Teda ümbritseb igalt poolt kõrbed ja poolkõrbed. Vihma eriti ei saja, ja on kuiv. Tänu Niiluse üleujutustele, saab põldu harida. 2.Millal tekkis Egiptuses ühtne riik? Selle looja? Egiptuses tekkis ühtne riik, Kui Alam-ja Ülem-Egiptus ühendati. See tekkis umbes 3000 a eKr.Selle looja oli vaarao Menes. 3.Millised olid muistse Egiptuse nn kolm suurt perioodi? Millal? Iseloomusta. · Vana riik(2650-2130 a eKr)-Giza püramiidide rajamine Memphise lähedale, oli ühtne riik. Vaheperioodil vaaraod vaheldusid kiiretsi nign ei suudetud hoida piirkondi enda kontrolli all, segadus riigis. · Keskmine riik(1950-1650 eKr)-loodi ajaline sõjavägi, ja allutati Nuubia oma võimu alla.Vaheperioodil läks Alam-Egiptus hüksosakslaste võimu alla,võeti kasutusele hobused ja sõjavankrid. · Uus riik(1150-1075 eKr)-hüksosakslased aeti välja-taastati riigi ühtsus. Vaaroid hakati matma kaljuhaudadesse-KUNINGATE ORG 4.Millal (ligikaudu) valitsesid Thutmosis III ja Ramses II? Millega läksid ajalukku
Seega tingisid looduse rütm ja maa geograafiline eraldatus Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ja traditsoonitruuduse. Muistse Egiptuse ajalugu Muistse Egiptuse ajalugu jaguneb 3 suureks perioodiks: Vana riik, Keskmine riik ja Uus riik. Vana riik (2650 2100.a.e. Kr.) Vana riik hõlmas 3.-8. dünastiat. Egiptuse sisemise ühtsuse, valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg, mil rajati ka suured püramiidid Gizas. Egiptust valitsesid III VI dünastia valitsejad: kuningad Dzoser, Snofru, Cheops, Hefren, Mükerinos, ja teised.. Kolmanda dünastia ajal kindlustasid vaaraod oma võimu Egiptuse üle, jagades selle provintsideks ehk noomideks, mida juhtisid kuninglikest suursugustest perekondadest valitud nomarhid. Vanale riigile sai saatuslikuks äge põud, mis algas umbes 2150 aeKr ja mille tagajärjel jäi Niiluse igaaastane üleujutus ära
valdustes, suurtel riiklikel ehitustel ja sõduritena. Eluolu: Egiptuses oli tegu maaühiskonnaga. Valdav enamik ülikkonnast ja lihtrahvast elas maal. Talupojad elasid palmidest katustega savionnides. Egiptlaste põhitoit oli nisu- või odrajahust küpsetatud leib ning peamine jook õlu. Mõnevõrra saadi ka liha, tänu kariloomadele. Perekond: Paarperekond- tavaline mehest ja naisest ning nende alaealistest lastest koosnev perekond. Abielunaise õiguslik seisund oli mehe omaga peaaegu võrdne. Vaaraod pidasid kümnetest naistest koosnevaid haaremeid. Enamasti tõusis esime nende seast üks, mõnel korral oli selleks vaarao õde. Juhtus isegi, et naine tõusis vaaraona riigi ainuvalitsejaks. Egiptuses oli naistel nii perekonnas kui ka ühiskonnas tervikuna eranditult kõrge positsioon. IV Usk Usu ja preestrite osa egiptlaste maailmapildi kujunemises: Preestrid olid Egiptuse ühiskonna kõige haritum osa
kelle tahet tuli arvestada kõige vägevamalgi valitsejal. Välise võimsuse hiilgeaeg langeb aga Uue riigi perioodi, sest siis alistasid egiptlased Palestiina ja Süüria Egiptusest kujunes suurriik, kus valitseja kõrvale tõusis teine tugev jõud elukutseline preesterkond. Aastaid 1075-525 eKr nimetatakse Hilis-Egiptuse perioodiks. Vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud. Vaaraode võimu kõige suurejoonelisemaks materiaalseks kehastuseks olid püramiidid , milledest kõige silmapaistvamateks on nn suured püramiidid , mis pärinevad Vana riigi ajast. Vaarao oli küll jumala kehastus maa peal, kuid võimu teostamiseks vajas ta ikkagi ametnikkonda , kelle mõjukamast osast määras vaarao maakondade asevalitsejad ehk nomarhid , kes pidid: 1. viia kohapeal ellu vaarao korraldusi 2. koguda makse 3. korraldada ehitustöid 4. vajadusel koguda sõjaväge Vaarao oli inimeste ja jumalate ainus vahendaja, kuid oma volituste konkreetseks
