Hoone osad EPMÜ SISSEJUHATUS Hoone põhikonstruktsioonid võib jaotada kanda- ja piirdekonstruktsioonideks. Hoone osi, mis võtavad vastu koormusi(tuul, lumi, omakaal, kasulik koormus jne.) ja kannavad need üle kas pinnasele või alusele, nimetatakse hoone kandekonstruktsioonideks. Kandekonstruktsioonid on kas vertikaalsed (seinad, sambad, postid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid, laudised jne.). Hooneosi, mis moodustavad ruume, nimetatakse piirdekonstruktsioonideks. Siia kuuluvad kõik sinad koos uste ja akendega, vahelaed, laed, katused jne. Mõned hooneosad, näiteks seinad, võivad olla üheaegselt nii kande- kui ka piirdekonstruktsiooniks. Seinad, millele ei toetu katus ega vahelaed on piirdekonstruktsiooniks.
põhineb pinna kvaliteedil (saetud, peensaetud või hööveldatud) ning oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja jämehööveldatud sisepind. Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse vastava märgiga. MÕÕDUD JA NIISKUSSISALDUS Saetud ja hööveldatud puitmaterjali mõõdud on toodud ehitusinfokaardis RT 211010750-et. Mõõdud on toodud millimeetrites (paksus x laius x pikkus) ja kehtivad niiskusel 20%. Kui puitmaterjali niiskus sellest erineb, tehakse mõõduparandus selliselt, et niiskuse suurenedes või langedes 5% võrra suurendatakse või vähendatakse saematerjali mõõtu 1% võrra. Ehituspuiduks eelistatakse kuuse-, puusepatööks aga männipuitu. Väliskonstruktsioonides on kuusepuit vastupidavam, kuna neelab vähem niiskust kui männipuit.
KVALITEEDI JA TUGEVUSE LIIGITUS Kuuse- ja männiprussid liigitatakse tavaliselt kvaliteediklassidesse MÕÕDUD JA NIISKUSSISALDUS A1–A4, B, C ja D, kus A tähendab parimat ja D halvimat kvaliteeti. Männipuidu tarnimisel on lisaks veel puusepa kvaliteediklassid A1–A3. Saetud ja hööveldatud puitmaterjali mõõdud on toodud ehitus- infokaardis RT 21–1010750-et. Sisevoodrilaudade kvaliteediklassid on männil EM (erivalikmänd), VM (väheokslik mänd), TM (terveoksaline mänd) ja OM (okslik Mõõdud on toodud millimeetrites (paksus x laius x pikkus) ja kehtivad mänd). Kuusepuidu kvaliteediklassid on VK (väheokslik kuusk), TK niiskusel 20%. Kui puitmaterjali niiskus sellest erineb, tehakse
KVALITEEDI JA TUGEVUSE LIIGITUS Kuuse- ja männiprussid liigitatakse tavaliselt kvaliteediklassidesse MÕÕDUD JA NIISKUSSISALDUS A1A4, B, C ja D, kus A tähendab parimat ja D halvimat kvaliteeti. Männipuidu tarnimisel on lisaks veel puusepa kvaliteediklassid A1A3. Saetud ja hööveldatud puitmaterjali mõõdud on toodud ehitus- infokaardis RT 211010750-et. Sisevoodrilaudade kvaliteediklassid on männil EM (erivalikmänd), VM (väheokslik mänd), TM (terveoksaline mänd) ja OM (okslik Mõõdud on toodud millimeetrites (paksus x laius x pikkus) ja kehtivad mänd). Kuusepuidu kvaliteediklassid on VK (väheokslik kuusk), TK niiskusel 20%. Kui puitmaterjali niiskus sellest erineb, tehakse
Välisseina ja sauna seina vahele jäetakse õhkvahe, mis on samuti tuulutatav välisõhuga, juhul kui välissein on materjalist, mis ei lase õhku läbi. Puitsõrestikuga saunaseinale tuleb alla ehitada betoonist või kividest vundament kõrgusega 100...150 mm, selleks et tõsta niiskust kartev puitsein märjast põrandast kõrgemale. Sauna seinad ja lagi tuleb vooderdada haavapuidust (kindlasti mitte okaspuust). Kui pesemisruumis kasutatakse keraamilist plaati, siis nende tugikihis tuleb kasutada tsementplaate, mitte niiskuskindlat kipsplaati, milles tekkib mürgine hallitus. 1 7. Õhumüra isoleerimine Lagi peab olema raske täidisega nii palju kui puittalade kandevõime seda lubab. Võib kasutada liiva, räbu, savi, liiv-savi betooni ka kivivilla. Kui kasutatakse kivivilla peaks õhumüra pidavuse
