1 Loengukonspekt: Asjaõigus 3 2. Mis on hoonestusõigus? Asjaõigusseadus § 241 sõnastab hoonestusõiguse mõiste järgnevalt: Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse.2 Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Maatüki omanik kaotab hoonestusõigusega õiguse maad vallata ning kasutada. Hoonestusõigus on oluline ning vajalik neile, kelle ehitis on püstitatud või kes soovivad seda püstitada maale, mis kuulub võõrale isikule. Kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ühendatud ehitused oleksid erinevate isikute omandis, on samuti ainukeseks võimaluseks just hoonestusõigus. Hoonestusõigust võib seada kindlaks tähtajaks
Oluline on ka asjaõiguste avalikkuse põhimõte, see tuleneb nende absoluutsest iseloomust. Asjaõiguste olemasolust peab ka teistel isikutel raamatu avalikkuse kaudu, vallasasjade puhul aga valduse kaudu. 2. Hoonestusõigus Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist. (AÕS § 241 lg 1) Hoonetusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Maatüki omanik kaotab õiguse nimetatud maad vallata ja kasutada. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel ehitis on püstitatud või kes soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ühendatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Seega on hoonestusõigus erandiks TSÜS § 54 lg 1 toodud reeglist, et kinnisasja oluliseks osaks
Hoonestajale on ehitise püstitamine hoonestusõiguse alusel kasulik selle tõttu, et hoonestusõigus on odavam kui kinnisasja (maatüki) ostmine, ja seda eelkõige juhul, kui on kokku lepitud hoonestusõiguse tasu maksmine perioodiliselt (näiteks igakuiselt või iga-aastaselt). Hoonestusõigus koormab kogu kinnisasja, mitte nt mõttelist osa kinnisasjast Hoonestusõigus ulatub konkreetsele hoonele või ehitisele (mille jaoks see hoonestusõigus seati), ehitisealusele maale ja kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks, st ehitise teenindusmaale. Hoonestusõigus ei või piirduda ehitise ühe osaga, nagu korrus (AÕS § 241 lõige 3) Siiski on võimalik hoonestusõiguse seadmine osale ehitisest, kui ehitis on jagatav ning ehitise reaalosad (nt iseseisvate kommunikatsioonidega ridaelamuboksid) on peale jagamist täiesti iseseisvalt majandatavad. Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele
kasuks - võib olla avalik-õiguslik on seatud seaduse alusel riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku kasuks - võib olla eraõiguslik on seatud füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks - lõpetamine toimub selle väljatoomisega kohustatud isiku poolt 4.Hoonestusõigus Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks; maatüki omanik kaotab õiguse nimetatud maad vallata ja kasutada - on vajalik neile, kellel ehitis on püstitatud või kes soovivad seda püstitada võõrale maale - on vajalik, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ühendatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis - tähtajaline õigus, teda võib seada kindlaks tähtajaks (mitte rohkem kui 99 aastaks) - on tasuline 5.Ostueesõigus
Kallasrada kõikidel avalikel veekogudel. Laius 4m ja 10m laevatatavatel veekogudel. Kallasrada võib kasutada sõltumata kellaajast. 28) Hoonestusõigus, ostueesõigus Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. (2) Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. (3) Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus. (4) Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa.
ühiseks kasutamiseks määratud ruume, sisustust ja seadmeid. 32. Mis on hoonestusõigus? Hoonestusõiguse mõiste ja ulatus. Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal 11 sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus. Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa. Hoonestusõiguse langemisel omanikule peab omanik tasuma hoonestajale hüvitise.
või tegema teatud tegusid. Seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Lõpetamist õigus nõuda õigustatud kui ka kohustatud isikul. 11. Mis on hoonestusõigus, tema ulatus? Kuidas ta tekib ja lõpeb? Isik, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Sõlmitakse lepinguga ja lõpeb tähtajaga (mitte kauem kui 99 aastat). 12. Mis on ostueesõigus ja kuidas see seatakse? Üks kinnisasja koormamise viis, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele.Võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. 13. Mis on pant ja millised on pandi liigid?