Vanaaeg algas varajaste kõrgkultuuride tekkega Mesopotaamias, Egiptuses, Indias, Hiinas, Kreekas ja Roomas. Muistset Kreekat ja Roomat koos nimetatakse ka klassikaliseks antiiktsivilisatsiooniks ja see kestis 8.saj. eKr- 5.saj. pKr. See tsivilisatsioon ja ühtlasi ka vanaaeg lõppes Lääne-Rooma keisri kukutamisega 476.a. 3. JUMALAD*-VAARAO-AMETNIKKOND-PREESTRID-KIRJUTAJAD-KÄSITÖÖLISED-TALUPOJAD-SÕJAVÄGI--ORJAD a) Egiptuse valitseja oli piiramatu võimuga vaarao. Teda ennast peeti jumalaks ja ta võimu jumalatest määratuks. Vaarao võimu materjaalseks kehastuseks olid püramiidid, millest suurimad rajati Vana riigi ajal. b) Selleks, et kogu elukorraldus Egiptuses toimuks vaarao tahtmist mööda, vajas vaarao ametnikkonda. Kõrgema ametnikkonna moodustasid vaarao sugulased. Nende seast mööras vaarao maakondade ehk noomide asevalitsejad ehk nomarhid, kelle ülesandeks oli viia kohapeal ellu vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada ehitustöid ja
1. Vaarao Menes ja Egiptuse ühendamine. 2. Hüksoslased, nende osa Egiptuse ajaloos. 3. Egiptuse riigikorraldus. 4. Usk, preestrid, jumalad. 5. Surmajärgsus, selle väljendumine egiptlaste mõttemaailmas. 6. Hieroglüüfkiri. 7. Kuningavõim, selle vaimne põhjendatus ja materiaalne kehastus. 8. Ehnaton, tema osa Egiptuse religioonis. 9. Ramses II , tema tegevus nii sõja kui ka rahu ajal. 10.Perekonnaelu. 1. Umbes 3000 aastat eKr tekkis teineteisest sõltumatutest Alam- ja Ülem- Egiptusest ühtne Egiptuse riik. Pärimuse järgi olid need liidetud vaarao Menese poolt, kes oli Ülem-Egiptuse valitseja. Siiski vaieldakse teemal, kas Menes oli ikkagi ajalooline isik. 2. Hüksoslased on sissetungijad Aasiast, kes tungisid Niiluse deltasse umbes 1650 aastal eKr
erinevaid piirkondi Välise võimsuse hiilgeaeg langeb aga Uue-riigi perioodi, sest siis alistasid egiptlased Palestiina ja süüria Egiptusest kujunes suurriik, kus valitseja kõrvale tõusis teine tugev jõud preesterkond Aastaid 1075-525 eKr nimetatakse Hiliseks perioodiks. Vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud Vaaraode võimu kõige suurejoonelisemaks materiaalseks kehastuseks olid püramiidid milledest kõige silmapaistvamateks on nn Niiluse kaldal Giza väljal mis pärinevad 27. sajandist eKr.ajast. Vaarao oli küll jumala kehastus maa peal, kuid võimu teostamiseks vajas ta ikkagi ametnikkonda, kelle mõjukamast osast määras vaarao maakondade asevalitsejad ehk nomarhid, kes pidid: 1 viia ellu Vaarao korraldusi 2 koguda makse 3 korraldada ehitustöid 4 vajadusel koguda sõjaväge Vaarao oli inimeste ja jumalate ainus vahendaja, kuid oma volituste konkreetseks