1 läbi. Puitsõrestikuga saunaseinale tuleb alla ehitada betoonist või kividest vundament kõrgusega 100...150 mm, selleks et tõsta niiskust kartev puitsein märjast põrandast kõrgemale. Sauna seinad ja lagi tuleb vooderdada haavapuidust (kindlasti mitte okaspuust). Kui pesemisruumis kasutatakse keraamilist plaati, siis nende tugikihis tuleb kasutada tsementplaate, mitte niiskuskindlat kipsplaati, milles tekkib mürgine hallitus. Sauna seinad ja lagi tuleb vooderdada haavapuust laudadega. Okaspuidust tehtud vooderdis hakkab vaiku välja ajama. Soovitav on sauna leili- ja pesuruumis mustale laudisele kinnitatud stannioli, foolium või fooliumiga kaetud klaasvillast plaatide ja laudvooderdise vahele jätta 2 ...3cm tuulutusvahe, mis moodustatakse liistude abil nii laes kui seintes. Tuulutusvahe vahetult
............................................. 48 31. VAHELAGEDELE JA LAGEDELE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON................... 49 32. MONTEERITAVAD RAUDBETOONVAHELAEELEMENDID JA NENDE VALIK. ........................ 49 33. ÕÕNESPANEELIDE TOETAMINE, ANKURDAMINE JA VUUKIDE MONOLIITIMINE .................. 50 34. MONOLIITSED RAUDBETOONVAHELAED. ......................................................................... 51 35. PUIDUST VAHELAED JA LAED (TALADE TOETAMINE JA ANKURDAMINE, TALADE VAHETÄIDE JA VIIMISTLUS). .................................................................................................. 53 36. PÕRANDATELE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON........................................... 58 37. PINNASELE PROJEKTEERITAVATE PÕRANDATE PÕHIELEMENDID, HÜDRO-JA SOOJAISOLATSIOON. .............................................................................................................. 59 38
postide mõõdud ja samm: a) ühendus: karkassi sees on metallist armatuur, mille osad ulatuvad karkassiühenduskohtades betoonist välja (väljaulatuvaks osaks võib olla nii raudvardad kui metallplaat), elementide raudosad keevitatakse omavahel ja elementide vahelised õhuvahed ja keevis betoneeritakse, et see ei roostetaks. ühenduselemendiks võivad olla ka poldid. b) sammaste piki- ja põiksammuks 6x6m,6x9 või 3x6m ja postide peal talad, kui suurem vahe näit 12m siis talade asemel vermid. sammaste põiklõige 30x30 või 40x40cm. 26. minimaalsed tellisposti ja eraldiseisva puitposti mõõdud: puitpost min. 10x10cm see kannab 10t. Ja üksik tellispost(ilma armatuurita) 38x38cm. 27. Raudbetoonpaneelide ankurdamine seintega ja omavahel: Kandvate piki ja põikseintega hoonetel toetuvad paneelid kõigile neljale servale.a) Ühendus seintega: paneeli külje pealt lüüakse kogu paneeli pikkuses augud kuhu pistetakse
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed
Soklikorrus- korruse põrandast maapinnani on maksimaalselt ½ ruumi kõrgusest. Keldrikorrus- korruse põrandast maapinnani on rohkem kui ½ ruumi kõrgusest. Katusekorrus- ehk mansardkorrus paikneb pööningu mahus. HOONETE PÕHIOSAD- Hoonete konstruksioonid jagunevad: 1) kandekonstruks- võtavad vastu koormusi (tuul, omakaal, lumi) ja kannavad need üle kas pinnasele või spetsiaalsele alusele. Võivad olla vertikaalsed (sienad, positid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid). 2)Piirdekonstruks - hoone osad, mis moodustavad ruume (seinad koos akende ja ustega, vahelaed, laed, katused jne). Seinad võivad olla üheaegselt nii kande kui piirdekonsruktsioonideks. Välisseinad liigitatakse: 1) kandvad- kui kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. 2)Ennastkandvad- kui kannavad ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. 3) Mittekandvad kui võtavad vastu
- Õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded - Ehitusgeoloogiliste- ja geodeetiliste uurimistööde andmed - Rekonstrueerimine: olemasoleva ehitise mõõdistusprojekt, geodeesia ekspertiisid, varasemad projektid Ehituskonstruktsioonide osa põhiprojekt joonised 1:50...1:200 - Kandekonstruktsioonide üldjoonised - Karkassi, konstruktsioonide ja toodete paiknemise joonised - Lammutatavad konstruktsioonid - Vundamentide plaan ja lõiked (taldmikud, tugiseinad, vundamendid, postid, talad, põrandad, kanalid põrandas, näidates liitumise ülalpool asuvate konstruktsioonidega) - Suureavaliste kandekonstruktsioonide koormusskeemid; sõlmede, detailide, elementide ja deformatsioonivuukide asukohad Ehituskonstruktsioonide osa põhiprojekt joonised 1:5...1:20
Projekt koosneb seletuskirjast ja joonistest(asendiplaan, abihoone(laohooned, katlamaja, kopmressorihooned)) puhul) vundamentide plaan, korruste plaanid, lõiked, sõlmed, vaated, Tööstushoone projekteerimiseks on vaja teada: S-p võivad olla : hoone kandvad konstruktsioonid ja akende-ja uste spetsifikatsioonid). Valmis projektile lisatakse alati 1-tehnoloogiliste seadmete paigutust plaanis koos gabariitidega välispiirdekonstruktsioonid karkasshoonetel.
konstruktsioonis siis mitte nii väga. Tulega tuleb olla ettevaatlik! Igaüks teab, et põlev tikk võib panna maja põlema, selleks ei pea olema tuletõrjuja. Mädanemisega ja seenetamisega on hoopis teine lugu, seda ei tea igaüks miks puit just nüüd siit pidi ära pehkima. Selleks peavad olema ehitusalased teadmised. Järgnevalt tulebki juttu puidu seenhaigustest, mädanemisest ja nende reaktsioonide ärahoidmisest ning puidu kuivatamisest. 2 PUIDU KUIVATAMINE Puitmaterjali võib tavaliselt ladustada õues, kui seda kaitstakse päikese, sademete ja maapinna niiskuse eest. Niiskus võib põhjustada sinetumist ning kalduvust hallitamisele ja mädanemisele. Vältige niiskuse ülekandumist puitmaterjalile teistest materjalidest, näiteks betoonist. NB! See puudutab ka kestvuspuitu. Soovitatav on virnastada vahelippidega. Tarneplaani koostamisel püütakse jõuda selleni, et ladustamisvajadus oleks võimalikult väike, sest heade ladustamistingimuste loomine
Sulundikeel Laius Tööriistad Korralike tööriistadega on lihtsam töötada ning neid kasutades saadakse puhas ja viimistletud lõpptulemus. Asjatundlik puidumüüja ütleb teile, milliseid tööriistu ja abivahendeid oleks vaja soetada. Ta annab ka nõu, kust saate elektrilisi tööriistu mida vajate võib-olla vaid üheks korraks rentida. Ta aitab puitmaterjali tellimisel, arvutab välja vajalikud kogused ning nõustab mõõtude ja kvaliteedi osas. · Haamer · Mõõdulint · Nurgik · Vesilood · Käsi- ja tapisaag · Järkamisrakis · Torn · Kruvikeerajad · Löögiraud · Naelad ja kruvid (vt Alusroovitis ja Voodrilaua kinnitamine) või kinnitus- klambrid (kasutamiseks küsige nõu puidu-müüjalt, klamber kinnitub sulundikeele külge ega jää väljast näha) · Elektri-/akutrell Ettevalmistus
Hoonete konstruktiivne kandeskeem Kandeskeemi optimaalne valik Kandeseintega hoone & karkasshoone; Hoone konstruktiivse kandeskeemi optimaalne valik mõjutab palju hoone projekteerimise, ehitamise maksumust ning keerukust; Kandeskeem mõjutab ka hoone paindlikku ruumikasutust ja ümberehituse võimalust tema funktsiooni muutumisel; Hoone kande- ja jäigastavad konstruktsioonid peavad tagama hoone püsivuse kogu tema kasutusea kestel; Üldstabiilsuse kindlustamiseks kasutatakse erinevaid kandeskeeme, mis võivad toimida eraldi või kombinatsioonina. 2 1 Kandvate pikiseintega hoone Kannavad hoone pikiseinad , ruumiplaneering on selle skeemi puhul võrdlemisi vaba; Välisseinte ülesanne: Soojapidavus,
