Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Ehitusmaterjalid praktikum nr 1 - Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine - sarnased materjalid

poorsus, proovikeha, poorsuse, parafiin, parafiini, dust, rase, ikse, parafiiniga, silikaattellis, poorid, ebakorrap, tihedust, ehitusmaterjalid, iksem, kaaluti, graniit, absoluutsest, vahtpol, reen, ehitusmaterjalide, normaalbetoon, puitplaat, dolomiit, tmed, 2650, pooles, katsetulemused, 2700, iseloomustage, rgus, otstarbel, lahtised, hjustab
thumbnail
4
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 3 - liiva katsetamine

Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline silikaatne komponent SiO2 ­ 90%, peale selle R2O2 ­ 3,5%, Al2O3 ­ 2,6%, F2O3 ja CaO 1,3%. 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Töökäik 5.1 Puistetiheduse määramine Liiv kallati 1-liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täideti kuhjaga, ülehulk eemaldati ning proov kaaluti. Enne proovi kaalumist pandi kaal silindri järgi nulli. Liiva puistetihedus l

Ehitusmaterjalid
347 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 7 - puidu katsetamine

Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskusesisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Katsetatud materjalid Katses kasutati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning tihedat ja hõredat mändi. 3. Töökäik 3.1 Niisukusessisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaaluti ning asetati nädalaks kuivatuskappi. Pärast kuivatuskapist väljavõtmist kaaluti proovikehad uuesti. Saadud andmed kirjutati tabelisse 4.1 ning valemi (1) järgi arvutati niiskuse sisaldus. W=(m1-m)/m*100 (1) W ­ niiskuse sisaldus [%] m1 ­ proovikeha mass enne kuivatamist [g] m ­ proovikeha mass peale kuivatamist [g] 3.2 Tiheduse määramine

Ehitusmaterjalid
346 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 8 - soojusisolatsiooni katsetamine

kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Mõõtmistulemused esitati millimeetrites täpsusega 0,5 mm ja kanti tabelitesse 4.1 ja 4.2. 3.2 Tiheduse määramine vastavalt standardile EVS-EN 1602:1999 ,,Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Näivtiheduse määramine" Tihedus määrati keha massi ja mahu suhtena valemi (1) järgi. o=m/V*1000 (1) o ­ proovikeha tihedus [kg/m3] m ­ proovikeha mass õhus [g] V ­ proovikeha maht [cm3] Korrapärase kujuga keha maht arvutati keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Katsekeha mõõtmed määrati vastavalt punktile 3.1. katsekeha mass määrati kaalumise teel täpsusega 0,5%. Mõõtmistulemused esitati kolme kehtiva numbriga ja kanti tabelitesse 4.1 ja 4.2. 3.3 Veeimavuse määramine vastavalt standardile EVS-EN 12087:1999

Ehitusmaterjalid
291 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 6 - tehiskivi katsetamine

Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses katsetati silikaattelliseid. 3. Töökäik 3.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest ­ kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 4.1. =(m/V)*1000 (1) ­ tihedus [kg/m3] m ­ mass [g] V ­ maht [cm3] 3.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võeti 3 poolitatud proovikeha (kokku 6 proovikeha)

Ehitusmaterjalid
382 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 4 - killustiku katsetamine

Killustiku katsetamine 1. Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse määramine, terade tiheduse määramine, tühiklikkuse arvutamine, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ning killustiku tugevusmargi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katse sooritati killustikuga. 3. Killustiku lähtematerjalid ja saamine Killustikku saadakse purustamise teel paekivist. 4. Killustiku kasutusalad Killustikku kasutatakse teedeehituses, betoonis jämetäitematerjalina. 5. Töökäik 4.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutati silindrikujulist anumat mahuga 10 liitrit. Kuivatatud killustik puistati anumasse kuhjaga, tasandati ja kaaluti. Killustiku puistetihedus arvutati valemiga (1). Katse sooritati kaks korda. 0pK=m/V (1) 0pK ­ puistetihedus [kg/m3] m ­ killustiku mass [kg] V ­ anuma ruumala [m3] 4.2 Killustiku terade tiheduse määramine

