Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ehitise tuleohutusnõuded". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tuleohutus, ehitises, tulepüsivus, tuleohutuse, kusjuures, tuleohutusnõuded, tulekindlus, konstruktsioonid, kandekonstruktsioon, ehitusmaterjalid, tuld, tellis, ehitusmaterjalide, 1580, raskelt, eralda, automaatne, põlemine, gaase, immutatud, tarindite, tulekindel, vastupidavust, leegi, evakuatsioonitee, ehitusviimistlus, kaidi, amberg, juhendaja1. Olulised tuleohutusnõuded § 2. Olulised tuleohutusnõuded (1) Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: 1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; 2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud; 3) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud; 4) on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud; 5) on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda; 6) on võimalik inimesi ehitisest evakueerida; 7) on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega. (2) Olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusaja vältel. (3) Ehitise ja selle osa vastavus olulistele tuleohutusnõuetele loetakse tõendatuks,
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Martin Hame Ehitise ohutusreeglid Referaat Võru Olulised tuleohutusnõuded (1) Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: 1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; 2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud; 3) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud; 4) on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud; 5) on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda; 6) on võimalik inimesi ehitisest evakueerida; 7) on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega. (2) Olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusaja vältel. (3) Ehitise ja selle osa vastavus olulistele tuleohutusnõuetele loetakse
sattumisel võivad põhjustada kohest või hilisemat keskkonna või selle osa kahjustust . § 1. Määruse reguleerimisala Määrus sätestab tulekahju ja selle ohu vältimiseks ehitisele ja selle osale esitatavad nõuded (edaspidi tuleohutusnõuded). § 2. Olulised tuleohutusnõuded (1) Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: 1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; 2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud; 3) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud; 4) on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud; 5) on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda; 6) on võimalik inimesi ehitisest evakueerida; 7) on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega. (2) Olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusaja vältel.
11. Tuleohutus 11.1. Ehitusmaterjalid ja põlemine Ehitusmaterjalide tulekindlus - fire-resistance (fire-proof materials) Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Liigitatakse tulekindluse mõõdu sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi: 1) tulekindlateks (fire-proof ) t°s > 1580°C, 2) raskelt sulavad (hard smelt) t°s = 1350...1580 °C, 3) kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: a) taval. tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C (samott)
11. Tuleohutus 11.1. Ehitusmaterjalid ja põlemine Ehitusmaterjalide tulekindlus - fire-resistance (fire-proof materials) Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Liigitatakse tulekindluse mõõdu sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi: 1) tulekindlateks (fire-proof ) t°s > 1580°C, 2) raskelt sulavad (hard smelt) t°s = 1350...1580 °C, 3) kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: a) taval. tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C (samott)
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ehitiste tuleohutusnõuded Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2013 Sissejuhatus Ehitise või selle osa tuleohutuse määravad ehitise kasutamise otstarve, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus. Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus. Tulekahjude peamiseks põhjuseks on tulega hooletu ümberkäimine. Tuleohutusele tuleb mõelda juba enne hoone ehitamise alustamist, et ennetada põlenguohtu. Olulised tuleohutusnõuded Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: · säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime · on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud
· 1. peatükk ÜLDSÄTTED · § 1. Määruse reguleerimisala · Määrus sätestab tulekahju ja selle ohu vältimiseks ehitisele ja selle osale esitatavad nõuded (edaspidi tuleohutusnõuded). · § 2. Olulised tuleohutusnõuded · (1) Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: 1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; 2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud; 3) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud; 4) on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud; 5) on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda; 6) on võimalik inimesi ehitisest evakueerida; 7) on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega. · (2) Olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusaja vältel.