mõiste või häälikut ähisena, tuleks eelnevat hieroglüüfi lugeda. Materjal: Egiptuses oli levinuimaks kirjutusmaterjaliks papüürus, millele kirjutati pintsliga. Pikemate tekstide jaoks kinnitati papüürused pikaks jadaks. Kirja põhimõte oli keeruline ning seda raskendas ka märkide suur hulk ligi 1000. HARIDUS Koolid: Peamiselt asusid koolid templite kõrval. Õpetajad: Õpetajateks olid preestrid. Õpilased: Õpilasteks olid peamiselt ülikute pojad, kuid ka lihtrahvast. Tänu õppetöö keerukusele olid Egiptuses viad 2% rahvastikust kirjaoskajad. Kooli mindi 5 aastaselt, 16 lõpetati. Õppeained: Õpiti liitmist, lahuamise, geomeetriat, astronoomiat, arstiteadust ja loomulikult kirjatehnikat. Haridus oli privileeg, sest see võimaldas ka talupojal saada kirjutajaks või ametnikuks haridus oli eelduseks ametnikuks või preestriks pääsemisel. TEADUS
maaalasid. tekkisid suuremad keskused. niiviisi tekkisid kaks suurt üksteisest sõltumatut riiki- ülem ja alam egiptus. need liideti üheks umbes 3000 aastat ekr arvatavasti ülem-egiptuse valitseja Menese poolt. siiski Menese kui ajaloolise inimese tähtsuse üle vaieldakse, arvatakse et see on mitme valitseja koondkuju. !!!! KOLM SUURT PERIOODI !!!!! 1. VANA RIIK (u 2650-2100ekr) see oli sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu kõrgaeg. kõningate vägevust iseloomustavad võimsad püramiidid memphise lähedal Gizas. Naabermaadega ei käidud peaaegu üldse läbi. Selle riigi ajal kujunesid välja tähtsamad egiptuse tsivilisatsiooni olulised tunnused. See lagunes sisesegaduste tõttu. 2. KESKMINE RIIK (u 1950-1650ekr) juhtimises tekkis tähtis roll ka asehalduritel, kelle tahet pidi ka vägevaim valitseja arvestama. kuninga võim ulatus päris kaugele- nuubiani. lõppes, kui tungiti Aasiast niiluse deltasse. 3
Tähendus Märk tähistab Märk tähistab Märk tähistab Märk tähistab konkreetset eset esemega seotud silpi häälikut mõisteid Egiptuse ajaloo põhietapid, iseloomusta. Jaguneb kolmeks suureks osaks. Vana riik (u 2650-2100eKr)- naabritega läbikäimine hõre, kuningate vägevuse ja jumalikkuse võrdkujuks suures püramiidid, asuvad Gizas. Riik lagunes sisesegaduste tõttu. Keskmise riigi (u 1950-1650eKr) ajajärk sai alguse Egiptuse ühendamisest. Riigi juhtimises etendasid suurt rolli noomide asehaldurid, nende arvamust pidi arvestama ka kõige vägevam valitseja. Allutasid Nuubia. Selle ajastu lõppu tähistab hühloslaste sissetung. Kui viimased olid välja tõtjutud, algas Uue riigi (u 1550-1075eKr) periood. Välise võimsuse hiilgeaeg, alistaseid Palestiina ja Süüria
rütmilises seoses. 12. Kirjelda Vana riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? 3000 aastat eKr liitsid Ülem-Egiptuse valitsejad kogu Egiptuse ühtseks riigiks. Pärimuse järgi tegi selle teoks kuningas Menes, kes olevat ühtlasi rajanud Alam- ja Ülem- Egiptuse piirialale ka uue pealinna Memphise. Sellest ajast alates allus Egiptus piiramatu võimuga kuningale. Umbes 2700-2200 aastat eKr pärinevad sellest perioodist kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas. Vana riigi ajal kujunesid välja enam-vähem kõik Egiptuse tsivilisatsiooni olulisemad tunnused: eelkõige rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud kuninga piiramatule võimule. 13. Kirjelda Keskmise riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? Umbes 2000 aastat eKr ühendas Teeba valitseja Ülem-Egiptusest maa uuesti ühtseks riigiks. Pealinn viidi küll tagasi Memphisesse, kuid Teeba tõusis riigi tähtsaimaks usukeskuseks.
