jumalikkust kehastavad suured püramiidid, templid ja kanalid. Kujunesid välja ka tsivilisatsiooni olulisemad tunnused: rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud kuninga piiramatule võimule, ning Egiptuse usk oma arvukate jumalate ning rõhutatud tähelepanuga inimese saatusele pärast surma. 2. Keskmise riigi periood. Keskmise riigi ajaks loetakse 11.-14. dünastia valitsemisaega. Umbes 2000 aastat eKr ühendas Teeba valitseja Ülem-Egiptusest maa uuesti ühtseks riigiks. Pealinn viidi Memphisesse, kuid Teeba tõusis riigi tähtsaimaks usukeskuseks.Tähtsaim jumal sel perioodil oli Amon, keda hakati samastama päikesejumala Ra-ga. Hiljem tuli sellest nimetus Amon-Ra. Kuningate võim ulatus nüüd Egiptuse piiridest kaugemale: Egiptuse ülemvõimule allutati Nuubia põhjaosa. Tähtsamad võimukandjad olid preesterkuningad, kes juhtisid riigi erinevaid piirkondi
Kontrolltöö. Teemad- 1. Ajaloouurimise allikad ja eesmärgid. 2. Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd. 3. Egiptus. Kordamisküsimused: 1.Nimeta 2 ajaloo abiteadust ja nende tegevuse sisu? 2. Mida tähendab mõiste "ajalooline aeg"? 3. Millega tegeleb allikakriitika? 4. Mis on sotsiaalajaloo uurimise objektiks? 5. Paiguta õigesse kronoloogilisse järjekorda inimese eellased: Heidelbergi inimene, australopiteekus, neandertallane, homo erectus, homo sapiens, 6. Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine, tegevusalad, elulaad? 7
Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Egiptuse geograafiline asend ja loodusvarade rohkus tingisid tema eraldatuse teistest rahvastest. See kaitses kallaletungide eest, aga ühtlasi pidurdas ka ühiskonna arengut. Tänu eraldatusele kujunes Egiptuses välja täiesti omanäoline kõrgkultuur. Selles olid tähtsal kohal vana säilitamine. Võib öelda, et Egiptus oli kultuurina suunatud minevikku. Eeldünastiline periood 5000 3000 V aastatuhandel said Niiluse orus alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Järgneval perioodil domineerisid Egiptuses sotsiaalselt vähe kihistunud põlluharijate asulad. IV aastatuhande teisel poolel algas ulatuslikum vase kasutamine. Aastatuhande viimastel sajanditel (3300 3000) ilmusid Ülem-Egiptuses esimesed monumentaalehtised (valitsejate residentsid ja pühamud, ülikuhauad ja
Niiluse korrapärasele üleujutustele. Talvel vili küpses ja kevadel koristati. Ajalooperioodid- 3000 Ekr liitsid ü-E valitsejad kogu egiptuse ühtseks riigiks. ( kuningas Menes) pealinn- Memphis. Kujunes ka hieroglüüfkiri. Vana-Riik u 2700-220 Ekr. Sellest perioodist pärinevad kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid Memphise lähedal. Kujunesid välja tsivilisatsiooni olulisemad tunnused. Keskmise riigi periood-u 2000-1650 Ekr u. 2000 Ekr ühendas Teeba valitseja Ü-E maa uuesti ühtseks riigiks. Teeba tõusis riigi tähtsamaiks usukeskuseks. 1650-1550 eKr oli riik taas jagunenud Niiluse deltas valitsesid-hüksoslased. Uue riigi periood u 1500-1075 Ekr 1550 Ekr ajasid egiptlased hüksoslased välja ja taastasid riigi ühtususe.Valitses vaarao Thutmosis 3. Suhted naaber- riikidega olid paremad. Tähtsaim usu- keskus oli Teeba, kus paiknesid peajumal Amon-Ra templid ja vaaraode hauad. Riik ja Ühiskond. Vaarao e Egip. kun-
