purunemine. Kontrollitakse katusekonstruktsioon, torustike jne läbiviigukohad, ülemise korruse lagi, liitekohad, niisked ruumid, hallitus, torude liitekohad, vee läbijooks, seinte alaosad, hoonealuse maa niiskuse olukord, drenaaž, pinnasevesi, vihm, täitepinnas, keldrid (esimene korrus), põrandaalune ruum, uksed, aknad, väliskonstruktsioonid. 2. Teraskonstruktsioonide avariide põhjusi Lumi ja selle läbimõtlemata puhastamine, ladestumised tööstustolmust, konstr tegeliku massi - kõrvalekalded, dünaamika (ka resonants), temperatuuri mõjutused; - ülekoormamine, või ka surutud vööde mittevastav sidumine; - habras purunemine. Habras purunemine materjali külmarabanduse või pingekondensaatorite tõttu on omaette küsimus; - keevitustööde mittekvaliteetne tegemine talvel (erinõuded alates +5° C-st madalamate temperatuuride puhul); - konstruktsioonile mitmesuguste lisaseadmete riputamine; - konstruktsiooni perioodilise jälgimise puudumine;
) 49. Kuidas määrata välisseina soojapidavust? 50. Kuidas on siseruumide kahjustuste puhul omavahel seotud ruumide ventilatsioon välispiirete ja akende õhutihedus, välispiirete soojapidavus? 51. Hallitus ruumi sisepinnal, miks tekib ja mille poolest on see inimesele kahjulik? 52. Teraskonstruktsioonide kahjustuste vältimine, tekkinud kahjustuste kõrvaldamine 53. Terase külmrabedus ja kuidas seda määrata? 54. Teraskonstruktsioonide korrosioon, kuidas vältida, mida teha kahjustuste puhul? 55. Teraskonstruktsioonide tugevuslahendusi 56. Mis on terase hapra purunemise põhjused ja kuidas uurida selle nähtuse võimalikkust? 57. Lamedate katuste võimalik konstruktsioon? 58. Lamedate katuste ja rõdude sagedamini esinevad vead 59. Lamekatuste sagedamini esinevad kahjustused ja nende põhjused 60. Soojustatud ja õhutusega lamedate katuste sagedamini esinevad vead 61
viis, nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne); - ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon); - kasutamine, koormuse liik ja suurus; - elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad; - juurdepääsetavus (tellingud, tõstelava, ripplava, trepp); - ohud (nõrgad kohad seoses ehituskonstruktsioonide ohutusega, allalangevad osad); konstruktsioon (jõudude kulg, vuugid, liited);materjalide ja konstruktsioonide kahjustused ja põhjused; - energiatehnilised aspektid (soojapidavus); - esteetilised aspektid (krohv, värvid, vorm) 3. Kirjelda visuaalset ja laboratoorset uurimismetoodikat Visuaalne uurimine toimub ilma igasuguste mõõteriistade ja arvutusteta, hinnang antakse vaid sellele mida on silmaga näha. Visuaalsel uurmismetoodikal vaadeldakse: - Pragusi - Ebatihedad vuugid ja liited - Mõranemised, lõhestumised ja vajumid
ebameeldivat lõhna. * Hallitus ja puidusine puidurakke üldjuhul ei kahjusta, küll aga välisilmet, hallitusseeneeosed võivad tekitada ka allergiat. * Mädanikuseenete kahjustused tekivad kahes etapis. Esimeses etapis tükeldavad seeneniitidest eralduvad happelised fermendid tselluloosi makromolekule, mille tulemusena tekib madalmolekulaarne glükoos. Teises etapis oksüdeeruvad vees lahustunud glükoosi molekulid õhuhapnikus ning eralduvad süsihappegaas, vesi ja soojus (soojuse hulk on sama, mis puidu põlemisel, aga et protsess on aeglane, siis ei ole see märgatav). Putukakahjustused (loomsed kahjurid) Puidukahjurite hulka, kes võivad puitu mitu korda nakatada ja tekitada märgatavaid kahjustusi, kuuluvad mitmesugused putukad. Kahjustusi tekitavad peamiselt putukavastsed, kes söövad või kaevuvad puitu. Erinevalt laguseentest hävitavad putukad nii niisket kui kuiva puitu, mis tunduvalt raskendab nende tõrjet. Puidukahjurid võib jagada kolme rühma
