olemas mõningad absoluutsed üleskaalumatud printsiibid. Näiteks: on moraalselt väär piinata inimesi lõbu pärast. · Kui ka leidub isikuid, kes seda printsiipi ei jaata, kehtib selline tuumprintsiip ikkagi. · Isegi kui on kogukondi, kes seda printsiipi ei tunnista, jääb see printsiip ikkagi kehtivaks; too isik/kogukond osutub aga moraalselt ekslikuks ja vääraks.
Sa igatsed mind ? Milles probleem ? Tule ukse taha. Ma ootan sind isegi siis, kui sa enam ei tule. Mul ei ole sind, kuigi vajan sind. Langeb üks täht. Ma pigistan silmad kinni ja soovin! Soovin, et kõik oleks nii nagu oli varem. ILM: Ilm on nagu naine, meeleolu on alati muutlik. Päikeseloojang on uue ja parema alguseks. Ma kõnnin üksinda sügis tuules ja kuulen, kuidas tuul su nime hüüab. Armastus on nagu tuul, me ei näe seda, aga me tunneme seda. Sajab sellist vihma nagu nutaks hea inimene. Peale vihma tuleb alati päikest ja veel topelt. Vihma ajal ei laena isegi kõige parem sõber/sõbranna sulle vihmavarju, kuna muidu saaks ta ise märjaks. Kõik me armastame päikest, kuid mina armastan vihma, sest see on ainus asi, mis varjab mu pisaraid. Sa oled kui soe päike, sinuta poleks suve olemas, sinuta ei saaks ma elada. Tänu sinule ma märkasin päikest, mis koguaeg nii eredalt paistnud.
Meie mina-konseptsioon kujuneb teiste poolt antud hinnangute summana. Seega ei kujune määravaks üksikisikute vaid hoopis mingi üldistatud ,,teiste" arvamus. Meie mina mõjutab otsene tagasiside. Kõige rohkem mõjutab vanematelt tulev otsene tagasiside väikeste laste arvamust ja nad võtavad selle tihtipeale omaks. 3. SOTSIAALNE VÕRDLEMINE Üks mina konseptsiooni mõjutavatest protsessidest on sotsiaalne võrdlemine. See tähendab, et inimene võrdleb end pidevalt teistega. Ta teeb seda kas tahtmatult või tahtlikult, võttes arvesse mitte ainult omaenda saavutusi vaid ka kogu sotsiaalset situatsooni. Festingeri järgi on sotsiaalne võrdlemine olulisemaks protsessiks, mille abil inimesed otsustavad, millised nad tegelikult on. Võrreldakse omaenda oskusi ja omadusi teiste inimeste oskuste ja omadustega. Selleks, et tegutseda efektiivselt, peavad inimesed omama adekvaatset arusaama oma võimete ja omaduste kohta. Kui kellelgi läheb
elab (Säljö 2000, 2005). Meid kõiki iseloomustab kollektiivne mälu ja kultuur, milles elame. Õppimist peaks vaatlema, kui osa sotsiaalsest tegutsemisest. See on pidev kogemuste konstrueerimine, kus õppeprotsessi loovaks elemendiks on ettenägematu kohtumine struktueerimatuga. Õuesõppel põhinevas õppetöös on see element tuntavam, kui klassitoas. Kõige olulisem on teadmiste ja tegevuse vaheline suhe, praktilised oskused. Keskkonna ja liikumise vaatenurk Uurimused on näidanud, et tunneme end paremini keskkonnas, mis stimuleerib positiivseid tundeid, kuid kontakt looduskeskkonnaga, selle taimestiku ja loomastikuga, loob rohkem kui mski muu harmooniat ning edendab meie tervist (Anderson, Rydberg 2005). Sirgete piirjoontega steriilsed keskkonnad, lõputud koridorid ja sümmeetrilised fassadid on seevastu meie tervisele laastavad, kuna inimesel on raske end tundetasandil nendega siduda. Lapsed, kes saavad aega veeta mitmekesise loodusega keskkonnas, on tervemad, nende mängud on