mütoloogiline olend papüürus paks paberisarnane materjal, mida saadakse papüürus-lõikeheinast. Õpiti valmistama 4000 aastat eKr, Vana-Egiptuse tähtsaim ekspordiartikkel vaarao nimetus Vana-Egiptuse kuningale noom haldusüksus Egiptuses hierarhia astmeline süsteem erinevate asjade organiseerimiseks. Tavaliselt püramiidi kujuga, kus alumisel astmel on vähemtähtsad ning tipus väga tähtsad asjad. (ühiskonna hierarhias all orjad, üleval vaaraod jne) püramiid vaaraode hauaehitis muumia palsameeritud surnukeha sarkofaag kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende eest hoolt kannaks. Nelinurkne ehitis, muust maailmast eraldatud kõrge müüriga
delta piirkonnas. Geograafilistest ja looduslikest oludest tingitult elati Egiptuses suhteliselt isoleerituses (puudus kaitsevajadus). See takistas kaubandus- ja kuluurisidemeid naaberrahvastega, ent kujundas Egiptusest traditsioone järgiva ja stabiilse ühiskonna. Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja ülemjooksul ning järgneb Alam- (delta) ja Ülem-Egiptuseks. Egiptuse ajaloo põhietapid 4 aastatuhandel eKr. algas väikeriikide (ehk noomid, u. 40 tk) kujunemine, mille tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme. Umbes 3000 eKr. ühendas Ülem-Egiptuse valitseja Menes (Menes e. Narmer (Menes on kreekapärane, Narmer aga Egiptuse keeles)) enda riigi Alam-Egiptusega (Memphis rajati Menese poolt; kujunes hieroglüüfkiri). Egiptuse ajalugu jaguneb neljaks perioodiks: Vana riik (u. 2650-2100 eKr.) - valitsejate võimu ja stabiiluse kõrgaeg (püramiidid Gizas). Keskmine riik (u. 1950-1650 eKr
3) Riiklus rikkam ülemkiht kontrollib alamaid kihte 4) Tarvitusel kiri 5) Kõrgkultuur usk, kirjandus, teadus Aeg jaguneb esiaeg, ajalooline aeg( vanaaeg, keskaeg,uusaeg) Vanaaeg algas mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkega MUISTNE EGIPTUS U 3000 a eKr Menes liidab Alam ja Ülem Egiptuse üheks, ka kujunes välja hieroglüüfkiri ning kasutusele võeti laialdasemalt vask. Vana riik ( u 2600- 2100 eKr ) suured püramiidid, kujunesid egiptuse tsivilisatsiooni tunnused Keskmine riik ( 1900- 1600 eKr ) maakonnad, kuningavõim, Nuubia egiptuse all, hüksolaste tungimine riiki tähistab selle riigi lõppu Uus riik (1500 1000 eKr ) hiilgeaeg, palestiina ja süüria ning nuubia nende võimu all, palgasõdurid, orjapidamine, preestrite võim kuninga kõrval( lõpuks preestritel oma riik) Hilis-Egiptus ( 1000- 500 eKr)
kaasa tuua kaosa ja segaduse ka looduses. Vaaraod samastati mitme jumalaga. Valitsejana oli ta eelkõige pistrikukujuline taevajumal Horos. Seetõttu kuulus pistrik Egiptuse kuningavõimu peamiste sümbolite hulka. Pärast surma sai vaaraost surnute riigi valitseja ja kohtumõistja Osiris. Peale selle oli ta ka Egiptuse kõrgeima jumaluse, päikesejumal Ra poeg. Teeba jumalat Amonit samastati Ra-ga seetõttu sai vaaraost Amon-Ra poeg. Tähtsamad püramiidid, umbes 2600 aastat eKr Niiluse läänekaldale Gizasse ehitatud nn suured püramiidid, pärinevad Vana riigi ajast. Püramiid varjas endas vaarao haukambrit ja oli seega pärast jumaliku valitseja siitilmast lahkumist tema igavikuline eluase. Ühtlasi sümboliseerisid püramiidi kaldseinad teed, mida mööda päikesejumala poeg taevasse läks. Riigi- ja ühiskonnakorraldus Võimu teostamiseks vajas vaarao arvukat ametnikkonda. Selle mõjukam osa kõrgem
Vaaraod samastati jumalatega horos taevajumal, surnute riigi valitseja Osiris, päiksejumal Ra poeg. Jumala ja ülempreestrina osales vaarao ka riigi kõige olulisematel religioossetel pidustustel. Võimu suurejooneliseks kehastumiseks said püramiidid. Need tunnistavad vaaraode reaalse võimu erakordset ulatust. Võimu teostamiseks vajas taarvukat ametnikkonda. Vaarao määras oma volituste konkreetseks elluviimiseks preestrid kõrgemate ametnikkondade hulka kuulusid ka kõrgemad väepealikud vallutussõdades. Peamiselt said nendeks läisugulased ja tuttavad. Kõige enam oli keskmise ja alama astme ametnikke kirjutajaid. Kontrollisid töötajate tegevust: märkisid üle skõigi kohustused, jälgisid töö kulgu, fikseerisid ül täitmise. Enamus egiptlasi olid talupojad. Harisid maad andsid vaaraole vilja korrastasid ja ehtasid niisutussüsteeme, ehitasid, osalesid püramiiside ehitusel.