Üleujutused ja tormikahjustused Üleujutused, mis on Eesti elanikele lähiminevikust tuttavad, niiskuvad konstruktsioone tugevasti. Pärast veetaseme langemist jääb osa vett konstruktsioonidesse pidama ning tselluloosi sisaldavatel materjalidel algab majaseente idanemine. Kuna majaseened on oma algusfaasis varjatud (põrandate all, seinte sees jne.) avastatakse kahjustuskolle aasta-paar pärast üleujutust. Siis on kahjustus juba ulatuslik. Seega tuleks kohe pärast üleujutust konstruktsioonid avada ja kuivatada. Ebakvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine Seenkahjustuste tekke osas võib eriti ebakvaliteetseks lugeda puitmaterjali, mille absoluutne niiskus on üle 20%. Sageli tuuakse materjal ehitusplatsile kuivana, kuid platsil seistes või ka avatud konstruktsioonidesse paigaldatuna on materjal ilmastikutingimustele avatud ja tema niiskus tõuseb kuni 30%-ni. Kui selline materjal kuivatamata asetada suletud konstruktsioonidesse, on seenkahjustuse teke praktiliselt vältimatu
Üleujutused ja tormikahjustused Üleujutused, mis on Eesti elanikele lähiminevikust tuttavad, niiskuvad konstruktsioone tugevasti. Pärast veetaseme langemist jääb osa vett konstruktsioonidesse pidama ning tselluloosi sisaldavatel materjalidel algab majaseente idanemine. Kuna majaseened on oma algusfaasis varjatud (põrandate all, seinte sees jne.) avastatakse kahjustuskolle aasta-paar pärast üleujutust. Siis on kahjustus juba ulatuslik. Seega tuleks kohe pärast üleujutust konstruktsioonid avada ja kuivatada. Ebakvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine Seenkahjustuste tekke osas võib eriti ebakvaliteetseks lugeda puitmaterjali, mille absoluutne niiskus on üle 20%. Sageli tuuakse materjal ehitusplatsile kuivana, kuid platsil seistes või ka avatud konstruktsioonidesse paigaldatuna on materjal ilmastikutingimustele avatud ja tema niiskus tõuseb kuni 30%-ni. Kui selline materjal kuivatamata asetada suletud konstruktsioonidesse, on seenkahjustuse teke praktiliselt vältimatu
Veel teakse temast plekki käepidemeid mitmesuguseid liistdetaile. Väikese tugevuse tõttu ei sobi lisanditeta alumiinium kandekonstruktsioonideks. Duralumiinium-Ehitusel enamkasutatav alumiiniumisulam on duralumiinium, mille tugevus on suurem kui alumiiniumil. Seega saab teda kasutada rohkem raskusi nõudvatel kohtadel. 11. Metallide korrosiooni liigid- algpõhjuse ja levikulaadi järgi Algpõhjuste ärgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt : ilmastikuline korrosioon (tekib ilmastiku mõjust metallile ) veealune korrosioon ( kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist ) maa-alust korrosiooni (tekitab pinnase toime metallile) korrosioon uitvoolude toimel (tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas ) Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike : pindkorrosioon (levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju paistab kohe välja ja saab õigeaegselt