- Teadvustatud ja mitte-teadvustatud eesmärgid - Suhtlemisprotsess on pidev - Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine - Suhtlemine on transaktsionaalne - Igas transaktsioonis inimene annab ja saab midagi - Suhtlemine on “turumajanduslik” - Emotsionaalsus ja kontroll - Komplementaarsed ja sümmeetrilised vahetused - Suhtlemine on pöördumatu protsess - “delete” funktsioon puudub! Interpersonaalsete oskuste valdkonnad - Teiste inimeste tundmine ja usaldamine - Kommunikeerumine teistega täpselt ja ühemõtteliselt = eneseväljendusoskus - Üksteise aktsepteerimine ja toetamine - Konfliktide ja suhteprobleemide konstruktiivne lahendamine Sotsiaalne kompetentsus (Buhrmeister, 1988): - interaktsioonide ja suhete algatamine; - isiklike õiguste eest seismine; - eneseavamine; - teiste emotsionaalne toetamine; - interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Suhtlemise tasandid Self, diaad, grupp Suhete (inimese?) olemus: Self
defineeritakse teenistuse ideaalid. Kutsepõhine eetikakoodeks esitab väärtused / tegutsemisprintsiibid, millest professiooni liikmed peavad lähtuma. Koodeksid kehtestavad ja vahendavad ühiseid standardeid ja tegutsemisviise. 4. Mis on eetikakoodeks ? Miks on eetikakoodeksit vaja ? "Koodeks" juhib tähelepanu vormile: eetikakoodeks on kirjalik dokument. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Normatiivsed (käitumisnormid negatiivsete käskude vormis "ei tohi", "pole lubatud"; positiivsete käskude vormis "pead tegema") Väärtuselised (üldsõnalised deklaratsioonid) Sotsiaalseid kohustusi sõnastavad ehk väljapoole suunatud (deklareeritakse, milliseid kohustusi ühiskonna ees võetakse). Eetikakoodeks on toeks kindlas valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide
3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valit
Alain de Botton toob välja igas alajaotuses mitmeid lohutusi, ta võtab ette ühe filosoofi ning pakub välja tema mõtted, mis peaks igale vaevlevale hingele rahuldust pakkuma. See kõik peaks igaühe ümber veenma ning panema mõistma, mis elus siiski kõige olulisem on. Autoril on võime tuua palju näiteid koos hea huumoriga ning vaimukusega. Minagi leidsin, kuidas see raamat mind tugevalt mõjutama hakkas. Lihtsad seletused hakkasid kiiresti külge ning oli tore ka teistega neid arutada ning omadele järeldustele jõuda. Igas ühiskonnas kehtivad omad arusaamad selle kohta, mida tuleks uskuda ja kuidas käituda, et vältida kahtlustusi ja ebapopulaarsust. Ometigi oleks vaja mitte uskuda kõike, mis on loodud, vaid kasutada enda tervet mõistust. Mitte keegi pole ilma jäänud võimalusest ja suutlikusest ise midagi luua ja loogikale põhinevaid ideid välja mõelda. Seepärast ei tohiks karta end tõestada targal ning kütkestaval
tõde pole olemas, sest iga asja kohta võib esitada vastupidiseid väiteid. Nad said kuulsaks oma sofismidega, mida Platon nimetas sõna väänamiseks. Partnerilt tuleb küsida, kas sa oled kaotanud sarvi. Vastus on harilikult ei. Siit järeldus, siis oled sa arvekandja, sest see mida sa kaotanud pole, on sul olemas. 05.09.11 KLASSIKALINE FILOSOOFIA Sokrates (469 399) ta ise ei kirjutanud ühtegi rida, tunneme teda põhiliselt tema õpilase Platoni järgi. Esimene filosoof, kes arvas, et filosoofia ei pea uurima loodust ega arutlema maailma üle, vaid peab uurima inimhinge, tunnetama iseennast ja lahendama elulisi probleeme filosoofia peab olema õpetus, kuidas elada. Sokratese tarkus tark on see, kes tunnetab oma mitteteadmist (ma tean, et ma mitte midagi ei tea). Tark on ainult jumal, inimene saab olla ainult tarkuse armastaja filosoof, kes paikneb targa ja rumala vahepeal.