MUISTNE EGIPTUS Egiptus jaguneb Ülem-Egiptus ja Alam-Egiptus, pärimuse järgi liitis need Menes Peamine ühendustee on Niiluse jõgi. Põlluharimine on võimalik vaid tänu Niilusele ja selle korrapärasele üleujutusele, peale ujutust jätab vesi maha pehme mudakihi, mis on väga viljakas. Arendati niisutussüsteemid, et tulvavesi kauem püsiks. Vana riik Suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas Kujunesid välja tsivilisatsiooni olulisemad tunnused Keskmine riik Teeba valitseja Ülem-Egiptusest ühendas maa taas ühtseks riigiks Teeba tõusis riigi usukeskuseks Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi Kuningate võim ulatus Egiptuse piiridest kaugemale, Nuubia põhjaosa allutati Egiptuse võimule 1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud Niiluse deltas võimutsesid Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased Uus riik 1550a taastati riigi ühtsus
hetiitidega rahulepingu, tutanhamon egiptuse vaarao, thutmosis III egiptuse vaarao, kes saavutas egiptuse suurima ulatuse, nofretete egiptuse vaarao ehnatoni abikaasa, hammurapi babüloonia kuningas, kes vallutas mesopotaamia ning rajas suurriigi vana babüloonia ning kes lasi koostada seadustekogu, nebukadnetsar II uus babüloonia kuningas, gilgames sumeri valitseja, kelle lugude põhjal loodi akadikeelne eepos. egiptuse jumalad (inimese ja looma kujulised) amon ra päikesejumal, horos taevajumal, osiris viljakusejumal, isis viljakusejumalanna, seth kurjuse kehastus, jumalate asutamine usuti, et jumalad on kogu maad juhtiv valitseja, jumalate austamine oli tohutu, jumalate austamiseks tehti rituaale, mis tõi kaasa jumalate toetuse, austamiseks ehitati jumalatele templeid, mis olid nende maapealsed kojad, kus nende eest hoolt kanti. Templis oli selle taetud jumala kuju, mis oli preestrite pideva rituaalse hoole all
2) Metallitöötlemine 2) Inimesed vallutiati juhile vägivalla abil 6. Kirja areng 7. Egiptuse ajaloo põhietapid + iseloomustus Orjad- teenisid templites, majapidamistes, vaarao juures, ehitusel, Vana riik- u 2650-2100 eKr. Egiptuse riigi sisemise ühtsuse ja sõjaväes (kui vaja oli). Olid endised talupojad, käsitöölised või valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg. Giza püramiidid. võõramaist päritolu sõjavangid. Naabermaadega läbikäimine väga hõre, kujunesid välja Egiptuse tsivilisatsiooni põhitunnused. 10. Egiptuse eluolu Keskmine riik- u 1950-1650 eKr. Tähtis osa riigi juhtimises · Elati maal noomide asehalduritel. Egiptusele oli allutatud juba Nuubia. · Ülikud uhketes majades, lihtrahvas savionnides
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega VAARAOD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus Vana-Egiptuse kultuur jaguneb nelja ajajärku: Vanem kiviaeg kuni 10 000 aastat eKr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid soos.
