funktsioneerimist (kaasa arvatud masinate ja kommunikatsioonide funktsioneerimine), või mis kahjustavad viimistlust või mittekandvaid elemente; Vibratsioon, mis põhjustab inimestel ebamugavustunnet või piirab konstruktsiooni normaalset funktsioneerimist; Kahjustused, mis mõjuvad ebasoodsalt välimusele, kestvusele või konstruktsiooni funktsioneerimisele. 26. Nimetage 3 ehitusprojektile esitatavat nõuet. Ehitusprojekti võib koostada kolmes staadiumis: eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt. Ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et see on loetav, vastuoludeta ning erialaspetsialistile arusaadav ja üheselt mõistetav. 27. Millistele kriteeriumitele peab vastama hoone tööprojekt? Tööprojektis täpsustatakse eelprojektis ja põhiprojektis toodud lahendusi selliselt, et oleks võimalik ehitis terviklikult valmis ehitada. Kui ehitise osadele või ehitises kasutatavatele ehitustoodete hooldusele on erinõuded, kajastatakse hooldusjuhend tööprojekti seletuskirjas.
tehnilised andmed), - kõigi tehnosüsteemide (soojavarustus, küte, ventilatsioon, elekter, nõrkvool) lahendus (paiknemine, põhimõõtmed, materjalid, saedmete ja torustike tehnilised parameetrid), - välisvõrkude (vesi, kanalisatsioon, soojus, gaas, elekter, nõrkvool) paiknemine ja parameetrid. Põhiprojekti osa reguleerivad standardid: EVS 865-2:2006 Hoone ehitusprojekti kirjeldus. Osa 2: Põhiprojekti ehituskirjeldus 3) TÖÖPROJEKT Tööprojekt on ehitustööde aluseks. Tööprojektis detailiseeritakse põhiprojekti lahendusi, arvestades valitud töötehnoloogiat ja konkreetsete firmade materjale ning toodete kasutamist. Tööprojekt esitatakse projektiosade ja tööliikide kaupa eraldi. Tööprojekti väljatöötamisel kasutatakse standardseid detaile, jooniseid ja tööjuhiseid (sh. tootjafirmade sellekohaseid materjale), mida täpsustatakse vastavalt vajadusele. + LAMMUTUSPROJEKT Lammutusprojektis esitatakse:
Mina keskendun ehituslubadele, mis võivad vägagi suurel määral olla pudelikaelaks ehituses. Olukord on selline, et ehitusfirma arendab erinevaid kortermajade ehitust. Ehitatud on ühte kompleksi juba 4 suurt 8 korruselist ehitist. Töö järgus on 5-kortermaja. Ootel on projektijuhid, püsti on soojakud, piirded ja tegeldakse väiksel määral müügiga, kuna on inimesi, kes teavad, et maja tuleb ja tahavad kindlasti endale elamis pinda sinna soetada. Hoonel on olemas tööprojekt ja kõik vajalikud dokumendid ning sellega mindi ehitusluba taotlema. Esimesel korral saadi üle vaadatud projekt tagasi, tuli teha mõned kooskõlastused, mis tavaliselt on üsnagi tavaline protsess. Kui see kõik tehtud, mindi uuesti täiendatud projektiga. Tuldi järjekordselt sama targalt tagasi ning hakati muudatusi tegema öeldi, et need on küll viimased. Täideti ka need nõuded. Kuid ikka ei oldud rahul. Lõpuks oli olukord, kus juba küsiti, et öelge, mis on vaja ja me teeme nii
Ehitusprojekt sisaldab üldjuhul järgmisi osasid: - Asendiplaan - Arhitektuur - Sisearhitektuur - Tarindid (konstruktsioonid) - Soojusvarustus, küte ja ventilatsioon - Veevarustus ja kanalisatsioon - Elektri- ja nõrkvoolupaigaldus Ehitusprojekti staadiumid Kõik ehitusprojekti osad (näit. arhitektuur, küte,...) võib jaotada järgmistesse staadiumitesse: · Eskiisprojekt · Eelprojekt · Põhiprojekt · Tööprojekt · (Teostusjoonised) Hoone arhitektuursed joonised etappide kaupa: 1. E e l p r o j e k t (eelkava, skits, vise) Antud ülesande katseline lahendus arhitekti poolt, mille alusel peetakse läbirääkimisi ehituse omanikuga. Mõõtsuhe tavaliselt 1 :50 või 1:100; koosneb plaanidest, lõigetest ja vaadetest. Kujutamistehnika vaba. 2. P õ h i p r o j e k t (kava) Antud ülesande lahendus ehituse omaniku poolt heakskiidetud eelprojekti alusel ja vastavalt projektide koostamise
Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Väljastab kohalik omavalitsus. 8. Mis asi on ehitusteatis, millal seda esitama peab? Ehitise ehitamisest teavitatakse pädevat asutust elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. 10 päeva enne ehitamise algust. 9. Millises avalikus registris on ehitised? Ehitisregistris. 10. Nimeta ehitusprojekti staadiumid. Ehitusprojekti võib koostada kolmes staadiumis: eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. 11. Mis on vaja selleks, et ettevõtja võiks tegutseda ehituse valdkonnas? A) Järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama, et tema vastutusel tegutseb piisava kvalifikatsiooniga isik ning et oleks määratud ka konkreetse projekti või objekti eest vastutav pädev isik. B) Tagama, et tema vastutusel toimuv ja ehitusseadustikuga reguleeritud tegevus saaks nõuetekohaselt dokumenteeritud ning andma dokumendid ettenähtud korras üle pädevale asutusele. C) Täitma majandustegevuse
misvastavadkasutatavaleehitustehnoloogialejatöökorraldusele. · Hindamiseksvajalikinformatsioonsaadaksenormbaasidest, kataloogidest, hinnakirjadest, ATV-delt, samutikasutatakseisiklikkekogemusi. 2.MAKSUMUSE HINDAMISE ETAPID Kuna omanik kannab kõik ehitusprojekti elluviimisega seotud kulud, tuleb tal need võimalikult täpselt määratleda, et veenduda hanke korraldamise otstarbekuses. Eskiisprojekt, eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt 2.1.Kirjelda maksumuse hindamisega seotud tegevusi sõltuvalt projekteerimisstaadiumist. Eskiisprojekt - · Koostatakse kuluprognoos võrdlusobjektide põhiparameetrite maksumuse alusel või rahastamisvõimalusi arvestades; · Hinnatakse ehitusprojekti alternatiivvariante tehnilistest lahendustest ja kvaliteedipiirangutest lähtuvalt; · Otsustatakse projekteerimise alustamine ja määratakse eelarvepiirang. Eelprojekt
Eramajade ehitusel on levinuimad vundamentide tüübid lint (4)-, plaat (3)-, post (2)- ja (1) vaivundament. Enne ehitustööd on vajalik vundamendi mahamärkimine, mille peab tellima geodeedilt. Geodeet märgib maha hoone nurgad ja kõrgusreeperi ning vundamendi asukoha koordinaadid määratakse projektiga. [2] Vundamendi tüübi määrab projekteerija vastavalt geoloogiale ja pealisehitusele. Projekteerija koostab projekti, mis koosneb erinevatest staadiumitest: eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt, mis tagavad detailsuse ja ulatuse. Tööprojekti üheks osaks on vundamendi tööprojekt, kus sisalduv tehniline informatsioon nagu vundamendi tüüp, tehniline lahendus armeerimisele ja betooni klass on ehitajale aluseks eelarve koostamisel. [2] 2 1) Vaivundament [10] 2) Postvundament [11] 3) Plaatvundament [12]
mida korteriühistu peab arvestama parima soojustagastuse saamiseks ning mida see soojustagastus tegelikkuses võimaldab. Lisaks on hankejuhendis töid arvestav indikatiivne maksumus, tagasimakse aeg, tööde kestvus ning mõju elanikele. Korteriühistud juhendatakse energiasäästu võimaldavate renoveerimistööde projekteerimisel algusest lõpuni. Kõikidele projekteerijatele edastatakse täpsed lähteülesanded, mis omakorda lihtsustab projekteerijate tööprojekti koostamist. Tööprojekt võimaldab täpsemat hinnakalkulatsiooni paigaldusele, mis tagab hanke korraldamisel parima valiku tööde teostajate osas. Vanade korrusmajade suurim soojakulu on tingitud ventilatsioonist ning konstruktsioonide õhuleketest. Tihti arvatakse, et sundventilatsioon on soojuskulusi suurendav tegur, kuid viimased andmed näitavad vastupidist. Osaliselt renoveeritud (soojustatud) kortermajade siseruumide õhukvaliteet on võrreldes nõukogudeaegsete korrusmajadega halvenenud. Suur osa korteri