EGIPTUS Sõjaväe ülemjuhataja Looduslikud olud: Kõrgeim preester · Asub Vahemere ääres Vaarao määras ametisse riigi ülemvalitseja, maakondade asevalitsejad, · Ümbritsetud Liibüa, Nuubia ja Araabia kõrbetega kõrgemad preestrid ja väepealikud. Osales rituaalides ja pidustustes. · Vihma ei saja, mistõttu põlluharimine toimis Niiluse üleujutuste abil Ülemkiht (tõi viljaka mudakihi kallastele). · Ülemkihi moodustasid vaaraoga sugulussidemetes olevad ülikud. · Rajati niisutussüsteeme
VANA-EGIPTUS Vana-Egiptuse riigi ajaline Ajalooline taust, mõjutused Ühiskonna- ja riigikorral määratlus · Vana riigi periood u 2700-2200 · Muistne Egiptus ulatus Niiluse · Rangelt hierarhiline. eKr esimesest kärestikust jõe · Kuninga võim tugines kitsale suudmeni ülikkonnale. (riigiametnikud, · 2200-2000 eKr, jagunemine preestrid) · Jagunes Alam- ja Ülem-
EGIPTUS JA MESOPOTAAMIA. KRONOLOOGIA EGIPTUS Vana riigi periood ( u. 2700-2200 aastat eKr.) * Püramiidid * Tsivilisatsiooni teke * Religiooni alged Vaheperiood * Sisesegadused * Kodusõjad * Mitu sõltumatut ala Keskmise riigi periood (u. 2000-1650 aastat eKr.) * Teeba valitseja ühendas Egiptuse ühtseks riigiks * Pealinnaks Memphis, usukeskuseks Teeba * Elukutseline sõjavägi Vaheperiood 1650-1550 eKr * Niiluse deltas võimutsesid hüksoslased * Riik oli taas jagunenud Uue riigi periood (u. 1550-1075 a eKr.) * Taastus riigi ühtsus, hüksoslased aeti minema * Välise võimu hiigelaeg * Alistati paljud alad * Arenesid diplomaatilised suhted * Sõjad Egiptuse ja hetiitide vahel * Tähtsamad kuningad Thutmosis III ja Ramses II Hiline periood (u 1075 525 a eKr) * Ülem Egiptus eraldus Alam Egiptusest * Egiptus langes Pärsia ülemvõimu alla MESOPOTAAMIA Sumeri linnriigid
LÜNKTEST EGIPTUSE kohta Arvestuslik töö nr.3 I osa Õpilase nimi: klass: Egiptus paikneb Niiluse jõe orus, kus juba umbes 5000 a eKr hakati tegelema põlluharimisega. Riigina jagunes Egiptus Niiluse suudmealal paiknevaks Alam-Egiptuseks ja sellest ülalpool esimese kärestikuni paiknevaks Ülam-Egiptuseks. Kärestikest lõuna poole jääv ala oli Nuubia, mis tähendab kullamaad. Kuna Egiptus on kõrbetest ümbritsetud, on ta muu maailma suhtes eraldatud. Egiptuse alad liitis pärimuse järgi ühtseks riigiks Menes , kes oli valitseja. See toimus umbes 3000 a.eKr. Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks perioodiks. 1 Vana riik , mis eksisteeris aastatel u 2650-2100 2. Keskmine riik , mis eksisteeris aastatel u 1950-1650 3. Uus riik , mis eksisteeris aastatel u 1550-1075 Egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg oli Vana riigi perioodil.