Referaadis räägime peamistest, tähtsamatest nõuetest mis on vajalikud ehitise turvalisuseks. Millised on olulisemad tuleohutusnõuded ja milleks neid on vaja järgida. Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded Ehitistele esitatavate tuleohutusnõuete eesmärgiks on nende ehitiste projekteerimisel ette näha ja ehitamisel realiseerida sellised plaani- ja konstruktsioonilahendused, mis tagavad neis ehitistes viibivatele inimestele isikuturvalisuse ja, mõistlikkuse piirides, ka ehitises asuva vara kaitse tuleõnnetuse puhul. Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: · säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; · on ehitises tule ja suitsu tekkimine ning levik takistatud, · on tule levimine ehitiselt naaberehitistele takistatud, · on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda · on võimalik inimesi ehitisest evakueerida,
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ehitise tuleohutuse nõuded Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Reio Saarniit Väimela 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus......................................................................................3 Tulepüsivus ja tulepüsivusaeg..........................................................4 Tuletõkkekonstruktsioon,tuletõkketsoon.........................................5
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau EHITISE TULEOHUTUSNÕUDED Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2012 SISUKORD 1. EHITISE JA SELLE OSADE TULEOHUTUSE JAOTUS 3 2. TULEOHUTUSKLASSID 3 3. TULEKAITSETASEMED 4 4. TULETÕKKESEKTSIOONID 4 5. KOHUSTUSED TULEOHUTUSE TAGAMISEL 5 6. EHITISE JA SELLE OSADE TULEOHUTUSNÕUDED 5 7. KÜTTESÜSTEEMI TULEOHUTUSNÕUDED 6 8. TULETÖÖ TULEOHUTUSNÕUDED 6 9
teistest ehitise osadest. Tuletõkkesektsioonid moodustatakse: · korruste kaupa · pindala järgi · ehitise kasutamisotstarbe järgi Tuletõkkesektsioon peab olema ehitatud nii, et tule levimine ühest tuletõkkesektsioonist teise on ettenähtud aja jooksul takistatud. Erineva kasutamisotstarbega ehitise osad võivad kuuluda ühte tuletõkkesektsiooni tingimusel, et see ei vähenda kasutajate turvalisust ega suurenda tulekahju leviku ohtu, kusjuures tuletõkkesektsioon võib hõlmata mitut ehitise korrust, välja arvatud II ja III kasutusviisiga ehitiste korral. Tuletõkkesektsioonide moodustamine Ehitise osadest, mis kasutamisotstarbelt või põlemiskoormuselt üksteisest oluliselt erinevad, tuleb moodustada omaette tuletõkkesektsioonid. Kui ehitise osadel on erinev kasutamisotstarve ja seetõttu ka erinevad kasutusviisid ning kasutusviiside põlemiskoormuste erinevus on alla 300 MJ/m 2 kohta, siis võib sellistest ehitise
EVS 812-4:2011 EHITISE TULEOHUTUS Osa 4: Tööstus-ja laohoonete ning garaazide tuleohutus Mart Olesk 2012 Käsitlusala · See standard sätestab ehituslikud tuleohutusnõuded tööstus-, lao- ja põllumajandushoonete ruumide (VI kasutusviis), garaazide (VII kasutusviis) ning vastava tegevusega muude hoonete üksikruumide projekteerimiseks ja ehitamiseks Üldist · Standard täpsustab VV 27.10.2004 määruse nr 315 toodud ehituslikku tuleohutust puudutavaid üldiseid määratlusi ja sätteid