Ehitusmaterjalid
249 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 5 - betooni katsetamine

mis kivinesid normaaltingimustel, pidasid survele paremini vastu kui katsekehad, mis kivinesid külmas keskkonnas. Normaaltingimustel kivinenud katsekehade survetugevuseks tuli keskmiselt 34,7 N/mm2, külmas keskkonnas kivinenud katsekehade survetugevuseks aga saadi 10,0 N/mm2. 6. Vastused küsimustele 1) Millised on betooni põhilised omadused? Betooni põhilisteks omadusteks on tugevus (määratakse klass), poorsus, külmakindlus (määratakse külmakindluse tsüklite arvuga), veekindlus, tihedus, kahanemine, termilised omadused (sh soojajuhtivus, erisoojus), keemiline püsivus (nt hapetes ei ole betoonid püsivad). 2) Mida mõistate betooni klassi all? Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15 cm 95%-lise tõenäosusega garanteeritud survetugevus peale 20-päevast kivinemist 20oC ja 95...100% niiskuse

Ehitusmaterjalid
334 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 2 - kipsi katsetamine

Tardumise alguseks loeti ajavahemik kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei vajunud enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks oli ajavahemik kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui nõel ei vajunud enam taignasse üle 1 mm. Taigna tardumise kulg on kujutatud graafikus 4.2. 3.3 Painde- ja survetugevuse määramine Painde- ja survetegevuse määramiseks valmistati normaalkonsistentsest taignast 6 proovikeha, mõõtmetega 40x40x160 mm. Kolm proovikeha tardusid toatemperatuuril ja kolm tardusid 50oC juures. Proovikehade valmistamiseks võeti 1200 g kipsi, mis valati 20 sekundi vältel nõusse, millesse oli eelnevalt mõõdetud normaalkonsistentse taigna saamiseks vajalik veehulk. Segu segati 60 sekundit ning valati vormidesse. Proovikehad kivinesid 7 ööpäeva. Paindetugevuse määramisel

Ehitusmaterjalid
359 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Ehitusmaterjalid praktikum 1 tiheduse määramine

TALLINNA TBHMTEUTTKO OL 2012/2013 Tiheduse m6iiramine Liis Viiheiaus Tanel Tuisk ,ttyelT*f./ Tallinn 24109/2A12 l. Eesmiirk Korrapiirase ja ebakorrapiirase kujuga keha tiheduse mliiiramine. Materjali poorsuse miiiiramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Mullpoltistiireen, grani it, keraami line telliskivi 3. Kasutatud tiiiivahendid - Nihik - tiipsus 0,1 mm - Elektrooniline kaal (pt 4.1) - tiipsus 0,2 g - Elektrooniline kaal (pt 4.2) -thOsus O,)'fl 4. Katsemetoodikad Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tiihimikega) mahutihiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus p6 mfiiiratakse keha massi ja mahu suhtenu 1$

Ehitusmaterjalid
469 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ehitusmaterjalid Kehade tihedus ja poorsus

1. Töö eesmärk Korrapäraste ning ebakorrapäraste kujudega kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Kasutatud kehad: Korrapäraste kujudega: 1) Dolomiit - on karbonaatne kivimit moodustav mineraal. 2) Terassilinder - Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Ebakorrapäraste kujudega: 1) Graniit - on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim, mis sisaldab kvarsti ja päevakivi.