1. Külluse seadus (mõnikord nimetatud ka rikkuse või edu seaduseks) Luues edu visualisatioone oma elus tõmbame me eduenergia oma reaalsusse. Edu või küllus ei ole sama, mis olla rahakas. Edu on suhtlemises, vaimsuses, suhetes jne. Kui me loome kujutist finantsilisest kasust tuleb meeles pidada olemist selle maailma sees,mitte eemal sellest. Me(kosmos?) pole summa teie omamistest. 2. Tegutsemisseadus. Pole tähtis,mida me tunneme ja teame; pole oluline missuguseid andeid ja talente omame, ainult tegutsemine äratab nad ellu. Need meist, kes arvavad aru saavat, mida kohustus, julgus ja armastus tähendavad, toodavad vaid mitteteadmist, sest ainult tegutsemine toob arusaamise. Iga püüdleja on energia fookuspunktiks ja peaks olema teadlik fookus. Kolmanda dimensiooni kaose keskel peaks ta oma kohaloleku tuntavaks tegema. 3. Akasha seadus. Suur kosmiline seadus intelligentsi olemuse põhimõttest. 4. Sarnasus seadus
Ma ei taha enam andestada, nuttta ega isegi naerda. Varem, ei tahtnud ma valimistada teistele seda rõõmu, et ma olen kadunud. nüüd tahan ma seda rohkem kui iial varem. Ma tahan saada mullaga üheks ja jäädagi. # Maailmas on mitmesuguseid inimesi. Need, kellega ootame kohtumist, need, kellega poleks tahtnud kunagi kohtuda ja mõned need, kellega kohtumisest suuremat õnne pole. # Kuid kuhu peaksin ma sinu liigitama? Sa olid pikka aega mu sõber. Sa olid toeks, sinuga oli lõbus ja tore. Vahepeal olid sa justkui kadunud, missest, et nägin sind koguaeg, see ei lugenud üldse. Nüüd ütlesid sa mulle, et sul on mu vastu tunded, aga sa valetasid. On sul nüüd hea? Vaevalt, et arugi said, mis tegid, ma olen ju mittekeegi. # ma ju ütlesin, et ärge usaldage kedagi, mäletate ? - mina sain vastu päid ja jalgu selle eest, jutu eest, mida ma küll rääkisin, aga hooopis teistmoodi . INIMESTEL POLE MUUD TEHA, topivad pool juttu juurde ja midaveel
Sisaldab neid aspekte, mida tavaliselt nimetatakse inimlikuks: altruism, hoolivus, emotsionaalse toetuse jagamine. Sellised inimesed on valmis teisi aitama, olles veendunud, et teised vastavad samaga. Mittesotsiaalne inimene on enesekeskne /egotsentriline, skeptiline teiste kavatsuste suhtes. Oma suhetes on ta pigem, pigem antagonistlik kui kooperatiivne, mistõttu mittesotsiaalsed inimesed on teiste seas vähem populaarsed, kui need, kes on teistega sõbralikud ja leplikud. Meelekindlus seadumus kontrollida oma soove ja impulsse. Tähistab ka tahet ja sihikindlust, usaldusväärsust ja enesekontrolli. Sellised inimesed planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsused ellu ka siis kui see nõuab pingutust ja enesedistsipliini (keegi, kes loeb raamatud alati lõpuni ka siis kui see on igav jne) Madala meelekindlusega inimestel puudub tahtekindlus ja nad lasevad sündmustel kulgeda oma rada pidi.