2.3.2 Välisseinte tehniline seisund ja kahjustused 21 2.3.3 Niiskuse tõus palkseinas 25 2.4 Siseseinte lahendused, tehniline seisund ja kahjustused 27 2.4.1 Märjad ja niisked ruumid 27 2.5 Katused 28 2.5.1 Katuste konstruktsioonid ja tarindus 28 2.5.2 Katuste tehniline seisund ja kahjustused 29 2.6 Pööningu vahelaed 30 2.6.1 Lagede konstruktsioon ja tarindus 30 2.6.2 Pööningu vahelagede tehniline seisund ja kahjustused 31 2.7 Avatäidete lahendused ning tehniline seisund ja kahjustused 32 2
Kaksiksäsi sortimendid lõhenevad kergesti. 05.05.2014 6. kaitse mädanemise eest- erinevad vahendid ja võtted · Puidu kaitsmiseks mädanemise eest on põhimõtteliselt kahesuguseid võimalusikonstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. · Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest ja teha konstruktsioonid nö tuulutatavad. · Keemiliste võtete puhul töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). · Ideaalne antiseptik peaks rahuldama järgmisi nõudeid: · peab olema mürgine seente ja putukate suhtes, · ei tohi kahjustada puitu ega metallosi, · peab hästi imbuma puitu, · vesi ei tohiks teda kergelt puidust välja uhtuda, · ei tohiks olla ohtlik inimestele, · ei tohiks olla ebameeldiva lõhnaga,
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma-
kaheladvalise puu hargnemiskoha lähedalt. Kaksiksäsile on iseloomulik tüve paikne jämenemine ja elliptiline ristlõige. Kaksiksäsi raskendab töötlemist ja suurendab jäätmete kogust 6. Puidu kaitse mädanemise eest- erinevad vahendid ja võtted võimalusikonstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest ja teha konstruktsioonid nö tuulutatavad. Keemiliste võtete puhul töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Ideaalne antiseptik peaks rahuldama järgmisi nõudeid: · peab olema mürgine seente ja putukate suhtes, · ei tohi kahjustada puitu ega metallosi, · peab hästi imbuma puitu, · vesi ei tohiks teda kergelt puidust välja uhtuda, · ei tohiks olla ohtlik inimestele, · ei tohiks olla ebameeldiva lõhnaga, · mürgisus peaks säilima võimalikult kaua,
1. Raudbetooni olemus. Betoon- ja raudbetoontala töötamise erinevus Raudbetoon on komposiitmaterjal, kus koos töötavad kaks väga erinevate omadustega materjali: teras ja betoon. Betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töötab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on 3-4 korda odavam kui terasega, tõmbejõu vastuvõtmine on samavõrra odavam aga terasega. Siit tulenebki
11)Kaksiksäsi-kahe või enam säsi olemasolu sortimendis. Esineb sortimentidel, mis on saetud kaheladvalise puu hargnemiskoha lähedalt. Raskendab töötlemist ja suurendab jäätme kogust. 6.Puidu kaitse mädanemise eest-erinevad vahendid ja võtted 1)Konstruktiivsed võtted-eesmärk luua seente arenguks ebasobilikud füüsikalised tingimused. Selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest ja teha konstruktsioonid nö. tuulutatavad. 2)Keemilised võtted-töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega(antiseptikutega), mis peaks rahuldama järgmisi nõudeid: 1)peab olema mürgine seente ja putukate suhtes. 2)ei tohi kahjustada puitu ega metallosi. 3)peab imbuma hästi. 4)vesi ei tohiks teda puidust välja uhtuda. 5)ei tohi olla ohtlik inimestele. 6)ei tohikss olla ebameeldiva lõhnaga. 7)mürgilisus peaks säilima võimalikult kaua. 8)ei tohi puitu tugevalt määrida.