Liigitus ja materjalid Vundamente liigitatakse konstruktsiooni järgi: lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid.Lintvundament on maja välis- ja kandeseinte kontuuri järgiv tavaliselt külmumispiirist sügavam müür. Valmistatakse nt raudbetoonist, kiviplokkidest või paekivist. Plaatvundament on kogu hoone alust pinda kattev katkematu raudbetoonist või võreplaat. Jääb külmumispiirist kõrgemale. Vundamentides kasutatakse järgmisi materjale nagu betoon, kivibetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist nagu maakivi, paekivi,graniit,marmor,viimistluskihita betoon ja betoonkivid. Vundamendi minimaalne paksus: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm - kivikbetoonist postvundament 400x400 mm - betoonist lintvundament 150 - 200 mm
Liigitus ja materjalid Vundamente liigitatakse konstruktsiooni järgi: lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid.Lintvundament on maja välis- ja kandeseinte kontuuri järgiv tavaliselt külmumispiirist sügavam müür. Valmistatakse nt raudbetoonist, kiviplokkidest või paekivist. Plaatvundament on kogu hoone alust pinda kattev katkematu raudbetoonist või võreplaat. Jääb külmumispiirist kõrgemale. Vundamentides kasutatakse järgmisi materjale nagu betoon, kivibetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist nagu maakivi, paekivi,graniit,marmor,viimistluskihita betoon ja betoonkivid. Vundamendi minimaalne paksus: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm - kivikbetoonist postvundament 400x400 mm - betoonist lintvundament 150 - 200 mm
Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Valmistatakse põhiliselt kuusest ja männist. Liimpuidust võib teha nii sirgeid kui kõveraid detaile, millel on kas muutuv või ka konstantne ristlõige. Liimpuidust kandekonstruktsioone kasutatakse nii suurte avadega hoonete katusekonstruktsioonides, kui ka seinakarkasside ehitamiseks. Liimpuid valmistamise etapid on: puidu kuivatamine, tugevussortimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus, pakkimine. SPOONLIIMPUIT Spoonliimpuit ehk vineerikihtpuit on kihiline materjal, mida valmistatakse spoonide kokku liimimise teel. Spoonide kiudude orientatsioon võib olla erinev. Väikesem põlevus kui saematerjalil või lamellliimpuit. Püsib hästi mõõdus. Valmistatakse mitmesuguseid tala-, raam-, kaar-, ja sõrestikkonstruktsioone. TERMOTÖÖDELDUD PUIT Termopuit tuntakse ka nn suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub
viljakates metsades tavalisem kui künnapuu ning erinevalt künnapuust pole ta ka looduskaitse alla võetud. Eesti jämedaim harilik jalakas kasvab Saaremaal Vanalõve külas Pauli talu juures ja tema tüve ümbermõõt on 5,45 meetrit. Saematerjalid: Puitu saab ehituses kasutada väga erinevates kohtades. Selleks peab aga teadma, mis kuhu sobib ja millistele nõuetele puitmaterjal konkreetses kohas vastama. PUIT EHITUSES Üldjoontes võib ehituses kasutatava puitmaterjali liigitada järgmiselt. · Saematerjal, ka hööveldatud ja/või immutatud. · Profiilhööveldatud materjal: sise- ja välisvoodrilauad, liistud. · Puitplaadid: vineer, puitlaastplaat (tavaline või OSB), puitkiudplaat (pehme, MDF või kõva). Kõiki neid on saadaval erineva niiskuskindlusega, pealistatuna muude materjalidega jne. · Talad ja sõrestikud: liimpuittalad, spoonliimpuit (sm k kertopuu), I-talad, ogaplaatfermid, ehitusplatsil valmistatavad sõrestikud.