tuulutatav ning oleks kaitstud niiskuse eest ja kasutatud aluskatet 52. Miks üritatakse tänapäeval majad ehitada võimalikult õhutihedad? Sooja/külma õhu hoone sees püsimiseks 53. Miks torude, kaablite tagasitäide tehakse liivaga? Liiv on suuteline vee endasse imama hästi ehk siis hea vee imavusega materjal 54. Kui sügavalt võib kaevata ilma loata ehitusplatsilt väljas pool? 2m 55. Nimeta neli projekti staadiumi? Eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt 56. Kas odavam on ehitada TP3 v TP1 klassi nõuetele vastavat maja? TP3- ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes 57. Kui pikka ava saab sillata saematerjalist puiduga? Miks? Kuni 20m, pikemaga kaotaks oma jäikuse 58. Eterniidist katusekatte väljavahetamisel pleki vastu pead arvestama katusekatte omakaaluga! Miks? 59. Kuidas kinnitatakse fassaadikivid kandva seinatarindi külge? Segu/krohv 60
töömahtude alusel; · Tehakse lõplikud otsused edasise projekteerimishanke või projekteerimis-ehitushanke korraldamiseks. Põhiprojekt · Määratakse ehitise kõik tehnilised parameetrid; · Luuakse võimalus koostada töömahtude loetelu ja ehitustööde kulude kalkulatsioon (kontrolleelarve); · Tehakse otsus peatöövõtu ehitushanke korraldamiseks. Tööprojekt · Vajadusel detailiseeritakse põhiprojekti lahendus tööde tegemisel kasutatavat tehnoloogiat ja tooteid arvestades; · Tekib võimalus koostada detaileelarveid ja kasutada neid kulukontrolli lähtealusena. 3.VÕISTUPAKKUMINE.RIIGIHANGE 3.1 Võistupakkumine on konkurss mille korraldab tellija või tema poolt volitatud juriidiline või füüsiline isik ning mille eesmärgiks on leida töövõtja, kes teeks töö ära võimalikult väikese eelarvega
tuulutatav ning oleks kaitstud niiskuse eest ja kasutatud aluskatet 52. Miks üritatakse tänapäeval majad ehitada võimalikult õhutihedad? Sooja/külma õhu hoone sees püsimiseks 53. Miks torude, kaablite tagasitäide tehakse liivaga? Liiv on suuteline vee endasse imama hästi ehk siis hea vee imavusega materjal 54. Kui sügavalt võib kaevata ilma loata ehitusplatsilt väljas pool? 2m 55. Nimeta neli projekti staadiumi? Eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt 56. Kas odavam on ehitada TP3 v TP1 klassi nõuetele vastavat maja? TP3- ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes 57. Kui pikka ava saab sillata saematerjalist puiduga? Miks? Kuni 20m, pikemaga kaotaks oma jäikuse 58. Eterniidist katusekatte väljavahetamisel pleki vastu pead arvestama katusekatte omakaaluga! Miks? 59. Kuidas kinnitatakse fassaadikivid kandva seinatarindi külge? Segu/krohv 60
1. Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele Ehitis on füüsiline substants-asi, koosneb materjalidest ja konstruktsioonidest. Kvaliteetne ehitis on mõistliku ehituskorralduse tulemus. 2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega Eesmärgideks: anda ülevaade ehitusturust, ehitise elutsüklist, ehituse subjektidest, objektidest ja projektidest ning nendevahelistest seostest. ehituskorraldus on omanikukeskne ehitusjuhtimine on ühiskonnakeskne ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tema tegevus toob kaasa ühiskonnale ehitaja peab alati arvestama võimalusega `toimetada' sel turu Ehitamine on majandustegevus ( ökonoomika, turundus), ehitaja on ettevõtja( juhtimine, äritegevuse alused), tuleb arvestada seaduste ja lepingutega(õiguse alused) 3. Ehitustöövõtja põhikohustused (ehitusseadus) Ehitustöövõtja on...