aastal 30 e.Kr. roomlased. Egiptuse kunsti ajalooga tutvumisel võlub meid eriti asjaolu, et kunst säilitas kogu aeg vankumatult omapära ja iseseisvuse. Ligi 3000 aasta pikkuse arengu kestel puutus Egiptuse kunst kahtlemata kokku teiste maade kunstidega ja sai neilt mõjutusi. Need ei suutnud aga peaaegu üldse muuta egiptuse kunsti põhilaadi. Nagu kõigis vanaaja ühiskonades, nii oli ka Egiptuses kunst lahutamatult seotud religiooniga. Vana-Egiptuse religioon oli polüteistlik, see tähendab, et usuti ja austati paljusid jumalaid. Usk nendesse oli pärit riigieelsest ajast, kui igal kogukonnal oli oma kaitsevaim või tootemloom. Jumalaid kujutati enamasti loomadena, tähendab inimese keha ja looma peaga. Egiptlaste arvates ei olnud nende valitseja vaarao mitte jumalate esindaja, vaid ise üks jumalatest. Vaaraole omistati ainuõigus teiste jumalatega suhelda. Praktiliselt pidi siiski vaarao
Horosega). Toonaste valitsejate haudu tähistasid telliskivist platvormid - mastabad. Vana riik 2686 2183 (3.-6. dünastia) U. 2650 lasi Dzoser rajada endale hauatempli hiiglasliku astmikpüramiidiga, pannes sellega aluse püramiidiehituse traditsioonile. Umbes samal ajal omandas klassikalise kuju Egiptuse hieroglüüfkiri. U 2600 2500 rajasid 4. dünastia valitsejad Cheops, Chepren ja Mykerinos oma hauamonumentidena suured Giza püramiidid. 5. dünastia valitsejad loobusid hiigelpüramiidide ehitamisest, nad pidasid end Ra pojaks (Horos elavana, Osiris surnuna) ja rajasid päikesetempleid. Kuninga nimi kirj Kartussi. Kuningal oli neli erinevat nime. Elanikkond koosnes ülikutest, ametnikest ja alamklassist. Puudusid suured linnad. Tasakaalu tagas maat, mis oli valitsejatele väga oluline ning kuulus eduka valitsemise hulka. Maati toimimiseks võltsiti ka ajalugu. Kuningas oli ka ülempreester ning kogu maa oli kuninga valdus.
2012 Sissejuhatus Vanadest idamaadest pärinevad paljud olulised ajaloolised sündmused. Alguse sai kiri, arenes teadus, kõrgelt arenenud oli meditsiin ja ahitektuur. Osad Egiptuse ja Kreeka imedest on tänapäevani selgitamatud. Tolleaegne kultuur oli kõrgelt arenenud. Suure panuse on pärandanud vanad idamaad ka kunsti arengusse. Kuna riigid asusid geograafiliselt ebasoodsatel asukohtadel mängis ülises elus suurt rolli religioon. Enamus kunsti, ahitektuuri ja teaduse saavutusi on seotud religiooniga. Vana-Egiptus Geograafiline asukoht ja loodusolud Egiptus asub Kirde-Aafrikas, Vahemere lõunarannikul ning Punase mere läänekaldal. Läbi Egiptuse voolab Niiluse jõgi ning sellest läänes asub Liibüa kõrb. Egiptus asus otsekui ristteel, ühendus oli küll paljude maadega, kuid geograafiline asukoht määras paljuski
ning karjakaasvatajate ühiskondadega. Enamasti langes tsivilisatsioonid algus varasesse pronksiaega. Tsivilisatsioonid kerkisid seega esile umbes üheaegselt ulatuslikuma metallikasutuse algusega. 2) Oli kujunenud ühiskondlik tööjaotus. Ühiskonna tööviljakus oli tõusnud sellisele tasemele, et kõik ühiskonnaliikmed ei pidanud enam tegelema otseselt toidu hankimisega. Põlluharijate ja karjakasvatajate kõrval olid kujunenud elukutselised käsitöölised, kirjatarkuse tundjad, preestrid jne. 3) Ühiskond jagunes selgelt erinevateks varanduslikeks klassideks, kusjuures rikas ülemkiht etendas ühiskonnas juhtivat rolli. 4) Oli kujunenud riiklus. See tähendab, et rikkam ülemkiht või osa sellest oli muutunud sisuliselt elukutseliseks valitsevaks klassiks kõrgemaks ametnikkonnaks , mis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes juhtis ja kontrollis ühiskonna tegevust antud territooriumil.