hoitud +35°C temperatuuril eeldusel, et seen on aktiivne ja mitte külmast või kuivusest tingitud puhkeseisundis. Saneerimine Majavammist vabanemiseks tuleb kõigepealt likvideerida liigniiskuse põhjus. Selleks võib olla katkine vihmaveetoru, mis suunab katuselt tuleva vee seina sisse, vale maapinna kalle ja vesi jookseb keldrisse, vahelaes olevate veetorude leke või neile tekkiv kondensvesi. Konstruktsioonid tuleb avada ja lasta tuulduda ning kuivada. Saneerimise ajal tuleb kanda näo ees maski, sest seene eosed mõjuvad hingamisteedele ärritavalt. Ruum tuleb koristada niiskust hoidvatest materjalidest ja vähemalt saneerimise ning kuivatamise ajaks täiesti tühjaks kolida. Lammutustööd tuleb teha äärmise ettevaatusega, sest eosed pudenevad igale poole ja uue nakkuse risk on alati suur. Nakatunud materjalid ei tohi uute asendusmaterjalidega kokku puutuda
pooleks. Tõmbekatsega määratakse voolavuspiir, tõmbetugevus ja suhteline pikenemine. 24. Metalli LÖÖGISITKUST hinnatakse nii, et proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. 25. 11. Metallide korrosiooni liigid- algpõhjus ja levikulaad 26. Metalli KORROSIOONIKS nimetatakse metalli riknemist või hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. 27. KEEMILINE KORROSIOON metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga (nt hapnik), tekib metalli oksüüd, mis on sageli pude materjal (rauarooste). 28. ELEKTROKEEMILINE KORROSIOON tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. 29. Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosioon: 1. ILMASTIKULINE KORROSIOON tekib ilmastiku mõjust metallile 2
Väiksema elementide arvu korral on elementide ristlõiked suuremad ja materjaliks liimpuit. Kolmnurkne sõrestikferm. Mikkeli tuletõrjemajas on paralleelvöödega sõrestikferm. Kaared silded 20-100 m Liimpuidust võib teha ka kõveraid konstruktsioone. Iga koormuse jaoks võib leida nn survejoone, mis on ökonoomseim kuju selle koormuse jaoks. Näiteks ühtlaselt jaotatud koormuse jaoks on see parabool, punktkoormuse jaoks polügoon. Praktikas tuleb konstruktsioon dimensioneerida erinevate koormuskombinatsioonide jaoks. Sellist kaare kuju pole, mis sobiks kõigile koormustele ideaalselt. Sel juhul valitakse kaare kuju lähtuvalt esteetilistest, funktsionaalsetest, tootmistehnilistest ja tugevusnõuetest. Suuremate avade puhul on ökonoomsem paraboolkaar. Kaare ristlõige on tavaliselt ca 1/3 vastavast lihttalaristlõikest samadel tingimustel. Kaare telg jälgib üldiselt hästi survejoont,
KONTAKT: LEKTOR: Erki Soekov TTÜ õppejõud Ehitustootluse inst, OJV insener KONTAKTINFO: AADRESS: Ehitajate tee 5 ASUTUS: Tallinna Tehnikaülikool E-POST: [email protected] TELEFON: +372 51 13 774 7 1.SOOJUS, NIISKUS 8 4 MÕISTED MÕJURITE & SOOJUSE KOHTA Soojus Mõistete sisu tundmine hõlbustab Temperatuur arusaamist soojustuse ja niiskuse Tasakaalutemperatuur toimimisest ehitise suhtes. Vesi Niiskus "Soojus" ja "külmus" kui ühe ja sama Tasakaaluniiskus nähtuse erinevad küljed. Mis on soojus? Kiirgus Konvektsioon Ainesed liiguvad ehitises ja keskkonnas Infiltratsioon loodusseaduste mõjul.