sellises loomuseisundis või kas nad on kunagi üldse selles elanud?" Siinkohal piisab, kui ma vastan, et kuna kogu maailmas on kõik iseseisvate valitsuste valitsejad ja 6 1Ms 9:6. 7 1Ms 4:14. kuningad loomuseisundis, siis on ilmne, et maailm pole kunagi olnud ega saa kunagi olema ilma paljude selliste inimesteta, kes elavad loomuseisundis. Ma ütlesin, et "kõik iseseisvate kogukondade valitsejad", olgu nad siis teistega liidus või mitte -- sest loomuseisundit inimeste vahel ei lõpeta mitte igasugune kokkulepe, vaid ainult selline, mille puhul inimesed lepivad vastastikku kokku, et astuda ühte kogukonda ja moodustada niimoodi üks poliitiline ühiskond [Body Politick]. Teistsugused inimestevahelised tõotused ja kokkulepped ei too inimesi loomuseisundist välja. Kahe asustamata saarel elava inimese vahelised vastastikused lubadused ja kokkulepped
· Toetumisvajadus · Alandatusevajadus · Saavutusvajadus · Osalusvajadus Maslow vajaduste hierarhia · Eneseaktualisatsiooni (eneseteostuse) & potentsiaali realiseerimise vajadused · Esteetilised vajadused: sümmeetria, korra & ilu järele · Tunnetuslikud vajadused: teadmise, mõistmise & uurimise järele · Enesehinnanguvajadused: saavutuste, kompetentsuse, heakskiidu & tunnustuse vajadused · Kuuluvuse & armastuse vajadused: teistega kokkukuulumise, omaksvõtu & kuulmise järele · Ohutusevajadused: turvalisuse, kaitstuse & ohutuse järele · Füsioloogilised vajadused: nälg, janu jms · Sünnime käitumise eelsoodumuseks olevate teatud põhivajadustega, mis hüvituste mõjul kujunevad püsivateks & tugevateks vajadusteks - isiksuseteooriate kohaselt peaks need põhivajadused avalduma isiksuse omadustena, mis ühtlasi kajastavad inimese bioloogilisi eelsoodumusi
See selgub Jaan Tättegi eestpoolt tuttavast mõttest. Tegelikult leiab pikemaid ja lühemaid sõnumeid kõikjalt: klassitahvlilt, seintelt, reklaamplakatitelt, oma töölaualt, ajalehest, ajakirjast, raamatutest rääkimata. Inimesed mõtlevad, küllap on need mõtted erinevad, põnevad kindlasti. Huvitav on mõelda, kui palju teoseid saaks, kui panna kirja kõik inimeste mõtted. Päris salajasi mõtteid pole sobilik ehk küll raamatusse panna, aga need ilusamad, kirkamad. Kui hea on teistega oma mõtteid jagada. Ja samuti on hea lugeda teiste mõtteid. Samas saame mõtted tekstist, sest tekst on avatud ja pakub palju mänguruumi. Kindlasti on kirjandus loomult dialoog: olemasoluks on vaja lugeja ja teksti kahekõnet. Romantismikirjanik Victor Hugo on öelnud: ,,Targad inimesed ammutavad eluhädades lohutust raamatutest." 14 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE
ja gümnaasiumi õpilased, kellel on enamjaolt välja kujunenud oma maailmavaade. Vastanute arust mängib hariduse omandamine suurt rolli edasises elus, sõprussuhted on olulised ning rahata oleks elus raske toime tulla. Vastused ajateenistuse teemal olid erinevad need, kes olid teenistusse astumise poolt, pidasid tähtsaks uute kogemuste omandamist, aga paljud ei pidanud oluliseks ajateenistuse muutmist kohustuslikuks naiste jaoks. Uurimuses erines sarnasusi Eesti üliõpilaste ja põhikooli ning gümnaasiumi vastajate vahel kooli ja haridust puudutavatel teemadel, erimeelsusi erines raha puudutaval teemal. 21 KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Õpetajate leht nr.33, 14. september 2007, http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/14.09.07/koik.shtml, (19.03.2009). 2. Alustame õnnelikest lastest, 22.02.2007, http://www.jt.ee/260207/esileht/arvamus/20005018
A: Tuleb välja, et kui ostan T-särgi, pole sel oma kera? D: Ei, see on ühendatud algse keraga. A: Hästi. Aga näiteks, kui tead, on olemas neetud briljandid, mis kannavad endaga nende omanike hukatust. 15 D: Räägime sellest, mis on inimese tehtud. Looduses omab kõik oma kera, mille vahetuks allikaks on Maatriks. Üldiselt kõik, mis oli Jumala loodud, omab isiklikku, omapärast kera, kuid see omakorda ühendub teisega, palju suuremaga. Kõik inimese loodu omab oma kera, kuid see on üldine, ainulaadne, sõltumatu "tütarloomingute" arvust. Need näevad välja teistsugused, omavad teistmoodi energiat ja erineb sellest, mille allikaks on Maatriks. A: Aga kui mu naaber läheb sama ehitaja juurde ja tellib täpselt samasuguse maja nagu on minul? D: Pole tähtis. See võib olla identne, kuid sellele tuleb oma kera, sest looja on teine inimene.