Hoonestusõigus piiratud asjaõigusena annab võimaluse omada ehitist teisele isikule kuuluval kinnisasjal ja lubab maaga püsivalt ühendatud ehitise tsiviilkäivet lahus maast. Isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse.(Asjaõigusseadus, edaspidi AÕS, § 241 lg 1) Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus.(AÕS § 241 lg 2-3) Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks on vajalik kohustav tehing ja asjaõigusleping, mis peavad mõlemad olema notariaalselt tõestatud (AÕS § 242). Hoonestusõigus seatakse ainult kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 99 aastat. (AÕS § 251 lg 1)
o Isik, kellel on nimetatud õigus, võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks 23. Mis on hoonestusõigus? o Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. o Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. o Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. o Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus o Hoonestusõigust võib seada ainult kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 99 aastaks. o Kui tähtaeg on määramata või pikem kui 99 aastat, loetakse tähtajaks 99 aastat. o Tähtaja möödumisel võivad kinnisasja omanik ja hoonestaja kokkuleppel
5 23. Mis on hoonestusõigus? o Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. o Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. o Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. o Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus o Hoonestusõigust võib seada ainult kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 99 aastaks. o Kui tähtaeg on määramata või pikem kui 99 aastat, loetakse tähtajaks 99 aastat. o Tähtaja möödumisel võivad kinnisasja omanik ja hoonestaja kokkuleppel
Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. 79. Hoonestusõiguse mõiste. Hoonestusõiguse sisu, selle õiguse tekkimine ja lõppemine. Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus. Hoonestusõigus tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust. Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. 80. Ostueesõigus. Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks ostueesõigus on seatud, on õigus
Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. 79. Hoonestusõiguse mõiste. Hoonestusõiguse sisu, selle õiguse tekkimine ja lõppemine. Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus. Hoonestusõigus tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust. Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. 80. Ostueesõigus. Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks ostueesõigus on seatud, on õigus
teeniva kinnisasja omanikuks saab üks ja sama isik, kustutatakse reaalservituut kinnistusraamatust selle isiku avalduse alusel. 33. Hoonestusõiguse olemus ja kasutamisvõimalused kinnisvaraarenduses. OLEMUS:Kinnisasja võib koormata selliselt,et isikul,kelle kasuks hoonestusõigus on seatud,on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omandada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist.ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale,mis on vajalik ehitise kasutamiseks.hoonestusõigus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus.hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid.ehitis,mis on hoonestusõiguse aluselehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millelehoonestusõigus laieneb,on hoonestusõiguse oluline osa.hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing ja asjaõigusleping peavad olema notariaalselt tõestatud.hoonestusõiguse eest
reaalservituut kinnistusraamatust selle isiku avalduse alusel. 33. Hoonestusõiguse olemus ja kasutamisvõimalused kinnisvaraarenduses. OLEMUS:Kinnisasja võib koormata selliselt,et isikul,kelle kasuks hoonestusõigus on seatud,on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omandada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist.ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale,mis on vajalik ehitise kasutamiseks.hoonestusõigus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus.hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid.ehitis,mis on hoonestusõiguse aluselehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millelehoonestusõigus laieneb,on hoonestusõiguse oluline osa.hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing ja asjaõigusleping peavad olema notariaalselt tõestatud
koormatud kinnisasja omanikult nõuda tegude sooritamist, siis reaalkoormatise sisuks on just teatud tegude sooritamine. Selleks võib olla nt hoida korras avalik tee jne. Hoonestusõiguse mõiste. Hoonestusõiguse sisu, selle õiguse tekkimine ja lõppemine. Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõigus on üldjuhul tasuline. Pant. Vallaspant ja selle liigid. Käsipant. Registerpant. Kommertspant. Õiguste pantimine. Asja võib pandiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. Pantida võib põhimõtteliselt kõike, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud
võib kohustatud isik nõuda reaalkoormatise lõpetamist teiste osade suhtes. 35. Hoonestusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) HOONESTUSÕIGUS Mõiste: Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks (nt juurdepääsutee, kommunikatsioonid, parkimisvõimalused). Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus. Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa. HOONESTUSÕIGUSE OLEMUS
AÕS § 241. Tegelikult hoonestusõigus on mittekehaline ese, aga teda käsitletakse nagu asja. AÕS § 241. Hoonestusõiguse mõiste ja ulatus (1) Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. (2) Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. (3) Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus. (4) Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa. Asjade liigid Oluline on liigituse juriidiline tähendus.
AÕS § 241. Tegelikult hoonestusõigus on mittekehaline ese, aga teda käsitletakse nagu asja. AÕS § 241. Hoonestusõiguse mõiste ja ulatus (1) Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. (2) Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. (3) Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus. (4) Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa. Asjade liigid Oluline on liigituse juriidiline tähendus.