Et luua neile pehme kest, vältimaks kividest ja muust karmimat sorti pinnasest võimalikke deformatsioone. 54. Kui sügavalt võib kaevata ilma loata ehitusplatsilt väljas pool? 0,3m 55. Nimeta neli projekti staadiumi? • arhitektuuriline eskiisprojekt • eelprojekt (selle alusel toimub ehitusloa taotlemine) • põhiprojekt (materjalid, gabariidid, muu tehniline üldteave – töömahtude ja kulude arvestamine) • tööprojekt (juhised töömeestele) 56. Kas odavam on ehitada TP3 v TP1 klassi nõuetele vastavat maja? TP3 on ilmselt odavam, kuna saab kasutada rohkem tuldkartvaid materjale. 57. Kui pikka ava saab sillata saematerjalist puiduga? Miks? 6m? 58. Eterniidist katusekatte väljavahetamisel pleki vastu pead arvestama katusekatte omakaaluga! Miks? 59. Kuidas kinnitatakse fassaadikivid kandva seinatarindi külge?
i järgi klassi D (50-100 aastat). Elamu on kahekorruseline. Elamu kandvad seinad rajatakse fibo plokist. Elamu I korruse põrandad on raudbetoonist, veeküttega. Vahelagi on liimpuittaladel või puittaladel. Katused on 20 kraadise kaldega. Hoone jäikus tagatakse ristuvate seinte, seintega ankurdatud vahelagede ja katuslae jäikusega. Hoone konstruktsiooniosa keerukuse tõttu on soovitatav tellida konstruktsiooniosa tööprojekt või probleemide tekkimisel pidada nõu eriala spetsialistiga. Koormused Katusetalade arvutamisel võtta arvesse omakaalu- , tuule ning lumekoormusi. Vundamendid Vundamentide alla jääv pinnas eemaldada kuni kõrguseni -1200 olemasolevast maapinnast. Välisseinte alla rajada raudbetoonist lintvundamendid. Samuti valada raudbetoonist lintvundamendid kandvate siseseinte alla, terrassi serva alla ning postide alla.
Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 4 2. Ettevalmistustööd ............................................................................................................................... 10 2.1 Tööde kirjeldus ............................................................................................................................. 10 2.1.1 Tööprojekt ............................................................................................................................. 10 2.1.2 Lammutus ja koristustööd ..................................................................................................... 10 2.1.3 Üldine ettevalmistus ja kommunikatsioon ............................................................................ 11 2.1.4 Mõõtmine ......................................................................