Selle looja? Egiptuses tekkis ühtne riik, Kui Alam-ja Ülem-Egiptus ühendati. See tekkis umbes 3000 a eKr.Selle looja oli vaarao Menes. 3.Millised olid muistse Egiptuse nn kolm suurt perioodi? Millal? Iseloomusta. · Vana riik(2650-2130 a eKr)-Giza püramiidide rajamine Memphise lähedale, oli ühtne riik. Vaheperioodil vaaraod vaheldusid kiiretsi nign ei suudetud hoida piirkondi enda kontrolli all, segadus riigis. · Keskmine riik(1950-1650 eKr)-loodi ajaline sõjavägi, ja allutati Nuubia oma võimu alla.Vaheperioodil läks Alam-Egiptus hüksosakslaste võimu alla,võeti kasutusele hobused ja sõjavankrid. · Uus riik(1150-1075 eKr)-hüksosakslased aeti välja-taastati riigi ühtsus. Vaaroid hakati matma kaljuhaudadesse-KUNINGATE ORG 4.Millal (ligikaudu) valitsesid Thutmosis III ja Ramses II? Millega läksid ajalukku? · Thutmosis III(15 saj. II poole algus eKr)-Vallutas Palestiina, Süüria,jõudis kuni Eufrati jõeni. Tema ajal oli Egiptuse välise võimsuse periood
Teoks tegi selle kuningas Menes, rajas ka pealinna �-E ja A-E piirialale Memphise. Kujunes v�lja hierogl��fkiri, kasutati vaske. Vana riigi periood u 2700-2200 a eKr - p�rinevad kuningate v�imu ja jumalikkust kehastavad suured p�ramiidid Memphise l�hedal n��dses Gizas. 2200-2000 a eKr oli Egiptus jagunenud mitmeks teineteisest s�ltumatuks piirkonnaks. Sigasegaduste ja kodus�dade periood. Keskmise riigi periood u 2000-1650a eKr - Teeba valitseja �hendas �lem- Egiptusest maa uuesti �htseks riigiks. Teeba t�usis riigi t�htsaimaks usukeskuseks. Loodi elukutseline s�jav�gi. 1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud: Niiluse deltas v�imutsesid Aasiast p�rit valitsejad - h�ksoslased. Uue riigi periood u 1550-1075 a eKr - Teeba valitsejad ajasid h�ksoslased Egiptusest v�lja ja taastasid riigi �htsuse. Egiptlased �ppisid valmistama hobukaarikuid ja see kujunes �hvardavaks j�uks
· Eraomandi ja varandusesliku ebavõrdsuse teke. Varanduse kaitsmine. · Ühiskonna kihistumine. Rauaaeg (1300 eKr) · Hetiidid leiutavad raua toorsulatuse. · Kõrgkultuuride, tsivilisatsioonide kujunemisvõimalus. · Ees- Aasia ja Lähis- Ida: viljaka poolkuu piirkond, kus kujunesid esimesed tsivilisatsiooni Tsivilisatsioonide tekkimine : Primaarsed tsivilisatsioonid : 1. Mesopotaamia (3000 eKr) Eufrati ja Tigrise alamjooksul. KIILKIRI 2. Egiptus (3000 eKr) Niiluse ääres HIEROGLÜÜFID 3. India (2500 eKr) Induse kallastel 4. Kreeta (2000 eKr) Saar Vahemeres 5. Hiina (1600 eKr) Huang He jõe orus · Primaarne tsivilisatsioon erines sekundaarsest kirja (kirja oskuse), kihistatuse poolest. Sekundaarsed on tekkinud primaarsete eeskujul. · Tsivilisatsiooni tekke aluseks peetakse viljelusmajandust ning metalli töötlemis, sest nendeta oli
Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatuseks olid soodsad. Tsivilisatsiooni tunnused: piirkonnas oli üle mindud viljelusmajandusele, kujunenud ühiskondlik tööjaotus, ühiskond jagunes erinevateks klassideks, oli kujunenud riiklus, tunti kirja, kõrgkultuur. Ühiskonna hierarhia: orjad, talupojad, käsitöölised, kirjutajad, sõdurid, preestrid, vaarao. Maat- harmooniline tervik maailmas. Egiptuse asend: Egiptus paikneb Aafrika kirdeosas Niiluse kaldail. Vaid Niiluse äärne ala on viljakas, mujal laiub tühi kõrb. Asendist ja looduslikest tingimustest tulenevalt on Egiptuse suletus hoidnud sajandeid muutumatuna ühiskonna, poliitilise korra ja usu. Inimesed õppisid ära kasutama üleujutusi, kuna vihma ei saja seal peaaegu üldse. Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja ÜlemEgiptuseks. Alam moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustab delta