kinnistusraamatust. Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonstusõigus on vajalik neile, kellel ehitis on püstitatud või kes soovivad seda püstitada võõrale maale. See on tähtajaline õigus, mida võib seda kindlaks tähtajaks mitte vähem kui 36 ega mitte rohkem kui 99 aastaks. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõigus on üldjuhul tasuline. Ostueesõigus on üks kinnisasja koormamise viis, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. Ostueesõiguse võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. See õigus võib tekkida seaduse või tehingu alusel. Tehingu alusel tekib ostueesõigus kinnistusraamatusse kandmisega
isiklik kasutusõigus aga kinnisasja valdava konkreetse isikuga. Hoonestusõiguse mõiste 34 Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõiguse sisu, selle õiguse tekkimine ja lõppemine Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Maatüki omanik kaotab õiguse nimetatud maad vallata ja kasutada. Hoonestusõigus on vajalik neile, kelle ehitis on püstitatud või kes soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ühendatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Hoonestusõigus on tähtajaline õigus, teda võib seda kindlaks ajaks, kuid mitte kauemaks kui 99 aastat
Hoonestusõiguse eest makstakse tasu, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Hoonestusõigus hõlmab ka omaniku ja hoonestaja kokkuleppeid. § 241. Hoonestusõiguse mõiste ja ulatus (1) Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. (2) Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. (3) Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus. (4) Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa. · hoonestusõigus (superficies) on juriidiline konstruktsioon, mis lubab maaga püsivalt
Hoonestajale on ehitise püstitamine hoonestusõiguse alusel kasulik selle tõttu, et hoonestusõigus on odavam kui kinnisasja (maatüki) ostmine, ja seda eelkõige juhul, kui on kokku lepitud hoonestusõiguse tasu maksmine perioodiliselt (näiteks igakuiselt või iga- aastaselt). Hoonestusõigus koormab kogu kinnisasja, mitte nt mõttelist osa kinnisasjast Hoonestusõigus ulatub konkreetsele hoonele või ehitisele (mille jaoks see hoonestusõigus seati), ehitisealusele maale ja kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks, st ehitise teenindusmaale. Hoonestusõigus ei või piirduda ehitise ühe osaga, nagu korrus (AÕS § 241 lõige 3) Siiski on võimalik hoonestusõiguse seadmine osale ehitisest, kui ehitis on jagatav ning ehitise reaalosad (nt iseseisvate kommunikatsioonidega ridaelamuboksid) on peale jagamist täiesti iseseisvalt majandatavad. Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele
TsÜS § 49 Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. Peamiseks näiteks on hoonestusõigus. Asjaõigusseadus § 241. Hoonestusõiguse mõiste ja ulatus (1) Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. (2) Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. (3) Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus. (4) Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa. 4.2.2. Asjade liik
TsÜS § 49 – Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. Peamiseks näiteks on hoonestusõigus. Asjaõigusseadus § 241. Hoonestusõiguse mõiste ja ulatus (1) Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. (2) Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. (3) Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus. (4) Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa. 4.2.2. Asjade liik
elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. HOONESTUSÕIGUS Hoonestusõiguse mõiste ja ulatus Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus. Hoonestusõigus tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust. Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. OSTUEESÕIGUS
Mis on hoonestusõigus, tema ulatus? Kuidas ta tekib ja lõppeb? Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omanadad kinnisajsale tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist. Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omanadad kinnisajsale tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Maatüki omanik kaotab õiguse nimetatud maad vallata ja kasutada. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel ehitis on püstitatud või kes soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõiguse mõistest tuleneb, et see on tähtajaline õigus, teda võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte vähem kui 36 ega mitte rohkem kui 99 aastaks. See
Hoonestusõigus võib ulatuda ka ehitise enda jaoks otseselt mittevajalikele maatüki osadele. Sellisteks nn kõrvapindadeks on juurdepääsutee, samuti vee-, kanalisatsiooni- jms trasside ja seadmete jaoks vajalik maa, elamu korral ka õu ja aiamaa, tootmishoone korral õu ning parkimis- ja laoplatsid, spordihalli korral välisväljakud. Seaduse sõnastusest tuleneb ühemõtteliselt, et hoonestusõigus hõlmab teatud ehitist või ehitisi ning ulatud lisaks ehitisealusele maale ka ehitise kasutamiseks vajalikule maale. Kinnisasjal olev ehitis, mida hoonestusõigus ei puuduta, jääb endistviisi omaniku omandisse. Kinnisasja oluliseks osaks ja sellega omanikule kuuluvaks on liitumispõhimõtte kohaselt ka ehitis, mille püstitab hoonestusõiguslik isik, ilma et hoonestusõiguse kokkulepe seda ehitist hõlmaks. Omaniku õigusliku võimu alla jäävad ka kinniasja osad, mis ei ole vajalikud hoonestusõigusega hõlmatud ehitise kasutamiseks.
Reaalkoormatis lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust. Reaalkoormatise lõpetamist on õigus nõuda nii õigustatud kui ka kohustatud isikul. Selle lõpetamine toimub selle väljaostmisega kohustatud isiku poolt. 10.3.4. HOONESTUSÕIGUS Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Maatüki omanik kaotab õiguse nimetatud maad vallata ja kasutada. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel ehitis on püstitatud või kes soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ühendatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Ehitis on hoonestusõiguse oluline osa. Seetõttu ei ole ehitist võimalik võõrandada, küll aga on
sellega püsivalt ühendatud ehitist. Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omanadad kinnisajsale tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist. Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omanadad kinnisajsale tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Maatüki omanik kaotab õiguse nimetatud maad vallata ja kasutada. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel ehitis on püstitatud või kes soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõiguse mõistest tuleneb, et see on tähtajaline õigus, teda võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte vähem kui 36 ega mitte rohkem kui 99 aastaks. See tähtaeg
annaabi.ee 