Ehitusmaterjalid
64 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Ehitusmaterjalid praktikum nr 3 - liiva katsetamine

Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, ja huumuse sisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Liiva kasutusaladeks on: mörtide valmistamine; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täitematerjal, silikaattoodete valmistamine; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Kasutatud liiva liik ja päritolu Katsetatud liiv oli pärit karjäärist ning tegemist oli ehitusliivaga. 6. Kasutatud töövahendid 1-liitriline silindriline nõu Elektriline kaal- t�

Ehitusmaterjalid
111 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Ehitusmaterjalide praks nr 1 - Tihedus

Keha mass saadakse elektroonilise kaaluga. Keha tihedus aga arvutatakse valemiga nr 1 Katse tulemused tabelis 5.1 Näidis: Materjal ­ tempsi-plaat a_kesk= 78 mm = 7,8 cm b_kesk= 117 mm = 11,7 cm h_kesk= 10 mm = 1 cm m= 132,3 g V=a*b*h=7,8*11,7*1=91,26 cm² =m/V*1000=132,3/91,26*1000=1449,7 kg/m³ 4.2. Ebakorrapärase kujuga ehitusmaterjali tiheduse määramine Ebakorrapärase kujuga keha mahu määramisel kasutatakse Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Proovikeha maht V leitakse proovikeha kaalumise teel õhus ja vedelikus ja arvutatakse valemiga (2) Kus m on keha mass õhus m on mass vedelikus vedeliku tihedus Kuna keha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub katsemetoodika valik materjali võimest imada endasse vett. Katse andmed tabelis 5.2 4.2.1

Ehitusmaterjalid
28 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Ehitusmaterjalid praktikum 3 - liiva katsetamine

,./ TALLINNA TEHNIKAULIKO OL 2012t2013 'Liiva katsetamine Liis Viihejaus Tanel Tuisk Tallinn 17ll0l20l2 1. Eesmfirk Liiva puistetiheduse, niiiva tiheduse, tiihiklikkuse, terastikulise koostise ning huumusesisalduse miiiiramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Liiv 3. Kasutatudtiidvahendid - l-liitrine silindriline ndu - Elektriline kaal - tiipsus 0,1 g - Sdelad - avaga 5 mm; 8 ja 4 mm; 4,0;2,0;1,0;0,5;0,25;0,125 mm - 500-ml mensuur; 250-ml mensuur - 250 ml vesi - 3Yo-line NaOH - Muld,lehed - Kaalumis- ja t6stmisn6ud 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentiiitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liiva keemiline koostis on jiirgmine, milles peamine on silikaatkomponent SiO2: SiO2 - 89,lYo RzOr -

Ehitusmaterjalid
347 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Ehitusmaterjalide praktikum nr 3 - Liiv

1.EESMÄRK Liiva puistetiheduse, liiva terade tiheduse, liiva tühiklikkuse leidmine, liiva terastikulise koostise arvutamine. 2. KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli liiv. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 500 ml mensuur näiva tiheduse saamiseks, mõõteskaala väikseim ühik 5; Elektrooniline kaal KERN CB12K2, mõõtepiirkond 12 kg, täpsus 0,2 g; Sõelad avadega 8 mm, 5 mm, 4 mm, 2 mm, 1 mm, 0,5 mm, 0,25 mm, 0,125 mm; 250 ml vett; 1-liitrine silindriline nõu. 4. LOODUSLIKE LIIVADE TEKKIMINE JA KOOSTIS Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liiva keemiline koostis on järgmine, milles peamine silikaatkomponent on SiO2 SiO2 - 89,1% R2O3 - 3,59% Al2O3 - 2,60% F2O3 - 1,33% CaO - 1,25% MgO - 0,58% SO3 - 0,21% 5.LIIVADE KASUTUSALA EHITUSES JA EHIT

Ehitusmaterjalid
69 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Ehitusmaterjalid praktikum 4 - killustiku katsetamine

V: 10 dm3 = 0,01 m3 Katsetulemused on viilja toodu d tabelis 7. 1 . 1 . 6.2.Killustiku terade tiheduse mlfiramine Killustiku terade tiheduse ehk niiivtiheduse mii?iramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele jdiivate tiihikute ruumala, kusjuures see ei arvesta kivimi terade sees olevate tiihikute mahtu. Killustiku niiivtiheduse miiiiramiseks tuleb kaaluda killustiku proovi topsiga 6hus ja vees. Kusjuures proovi ei kaeta parafiiniga vees kaaludes seepiirast, et paekive ei kaeta parafiiniga, sest tegemist on tiheda materjaliga, mis ei ima endasse vedelikku viiga kiiresti. Killustiku kaalumine vees katse eelduseks on kiirus. Neivtihedus m[Ziratakse kaks korda, kusjuures iga kord vdetakse uus kogus killustikku. Erinevus kahe m[iiramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 ftg . Suu."*ate erinevuste korral viiakse l?ibi veel