endiselt kivist tööriistad o Vana Riik -u 2700-2200 eKr, algab vaaraode Dzoseri ja tema eelkäija Sanahti valitsusajaga, püramiidide ajastu, esimesed kiviehitised, ehitustööde ühiskondlik tähtsus (20-30 aastat, ca 40 000 ehitajat, hierarhia ja asjaajamise kujunemine), hierarhiliselt korraldatud riigi väljakujunemine, religiooni väljakujunemine o Keskmine riik -u 2000-1650 eKr, u 2040 eKr ühendas Teeba valitseja Mentuhotep I riigi rahu ja stabiilsus, tähtsaimaks usukeskuseks Teeba, elukutselise sõjaväe loomine, jõukuse kasv tänu vallutustele ja kaubavahetusele nt. vallutati Nuubia põhjaosa,Vahemere idakalda kaubanduses osalemine (Byblose sadam), Käsitöö ja kunsti õitseaeg, riigireformid nt. kohalike nomarhide võimu kärpimine o Uus Riik-u 1550-1075eKr,u 1550 hüksoslaste maalt väljaajamine ja riigi
LÜNKTEST EGIPTUSE kohta Arvestuslik töö nr.3 I osa Õpilase nimi:........................................................................ klass:.................................. Egiptus paikneb Niiluse jõe orus, kus juba umbes 5000 a eKr hakati tegelema põlluharimisega. Riigina jagunes Egiptus Niiluse suudmealal paiknevaks Ülem-egiptuseks ja sellest ülalpool esimese kärestikuni paiknevaks Alam-Egiptuseks Kärestikest lõuna poole jääv ala oli Nuubia mis tähendab ,,Kullamaad" Kuna Egiptus on kõrbetest ümbritsetud, on ta muu maailma suhtes eraldatud Egiptuse alad liitis pärimuse järgi ühtseks riigiks Menes kes oli Egiptuse esimene vaarao See toimus umbes 3100a.eKr. Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks perioodiks. 1 Vana-riik mis eksisteeris aastatel 2650-2100 e.Kr.
Geograafilised ja looduslikud olud EGIPTUS Paiknes Niiluse jõe kallastel. Jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus- tasane ja soine suudmeala. Ülem-Egiptus- paiknes jõeorus. Peamine ühendustee oli Niilus, Aasiasse pääses mööda vahemerd. Oli suhteliselt eraldatud muust maailmas. Põlluharimine- võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele ja niisutuskraavidele. Peale üleujutust jäi maha viljakas mudane kiht, millele külvati seeme. Loodus- inimlikkus. MESOPOTAAMIA Tigrise ja Eufrati vaheline ala, tänapäeva Iraani territooriumil. Põhjas piirnes kiltmaaga, Lõunas Araabia kõrbega. Põlluharimine- Lõunas võimalik ainult maa kunstlikul niisutamisel, Pärsia lahe soisel rannikul võimalik ainult tänu kuivendamisele. Loodusvaradest leidus savi ja pilliroogu. Savi- elamute ja tarbeesemete tooraine. Kuna kivi, puitu ja metalle tuli hankida võõrsilt olid tihedad suhted naabritega. Tuli ka naaberrahvaste sissetungide eest ennast pidevalt kaitsta. Oli vähem su
EGIPTUS JA M ESOPOTAAMIA Egiptus Egiptuse riik kujunes välja Niiluse orus põllumajanduseks sobivatel aladel (laiusega 5-20km) ja jõe alamjooksu delta piirkonnas. Geograafilistest ja looduslikest oludest tingitult elati Egiptuses suhteliselt isoleerituses (puudus kaitsevajadus). See takistas kaubandus- ja kuluurisidemeid naaberrahvastega, ent kujundas Egiptusest traditsioone järgiva ja stabiilse ühiskonna. Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja ülemjooksul ning järgneb Alam- (delta) ja Ülem-Egiptuseks. Egiptuse ajaloo põhietapid 4 aastatuhandel eKr. algas väikeriikide (ehk noomid, u. 40 tk) kujunemine, mille tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme. Umbes 3000 eKr. ühendas Ülem-Egiptuse valitseja Menes (Menes e. Narmer (Menes on kreekapärane, Narmer aga Egiptuse keeles)) enda riigi Alam-Egiptusega (Memphis rajati Menese poolt; kujunes hieroglüüfkiri).
Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. Ka ühendas kogu maad tugev kuningavõim ja hierarhiline ühiskond. 1.4. Egiptuse ajalugu jagatakse perioodideks aja alusel. Vana riigi periood (u 2700-2200 a eKr): rajati Giza püramiidid;kujunesid välja tsivilisatsiooni tunnused.2200-2000 kodus6dade aeg Keskmise riigi peiood (2000-1650 a eKr): Egiptuse taasühendamine, vallutati Nuubia p6hjaosa, 1650. Egiptus lagunes,hüksoslased v6imutsesid.Uue riigi periood (1550-1075 a eKr): hüksoslased aeti välja, taastati riigi ühtsus,oli riigi hiilgeaeg, alistati Süüria ja Palestiina, Egiptuse suurim ulatus Thutmosis III ajal, S6jad egiptlaste ja hetiitide vahel. Neid peioode ühendab see, et usukeskus oli Teeba. 2. Egiptuse ühiskond oli r6hutatult traditsiooniline ning rangelt hierarhiline. Riigi tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas
Noorem kiviaeg algas umbes 5000 aastat eKr. Sel perioodil avastasid inimesed tule söögitegemiseks. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes 3000 aastat eKr, kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine 2920 aastat eKr kuni 332 aastat eKr. Egiptus oli oma võimsuse tipul. Rajati mälestusmärke ja arendati kaubandust teiste maadega. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Vaarao (egiptuse keeles 'suur maja') on Vana-Egiptuse kuningas. Sõna tähendas algselt kuninga paleed, alates 18. dünastiast kuningat ennasti ning 22. dünastiast oli üks kuninga tiitleid. [,,Eesti Entsüklopeedia 10" Tallinn, 1998] Vanades allikates kasutatakse sõna vaarao asemel kunigas
Sellest perioodist pärinevad kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas. Uue riigi periood oli Egiptuse välise võimu hiilgeaeg. Egiptlased olid hüksoslastel õppinud hobukaarikute kasutamist ja nende kaarikuvägi kujunes ähvardavaks jõuks Lähis-Idas. Egiptusest oli saanud tõeline suurriik, mis oma suurima ulatuse saavutas vaarao Thutmosis III valitsemise ajal. Tihenesid suhted naabritega, tugevne Ülem- Egiptuses Teeba Amoni preestrite võim. Uue riigi ajast on pärit Kuningate org, Ramses II tempel, Tutanhamoni hauakamber. 4. Miks on tähtsad: Suured püramiidid, Kuningate org, Memphis, Niilus, astmikpüramiid, Abu Simbeli ja Karnaki templid, Teeba? V: Suured püramiidid- suurtesse püramiididesse on maetud Egiptuse vaaraod. Suured püramiidid on ehitatud liivakivist ja asuvad Gizas. Suuri püramiide on 3 ja suurim neist on Cheopsi püramiid.
· Selge varanduslik kihistumine. · Oli kujunenud riiklus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul. · Oli tarvitusel kiri, tänu millele oli võimalik riiklik korraldus. · Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused). d. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid valdavalt suurte jõgede viljakates orgudes. · Mesopotaamia (Eufrat ja Tigris) u 3000 eKr. · Egiptus (Niilus) u 3000 eKr. · India (Indus) 2500 eKr. · Hiina (Huanghe) 1600 eKr. · Peruu u 1200 eKr. · Kesk-Ameerika u 1200 eKr. 2. Kirja tekkimine a. Tsivilisatsiooni oluliseks eelduseks on kirja tekkimine, millega on võrdne arvutamisoskus: · Oli vaja välja arvutada üleujutuste aeg, koguda maksa ja kõik kirja panna. b
Ülejäänud kõrgkultuure enamasti teisesteks ehk sekundaarseteks tsivilisatsioonideks. Peamised tunnused: koriluselt viljelusmajandusele üleminek ja metalli töötlemine. Vanaaeg oli aeg, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias 3000 aastat eKr kuni 476 aastat pKr kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg oli ajastu, mis hõlmas muistse Kreeka ja Roomas kujunemis, õitsengu ja langusaega. (8 sajand eKr-476 pKr) III Muistne Egiptus: Ajalugu, riik ja ühiskond Egiptuse geograafiline asend ja looduslikud olud: Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus asub Ülem-Egiptus. Nii idast kui läänest piiravad teda viljatud kõrbealad. Vihma ei saja peaaegu üldse ja põlluharimine on võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele
Kooli nimi siia Vana-Egiptus Õpimapp nimi õpetaja nimi pp/kk/aaaa Vana-Egiptus Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal. Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km².Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr. Määratlus Vanaajal nimetati Egiptuseks Niiluse jõe kitsast orgu alates 1. kärestikust Syene juurest (Ülem-Egiptust) ja Niiluse deltat, mille moodustasid mitu Vahemerre suubuvat jõeharu (Alam-Egiptust).