arusaamades ja käitumises. * on seotud suurema vajadusega saada teiste poolt heakskiitu. * mitmesugused negatiivsed arusaamad nende kohta viivad neid sagedamini segadusse Eneseväärtustamine ja enesehinnangu tõus Kuidas aga inimesed ôpivad oma tôelist olemust tundma, mis on nende mina kontseptsiooni aluseks. Siin on vôimalik välja tuua erinevaid protsesse, mis inimese mina-pilti kujundavad. Sotsiaalne võrdlemine: inimene võrdleb end pidevalt teistega. Ennast hinnates võrdleb inimene end tahtlikult või tahtmatult teistega, võttes arvesse mitte ainult omaenda saavutusi, vaid ka kogu sotsiaalset situatsiooni. Enda omaduste ja oskuste vôrdlemist teiste inimeste omaduste ja oskustega, nimetatakse sotsiaalseks vôrdlemiseks. Sellele asjaolule pööras esimesena tähelepanu Leon Festinger (1954), kes täheldas, et selleks, et inimesed saaksid tegutseda efektiivselt, peavad nad omama adekvaatset arusaama oma omaduste ja vôimete kohta.
Kui inimene täidab antud rolli, siis ta üritab kohandada sellele nii oma käitumist, `zeste, näoilmeid, sõnu, hääletooni jne). Seda kõike tehakse selleks, et teised saaksid teda just sellisena võtta nagu ta tahab. Need kelledega ollakse suhetes, need võivad seda rolli toetada või mitte. Kui inimene ei täida neid ootusi, mida talt soovitakse, siis võib see toetus otsa lõppeda. Näiteks kui ei suudeta antud rolli usutavalt täita. Kui inimene kohtub esmakordselt teistega,siis hakatakse tema kohta otsima vihjeid, nii selle kohta kui andeka inimesega on tegemist kui ka selle kohta, kuidas see inimene neisse suhtub. Nende tunnuste alusel selgub ka teistele, mis neilt oodatakse ja mida nemad võivad sellelt inimeselt oodata. Selle informatsiooni alusel hakkab aga ka see rühm käitumist juhtima nii, et uus inimene hakkaks käituma soovitud viisil. Seda infot, mida inimene edastab võib üldplaanis jagada kaheks:
haiget saamisega . Ma olen õnnelik , ma olen õnnetu olen nagu olen , kuid siiski tean , et suudan alati edasi minna Ema leiab oma 17-aastase tütre toast kirja: Kallis ema! Ma otsustasin kodust lahkuda. Ma armastan teda nii väga-väga! Võib-olla tema tätoveeringute pärast, mis talle vanglas tehti, võib-olla mootoratta pärast mille ta varastas, aga võib-olla sellepärast, et ta on mu raseduse esimesel kuul mulle toeks olnud ehkki ta pole üldse mu lapse isa. Me hakkame Ahmediga elama metsas tema treileris. Treileri ümber on aed, kus me kasvatame kanepit. Kanepit anname me ka Ahmedi sõpradele, kes omakorda annavad meile kokat ja heroiini. Ema, palun palveta, et avastataks AIDS-i vastane ravim, Ahmedil on seda väga vaja! Tegelikult olen ma praegu naabrite pool ja kirja kirjutasin ma selleks, et sa taipaksid, et elus on palju hullemaid asju, kui minu koolitunnistus kapi ülemisel riiulil!