vajalikke jooniseid. Tööprojektis detailiseeritakse põhiprojekti lahendusi arvestades valitud töötehnoloogiat ja konkreetsete firmade materjalide ning toodete kasutamist. Ehitusprojekti osad: - Arhitektuuri osa määratakse ära hoone paiknemine, otstarve, kuju, suurus, kujundus, ruumijaotus ja funktsionaalsed seosed; nähtavale jäävate hooneosade ja tehnoseadmete materjal ja kujundus; tuleohutuse, töötervishoiu ja keskkonnakaitse põhimõtted - Ehituskonstruktsiooni osa antakse hoone konstruktiivne lahendus, kasutatud normdokumendid, tehnilised lähteandmed; koormused; ehitiste põhiliste konstruktsioonide parameetrid ja mõõtmed, konstruktsioonide olulisemad ehitusmaterjalid ja tooted, sammud ja silded; konstruktsiooni
seinast eemale 71. Tuletõkkesektsioon võib koosneda millistest tarinditest? 1) elektrijaotla ruumid; 2) liftisaht ja -masinaruumid, välja arvatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga varustatud tulekindlas trepikojas asuvad liftisahtid ja -masinaruumid; 3) evakuatsioonitrepikojad; 4) laoruumid, kui ruumisisene põlemiskoormus on rohkem kui 600 MJ/m2 kohta, välja arvatud laoruumid, mille pindala on alla 10 m2; 5) katlaruumid, kusjuures katlaruumis asuvate kütteseadmete koguvõimsus on üle 25 kW; 6) garaazid; 7) saunad, välja arvatud elu- või majutusruumis asuvad saunad; 8) majutusruumid, kus asuvad saunad; 9) korterid; 10) arhiiviruumid, mille pindala on üle 10 m2 ; 11) ehitises paiknevad keskventilatsiooniseadmed, ventilatsioonikambrid ja ventilatsioonikanalid, välja arvatud üht tuletõkkesektsiooni teenindav ventilatsiooniseade; 12) automaatsete tulekustutussüsteemide keskused ja
seinast eemale 71. Tuletõkkesektsioon võib koosneda millistest tarinditest? 1) elektrijaotla ruumid; 2) liftisaht ja -masinaruumid, välja arvatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga varustatud tulekindlas trepikojas asuvad liftisahtid ja -masinaruumid; 3) evakuatsioonitrepikojad; 4) laoruumid, kui ruumisisene põlemiskoormus on rohkem kui 600 MJ/m2 kohta, välja arvatud laoruumid, mille pindala on alla 10 m2; 5) katlaruumid, kusjuures katlaruumis asuvate kütteseadmete koguvõimsus on üle 25 kW; 6) garaazid; 7) saunad, välja arvatud elu- või majutusruumis asuvad saunad; 8) majutusruumid, kus asuvad saunad; 9) korterid; 10) arhiiviruumid, mille pindala on üle 10 m2 ; 11) ehitises paiknevad keskventilatsiooniseadmed, ventilatsioonikambrid ja ventilatsioonikanalid, välja arvatud üht tuletõkkesektsiooni teenindav ventilatsiooniseade; 12) automaatsete tulekustutussüsteemide keskused ja
4) ehitamise tehniliste dokumentide olemasolu; 5) ehitamise tehniliste dokumentide nõuetele vastavust; 6) ehitustööde kvaliteeti; 7) ehitustööde ohutust kolmandate isikute suhtes, ehitise ja ehitusplatsi korrashoidu ning keskkonna saastamise vältimist. 4. Projekteerimise ja ehitamise mõisted (ehitusseadus) §2 Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. 5. Ehituse ja ehitamise mõisted Ehitus on ehitiste püstitamine, rekonstrueerimine, laiendamine ja remontimine
(3) Rajatis on mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda käesoleva seaduse tähenduses ühe rajatisena. Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark, mänguväljak. (4) Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. (5) Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. (6) Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine; 5) ehitise lammutamine.
lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus A3 või A4 formaadis Kirjanurk pole kohustuslik. Skeem (üldine) Terrass Tuulekoda Pesuruum Saun 1-3m2 7-10m2 köök-elutuba magamistuba Seletuskiri Ehituskonstruktsioonide kirjeldus, vundament, põrand, välissein, lagi, uksed-aknad. Tuleohutus Info Hinnatakse konstruktiivseid lahendusi Plaan, väliskuju 1 Korrektne vormistus Eeldus eksamile pääsuks 10% eksami hindest Töö tähtaeg 23 november 2007 Hoonete liigitus, tüpoloogia Kujundamise võtted arhitektuuris: Sümmeetria kesktelje suhtes Tasakaal Rütm Proportsioonid Dünaamika Kontrast, domineerimine Maitsekus Kliima mõjud
4) ehitamise tehniliste dokumentide olemasolu; 5) ehitamise tehniliste dokumentide nõuetele vastavust; 6) ehitustööde kvaliteeti; 7) ehitustööde ohutust kolmandate isikute suhtes, ehitise ja ehitusplatsi korrashoidu ning keskkonna saastamise vältimist. 4. Projekteerimise ja ehitamise mõisted (ehitusseadus) §2 Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. 5. Ehituse ja ehitamise mõisted Ehitus on ehitiste püstitamine, rekonstrueerimine, laiendamine ja remontimine. Ehituse
hoiatama teda materjali omaduste eest. Kuid ateljee seda ei teinud, võttes tellimuse vastu ning aurutriikrauaga siludes ja lahti lõigates rikkus riide. Ateljee ei nõustunud tellija pretensioonidega ja tugines sellele, et ta ei saa kanda vastutust materjali eriomaduste eest, mille tõi tellija ise. Nende poolt ei tehtud tööde käigus mingit viga. Seetõttu ateljee annulleerib tellimuse ja annab tellijale tagasi tema materjali, kusjuures nõuab tehtud tööde eest tasumist. Ateljee möönas samuti, et isegi kui ta on mingil määral süüdi, oleks tellijal õigus nõuda vaid palitu õmblemist ateljee samaväärsest riidematerjalist. Karin S. sellega ei nõustunud ja pöördus õigusabi saamiseks juristi poole. Millist nõu saab Karin S-ile anda jurist? Karin S.-ile tuleks soovitada nõustuda ateljee seisukohaga nõuda palitu õmblemist ateljee samaväärsest riidematerjalist. V-5 Uno F
...............................................7 1.2.1 Ehitise tuleohud ja nende ennetamine....................................................7 1.2.2 Asutuse tõenäolisemad tulekahju stsenaariumid koos kirjeldusega ning tulekahju vältimise meetodid...........................................................................9 1.3Tulekahjust teavitamise juhis.......................................................................10 1.3.1 Ehitises ja ohualas viibivate inimeste tulekahjust teavitamise kord, tulekahjuteate Häirekeskusele edastamise kord ja ametnike omavahelise kommunikatsiooni kord.................................................................................. 10 1.3.2 Tulekahjuteate kontrollimise kord..........................................................13 1.4Evakuatsiooni läbiviimise juhis.....................................................................14 1.4
................................. 3 2. ARHITEKTUURNE LAHENDUS...............................................................................3 5. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON.................................................................5 6. KÜTE JA VENTILATSIOON......................................................................................5 7. ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................................ 5 8. TULEOHUTUS.............................................................................................................5 10. TEHNILISED NÄITAJAD.........................................................................................7 11. RUUMIDE LOETELU JA PINNAD..........................................................................7 JOONISED Joonis 1. 1.korruse plaan M 1:50 Joonis 2. 2.korruse plaan M 1:50 Joonis 3. Vundamendi plaan M 1:50 Joonis 4. Lõige A-A M 1:50 Joonis 5