savi plastsust ja sidumisvõimet: kui on liiva ja tolmu palju, ei ole savi vormitav, kui toode maht väheneb kuivatamisel ja põletamisel vähe. Ehituskeraamika tootmine koosneb alljärgnevatest protsessidest: - Toormaterjali kavandamine - Massi ettevalmistamine - Töötlemine ja toortoodete vormimine - Toortoote kuivatamine - Toortoote põletamine - Toodete jahutamine - Toodete sorteerimine ja säilitamine KERAAMILISED MATERJALID JA NENDE OMADUSED Harilik tellis Tavalist tellist kasutatakse kandvates seintes, postides, võlvides, ka korstnad, ahjud tingimusel kui töötemperatuur ei ületa tema põletamise temperatuuri. Harilik tellis ei ole tulekindel. Tavalise tellise puudus on väike soojapidavus, seetõttu välissein peab olema suhtelist paks, välisseinas kastutakse seetõttu kärg- või õõnestellist. Toodetakse rea- ja fassaaditelliseid. TUGEVUS Survetugevus sõltuv ka põletustemperatuurist ja põletusajast. Kui põletustemperatuur on
kaotanud oma mahlu. Nad toituvad rakkude sisust ja rikuvad puidu välimust. 3. majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. (päris majaseen, valge majaseen, kilejas majaseen) Puidu kaitsmiseks mädanemise eest: Konstruktiivsed võtted luuakse seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused (kaitse niiskumise eest ja konstruktsioonid tuulutatavateks). Keemilised võtted puitu töödeldakse seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptimise meetodid: võõpamine, pritsimine, immutamine vannis, surve all immutamine, difusioonimmutamine jne. 7. Puidust saematerjalid, pooltooted, termotöödeldud puit Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Poolpalgid, servatud palgid, servamata lauad, servatud lauad, prussid, latid, liiprid igasugustele rööbasteedele.
MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAKS RAJAMISSÜGAVUST. ........ 17 11. MONOLIITSED VUNDAMENDID. ........................................................................................ 17 12. POSTVUNDAMENDID. ....................................................................................................... 20 13
Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskaks projekteerida väikemaju (eramu, suvila, saun, ja elamu abihooned). Koos alljärgneva konspektiga tuleks tutvuda eesti ehitusteabe kataloogis ET-2 esitatud vundamentide, seinte, vahelagede, põrandate, katuste ja katuslagede tarinditega alates ET-2 0501 kuni ET-2 0506. Koostas: Meeli Kams 2 Hoone osad EPMÜ SISUKORD SISUKORD.........................................................................
27. Mida loetakse metallpeen-materjalideks, loetle neid Naelad, kruvid, poldid, needid, riisad (klambrid), peentooted (ukse- ja aknainged, lukud,m riivid, haagid, käepidemed jne) 28. Mida loetakse keemiliseks ja elektrokeemiliseks korrosiooniks? Keemilise korrosiooni puhul metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga. Tekib metalli oksüüd, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste). Elektrokeemiline korrosioon tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. 29. Kuidas liigitatakse korrosiooni levikulaadi järgi? Pindkorrosioon - levib enamvähem ühtlase ühukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; Kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja
imema. Seetõttu on vajalik, reaktsiooniga õhu koostöö eri osade vahel et mört sisaldaks vett süsihappegaasiga.Väga hästi peavad kindlustama tema siduvaid aineid, mis töödeldav ja hoiab hästi üldstabiilsuse ja jäikuse ning takistaksid vee väljaimemist vett,tugevus tagasihoidlik. müüritisega koos töötavad mördist. Muidu võib juhtuda, *segamört-kahe eelmise konstruktsioonid peavad et mört imetakse nii kuivaks, segu.Kõiki omadusi olema sellised, et nende et katkeb tsementkivi keskmiselt. omavahelised sidemed ei tekkimine ja mört ei saavuta 6. Müüritise võimalda konstruktsiooni vajalikku tugevust. Mördi töötamine:müüritis töötab õõtsumist. Lisaks tuleb
• Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raskebetoon Normaal ehk tavabetoon Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115 - Väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kõrgtugev betoon - betoon, mille survetugevuse klass on normaal- ja raskebetooni puhul kõrgem kui C50/60 ja kergbetooni puhul kõrgem kui LC50/55. 1. Muud jagunemised Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid EVS 814 põhjal külmakindlusklassidesse KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2…W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi.