Ehitusmaterjalid
296 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Ehitusmaterjalid praktikum 2 - kipsi katsetamine

sekundit ning seejiirel valatakse vormidesse. Proovikehade tihendamiseks koputatakse vormi 5-6 korda vastu lauda. Peale tardumise algust l6igatakse vormi pind laia pahtlilabidaga tasaseks. Uks vormi tiiis jiietakse toatemperatuuril kivistuma, teine pannakse kuivatuskappi. Mitte varem kui 120 minuti piirast kipsi ja vee segamise momendist alates (meie puhul n[dala piirast) katsetatakse nad paindele ja seejdrel moodustunud poolprismad survele. Paindetugevuse miiiiramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele (tugedevaheline kaugus on 10 cm) selliselt, et kiiljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Masin avaldas jdudu seni, kuni keha purunes. Vdetakse lugem manomeetrilt. Paindetugevus arvutatakse jfirgmiselt: P lIL ,vatem t, R-=k 2bh', kus Rr-paindetugevus, f 4f mm- P-purustavjdud, [kgf]

Ehitusmaterjalid
424 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine.

1. Eesmärk Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid 2.1. Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad Mullbetoon ­väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. Kipsplaat ­ kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina

Ehitusmaterjalid
23 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine, Ehitusmaterjalid kodutöö

TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 1 2016/2017 Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 10.oktoober 1. Töö eesmärk Leida ebakorrapärase ja korrapärase kujuga materjalide tihedus ja poorsus. Ebakorrapärasteks materjalideks olid graniit ja silikaat ning korrapärasteks materjalideks olid graniit ja mineraal vill. 2. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 1. Ektrooniline kaal KERN AB1234 (mõõtepiirkond 6000 g, täpsus 0,2g); 2. Nihik (mõõtepiirkond 150 mm, vähim skaala jaotis 0,05 mm). 3. Töö kirjeldus 3.1. Materjali tiheduse määramine Tihedus määrati kahe erineva materjali jaoks. Korrapärase kujuga ja ebakprrapärase

Ehitus
8 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Materjalide tihedus ja poorsus

pdf Silikaattellis - Tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. Aastatest. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal: tugev, soojust akumuleeriv, sisekliimat stabiliseeriv, helipidav ning mittepõlev. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Silikaattellis Õõnes silikaattellis ­ Vt silikaattellis, selle erinevusega, et silikaatellisel on õõnsused, mis muudavad antud kivi kergemaks. Keraamiline tellis ­ Valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides. Värvus ­ punakas. Normaalbetoon - Tehislik kivimaterjal, koosneb sideainest (tsement, lubi vms) ja täitematerjalist (liiv, kruus, killustik), harilikult ka veest ja mõnikord erilistest lisanditest. Betooni saadakse betoonisegu vormimise ja kivistuda laskmise teel. Kasutatud materjal: http://et

Ehitusmaterjalid
104 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Tiheduse ja poorsuse määramine

· 2.2.1 Graniit (mittepoorne) Graniit on hall, roosakas, või punakas jämedateralise struktuurida tardkivim, mis koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. · 2.2.2 Keraamiline tellis Valmistatakse savist, vormitakse ja seejärel kuumutatakse ahjus. Värvus punane. 3. Kasutatud töövahendid Nihik täpsusega 0,02mm ­ materjali mõõtmiseks, joonlaud täpsusega 1mm ­ materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g ­ materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 4. Töö käik Ehitusmaterjalide tihedus määratakse keha massi ja mahu suhtena. 4.1 Korrapärase kujuga kehade tiheduse määramine Korrapärase kujuga keha maht arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Iga mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Proovikeha mass määratakse kaalumise teel. Tabel 1. Korrapärase kujuga kehade tiheduse määramine