2.3.2 Välisseinte tehniline seisund ja kahjustused 21 2.3.3 Niiskuse tõus palkseinas 25 2.4 Siseseinte lahendused, tehniline seisund ja kahjustused 27 2.4.1 Märjad ja niisked ruumid 27 2.5 Katused 28 2.5.1 Katuste konstruktsioonid ja tarindus 28 2.5.2 Katuste tehniline seisund ja kahjustused 29 2.6 Pööningu vahelaed 30 2.6.1 Lagede konstruktsioon ja tarindus 30 2.6.2 Pööningu vahelagede tehniline seisund ja kahjustused 31 2.7 Avatäidete lahendused ning tehniline seisund ja kahjustused 32 2
Kattelaius (punn) Laius TÖÖRIISTAD Korralike tööriistadega on lihtsam töötada ning neid kasutades saa- dakse puhas ja viimistletud lõpptulemus. Asjatundlik puidumüüja ütleb teile, milliseid tööriistu ja abivahendeid oleks vaja soetada. Ta annab ka nõu, kust saate elektrilisi tööriistu mida vajate võib-olla vaid üheks korraks rentida. Ta aitab puitmaterjali tellimisel, arvutab välja vajalikud kogused ning nõustab mõõtude ja kvaliteedi osas. · Haamer · Mõõdulint · Nurgik · Vesilood · Käsi- ja tapisaag · Järkamisrakis · Torn · Kruvikeerajad · Löögiraud · Naelad ja kruvid (vt Alusroovitis ja Voodrilaua kinnitamine) või kinnitus- klambrid (kasutamiseks küsige nõu puidu- müüjalt, klamber kinnitub sulundikeele külge ega jää väljast näha) · Elektri-/akutrell ETTEVALMISTUS
RH<25% RH<25-40% RH<25-40% 1. Plastkile 0.2 mm 500 Kerg- 1 või 2 1 või 2 - konstruktsioon 2. Armeeritud ja Terasprofiilplekk, alumiiniumfoolium- 2500 pleki peal 1 või 2 1 või 2 (5) kileaurutõkke niiskusk. vineer Õõnespaneel; 3. Mod. bit. mat. ilma betoonivalu 1 või 2 2 või 4 5 1600 TL2 (K-MS170/3000) kalleteta 4. Mod. bit. mat. Õõnespaneel 500 betoonivalu 1 või 2 2 või 5 5 TL 4 (K-EL 50/2200) kalletega 5. Mod. bit. mat. Kohtvalubetoon
Sõrestikkonstruktsioonide edasine areng on seotud Itaalia arhitekti Palladio (1508-1580) töödega. Puitturvikutega sillati kirikute suuri ruume, puidust ehitati kõrgeid kirikutorne, samuti ka mitmekorruseliste hoonete vahelagesid jpm.Puit oli meie kaugete esivanemate esimesi põhilisi ehitusmaterjale. Puidu kerge kaal, töödeldavus ja tugevus juhtisid inimest teda kasutama ehitusmaterjalina, eriti sellega, et juba puu tüvi ise moodustab valmis kandekonstruktsiooni tala ja posti. Suurte puitehitiste kandekonstruktsioon. Suurte puitehitiste kandekonstruktsioonis kasutatakse poste, talasid ning massiivelemente. Samuti on kasutusel veel erineva kujuga kaared, koorik- ja rippkonstruktsioonid, millede kombinatsioonide rohkuse tõttu ei ole nende klassifitseerimine siin otstarbekas. Postid Poste kasutatakse kas iseseisvate kandekonstruktsioonidena või varraskandjate elementidena.
distantsliistud tuulutusvahe tagamiseks. Distantsliistudele kinnitatakse fassaadikattematerjal 6 Katused Katuslagede soojustuseks on varem kasutatud enamasti saepuru või lubja-liiva segu, mis täidab külma pööningu põrandatalade vahed, kogupaksusega 10...15 cm. Enne lisasoojustamist peaks täidis täitma soojustatava pinna vähemalt olemasolevate talade kõrguses nii, et lisasoojustuse paigaldusel ei jääks soojustuse sisse tühimikke. Tasandatud laetäidisele on optimaalne lisada mineraalvillast lisasoojustuse kiht või kihid (nt Rockwool Rock Batts või Thermolan Classic, kogupaksusega 200...300 mm). Lisasoojustuse erinevate kihtide liitekohad ei tohiks kattuda ning erinevad kihid asetatakse võimalusel üksteise suhtes risti see väldib soojalekkeid rullide või plaatide liitekohtades.