kihtide või suureteraliste materjalidega nagu kruus või killustik. Vee ärajuhtimiseks tuleb ehitada drenaaz. Drenaazi ehitamine on suur töö. Enne tuleks kontrollida, kas vundamendi niiskuskoormuse vähendamiseks on teisi võimalusi. Eelkõige peab maapinna kalle olema õige ning vihmaveerennid ja torud olema korras ja suunama vee hoonest eemale. EHITUSNIISKUS Ehitusniiskuse all mõeldakse lisaniiskust, mis satub materjalisse selle valmistamisel või paigaldamisel. Betoon ja mört sisaldavad palju vett, sest see on vajalik kivistumiseks. Lisaks niisutatakse neid kivistumise ajal kuivamispragude vältimiseks. Toores puidus on samuti palju vett. Niiskus satub konstruktsioonidesse ka siis, kui ehitamise ajal sajab või kui ladustatud materjali ei kaitsta sademete eest. Tänapäeval on ehitamisega kiire ja ehitusniiskuse kuivatamiseks ei kipu aega jääma. See aeg tuleb siiski leida, sest hallitanud, mädanenud või külmkahjustustest rikutud
siis iga takistus, mis ei lase müüritisel vabalt kokku tõmbuda või paisuda, tekitab konstruktsioonisiseseid pingeid. Kui need aja jooksul kuhjunud pinged ületavad elemendi tõmbetugevuse, mördi ja elemendi vahelise sideme tugevuse või horisontaalvuugi nihketugevuse, tekivad praod, mis küll leevendavad müüritisesiseseid pingeid kuid muudavad välisilme inetuks. Samuti vähendavad praod seina stabiilsust. Betoonplokkidest laotud müüritis on jäik konstruktsioon. Praod tekivad tavaliselt siis kui toetav konstruktsioon (näiteks vundament, sillused) ei ole küllalt jäigad ja tugevad. Pragude tekkimist ja avanemist põhjustab ka mittepiisava jäikusega horisontaalselt töötav konstruktsioon (näitks seinte jäikuse vastupanu tuulekoormusele) ning kui fassaadikihti kandvas konstruktsioonis esineb mahumuutusi (näiteks kasutatakse puitu). Pragunemist põhjustab veel ka betoonplokkide eneste mahukahanemine kivistumisprotsessis
seisukord 47 2.4 Seinad 53 2.4.1 Välisseinte lahendused 53 2.4.2 Välisseinte seisukord ja peamised probleemid 55 2.4.3 Siseseinte lahendused ja olukord 62 2.5 Vundamendid, soklid ja keldripõrandad 63 2.5.1 Vundamentide, soklite ja keldripõrandate lahendused 63 2.5.2 Keldri- ja soklikorruse niiskusrisk 65 2.5.3 Vundamentide, soklite ja keldripõrandate peamised probleemid 66 2.6 Vahelagede ja põrandate lahendused, seisukord ja peamised probleemid 75 2.7 Trepid ja trepikojad 77 2.7
Külmudes vee maht suureneb 10% võrra ja see avaldabki poorsele materjalile lagundavat mõju. Materjali külmakindlust iseloomsutatakse külmutustsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste imlnemiseni või tugevuse märgatava languseni. Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast: mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Harilik tellis - 15 tsüklit; kõnniteeplaat - 100 tsüklit. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (lambda) (W/m°C või W/mK). Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui kui jämepoorne. Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. Niiskumisel materjali soojajuhtivs suureneb.