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidu õppetool EVI LEET Tp – 12 Referaat Tuleohutus puidutöökojas Juhendaja Väimela 2013 ÜLDIST PUIDUTÖÖTLEMISETTEVÕTETE KLASSIFIKATSIOON EHITUSLIK TULEOHUTUS KANDETARINDITE TULEPÜSIVUS JA TULETÕKKESEKTSIOONIDE MOODUSTAMINE LÄBIVIIGUD JA LAHTISED AVAD TULEOHUTUSKUJAD TOOTMISPROTSESSI TULEOHUTUS ELEKTRISEADMED KÜTTESEADMED TERRITOORIUMI JA RUUMIDE KORRASHOID TULETÖÖD NÕUDED TERRITOORIUMIL JA RUUMIDES LIIKUVATELE SÕIDUKITELE TULEOHUTUSJUHENDID TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID
Teglikult oli maja tuleohtlik. Minu arust inimesed peaksid rohkem mõtlema oma ohutuse peale ja käituma rohkem vastutustundlikult. Kui mingi õnnetus juhtub ei tuleks kohe hakata otsima süüdlast. Tuleks vaadata kõik faktid läbi enne kui hakata näpuga näitama.Alati ei pruugi olla keegi teine süüdi. Kristel Reinsalu referaat 2.Õigusaktid § 3. Kohustused tuleohutuse tagamisel (1) Isik on kohustatud: 1)järgima tuleohutusnõudeid; 2) kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll); 3) tagama küttesüsteemi, grillseade ja muude seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning küttekoldevälise tule ja tuletöö tegemisel ohutuse inimese elule, varale ja keskkonnale;
Korruste hulka loetakse kõik hoone maapealsed korrused. Kui korruse ruumide põrand on maapinnast või kõnnitee pinnast madalamal, kuid mitte rohkem kui pool ruumi kõrgusest, nimetatakse seda soklikorruseks. Kui korruse ruumide põrand on maapinnast või kõnnitee pinnast madalamal enam kui ruumi poole kõrguse võrra, nimetatakse seda keldrikorruseks. Hoonetele esitatavateks põhinõueteks on otstarbekus, tugevus, püsivus, kestvus, tulekindlus, majanduslikkus ja nägusus. Hoones toimuva tegevuse kogusummat nimetatakse funktsionaalseks protsessiks. Ruumilise lahenduse all mõistame kogu hoone planeeringut, vajalike ruumide õige paigutuse, suuruse jne valikut. Ekspluatatsiooniline kvaliteet iseloomustab hoonete tehnilist täiuslikkust ja viimistluse kvaliteeti samuti ruumide koosseisu ja mõõtmeid. Hoone tugevus sõltub tema konstruktsioonielementide tugevusest ja nende omavahelistest ühendustest. Igale
Punkt 4.1 2.Kinnisvara strateegilise haldamise sisu -kinnistu hooldusraamatu pidamine ( koostamine, täiendamine, juhindumine ) -kinnisvara korrashoiu tagamiseks vajaliku äriplaani koostamine koos selle elluviimise kavandamise ja korraldamisega -eelseisvate perioodide hooldustööde graafikute koostamine koos töökirjeldustega - kinnisvara säilitamiseks vajalike lepingute ettevalmistamine ja koostamine( omaniku ) järelvalve kinnistu ( ehitis ja selle konstruktsioonid, tehnosüsteemid, krunt koos haljastuse ja seal paiknavate rajatistega ) tehnilise seisundi ja seal toimuvate tegevuste üle - ehitusprojekti juhtimine olemasoleva ning hallatava ehitise rekonstrueerimiseks või selle funktsionaalsete omaduste muutmiseks. 3.Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu · kinnistu ja selle üksikute konstruktsioonide ning osade (ruumide) regulaarse ülevaatuse korraldamine · järelevalve kinnistul hooldustöid tegevate firmade üle
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must ERAMU EELPROJEKT Kursusetöö Õppeaines ,,Hoonete konstruktsioonid" NTS0220 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 3 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011. a .................................. Lehar Leetsaar Tartu 2011 Sisukord SISUKORD................................................................................................................................ 2 SELET