Põlluharimine- Lõunas võimalik ainult maa kunstlikul niisutamisel, Pärsia lahe soisel rannikul võimalik ainult tänu kuivendamisele. Loodusvaradest leidus savi ja pilliroogu. Savi- elamute ja tarbeesemete tooraine. Kuna kivi, puitu ja metalle tuli hankida võõrsilt olid tihedad suhted naabritega. Tuli ka naaberrahvaste sissetungide eest ennast pidevalt kaitsta. Oli vähem suletud ning toimusid suured muutused Riigid/Perioodid EGIPTUS Vana riigi periood (2700-2200 eKr). Püramiidid Vahepealsed 200 aastat olid suured sisesegadused ja kodusõjad Keskmise riigi periood (2000-1650 eKr) Teeba- tähtsaim usukeskus Vahepealsed 100 aastat oli riik lagunenud, Alam-Egiptuses valitsesid hüksolased Uue riigi periood (1500-1075 eKr) oli saanud suurriigiks Hiline periood (1075-525 eKr) Oli võõramaist päritolu valitsejate all. 525 langes ligi 2 sajandiks Pärsia võimu alla MESOPOTAAMIA Sumeri linnriigid (3000-2340 eKr) kiilkiri Akadi Suurriik (2340-2160 eKr)
Tänu selle oli tsivilisatsioon teiste eest suletud. Põhietapid : 1. Varadünastiline aeg : · 5000 2700 eKr. · 3000 eKr liitsid Ülem- Egiptuse valitsejad kogu riigi ühtseks. · Kuningas Menes, pealinn Memphis. · Kuninga piiramatu võim. · Hieroglüüfkiri.. 2. Vana riik : · 2700 2200 eKr. · Suured püramiidid. · Tsivilisatsiooni tunnuste kujunemine. 3. Keskmine riik : · 2000 eKr 1650 eKr. · Nomarhhid maakondade valitsejad. · Teeba tähtsaim usukeskus. · Elukutseline sõjavägi. · Allutati Nuubia põhjaosa. 1650- 1550 eKr võimutsesid Niiluse deltas Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased. 4. Uue riigi periood :
efektiivset põlluharimist. Teid polnud, nende asemel kasutati jõge. Idast ja läänest ümbritsevad viljatud kõrbealad tingisid eraldatuse ning hoidsid sissetungijates (kaitset polnud vaja), kuid samas pidurdasid ka suhtlust välismaaga. Inimene sõltus loodusest (üleujutused). Vaarao- Egiptuse valitseja, jumala asemik maal. Sfinks- suur inimesenäolise magava lõvi moodi kivikuju püramiidide (kiviplokkidest vaaraode hauakamber) kõrval.2500 Giza püramiidid Vaaraod määrasid ametnikke ja preestreid. Ametnikud olid asevalitsejad, preestrid pidasid sidet jumalatega. Enamik egiptlasi olid talupojad. Ei tohtinud ilma ametniku loata elukohta vahetada. Tal oli väike maalapp, mida hariti. Põhiliselt oder. Pärast lõikust tuli pool saagist andamiks anda. Kanalite, püramiidide ehitamine. Käsitöölised tegid neid töid, milleks talupoegadel oskusi polnud (nt kiviraidurid, kullasepad) amet pärandati isalt pojale, seda eluajal muuta ei tohtinud
*Osiris-surnujumal *kõik ei saanud jätkata hauataguses elus, kui süda on raske siis hing hävitati. *raske sarkofaagi kaas pidi kaitsma surnu keha ja hinge *u 3000a eKr hieroglüüfkiri *kivisse raiuti kujundeid paremalt vasakule v vastupidi, horisontaalselt või vertikaalselt. *kirjaoskajaid oli 1% elanikkonnast *õlad,selg-eestvaates ja jalad,käed,pea-külgvaates skulptuuril *zooantropomorfsed-linnu/looma peaga. Valdav osa jumalatest kujutati nii. *Austati püha härga Api'st. EGIPTUSE RELIGIOON JA KULTUUR 1)Võimalikud seosed Egiptuse ühiskonna ja kirjaoskuse kitsa leviku vahel: Kirjaoskus levis vähe kuna peaaegu ainult rikastel oli võimalus koolis käia. Vaest rahvast oli palju rohkem kui rikast. Kirja õppimine nõudis palju aega. 2)Egiptuse teadus,millistes valdkondades saavutati tulemusi? Teadus: *praktilise suunitlusega *mitmes valdkonnas jõuti põhjalike teadmisteni *teadmisi rakendati