7 1. SISSEJUHATUS Käesolev raamat on mõeldud ehitusmaterjalide üldkursuse omandamise abivahendiks. Ehitusmaterjalide valik on lai. Tehnika ja tehnoloogia arenemisega tekib vanade tuntud ehitusmaterjalide kõrvale uusi materjale. Ehitusmaterjalidest tutvustatakse raamatus: looduslikke ehitusmaterjale – puit ja kivi; metalle; keraamikat; ehitus-sideaineid; ehitussegusid – betoon, mört; raudbetooni; tehiskivimaterjale; bituumeneid ja nende baasil valmistatud materjale; asfaltbetooni; plastmassist tooteid; isolatsiooni- ja viimistlusmaterjale; klaastooteid. 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest Ehitusmaterjalid on olulised, sest materjalid on aluseks, millel põhineb kogu ehitustegevus; materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa;
enamike hapete, soolade, leeliste, õlide näit. bensiini mõjudele ning korduvatele jäätumis- sulamisprotsessidele. · Ventileerimisomadused - Kergkruus on õhku läbilaskev ning seetõttu ventileeruvad ehitistest nii ehituslik, konstruktsiooniline kui ekspluatatsioonist tulenev niiskus ja aur. · Kasutusalad · Katuste ventileerimiseks · Soojusisolatsioonina · Lamekatustel · Vundamentide ümber · Kergplokkidest · vundamendid · seinad · Kergtäiteks · teede, raudteede mulded · torustike ehitused · põrandad looduslikel pinnastel · vundamentide ümber vee drenaaziks 12 Omadused: · on valmistatud vaid looduslikest lähteainetest · on põlematu ja külmakindel
Ilmselt on betoonplaatide kuivamiskahanemise puhul kõige arvestatavam probleem mahukahanemisvuukide asukoht ning nende vaheline kaugus. Vuukide vaheline kaugus, mis minimiseerib kahanemisest tingitud pragunemise, sõltub samuti betoonplaadi paksusest. Praktikas tagab minimaalse pragunemise enamikel juhtudel kahanemisvuukide vaheline kaugus ca 4,5 m. Kui on arvata, et valitud betoonisegu kahaneb rohkem kui tavaline betoon, peavad vuugid asetsema isegi üksteisele lähemal. Eestis levinud praktika järgi täidetakse betoonpõrandate vuugid valdavalt umbes üks kuu pärast põrandate valu. Paljude maade põrandate paigaldusjuhendites on nõue: vuuke ei tohi täita enne 90 päeva möödumist betooni paigaldamisest. Et minimiseerida betooni kahanemist ja temperatuurideformatsioonidest tingitud juhuslike pragude tekkimise ohtu, tuleb põrandasse ette näha kahanemisvuugid.
, tihedus 100-400kg/m3 kuni 120 min tulekaitset. Kipsplaat ühes või mitmes kihis otse või aluskarkassi külge abil terastarindite külge. Kuni 90 minutit. Vermikuliit-, tsementkiud- ja kaltsiumsilikaatplaat. Kuni 120 minutit. Tulekaitse krohv, paksus 10-60mm, tihedus sõltuvalt segust 200-800 kg/m3. Kuni 30- 60 minutit Tulekaitse erivärvid. 100-300 kraadi C, värv paisub ja moodustab terasele kaitsva kihi. Kuni 30...60 minutit Betoon. Eraldab terase tulest või termilise massi tõttu on kuumenemine aeglasem Puitkarkass: Massiivpuit Liimpuit Vineer Kihtpuit 22 Kasutades puitu ratsionaalselt, on tulemuseks nii majanduslikult efektiivsused kui kõrge konkurentsivõimega konstruktsioonid. Hallide karkassi tüübid: Post sõrestik Tala-post karkass o Kahe kaldega tala o Bumerang tala
Müüritis kui materjal soojenemisel paisub. Soojenemine ise sõltub müüritise asukohast konstruktsioonis, tema pinna värvist jne. Järgmises tabelis antakse mitmesuguste mõjutuste keskmised väärtused müüritusele. 10 Müürituse tugevusarvutused (vasta järgmistele punktidele)- arvutuse alused, koormused, nende määramine Arvutuste alused Konstruktsiooni (-elemendi) arvutamisel tuleb teda kindlasti vaadata koos terve konstruktsiooniga, eriti tuleb uurida sidemeid, millega on konstruktsioonid omavahel seotud. Kivimüürituse puhul on tähtsaks probleemiks nn jäik või sarniirne kinnitus. risunok Parempoolse pingeepüüri puhul tekib posti vasakus servas tõmbepinge. Vasakut situatsiooni võime vaadelda jäiga kinnitusena, parempoolset tuleb ilmselt käsitleda sarniirina. Seega tuleks õige arvutusskeemi määramiseks lähtuda alguses müüritise puhul jäikadest sõlmedest, pärast sisejõudude
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