- Eelprojekt (EP) (preliminary design) – ehitusprojekti esimene kõiki projektiosi sisaldav staadium, mis koosneb seletuskirjast ja joonistest ning on kooskõlastamiseks, ehitusloa taotluse menetlemiseks ja ehitusloa väljaandmiseks - Põhiprojekt (PP) (Basic design) – ehitusprojekti staadium, mis määratleb tehnilised lahendused ehituspakkumiste korraldamiseks (ehituskirjelduse ja joonised) vajaliku detailsusega - Tööprojekt (TP) (construction documents) – ehitusprojekti staadium, mis sisaldab ehitustööde tegemiseks vajalikke jooniseid - Teostusjoonis (as built drawing) – joonis, millel esitatakse olemasoleva hoone osade paiknemine 9 - Mõõdistusjoonis (taking off drawing) – joonis, millel esitatakse olemasoleva hoone osade paiknemine Riigihangete seaduse kohaselt: - Hankija (procurer) – o 1) riik või riigiasutus;
projekteerimis-ehitushanke korraldamiseks Põhiprojekt määratakse ehitise kõik tehnilised parameetrid luuakse võimalus koostada töömahtude loetelu ja ehitustööde kulude kalkulatsioon (kontrolleelarve) tehakse otsus peatöövõtu ehitushanke korraldamiseks Tööprojekt vajadusel detailiseeritakse põhiprojekti lahendust tööde tegemisel kasutatavat tehnoloogiat ja tooteid arvestades tekib võimalus koostada detaileelarved ja kasutada neid kulukontrolli lähtealustena Tabel 4.1. Projekti staadiumid ja vastavad tegevused maksumuse prognoosimisel Ehituskulude hindamise täpsus kasvab sedavõrd, kuidas ehitusprojekt täpsustub ja areneb
) Seejärel viia kooskõlastustega projekt omavalitsusse, kust väljastatakse ehitusluba. 32. Millised on ehitusprojekti osad? -asendiplaan -arhitektuur -sisearhitektuur -tarindid (konstruktsioonid) -soojusvarustus, küte, ventilatsioon -veevarustus ja kanalisatsioon -elektri- ja nõrkvoolupaigaldus Kõik ehitusprojekti osad võib jaotada järgmistesse staadiumitesse: 1)eskiisprojekt 2) eelprojekt 3)põhiprojekt 4)tööprojekt 5)teostusjoonised 33. Mis on eskiisprojekt? Tellija esitab arhitektile planeeritava maja lähteülesande, mille järgi projekteerija koostab oma nägemuse ja kontseptsiooni. Pärast kahe-kolme nädalast (aeg sõltub hoone keerukusest, mahust, projekteerimisraskusest jne.) projekteerimist peaks valmima eskiisprojekt, mis on tellija ja arhitekti omavahelise töö tulemus, ning millest võib välja lugeda järgnevat:
mõõtmed; vundamentide rajamissügavus, pinnaseveetõrje vajadus, aluskihid, mõõtmed ja materjalid ning soojustuse ja veetõkke põhimõtteline paiknemine; kõikide kande- ja jäigastavate konstruktsioonide, elementide ja montaazielementide paiknemine, gabariidid ja materjalid; hoonepiirete ehitusfüüsikalised omadused; esitatakse vajalikud joonised ja seletuskiri - Tööprojekt ehitusprojekti staadium, mis sisaldab ehitustööde tegemiseks vajalikke jooniseid. Tööprojektis detailiseeritakse põhiprojekti lahendusi arvestades valitud töötehnoloogiat ja konkreetsete firmade materjalide ning toodete kasutamist. Ehitusprojekti osad: - Arhitektuuri osa määratakse ära hoone paiknemine, otstarve, kuju, suurus, kujundus, ruumijaotus ja funktsionaalsed seosed; nähtavale jäävate hooneosade
1. Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele Ehitis on füüsiline substants-asi, koosneb materjalidest ja konstruktsioonidest. Kvaliteetne ehitis on mõistliku ehituskorralduse tulemus. 2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega Eesmärgideks: anda ülevaade ehitusturust, ehitise elutsüklist, ehituse subjektidest, objektidest ja projektidest ning nendevahelistest seostest. ehituskorraldus on omanikukeskne ehitusjuhtimine on ühiskonnakeskne ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tema tegevus toob kaasa ühiskonnale ehitaja peab alati arvestama võimalusega `toimetada' sel turu Ehitamine on majandustegevus ( ökonoomika, turundus), ehitaja on ettevõtja( juhtimine, äritegevuse alused), tuleb arvestada seaduste ja lepingutega(õiguse alused) 3. Ehitustöövõtja põhikohustused (ehitusseadus) Ehitustöövõtja on kohustatud kontrollima: 1) ehitus...