ruut- ja kuupjuurt. Astronoomia arengut stimuleeris peamiselt soov taevakehade liikumisest tulevikku välja lugeda. Tunti planeetide trajektoore ja suudeti teatava tõenäosusega ka päikese- ning kuuvarjutusi ette ennustada. Erinevalt Egiptusest ei kujunendu Mesopotaamias mitte päikese- vaid kuukalender. Aasta koosnes täpselt 12 kuust ja oli päikeseaastast 11 päeva lühem. Seetõttu lisati aegajalt valitseja korraldusel aastale mõni täiendav kuu. EGIPTUS Geograafilised ja looduslikud olud Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ja jaguneb vastavalt Alam- ja Ülem- Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasase suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse Delta (nimetus tuleneb kreeka d tähest, mis on kujult lolmnurkne). Kõik mis jääb ülesvoolu Delta ja Niiluse esimese kärestiku vahele, kannab Ülem-Egiptuse nime. Kärestikest lõuna poole jääv ala kandis vana-ajal Nuubia nime
Muistne Egiptus Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Muistse Egiptuse ajalugu 3. Muistse Egiptuse ühiskond 4.Usk 5.Kiri, haridus, teadus, kirjandus ja kunst Sissejuhatus Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niilusele ja selle korrapärastele üleujutustele. Peale üleujutust oli maapind nii hea, et seda ei olnud tarvis kündagi, piisas kui täiskülvatud põllule aeti kariloomad, et nad seemne sügavamale mulda sõtkuksid. Korrapärased üleujutused on hõlbustanud ka niisutussüsteemide rajamist- need võtted olid
kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama).
kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura – harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama).
kasutuselevõtt. Usu osa tsiv. tekkimisel-tegemist oli usuliste tõekspidamistega;ülemkihti peeti jumalate kaitse all seisvaks; kasvas välja valitseja enda jumalustamise komme. Vanaaeg-algas Egiptuse ja Mesopotaamia tsiv. tekkimisega.Muistne Kreeka, Rooma-antiiktsivilisatsioon (8saj eKr kuni 5 saj pKr) tuntud antiikaja nime all.Antiikaja lõpp- 476 p .Kr-Lääne-Rooma keisri kukutamine ning sellele järgnes keskaeg. Muistne Egiptus: Paikneb Niiluse kesk-ja alamjooksul ning jaguneb Alam-ja Ülem- Egiptuseks. Alam-Egiptus(Memphis) hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab delta. Ülem-Egiptus(Teeba) asub Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus. Egiptuse tsiv. sõltus täielikult Niilusest-põlluharimine ja Niilus kui ühendustee. Kõrbetest ümbritsetuna oli Egiptus kogu vanaaja vältel muust maailmast suhteliselt eraldatud. Talvel, kevadel vili küpses, märts-juuni olid põud, suve alguses koristati saak
..................................................................................................................8 Vanaaja mõiste................................................................................................................................................9 IDAMAAD.............................................................................................................................................................10 3.MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND............................................................................................10 Geograafiline asend ja loodusolud............................................................................................................... 10 Ajaloo põhietapid..........................................................................................................................................11 Kuningavõim......................................