Seda tuleks teha igal juhul ühe vertikaalse õõnsuse osas seinas kummalgi pool ava (uks, aken). Betoneerida ei tohiks rohkem, kui ühe korruse kõrguselt, raskelt koormatud seina või posti puhul poole korruse kaupa ja mitte varem, kui ühe ööp ööpäeva möö möödudes dudes seina ladumisest. Täitematerjali tera suurus ei tohiks olla suurem kui 20 mm. Betoon peab tä täitma kõik tü tühemikud müü müüris; ris; 38 19 Tsementsegust väikeplokkidest ja –kividest seinad 39
Xxxx Yyyyy ERAMU KURSUSEPROJEKT Õppeaines: HOONED Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Mirjam Taremäe Tallinn 200x.a. TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ehitusteaduskond KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE Aines ,,Hooned" Õpperühm Kursuseprojekti teema: Eramu Lähteandmed: hoone eskiislahendus, eh. geoloogiline alus. Projekti koosseis: 1. Seletuskiri Sissejuhatus. Arhitektuurehituslik osa. Hoone üldiseloomustus. Mahulisplaaniline lahendus ja tehnilismajanduslikud näitajad. Piirdekonstruktsioonide soojatehnilised arvutused. Konstruktiivne osa. Vundamendid ja vundeerimistingimused. Seinad, karkassielemendid, vaheseinad. Vahelaed, laed, trepid, põrandad. Katus. Aknad, uksed ja väravad. Viimistlus koos sise ja välisviimistluse tabelitega. Ülevaade sanitaar ja insenertehnilistest saedmetest. Asendiplaani skeem. 2. Graafiline osa Graaf
VÄLISVOODER ÜLDINFO Fassaadivooderduseks soovitatakse kasutada kuusepuitu (kvali- teediklass B). Kuivades "sulguvad" kuusepuidu rakud ja puit on maltspuidust (tüve välisosa) lülipuiduni (siseosa) samaväärne männipuidu lülipuiduga. Männipuidu maltspuit jääb "avatuks" ja sulgub ainult lülipuit. Oma erilise rakuehituse tõttu imeb kuusepuit männist vähem niiskust ning niiskusest tingitud muutused on väik- semad. Välisvoodri paigaldusel peab kasutatava puitmaterjali niiskussisaldus olema alla 20%, kuna kuivades tõmbub puit kokku. See võib põhjus- tada probleeme, eriti sulundatud voodrilaudade kasutamisel (puidu kuivades sulund avaneb). Värvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sõltuvalt värvi tüübist olla 1518%. Toimiva ja pikaealise välisvoodri eeldused on: · kasutage piisavalt paksu voodrilauda, soovitatav paksus on 28 mm; · kasutage tööstuslikult alusvärvitud voodrilauda; · paigaldage lauad südamikupoolega väljapoole;
Siseruumide põrandad soojustatakse 100 mm soojustusega. Välisperimeetril, 1,2 m laiuses, on soojustuskihi paksus 200 mm. Garaazi alla valatakse põrandad pinnasele kõrgusele -0.200 m Siseruumid hüdroisoleeritakse pinnasest ja valatakse aluspõrand kandvast raudbetoonist 100 mm . Raudbetoonpõrandad toetatakse vundamendile ning põranda ja vundamendi armatuurid seotakse omavahel. Vahelagi rajatakse liimpuittaladele ristlõikega LPT 250 x 100 mm, sammuga 800 mm, ning pannakse talade vahele 150 mm soojustust. Talade vahele kinnitatakse prussid ja Visa-kasevineerplaadid. 2-korruse põrandad rajatakse ,,ujuvana", st taladele pannakse ISOVER FLO 30 mm ning seejärel põrandalauad. Põrandad peavad olema eraldatud seintest ning tehnilistest seadmetest. Välisseinad Välisseinte kandvaks kihiks on väikeplokk Fibo 3Mpa ning välisvoodriks on laudis. Soojustuskihi paksus on 150 mm, soojajuhtivus 0,17 W/ (m²K), välisseina paksus on 430 mm
kasutatavaid ristlõikeid ning ristlõikemõõtmeid.hindamine toimub 5 palli süsteemil,töö mitte esitamisel 1 maht 5-15 lehte esitada referaadina hiljemalt 7 nov. ümarmaterjalid ümarmaterjalid liigitakse otstarbe järgi: 1. ümarmaterjali saetööstuse jaoks 2. ümarmaterjalid vineeri ja tikutööstuse jaoks 3. ümarmaterjalid paberi ja keemiatööstuse jaoks 4. ümarmaterjalid mis lähevad kasutusele palkidena nagu n.vaiad siseelektri postid,laevamastid jne. 5. Ümarmaterjalid kaevaduse tugipostideks Okaspuidust ümarmaterjalid ladva otsast läbimõõdu järgi :peeneteks 60-130 mm keskmisteks 140-240 mm jämedateks alates 260 mm.piikus kõigub 0,5m tavapäraselt 6 meetrini .lehtpuidus ümarmaterjalid on peened läbimõõduga 80 130 mm.keskmiselt 140-240 mm jämedad üle 260 mm.ümarmaterjali hulka arvestatakse hulka tm.ja tükiviisiliselt.mahulisel