Ehitusmaterjalid
69 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Ehitusmaterjalide praktikum nr.1

1. Töö eesmärk: Korrapäraste ning ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. Kasutatud materjalid: graniit, silikaattellis. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus: 2.1 Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad. 2.2 Teises pooles uuriti ebakorrapäraseid kehi (graniidi-, silikaattelliskivi tükid). 3. Töö metoodika 3.1 Korrapäraste kehade katsemeetodi kirjeldus. Korrapäraseid kehi mõõdeti joonalaua või nihikuga. Kehadel mõõdeti kõiki kolme külge kolm korda (a, b, h), seejärel arvutati iga külje jaoks keskmine mõõt

Ehitusmaterjalid
110 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Tiheduse määramine

ρv - vedeliku tihedus [ g/cm 3 ] Ebakorrapärase keha tihedus leitakse valemiga nr.1 4.2.1 Kui keha on poorne tuleb see kaaluda kõigepealt õhus ning siis tuleb see kasta, enne vedelikus kaalumist, kuuma vaha sisse. Tegevust tuleb korrata nii kaua, kui kõik poorid on kaetud. Kastmiste vahel tuleks näpu abiga suuremad poorid katta, et vältida vedeliku pooridesse imbumist. Pärast kastmist tuleb leida keha mass koos parafiiniga õhus ning vees. Valemi nr. 3 abil V 1 koos parafiiniga. Parafiini ruumala keha ümber leitakse valemi nr. saab leida keha ruumala 4 abil. m1−m V= , valem nr 4 ρv ρv -parafiini tihedus 0,93 g/cm3 m1 -keha mass parafiiniga õhus m-keha mass õhus 3

Ehitusmaterjalid
35 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Tiheduse ja poorsuse määramine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledž Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 2014/2015 Tiheduse ja poorsuse määramine Õpperühm: RDBR Juhendaja: Töö tehtud: J. Kotov 11.10.2014 1. Töö eesmärk: Korrapäraste ning ebakorrapäraste kujudega kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Terassilinder, killustik, EPS200, silikaattellis, puit 3. Kasutatud töövahendid a) Joonlaud b) Nihik c) Elektrooniline kaal d) Mõõtesilinder veega 4. Töö käigu kirjeldus: 4.1 Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine Korrapärase kujuga keha maht Vbr arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes, mõõtmised teostatakse joonlauaga ja nihikuga, mõõtmistäpsuseks olgu 0,1 mm. Saadetakse 3

Ehitusmaterjalid
11 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Tiheduse määramine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.1 2017/2018 Tiheduse määramine EAEI-31 Tanel Tuisk Tiheduse määramine 1. Töö eesmärk Kehade tiheduste ja poorsuste määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katsete tegemiseks kasutati erinevaid ehitusmaterjale nagu näiteks silikaattellis, keraamiline tellis, ekstruuder polüstüreen klaasvill jne. 3. Kasutatud töövahendid Nihik ­ korrapärase kujuga keha geomeetriliste mõõtmete mõõtmiseks Traat ­ peenike traat, mille abil hoitakse vajadusel katsekeha õhus/vees/parafiinis Kaal ­ katsekeha kaalumiseks Joonlaud ­ materjalide mõõtmiseks Ämber veega ­ materjalide kaalumiseks vees Parafiin ­ poorsete materjalide isoleerimiseks 4. Katsemetoodikad 4.1. Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine

Ehitusmaterjalid
4 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Laboratoorne töö nr 1. Maaterjali tiheduse määramine

.............................................3 3Kasutatud töövahendid..............................................................................................................3 4Töö käik....................................................................................................................................3 1.1Korrapärase kujuga kehade tiheduse määramine...............................................................3 1.2Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse ja poorsuse määramine......................................4 5Tulemused.................................................................................................................................6 6Järeldused..................................................................................................................................9 7Küsimused...............................................................................................................................10