15) Neville Chamberlain - 16) Charles de Gaulle Prantsuse sõjaväelane ja riigimees, soomusdiviisi juht, valiti korduvalt Prantsusmaa presidendiks 17) Winston Churchill Suurbritannia peaminister, poliitik ja vabamüürlane 18) Carl Gustav Mannerheim Soome riigitegelane 1) Menes Vana-Egiptuse esimene vaarao, ühendas Alam ja Ülem Egiptuse, rajas Memphise linna 2) Cheops/Hufu Vana-Egiptuse teine kuningas/vaarao, Cheopsi püramiidi ehitaja 3) Ehnaton Egiptuse vaarao, tuntud Atoni kultuse kehtestamise poolest, asutas Amarna linna 4) Nofretete Ehnatoni abikaasa, nimi tõlkes ,,ilus,, , kuulus on Nofretete büst 5) Tutanhamon Vana-Egiptuse vaarao, algatas palju ehitusprojekte, taastas suhted teiste maadega 6) Hammurapi Vana-Babüloonia kuningas, Babüloonia suurriigi rajaja, kehtestas Hammurapi seadused (silm silma, hammas hamba vastu)
Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". Miks kutsusid vanad egiptlased oma maad "mustaks" ja "punaseks" ? Umbes 5000 a e.m.a (noorem kiviaeg) vallutati Egiptus, mille tagajärjel kujunes välja ühtne Egiptuse riik. Egiptuse ainuvalitsejat nimetati vaaraoks. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. Vaaraode võim oli erakordselt suur. Talle kuulus kogu Egiptuses maa ja kõik elanikud pidid vastuvaidlematult tema käske täitma. Inimesed uskusid, et ta on päikesejumal Ra poeg ja seega ka ise üks jumalatest. Arvati, et vaarao oma võimuga tagab korra kogu maailmas ja et temast sõltuvad Niiluse üleujutused ning elanike heaolu. Vaaraod ümbritses erakordne pühalikkus. Ta istus kuldsel troonil, kandis peas erilist krooni ja käes kõveraotsalist valitsuskeppi
Vara - U 3000 · Ülem-E valitseja Menes ühendas Alam-E ühtseks dünastiline aeg 2650 riigiks (3000 eKr) (pln Memphis) eKr · Hieroglüüfkiri · Vase kasutamine · Dzoseri astmikpüramiid Vana riik 2650 · Sisemise ühtsuse ja valitsejate kõrgvõimu aeg. 2100 · Kujunevad tsivilisatsiooni olulisemad tunnused. eKr · Giza püramiidid ja Sfinks. Keskmine riik 1950- · Riigi taasühendamine, mis lähtus Teebast. (pln Teeba) 1650 · Asevalitsejate tähtsuse kasv. eKr · Allutati Nuubia riik ulatus 2 kärestikuni. Uus Riik 1550- · Välise võimsuse hiilgeaeg Thutmosis III vallutas 1075 Süüria ja Palestiina ning jõudis 4. kärestikuni. eKr · Luxori templid, Tutanhamoni hauakamber.
EGIPTUS Sõjaväe ülemjuhataja Looduslikud olud: Kõrgeim preester · Asub Vahemere ääres Vaarao määras ametisse riigi ülemvalitseja, maakondade asevalitsejad, · Ümbritsetud Liibüa, Nuubia ja Araabia kõrbetega kõrgemad preestrid ja väepealikud. Osales rituaalides ja pidustustes. · Vihma ei saja, mistõttu põlluharimine toimis Niiluse üleujutuste abil Ülemkiht (tõi viljaka mudakihi kallastele). · Ülemkihi moodustasid vaaraoga sugulussidemetes olevad ülikud. · Rajati niisutussüsteeme. · Maakondade/nomoste valitsejad viisid elllu vaarao korraldusi, kogusid
Valitses riiki ja täitis ka ülempreestri kohustusi, kuna oli ametlikult jumalate poeg. Eluajal oli ta elavate riigi jumal Horos ja pärast surma surnuteriigi valitseja Osiris. 2. ametnikkond jagunes kõrgemaks ja alamaks. Nende ülesanne oli riigi eri piirkondades ellu viia vaarao korraldusi, juhtida ehitustöid, koguda makse. Kõrgemad ametnikud määrati maakondade ehk noomide asevalitsejateks nomarhideks. 3. preestrid korraldasid templites usutööd. Vahel olid mõned preestrid suisa vaarao nõuandjad. 4. kõrgemad väepealikud juhtisid vägesid ja osalesid väejuhtidena vallutustel. 5. kirjutajad kontrollisid töötajate tegevust, märkisid üksikasjalikult üles kõigi kohustused, jälgisid töö kulgu ja fikseerisid tööülesannete täitmise. 6. talupojad pidid kasvatama vilja, millest umbes pool tuli anda vaaraole. Nad rajasid ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