KRONOLOOGIA Käsitletavas kronoloogias jätan välja nii kesk- kui kaug-ida kultuurid. Sama ka kesk- ja lõuna-ameerika tsivilisatsioonide (tolteegid,olmeegid, maiad, asteegid, inkad jne.) puhul. Kuivõrd nii tänased India ja Hiina alad ja kultuurid etendasid antiikajal käsitletava teema suhtes sekundaarset rolli, siis ka neilt vaid mõned sissekirjutused. Sest nii Lähis-Ida, Induse oru, Himaalaja ning Hiina vahel tekkis sünergia juba neoliitikumis. Fookuses on aga Lähis-
Babüloonia lõi Elami toel lahku. Aastal 689 surus Sanherib vastuhaku maha ja hävitas Babyloni. Sanherib mõrvati lähikondlaste poolt. Assarhaddon (680 669) oli eelkäijatega võrreldes rahumeelne, tegeldes peamiselt valduste kindlustamisega. Taastas Baabüloni. Tagamaks ülemvõimu Egiptuse poolt vastuhakkudele õhutatud Palestiinas tungis Egiptusesse ja vallutas 671 Memfise. Suri teel uuele retkele Egiptusesse. Assurbanipal (668 u 630) viis Egiptuse-Retke lõpule, vallutades 668 Teeba ja Ülem- Egiptuse. Egiptuse kohalikku päritolu asevalitseja Psamtik lõi Assüüriast lahku, säilitades sellega siiski rahumeelsed suhted. Babüloonias surus Assurbanipal maha Elami toel puhkenud ülestõusu ja purustas 646 Susa ning Elami riigi. Arendas välja Niinive kuningalossi arhiivraamatukogu. Assüüria ajalugu pärast Assurbanipali surma on teada väga katkendlikult. Tõenäoliselt leidis aset võitlus trooni pärast. Babüloonia taastas sõltumatuse ja 626 tuli seal võimule
· Eraomandi ja varandusesliku ebavõrdsuse teke. Varanduse kaitsmine. · Ühiskonna kihistumine. Rauaaeg (1300 eKr) · Hetiidid leiutavad raua toorsulatuse. · Kõrgkultuuride, tsivilisatsioonide kujunemisvõimalus. · Ees- Aasia ja Lähis- Ida: viljaka poolkuu piirkond, kus kujunesid esimesed tsivilisatsiooni Tsivilisatsioonide tekkimine : Primaarsed tsivilisatsioonid : 1. Mesopotaamia (3000 eKr) Eufrati ja Tigrise alamjooksul. KIILKIRI 2. Egiptus (3000 eKr) Niiluse ääres HIEROGLÜÜFID 3. India (2500 eKr) Induse kallastel 4. Kreeta (2000 eKr) Saar Vahemeres 5. Hiina (1600 eKr) Huang He jõe orus · Primaarne tsivilisatsioon erines sekundaarsest kirja (kirja oskuse), kihistatuse poolest. Sekundaarsed on tekkinud primaarsete eeskujul. · Tsivilisatsiooni tekke aluseks peetakse viljelusmajandust ning metalli töötlemis, sest
II VANAAEG IDAMAAD 3. MUISTNE EGIPTUS TSIVILISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS. Muistne Egiptuse tsivilisatsioon tekkis u 3000. a. eKr Niiluse jõe orus. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad, mistõttu peamiseks ühendusteeks oli Niiluse jõgi. Selline geograafiline eraldatus hoidis egiptlasi võõraste sissetungi eest ning avaldas mõju maa ajaloole ja rahva ellusuhtumisele. Niiviisi sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt kujuneda, omandades tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid
Rauast esemete valmistamine algas Lähis-Idas u. 1 300 a eKr. Põlluharimiseks soodsamad metallileiukohtadele lähemal paiknevad piirkonnad arenesid kiiremini. Tekkisid linnad. Tsivilisatsioonide sünd. Tsivilisatsioon on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond: põlluharimine ja karjakasvatamine, varanduslik kihistumine, riiklus, kiri, arenenud usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid jõgede äärde . 3. Egiptus 3.1 Geograafilised ja looduslikud olud. Egiptus paikneb Niiuse kesk- ja alamjooksul. Jagunes Alam- ja Ülem- Egiptuseks. Lõuna poole jäi Nuubia. Idast ja läänest piiravad Egiptust poolkõrbe- ja kõrbealad. Põlluharimine oli võimalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Rajati niisutussüsteemid. Geograafiline eraldatus kaitses välisvaenaste eest, kuid pidurdas suhtemist välismaaga. Ajaloo põhietapid. Tekkisid kaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