Ehitusmaterjalid
22 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Tiheduse määramine

TAllINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 1 2014/2015 Tiheduse määramine Rühm: EAUI31 Sofya Smirnova 131790 Mattias Põldaru 19. september 2014 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide absooluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine. 1.1.Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Joonlaud täpsusega 1mm ­ materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g ­ materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 2. TÖÖ KIRJELDUS 2.1.Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Selleks, et korrapärase kujuga materjali tiheduse määrata on vaja teada tema geomeetrilised mõõtmed ja kaal

Ehitus materjalid ja...
18 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Ehitusmaterjalid labor 1

Rühm: EAEI31 Alina Olivson 143099 Eneli Liisma Tallinn 2016 SISUKORD TÖÖ EESMÄRK........................................................................... 3 TÖÖKÄIK................................................................................... 4 KORRAPÄRASE KUJUGA KEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.................................4 EBAKORRAPÄRASE KUJUGA MATERJALI POORSUSE JA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.... .4 JÄRELDUS................................................................................ 10 KASUTATUD ALLIKAD................................................................ 11 2 Töö eesmärk Korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse määramine. Katsetatud materjalid Kergbetoon Kergbetoon on kergkruusa, tsemendi, (mineraalse täiteaine) ja vee kivistunud segu.

Ehitusmaterjalid
38 allalaadimist
thumbnail
50
docx

Ehitusmaterjalid eksamivastused 2015

1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi.

Ehitusmaterjalid
296 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Esimene praks

Materjalide absoluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine 1. Töö eesmärk Korrapäraste ning ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2.Kasutatud materjalid Kasutatud korrapärased kehad 1) keraamiline telliskivi 2) õõneskeraamiline telliskivi Kasutatud ebakorrapärased kehad 1)graniit 2)silikaattellis 3. Töö käik 3.1 Korrapärased kehad Korrapärased kehad mõõdeti joonlaua või nihikuga. Mõõtmise teel saadi iga keha igale küljele kolm mõõtu nine neist arvutati aritmeetilised keskmised (pikkus a, laius b ja kõrgus h)

Ehitusmaterjalid
95 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Ehitusmaterjalid eksamikskordamine

4)Paindetugevus-proovikeha on talakujuline, mis murtakse vastava seadme abil puruks.a 5)Kõvadus-mtrjli võime vastu panna teise mtrjli kriimustustele ja sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Kõvadust hinnatakse Mohsi skaala(homogeensed kivimaterjalid) ja kuuli surumismeetodiga(metallid). 6)Hõõrduvus-mtrjli mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Mtrjli hõõrdekindlust kontrollitakse standardse katsega, mis seisneb selles, et korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörleva ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. 7)Kuluvus-mtrjli massikaudu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust pöörlevas trumlis kuhu asetatakse uuritava materjali tükid (nt. killustik). 8)Löögitugevus-isel. mtrjli vastupidavust dünaamilistele koormistele. Löögitugevust kontrollitakse sel teel, et standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk.

Ehitus materjalid ja...
44 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Eksami küsimuste vastused

1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust

Ehitusmaterjalid
594 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Ehitusmaterjalide kordamisküsimused

Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS ­ materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS ­ materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 ­ materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS ­ näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS ­ materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb

Ehitusmaterjalid
266 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014

05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega

Ehitus
84 allalaadimist
thumbnail
24
xlsx

Tiheduse määramine

45 100.62 100 92 17 Polüetuleenvill 100.5 100.5 91.5 91.9 101 92.25 148 99 18 Ekstruuder polüstürool 148.5 147.8 100.5 99.8 147 100 118 248 19 Silikaattellis 118 117.8 247.5 247.8 117.5 248 135 134.5 20 Betoon 135 134.7 134 134.3 134 134.5 12.5 133.5 21 Kipsplaat 12.5 12.6 132.8 132.8 12.9 132.1

Ehitus
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun