saavutada, vahel ka sellega teistele pigem kahju tuues kui kasu. Puhtalt kohusetundest ma ka ei lähtu. Nõustun kohuse eetika teooriaga täielikult, et ainult südametunnistust kuulates ei oleks meie ümber sõpru ega armastust. Usun, et vahel vaja tõde varjata, et õnnelik olla. Jääb järele vaid vooruseetika. Pean tunnistama, et just see teooria tundum mulle neist kõigist, parim ning õigeim. Kui ma peaksin siiski kirjeldama enda olemust nende eetikateooriate põhjal, siis usun, et minus on kõige rohkem külgi, mis vastavad just vooruseetikale. Leian, et selles teoorias on tükike kõikidest eelmainitud eetikateooriatest. Olen inimene, kes püüab oma eesmärke saavutades käituda nii nagu peaks. Olla piisavalt isekas, sest mu eesmärgid on mulle olulised, kuid samas jääda siiski piiridesse, mille seab moraal. Käituda inimlikult ja kohusetundest lähtuvalt, kui see on vajalik. Varjata midagi,
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Etikett Anna Morozova 9.c klass 2014 Sisukord Eetika jaotised Eetikateooriate põhitüübid Klassifikatsioon eetilisi väärtusi Eetika ja moraalifilosoofia Teoreetiline eetika Normatiivne eetika Rakenduslik eetika Eetika ajalugu Eetiliste tüüpide mõte Sissejuhatus Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla
insenerilahendused kas see on eetiline? 2 Põhisätted Inseneri otsus projekti peatamiseks riski vähandamiseks toob kaasa kulutusi. Kumb kaalub kumma üles, kas oht või tulu? Kuidas määrata riski & kulutuste balansipiiri? Tehniliste probleemide lahendamise metoodika: · võimalike lahenduste genereerimine · eri lahenduste analüüs mitme kriteeriumi seisukohalt · äraproovitud teadmuse rakendamine Eetikas on äraproovitud teadmiseks eetikakoodeksid. Eetikateooriate vastuolud.. millist valida? Võistlevate eetikateooriate hindamine. Eetika & filosoofia Antiikfilosoofia eetika, metafüüsika, loogika, esteetika, poliitika. Eetika = moraalsete probleemide defineerimine, analüüs, hindamine, lahendamine, kriteeriumite väljapakkumine. Kujunes 2500 a tagasi. Uusaja eetika 17.-st sajandist. Eesmärgiks vahe tegemine hea & halva, õige ja vale vahel. Mis aga on headus? Teo omadus, mis tekitab positiivseid (subjektiivseid!!) emotsioone.
Tähtsamad hellenistlikud eetikasüsteemid on Epikurose rajatud epikuurlus ning Zenoni rajatud stoitsism. Eetikasse puutuvate küsimustega tegeldi põhjalikult ka Vana-Indias ja Vana-Hiinas, kuigi seal ei arendatud eetilistest küsimustega tegelemisest välja omaette teadust. Võib väita, et just antiikfilosoofid sõnastasid esimestena väga kõrged eetilised standardid, mida Albert Schweitzer nimetas absoluutseks eetikaks. Eetikateooriate põhitüübid Eetilisi küsimusi uuritakse ja põhjendatakse enamasti mõnest eetilisest teooriast lähtuvalt. Eetikateooriaid jaotatakse tavaliselt kolme põhitüüpi: · Deontoloogiline ehk kohuse-eetika, mis käsitleb peamise eetilise kategooriana kohustust (nt Kanti eetika); · Teleoloogiline ehk tagajärje-eetika, mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism);
eksistentsialistid? Indeterminismi 41. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad ranged seadused-vabadus vastandub hoopis sunni mõistele, nimetatakse: Nõrk determinism 42. Seisukohta, mille järgi tahtevabadus on illusioon, pseudomõiste, nimetatakse: Jäigaks determinismiks 43. Kui rangelt tuleb Kanti järgi universiaalsest moraalireeglist kinni pidada? Alati sõltumata tagajärgedest 44. Millisesse eetikateooriate liigitusse kuuluvad egoistlik ja utilitaristlik eetika? Teleoloogiliste teooriate hulka 45. Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab, et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid? Emotivism 46. Kuidas nimetatakse seda eetika tasandit, kus filosoof võtab seisukoha, kuidas tuleb vaadeldavas olukorras käituda: Normatiivne 47. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? Võimalikult suur
eksistentsialistid? Indeterminismi 41. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad ranged seadused-vabadus vastandub hoopis sunni mõistele, nimetatakse: Nõrk determinism 42. Seisukohta, mille järgi tahtevabadus on illusioon, pseudomõiste, nimetatakse: Jäigaks determinismiks 43. Kui rangelt tuleb Kanti järgi universiaalsest moraalireeglist kinni pidada? Alati sõltumata tagajärgedest 44. Millisesse eetikateooriate liigitusse kuuluvad egoistlik ja utilitaristlik eetika? Teleoloogiliste teooriate hulka 45. Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab, et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid? Emotivism 46. Kuidas nimetatakse seda eetika tasandit, kus filosoof võtab seisukoha, kuidas tuleb vaadeldavas olukorras käituda: Normatiivne 47. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? Võimalikult suur naudingute hulk kõigile(heolu kõigile)
väärtustest. Eetika jaotised Eetika kui distsipliin jaguneb järgmiselt: 1) teoreetiline eetika, 2) praktiline eetika. Teoreetiline eetika tegeleb üldiste eetikakategooriatega ning selle võib üldjoontes jagada metaeetikaks ja normatiivseks eetikaks: · Metaeetika on haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning tunnetusteoreetilisi küsimusi. Uuritakse eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja otsustuste õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. · Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea/halb. Normatiivses eetikas püütakse selgitada, mis on ühe või teise normi aluseks ning kas ja kuidas on neid võimalik filosoofiliselt põhjendada. Normatiivse eetika valda kuuluvad ka konkreetse iseloomuga normatiivsed küsimused, nt kuidas suhtuda aborti,
koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse. Moraaliprintsiibid peavad olema reaalselt ellu rakendatavad, teostatavad, ülemuslikud, universaalsed ja avalikud. (NT on moraalinormiks, et vähemuste diskrimineerimine on ebaeetiline, ka erinevad seadused on moraaliks, neid tuleb järgida) Eetika on moraalifilosoofia, kõlblusõpetus, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale ja hea ja halva vahel. Eetika jaguneb normatiivseks ehk mis püüab leidaparimat lahendit ja deskriptiivseks (eetikateooriate kirjeldused), mis ei anna hinnangut (NT kui teed midagi õigesti, siis kiidetakse, kui valesti, siis laidetakse, antakse juba kodust lapsena kaasa) Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline – vastavuses teo iseloomuga Kuldne reegel – tee teisele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse Õigused – kohustused – Õigused ja kohustused alati korrelatsioonis. Õigus elule, vabadusele, privaatsusele, turvalisusele ja omandile
Eetika Õige ja väär, nagu neid Südametunnistus; määratlevad inimes(t)e kiitus/laitus; Teoreetilise eetika alla kuulub metaeetika, mis südametunnistus, mõistus ühiskondlik uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning või kokkulepe heakskiit/halvakspanu mitmeid abstraktseid küsimusi: kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea/halb Religioon Õige ja väär (patt), nagu Südametunnistus;
poole; õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika) Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eetika jaguneb: NORMATIIVNE: aktiivsed valikud – hea-halb; õige – vale. Püüab leida parimat lahendit! DESKRIPTIIVNE: erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused Ei anna hinnangut! 2. Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline: Vastavuses teo iseloomuga Deontoloogiline eetika: tõerääkimine, privaatsuse austamine, lubaduse pidamine ja hoidumine valetamisest, tapmisest Kategooriline imperatiiv – moraalsus on tingimusteta kohustus, üldine kehtiv seadus, hea tahe (I. Kant): Laiendatavuse printsiip (käitumine, mis võiks saada
annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi (kuidas me teame, mis on hea ja halb) o Normatiivne eetika üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. · Praktiline eetika: o Rakenduseetika- tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus) või mingi eluvaldkonna eetika (meditsiinieetika). Eetika rakendamine aktuaalsetele praktilistele probleemidele eesmärgiga leida neile lahendusi.
· õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; · praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika) Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eeetika jaguneb: normatiivne ja deskriptiivne. N- aktiivsed valikud hea-halb või õige- vale(mäng, õigus, religioon, moraal, kombed, etikett); D- erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused. Moraal on ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. 5 otstarvet: - Hoida ühiskonda koost lagunemast - Leevendada inimkannatusi - Soodustada inimõitsengut - Lahendada huvikonflikte õiglaselt
Moraali funktsioonid: sotsiaalne institutsioon; sots regulatsiooni süsteem; osa isiklikust mina.pildist. Eetika võib olla: 1) kirjeldav- ajalooline või teaduslik vaatlus, seletab moraalsust ühes kultuuris; 2)normatiivne-mis õige, mis halb, kuidask äituda; 3)metaeetiline- tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega. Emotvism- väidab, et moraaliotsustused ei selta ega kirjelda midagi, väljendavad ainult inimese tundeid. 10. Teada erinevust teleoloogiliste ja deontoloogiliste eetikateooriate vahel. Lähemalt tunda Kanti eetika ja utilitarismi seisukohti. Kategoorilise imperatiivi mõiste. Teleoloogiline teooria- standard moraalselt õige käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus. Jag egoism standardiks on isiklik hüve ja utilitarism-standardiks ühinskondlik hüve. Deontoloogiline teooria- standard on moraalselt õige käitumise jaoks objektiivne väärtus. Jag: Teo- deontoloogilised-standardit ei saa üldistada, iga kord tuleb eraldi otsustada
positiivseks? Vastus: Berlin (kuulus ettekanne ,,Vabaduse kaks mõistust") Negatiivne vabadus inimliku sunni puudumine, olukord, kus minu tegevusse ei sekkuta, n.ö. vabadus millestki. Inimene on loomu poolest oma elu peremees. Positiivne vabadus tuleneb soovist olla iseenda peremees, et otsustaksin ise oma elu üle vabadus millekski. Võimaluse positiivseks vabaduseks määratleb mõistus. Millisesse eetikateooriate liigituste hulka kuuluvad egoistlik (moraalsuse standardiks isiklik hüve) ja utilitaristlik (moraalsuse standardiks ühiskondlik hüve) eetika? Vastus: Teleoloogiliste teooriate hulka (standard moraalselt õige käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus) Deontoloogilised teooriad (standard moraalselt õige käitumise jaoks on objektiivne väärtus) teo-deontoloogiline & reegli-deontoloogiline teooria.
11.2012 Slide 1 Slide 2 Eetikateooriate üldjaotus EETIKA Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on: tagajärje-eetika (konsekventsialism ehk teleoloogiline eetika)
Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud) Teostatavus- norm peab olema teostatav (ei saa inimestel üle jõu käia) Eetika kui distsipliini jagunemine Teoreetilise eetika alla kuulub metaeetika, mis uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi: ? kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea/halb ? kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus jms. Teoreetilise eetika alla kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. Praktiline e.: rakenduseetika tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus), mingi
2. Ausus ja õiglus olulised otsuste tegemisel. Teadlikult ei tehta kahju klientidele, töötajatele, konkurentidele jne. 3. Kommunikatsioon info liikumine ja selle tähtsus otsuste mõjutamisel. Valetamine ja info ebatäielikkus. 4. Organisatsiooni suhted liikmete vahelised suhted, suhted tarbijatega, varustajatega jne. konfidentsiaalsus, kohustused, tööülesanded jne. Joonis 1. 10 käsku (Alland Parman, Miks Jeesus suri? Kehra, 1992 Eetikateooriate klassifikatsioon KLASSIKALISED TEOORIAD püüavad vastata kahele küsimusele: - missugune on õige inimväärne elu? - kuidas peaks inimene käituma? Klassikaliste teooriate hulka kuuluvad platonism, Aristotelese ,,kuldse kesktee doktriin", eudaimonism, hedonism, stoitsism, epikureism, kristlik eetika, I. Kanti ,,kategoorilise imperatiivi" doktriin jt. PLATONISM filosoofi Platoni ja ta järelkäijate idealistlik õpetus, mille järgi aistitavate
02.2012 Slide 1 Slide 2 Eetikateooriate üldjaotus EETIKA Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on: tagajärje-eetika (konsekventsialism ehk teleoloogiline eetika)
Mis on meta-eetika ja kuidas see erineb normatiivsest eetikast? Meta-eetika on eetika haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning tunnetusteoreetilisi küsimusi: Uuritakse 6. Selgitage normatiivse eetika ja metaeetika erinevust! Metaeetika uurib eetika-alaseid mõisteid. Mida me tahame öelda, kui väidame, et mingi tegu on halb? Mida peab eetika diskursus silmas eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja -otsustuste õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. a) Semantilised mõisteid "õige", "hea", "õnn" jms kasutades? Samuti tegeleb metaeetika moraaliprintsiipide olemuse ning õigustamise uurimisega. See on eetika haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, küsimused: Mis sõnade “õige”, “hea”, “peab” tähendus moraali kontekstides? Milline on moraalidiskursuse semantiline funktsioon
inimesele olelusvõitluses olulise eelise. Kõlbelised väärtused ja ühiskondlikud reeglid on mistahes koostöö vältimatu eeltingimus. Oluline tingimus on usaldus. Ühiskondlik kapital kujuneb omaalgatuslikul teel, normid on kirjutamata ja väljakuulutamata. Kõlbeline käitumine kujutab teatud vahetust, mis toob kokkuvõttes kasu mõlemale osapoolele. Teleoloogiline ja deontoloogiline eetika Kaks põhilist eetikateooriate traditsiooni filosoofias: I. Teleoloogiline eetika kr. teleos eesmärki saavutav logos - õpetus Teleoloogiline eetika hindab tegude õigsust või pahelisust vastavalt tagajärgedele tegu on õige ja hea, kui selle tulem on kiiduväärt, olenemata mis vahenditega see saavutati. Utilitarism Jeremy Bentham (1748 1832) lad. utilitis kasu Utilitarismi järgi kasulikkus on kõlbluse mõõdupuu. J
kodanikuühiskond ning aktsepteerivad ka teiste inimeste õigusi ja kohustusi. Loogika filosoofia suund, mis uurib terviklikku ja sidusat mõtlemist ning selle reegleid. Loomulik õigus toetudes universaalsete inimõiguste eeldustele viitab õigusele olla koheldud õiglaselt ja võrdselt. Metaeetika eetika haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning tunnetusteoreetilisi küsimusi. Uuritakse eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja -otsustuste õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. Missioon mingi grupi või organisatsiooni ülesanne või eesmärk. Mõiste on võetud kasutusele, et õhutada äriorganisatsioone määratlema oma äritegevuse olemust, täpsustama, kes on nende põhikliendid ja millised eesmärgid peaksid suunama nende strateegilist ja tegevusplaneerimist (vrd: ladina keeles missio = saatma). Moraal/moraalsus
puudutab) ja moraalselt vale, kui selle tagajärjel väheneb üleüldine kasu. Eetiline egoism ütleb, et igaüks peaks alati järgima omaenda huve. Vooruseetika ütleb, et on oluline mitte ainult teha õiget asja, vaid ka omada hea olemiseks ja õigesti toimimiseks tarvilikke kalduvusi, motivatsioone ja emotsioone. Vooruseetika on püüdluse eetika, ta kutsub meid üles püüdma olla ideaalne inimene. Metaeetika uurib eetikaterminite tähendust, eetiliste väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja otsustuste õigustatust. Siin ei tegeleta otseselt küsimusega, kuidas oleks mingis olukorras parem toimida või mida ei tohiks teha, vaid keskendutakse pigem moraali filosoofilistele küsimustele, andmata otseselt juhiseid õigeks või heaks eluks: mida tähendavad eetikas kasutatavad mõisted „hea”, „halb”, „õige”, „väär”; kas moraal on, saab olla või peaks olema objektiivne; kas moraaliotsustused saavad üldse olla õiged või väärad;
Moraalinormide täitmist tagatakse sanktsioonidega. ÜRO INIMÕIGUSTE DEKLARATSIOON!! 1948! METAEETIKA: Kui eetika on moraali filosoofiline uurimine, siis metaeetika on filosofeerimine eetika üle eetikateooria mõistete ja struktuuri uurimine. Eetika haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning epistemoloogilisi küsimusi. Uuritakse eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja -otsustuste õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. Eetiline naturalism moraali hinnatakse maiste vääärtustega George Edward Moore raamat pani aluse metaeetikale. Mittenaturalism: Teooria, mille kohaselt moraalifaktid eksisteerivad, kuid pole oma loomult naturaalsed. Nad avastatakse intuitsiooni abil. Moore'i intuitsionismi 4 teesi: 1.Hjuumlik tees. Peaks-väiteid pole võimalik tuletada on-väidetest. 2
II periood vanadest harjumustest lahti saamine, reformimine, riigi loomine III periood euroopa liit Hetkel on oluliseks demokraatia kvaliteedi, kodanikuühiskonna toimimine ja riigi vahekorra ning ülemaailmastumise mõjudega kohanemisega küsimused. Eestit mõjutab väikeriigi roll kuna välisfaktorite mõju on suur. 12. Loeng: eetika ja korruptsioon ja Eesti (Leno Saarniit) Pevkur, A. (2006) ,,Professioonieetikad eetikateooriate valguses." Studia Philosophica, V (41), 85- 94:http://hum.ttu.ee/failid/oppematerjalid/AHintro/Pevkur_2006.pdf Kaasaegsete professioonieetikatega tegelemisel kerkib sagedasti üles järgmine küsimus: kas inimene, kes on hea spetsialist, hea professionaal, peab seejuures olema ka hea inimene? Süstemaatiliselt hakati professiooni-ehk kutse-eetikaid käsitlema ning seniseid norme kriitiliselt üle vaatama 1970ndatel aastatel (ülemaailmne tunnustamine)
Kui last kasvatada maast madalast vooruslikult, kujunevad tal välja harjumused ehk mõistuspärane käitumine ehk ta nii-öelda mõtestab endale erinevate asjade moraalsust ja vooruslikkust läbi. Vooruste eetika kohaselt peab inimene elama mõõdukalt, mitte liialdades, näiteks liigsöömine ja näljutamine on äärmused, aga mõõdukas söömine on kuldne kesktee ja voorus. Vooruste eetika on üks kolmest suuremast eetikateooriate kimbust, mille järgi moraali lahti mõtestatakse. Selle teooria järgi on inimene loomult neutraalne. Vooruste läbi jõutakse õnneni. Näiteks raha pole elueesmärk, vaid vahend. Õnn on lõppeesmärk ja õnnelikkus on seotud inimesele iseloomulike võimete täieliku ja vaba teostamisega. Inimesel pole tegelikult mingit funktsiooni, kuid inimestena me eristume. Ratsionaalsuse tõttu me üksteisest erinemegi meil on mõistuspärane käitumine. Selleks, et olla
seadused ja kohtuorganid Sobiv ja ebasobiv, nagu Ühiskondlik Etikett see on kultuuris halvakspanu/heakskiit määratletud Eetika kui distsipliini jagunemine · Teoreetilise eetika alla kuulub metaeetika, mis uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi: o kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea/halb o kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus jms. · Teoreetilise eetika alla kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. · Praktiline e.: rakenduseetika tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus),
inimeste jaoks. Objektivism leidub üldkehtivaid moraalinorme, kuid need võivad üksteist olukorrast sõltuvalt üles kaaluda. Relativism moraalinormid sõltuvad kultuurist, ei ole üldinimlikku moraali. Subjektivism moraalinormid on privaatsed. Nihilism moraalinorme pole võimalik põhjendada ja nendest tuleks üldse loobuda. Emotvism - moraaliotsustused ei selta ega kirjelda midagi, väljendavad ainult inimese tundeid. 24. Mõista erinevust teleoloogiliste ja deontoloogiliste eetikateooriate vahel. Lähemalt tunda Kanti eetika ja utilitarismi seisukohti. Kategoorilise imperatiivi mõiste. Spetsiesismi mõiste. Teleoloogiline teooria (naturalistlik) - standard moraalselt õige käitumise jaoks [ei ole ise moraal]: egoism (moraalsuse standardiks on isiklik hüve); utilitarism (moraalsuse standardiks ühinskondlik hüve). [teleos eesmärki saavutav] Deontoloogiline teooria (moraalne väärtus teos endas) - standard moraalselt õige käitumise
Inimene tahab olla õnnelik ja omada õnnelikku elu. Inimene jõuab selleni: algab kasvatusest saab kasvatada halvaks või heaks. Kui inimest kasvatada nii nagu ta tahab, siis on pahasti. Lapse tahtele allumine absurd. Kui inimest vooruslikult kasvatada, siis sellest kujunevad välja inimese harjumused ja mõistusepärane käitumine. Inimene mõtestab asja enda jaoks läbi. Inimene ei tohi elada liialdustes, vaid peab olema mõõdukas. Vooruseeetika üks kolmest eetikateooriate kimbust, kuidas moraali mõtestatakse. Kristlik eetika 10 käsku (judaism). Silm silma vastu selle printsiibi mõte piirata omakohust, ei tarvitaks suuremat ülekohut endale tehtu üle. Kui keegi lööb vastu paremat põske, siis keera ka vasak ette. Armastagem oma vaenlasi kristlikud väited. Mäejutlus Matveuse evangeeliumi 57 ptk. ,,Enda silmas palki ei näe, aga teisi silmas pindu näed." Eetikateooriad Deontoloogilised eetikad ,,deon" peaks. Lähtub motiivist
annaabi.ee 