korrus. • Rajatise korruste arvu määramisel lähtutakse eelkõige käesolevas paragrahvis sätestatust. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? Kandekonstruktsioonid on hoone osad, mis võtavad vastu koormusi (tuul, lumi, omakaal, kasuskoormus jne) ja kannavad need üle kas pinnasele või alusele. Kandekonstruktsioonid jaotuvad jõudude vastuvõtmise suuna järgi: • vertikaalsed (seinad, sambad, postid, vundamendid) • horisontaalsed (paneelid, talad, fermid, laudised jne) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid? Piirdekonstruktsioonid – hoone osad, mis moodustavad ruume ning eraldavad need teisest ruumist, välisõhust või pinnasest. Piirdekonstruktsioonide hulka kuuluvad kõik seinad koos uste ja akendega, vahelaed, laed, katused jne 9. Mida tähendab külmakerge? Talvistel tingimustes jäätub pinnases olev vesi, mis põhjustab maapinna paisumist. See
või lühinurgaks. Tüübid: - Koerakaelatapp - Sadultapp - Järsknurk - Norra tapp - Mõõgatera nurk Püstpalksein Püstpalkseina ehitamine on kergem kui rõhtpalkseina tegemine. Palgid on kandiliseks tahutud ja seina enamus palke on püstises asendis. Maja nurkades on diagonaalpalgid. Põranda- ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püsti hoidmiseks. Püstpalgi mõlemasse otsa on lõigatud soone, mille abil nad seotakse alumise ja ülemise horisiontaalpalkreaga. Püstpalkseinal on hea kandevõime ja materjalikadu on väiksem. Kuna püstpalke ei varata, ei ole seinad õhupidavad. Aja jooksul kuivades võivad õhuvahed tekkida. Puitkarkasssein 14. Sajandil hakati puitmaju ehitama tööstuslikult – palkehitiste asemel sõrestiktarindid.
19. Mis iseloomustab hoonet ja mis iseloomustab rajatist? Hoone on katsuse, sisesruumi ja välispiiridega ehitis. Kõik maapealseid, maa-aluseid ja veeauseid ehihitsi , v.a hooneid nimetatakse rajatiseks e. tehnoehitiseks. 20. Mille järgi iseloomustatakse hooneid ja rajatisi? Iseloomustatakse: ostarve ( eluhoone, avalikhoone, tööstuslik, põllumajanduslik) korruselisus ( vähe-, mitmekorruselisus, kõrghooned) unikaalsus( unikaalne, masshooned ) kasutatud materjal ( puit, kivi, betoon, metall) konstruktiivne lahendus ( kandvad seinad, karkass) 21. Mille poolest erineb unikaalne hoone massihoonest? Unikaalne hoone on eriprojektiga, masshoonel tüüpprojekt 22. Mille poolest erinevad hooneosad konstruktsioonielementidest ja ehitustoodetest? Konstruktsioonelemendid on vundament, seinad, katused. Ehitustooted on elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonid ( tellised, kivivd, paneelid, trepiastmed). 23. Mis on ehitusprojekteerimine ja mis on selle aluseks?
Ühenduskohad teostatakse nii, et need surutakse kindlalt karkassi ja voodri vahele 4. Auru- ja tuuletõkkematerjalid Õigesti ehitatud ja isoleeritud hoone on soe ja tõmbetuuleta. Ka energiasäästlik! Majakarbi remontimine, vahetamine ja parandamine on raske ja kallis. Seetõttu tasub juba alguses valida parimad kasutatavad materjalid. Aurutõkkematerjalid: · keraamilised plaadid · betoon · tellised · maakivid · spetsiaalne aurutõkkekile · polüetüleenkile · foolium · vahtpolüsterool Tuuletõkkematerjalid: · puitkiudplaat, puitlaastplaat · tuuletõkkeplaat · ehituspaber-, papp · kipsplaat 5. Mineraalvillade liigitus ja nende kasutamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