Kehakeel. Tallinn: kirjastus ERSEN 4 Anna Jaskolka, 2004. Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt. Tallinn: kirjastus ERSEN 38 2 KEHAKEELE ALUSED Suhtlemise käigus sooritame lugematu hulga tegusid. Neid võib jagada eri kategooriatesse. Näoilmed, zestid ja kehahoid on inimese käitumise alustoed. Kuigi kultuurilised erinevused kehakeelt teatud määral küll mõjutavad, on palju sellest universaalne. Kus maailma nurgas ka ei viibiks, tunneme sõbraliku naeratuse või vaenuliku liigutuse kohe ära. Õpime seda keelt sellest hetkest peale, kui tuleme siia ilma, oma ema süles. Pikkamööda meie arusaamine sellest kasvab, kuni oleme suutelised tõlgendama ja kasutama suurt hulka puudutusi, zeste ja ilmeid. Kuigi oleme arendanud niisuguseid tehnoloogilisi uuendusi, nagu telefon, faks ja e-post, et rakendada oma oskust kõnelda ja kirjutada, jääb kehakeel alati meie põhiliseks ja selgeimaks suhtlemisvahendiks.5 2.1 Teod6
närtsi. Nagu ka need lilled , mis kasvavad paradiisis,sest armastus on ju samuti pärit paradiisist kohastu ,kus kõik on igavene ning mitte miski ei närtsi eal.Kohast kust on pärit Tõeline Armastus. Terve elu sa otsid teda.Tahad kohata inimest kes võtaks sind just sellisena nagu sa oled.Ta ei püüa sind muuta vaid arvestab sinu plusside ja miinustega.Ta on alati sinu kõrval kui tahaksid oma rõõme jagada ning alati olemas et raskel hetkel sulle toeks olla.Ta pole mitte kunagi ükskõikne ega vala oma viha sinu peale välja.Kui tahad kellelegi oma suure saladuse avaldada siis lähed esmalt tema juurde sest tead et võid teda usaldada täielikult.Ta on vaikselt kui sul on valus sest ta oskab sinu valu jagada.Tema jaoks on sinu valu sama hea kui tema enda valu.Ta annab oma parima et sul oleks hea.Sa tead et võid talle alati helistada -kas või kell 3 öösel.Ta on alati nõus sind kuulama kui kiire tal ka parasjagu poleks
· Kas moraaliprintsiipe saab üldse määratleda sõltumata moraalivälistest väärtustest nagu nt õnn, nauding, heaolu? · Nt "Ausus üle kõige!" eesmärgiks tagada hea elu? Väärtuste liigitamine: vahend-eesmärk · Instrumentaalsed väärtused hea eesmärgi saavutamise vahend . Nt raha, ravimid. · Seesmised ehk lõppväärtused (intrinsic value, smth. is valuable as an end ) eesmärgina väärtuslik, iseenesest taotlemisväärne. Nt nauding, rõõm. · Segaväärtused (e. kombineeritud hüved) head nii mõne eesmärgi täitmiseks kui ka iseenesest. Nt teadmised, tervis. Instrumentaalne väärtus ja hea instrument · Nt mürk on hea mõrvavahend, kuid ei ole sellisel juhul instrumentaalne väärtus (tingimusel, et me ei kiida mõrva heaks). · Mõnes teises situatsioonis võib mürki ometi nimetada instrumentaalseks väärtuseks, nt putukamürk hea taimede kaitseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