probleemide ilmnemisel oleks võimalik need kokkulepitud tingimustel lahendada. Tüüpleping koosneb: LEPINGU SUBJEKTID + ERITINGIMUSED Leping koosneb: TÜÜPLEPING + LEPINGUOBJEKTID + LEPINGU LISAD Ehituslepingu koostamisel tuleks rõhku panna järgnevatele punktidele, millede selge ja ühene sõnastamine ja lahtikirjutamine oluliselt vähendab ehitusaegsed kui järgseid erimeelsusi ja vaidluste teket: Ehitusprojekt – ehitustööde aluseks on ehitusprojekt. Üldiselt on aluseks tööprojekt, kuid tööde aluseks võib olla ka eelprojekt, millele on väljastatud ehitusluba. Mida paremini on ehitusprojekt koostatud, seda vähem tekib sellest probleeme ehitamisel. Töömahu hindamine – suurimaid tüliallikad ehituses on just töömahu õige hindamine. Ükskõik kui detailne ja õige ka ei ole töömahuloend ning selles kajastatud mahud, ei ole võimalik ja ka mõtteks kõiki mahte ja töid sinna kirja panna
- Eelprojekt (EP) (preliminary design) – ehitusprojekti esimene kõiki projektiosi sisaldav staadium, mis koosneb seletuskirjast ja joonistest ning on kooskõlastamiseks, ehitusloa taotluse menetlemiseks ja ehitusloa väljaandmiseks - Põhiprojekt (PP) (Basic design) – ehitusprojekti staadium, mis määratleb tehnilised lahendused ehituspakkumiste korraldamiseks (ehituskirjelduse ja joonised) vajaliku detailsusega - Tööprojekt (TP) (construction documents) – ehitusprojekti staadium, mis sisaldab ehitustööde tegemiseks vajalikke jooniseid - Teostusjoonis (as built drawing) – joonis, millel esitatakse olemasoleva hoone osade paiknemine 9 - Mõõdistusjoonis (taking off drawing) – joonis, millel esitatakse olemasoleva hoone osade paiknemine Riigihangete seaduse kohaselt: - Hankija (procurer) – o 1) riik või riigiasutus;
tehnilisi ja tehnoloogilisi vajadusi rahuldava põhimõttelise programmi väljatöötamist. 46. Tehniline projekt- projekti liik, mis määrab ehitise tehnilise taseme ja võimaldavad taotleda ja anda vajalikke kooskõlastusi ning tellijal taotleda ja kohalikul omavalitsusel anda ehitusluba. Tehnilises projektis koostatakse põhimõtteline tehnoloogiline lahendus ning tehakse esmane seadmete ja nende põhikarakteristikute valik. 47. Tööprojekt-projekti liik, mis üldjuhul koostatakse lihtsamate või väikesemahuliste ehitiste kohta, sisaldab tehnilist projekti ja tööjooniseid 48. Tööjoonis- projekti liik, mis koostatakse tehnilise projekti detailiseerimiseks ehitamiseks vajalikus ulatuses. 49. Maantee klass: kiirtee (KT) ja I - VI klassi maantee 50. AKÖL- Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus- aasta jooksul vaadeldavat tee ristlõiget läbinud sõidukite koguarv jagatuna päevade arvuga aastas 51
programmi väljatöötamist. 47. Mis on tehniline projekt Projekti liik, mis määrab ehitise tehnilise taseme ja võimaldavad taotleda ja anda vajalikke kooskõlastusi ning tellijal taotleda ja kohalikul omavalitsusel anda ehitusluba. Tehnilises projektis koostatakse põhimõtteline tehnoloogiline lahendus ning tehakse esmane sedmete ja nende põhikarakteristikute valik. 48. Mis on tööprojekt Projekti liik, mis koostatakse lihtsamate või väiksemahuliste ehitiste kohta, sisaldab tehnilist projekti ja tööjooniseid. 49. Mis on tööjoonis Projekti liik, mis koostatakse tehnilise projekti detailiseerimiseks ehitamiseks vajalikus ulatuses. 50. Nimeta maantee klassid (7) Kiirtee (20 000); I-V; VI (700); 51. Mis on AKÖL
1 EHITUSKORRALDUS EPJ 0060 EESSÕNA JÄRGNEV KUJUTAB ENDAST LOENGUT TOETAVAT ÕPPEMATERJALI, MIDA KASUTATAKSE LOENGU ETTEKANDMISEL SLAIDIDE KUJUL. SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS. ...