Ehitisest tingitud ohtlike kemikaalide kemikaaliseaduse tähenduses (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) eritumine peab olema takistatud. Samuti tuleb vältida müra ning inimest ohustava kiirguse levikut ja vee või pinnase saastumist või mürgitamist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitise osades ega pindadel ei või koguneda niiskust inimese elu, tervist või vara ohustaval määral. (6) Ehitises võib olla selle kasutajate poolt tajutav müra tasemel, mis ei ohusta inimese elu ega tervist ning võimaldab rahuldavates tingimustes elada või töötada. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 27 sätestatud nõuded kehtivad ehitise kasutusaja jooksul. § 18. Ehitusprojekt (2) Ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele /.../. § 24. Ehitusloa väljastamisest keeldumine
SISUKORD Seletuskiri Seletuskirja lisad Ehitise olulised tehnilised andmed Tehnovõrkude planeering Kiri katuse kaldenurkade muutmiseks Tehnovõrkude paigalduse põhimõtted Katastriüksuse plaan 1:500 Arhitektuurse osa joonised 1 Asendiplaan 1:500 2 1 korruse plaan 1:100 3 2 korruse plaan 4 Vundamentide plaan 5 Lõige L1-L1 6 Lõige L2-L3 7 Lõige L3-L3 8 Vaade põhjast 9 Vaade lõunast 10 Vaade läänest 11 Vaade idast 1 SELETUSKIRI Sissejuhatus Krunt asub Tartu maakonnas Ülenurme vallas R�
toimuvad muutused meie endi teha. Ühe või teise liigi(eluvormi) väljasuremist läbi ajaloo seostatakse keskkonnamuutustega erinevate geoloogiliste ajastute jooksul. Paralleele võib tõmmata praeguse elukeskkonna muutuse kiiruse ja minevikus aset leidnud väljasuremise vahel. Enamikes elamiskohtades on tehtud vigu intensiivse keskkonna muutmisega, seda aga ei saa muuta vastupidiseks ilma globaalsete püüdlustega. 3. Kuidas on seotud looduslikud ehitusmaterjalid ehitustegevusega? Ükskõik millise ehitisega meil ka tegu pole kasutatakse ikka suurt hulka erinevaid looduslikke materjale. Materjali õige kasutamine ja nende omaduste hea tundmine on hädavajalik ükskõik millise ehituse juures. LUBJAKIVI- pae murdmine ja purustamine paekarjääris; killustik, ehituskivi; nt. lubja tootmine- sideaine; betooni tootmine- täitematerjal; ehituskivina kasutamine- silikaattelliskivi sisaldab kustutamata lupja
samuti otseühenduses saaliga, mis võimaldab külastajal kohapeal mugavalt ja kiiresti rentida vajalikku spordivarustust. Sportijatel on võimalik kasutada ja rentida avaraid saunakomplekse koos WC ning pesu ja riietusruumiga. Tehnilise ruumi planeerimisel on peetud silmas seda, et sissepääsu võimalus on ainult keskuse personalil ning ruum on piiratud tuletõkkesektsiooniga. 2.2 Arhitektuursed põhilahendused 2.2.1 Välispindade põhilised ehitusmaterjalid, viimistlus Hoone toetub keramsiitplokkidest vundamendile, mille maapealne osa on kaetud sileda betoonvaluga. Välistrepi moodustavad sile betoonvalu ning sellel asetsevad mustjashallist pesubetoonist astmeplaadid. Hoone välisseinad on laotud valgest silikaattellisest, seotud puhta vuugiga. Katuse, korstna ja akende ääreplekid on toonimata plekist. Katusekattematerjalina on kasutatud roostevabast terasest sileplekki. Korsten on laotud puhta vuugiga valgetest silikaattellistest
65. Joonista Fibo ploki, põrand pinnasel, raudbetoon vund sõlm 66. Joonista Alt tuulutusega põranda vund sõlm 67. Joonista räästasõlm kivi/plekk/SBS 68. Joonista puitkarkassmaja vahelaesõlm 69. Joonista keldriga maja vund sõlm 70. Miks tehakse sokliplekile/aknaplekile tagasipööre? 71. Tuletõkkesektsioon võib koosneda millistest tarinditest? 72. Kuidas peab olema ehitatud tuletõkkesektsioon? 73. Tuletõkkekonstruktsioonis oleva avatäite tulepüsivus aeg peab olema? Tuletõkkekonstruktsioonis oleva ukse, akna ja muu väiksema avatäite ning tuletõkkekonstruktsioone läbivate tehnosüsteemide tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast, kusjuures avatäite pindala ei tohi olla suurem kui 40% tuletõkkekonstruktsiooni pindalast. 74. Kuidas on võimalik suitsu-ja soojust hoonest eemaldada? Avatäidete kaudu, (sund)ventilatsiooniga. 75
AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Koosneb neljast osast: 1. Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18
annaabi.ee 