ennast ära, kui miinimumtõendused on olemas. On palju näiteid kvaliteedi ja selle tõendamisega seotud probleemidest, näiteks detailide asendamine SILS süsteemis. 93 6. SOOJUSTAMISE PROJEKT JA HANGE 94 47 SOOJUSTAMISE PROJEKT SOOJUSTAMISTÖÖDEL ON VAJALIK Soojustamise projekt (projektid on eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt). Vajalik tööprojekti tasemel näidata olulised küsimused piisavas detailsuses. Hoone kirjeldus, tarindid Mida soojustatakse Läbilõiked temperatuuri-niiskusgraafikutega Materjalid Sõlmlahendused Süsteemi ja kvaliteedi nõuded Arvutuslikud lähteandmed Tuleohutusosa 95 SOOJUSTAMISE HANGE JUHISEID HANKE KOOSTAMISEKS Soojustamistööde hankel koostatakse reeglina
kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Eskiis: arhitektuurne ja krundi planeeringu idee, hoone ligikaudne suurus, põhimõtteline ruumijaotus, arenguperspektiivid. Eelprojekt koostatakse ehitusloa taotlemiseke menetlemiseks ja ehitusloa väljaandmiseks. Põhiprojekt määrab tehnilised lahendused ehituspakkumiste korraldamiseks vajaliku detailsusega. Tööprojekt ehitusprojekti staadium, mis sisaldab ehitustööde tegemiseks vajalikke jooniseid. Tööprojektis detailiseeritakse põhiprojekti lahendusi arvestades valitud töötehnoloogiat ja konkreetsete firmade materjalide ning toodete kasutamist. Nõuded ehitusloa taotlemisel esitavatele ehitusprojektile MKM määrus 27. dets 2002 nr 70. Lisaks veel vabatahtlikud/soovitusliku EVS standardid. 5 Loeng 3
planeerimine) • Maa-alade ja trasside valik, kooskõlastamine – tulemused peavad jõudma tellija kaudu linnade, maakondade ja valdade planeeringutesse • Eelprojekt – tellija vajaduste analüüs ja ehitusfirmadele pakkumisdoku- mentatsiooni koostamine • Tehniline projekt e tehniline lahendus – määrab rajatise tehnilise tase- me, võimaldab teha vajalikud kooskõlastused ning taotleda kohalikult omavalitsuselt ehitusluba • Tööprojekt e tööjoonised – tehnilise projekti detailiseerimine ehitamise ja paigaldamise jaoks vajalikus ulatuses • Teostusprojekt e lõppjoonised – lõppdokumentatsioon objekti käiku- laskmise hetkeks (koos ehitus- ja paigaldustäiendustega) ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 22
JUURDEPÄÄSETAVUS 1. Juurdepääsetavust käsitlevad suunised ja standardid WAI. Authoring Tool Accessibility Guidelines 1.0 (Loomevahenditele juurdepääsu põhimõtted 1.0). W3C soovitus 3. veebruarist 2000. Selgitab tarkvara arendajatele, kuidas erinevate loomevahendite abil toetada veebiainese käideldavust ning kuidas teha tarkvara juurdepääsetavaks. http://www.w3.org/TR/2000/REC-ATAG10-20000203 WAI. Device Independence Principles (Seadmete sõltumatuse põhimõtted). W3C tööprojekt 18. septembrist 2001. Traadita seadmete kasutusest. http://www.w3.org/TR/2001/WD-di-princ-20010918/ WAI. Policies Relating to Web Accessibility (Veebile juurdepääsu käsitlevad õigusaktid), 18. juuni 2003. Nimekiri veebile juurdepääsu käsitlevatest õigusaktidest maailmas. http://www.w3.org/WAI/Policy/ WAI. Web content accessibility guidelines. 1.0 (Veebiainese käideldavustest 1.0). W3C soovitus 5. maist 1999.
annaabi.ee 
