Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eestlased punaarmees". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
armee, diviis, laskurkorpus, pataljoni, major, okupatsioon, oktoobri, nsvl, iseseisvus, käsk, piiril, lepingud, maailmasõda, moskva, leningradi, kaotuste, koosseisus, liidust, polkovnik, maitla, harald, vangis, korpust, armeed, endist, võitluste, valikud, sõjaväebaasid, kandis, kaitseväe, talvesõja, tanki, merelt, valikuid, kommunistid, jonson10. juuni 1940 12. juuni 1940 Itaalia kuulutas sõja Prantsusmaale. Prantsuse rinne varises kokku. Vastupanu osutasid veel Prantsuse valitsus pages Pariisist ainult hajutatud ja keskse juhtimiseta väeosad. 14. juuni 1940 15. juuni 1940 Saksa armee sisenes Pariisi. Punaarmee okupeeris Leedu Vabariigi NSV Liit esitas ultimaatumi Leedule, nõudes valitsuse vahetamist ning Punaarmee täiendavate väeosade lubamist 16. juuni 1940 Leedu Vabariigi territooriumile. NSV Liit esitas ultimaatumi Eestile ja Lätile, nõudes NSV Liidu õhujõud tulistasid alla Soome lennukompanii valitsuse vahetamist ning Punaarmee täiendavate väeosade
Referaat Eesti mehed II maailmasõjas Vaiko Vaher Lähte Ühisgümnaasium 11H Sisukord LK 1 Metsavendlus LK 2 Saksa sõjavägi LK 3 Punarmee LK 4 Soome armee LK 5 Kokkuvõte LK 6 Kasutatud kirjandus Metsavendlus Termin ,,metsavennad" tuli Balti regioonis esmalt kasutusele 19. sajandil, mil selle all mõeldi Vene sõjaväest kõrvale hoidjaid, kes ennast metsas varjasid. 1905. aasta revolutsioonis viitavad erinevad allikad metsavendadele kui ,,mässavatele talupoegadele" või kui ,,metsast varju otsivatele kooliõpetajatele
Suvesõda. Hävituspataljonide loomine ja terror. Mobilisatsioon Punaarmeesse, rekvisitsioonid ja evakuatsioonid. Metsavendluse põhjused, aktiivse võitluse algus, peamised võitlusvormid, piirkondlikud eripärad, suuremad lahingud, Tartu ülestõus. Erna rühm, Talpaku ja Hirvelaane pataljonid. Saksa pealetungi jätkumine. Võitlused Tallinna pärast. Juminda miinilahing. Lahingud Lääne-Eesti saartel. Punaarmee 22. Laskurkorpus SaksaNõukogude sõja puhkemine Saksamaa alustas operatsiooni ,,Barbarossa" ja ründas N.L. 22. juunil 1941, ennetades arvatavat Nõukogude Liidu rünnakut Saksamaa vastu umbes kahe nädala võrra. Oletatav Punaarmee rünnakupäev Päev "M" oli 6. juuli 1941. 26. juunil 1941 kuulutas Rahvakomissaride Nõukogu välja sõja Saksamaaga nõukogude rahva Suureks Isamaasõjaks. Plaan Barbarossa. Saksa armeed jagunesid 3 gruppi: Nord, Mitte ja Süd. 1
-1940. aastate vahel asjad taas käärima ja juba peagi oli kuulda sõjamadinat nii Euroopas kui ka Aafrikas. Vaatamata sellele, et Euroopas ja Aafrikas käis pidev sõda, tundus see meie rahvale kauge ja võõras. Keegi ei usukunud, et see lõpuks ka siia jõuab. Kui sõda ükskord päral oli, tuli Eesti meestel teha väga olulisi valikuid – kelle poolel sõdida, kas Nõukogude Venemaa või Saksamaa. See referaat räägib neist Eesti meestest, kes valisid enda jaoks Saksa armee. Kes nad sellised olid, kuidas nad selle tee valisid ja mis olid nende ülesanded – sellest saab teada järgmiseid lehekülgi lugedes. Meeldivat lugemist! 3 Eellugu ja Eesti Leegioni moodustamine Esimese maailmasõja lõppedes oli Euroopa laastatud. Sõja kaotanud Saksamaale olid määratud meeletut reparatsioonid, et Prantsusmaa ja teised tugevalt kannatanud riigid saaksid ennast taas üles ehitada
aasta juulis Pärsamal enne Virtsu-retkele asumist. Foto SMF SMF 3578:10/ 4640:10 ,,Barbarossa" plaani järgi kuulus Lääne-Eesti saarte vallutamine Saksa väegrupi ,,Nord" olulisimate ülesannete hulka. Selleks koostati väegrupi peakorteris kaks plaani: ,,Beowulf I" ja ,,Beowulf II". Esimene plaan nägi ette Saaremaa vallutamist laias laastus sarnaselt I maailmasõja aegse plaaniga ,,Albion": saata dessant Saaremaale läänest. 1917. aasta oktoobris oli Saksa 8. armee meredessandi maandanud Saaremaa põhjarannikul Tagalahes. Seekord planeeriti Kuramaalt Ventspilsi lähedalt lähtuv dessant maandada Kuressaare ja Salme vahelisse rannalõiku. Tugevdatud rügemendi suurune väekoondis pidanuks Saaremaa vallutama. I maailmasõja kogemusi arvestas ka Punaarmee: Lääne-Eesti saartel asusid suured väekoondised. Alates 1939. aastast olid Nõukogude väed esmajärjekorras välja ehitanud rannakaitse suurtükipositsioone Saare- ja Hiiumaa lääne ja põhjarannikul.
territoriaalne laskurkorpus, kuhu kuulus umbes 7000 eestlast, viidi juuli alguses Eestist välja (seejuures õnnestus Noormetsa hinnangul rohkem kui 1000 mehel Eestisse jääda) ja saadeti lahingusse Wehrmacht`i vastu. Taandumislahingutes sai mõnisada eestlast surma, kuid ligi 5000 meest läks sakslaste poole üle või langes nende kätte vangi. Detsembris 1941 hakati N. Liidus moodustama Eesti rahvusväeosi, kuhu koondati 27 000 meest, neist 90% eestlased, sh Venemaa eestlased. 8. Eesti laskurkorpus osales 1942/43. aasta vahetusel vihastes võitlustes Velikije Lukis sissepiiratud Saksa garnisoni ründamisel. Korpus kaotas hukkunute, haavatute ja üleläinutena ligi pool oma algkoosseisust ning saadeti tagalasse. Korpuse suurtükivägi osales 1944. aastal Nõukogude armee Narva operatsioonis, tulistades kaitsel oleva Eesti Diviisi positsioone. Sinimägedes eestlaste vastu rünnakule tulevad sõjamasinate seas olid ka 8. Eesti laskurkorpuse 45. ja 221. polgu
Lubasid kindlustada saksa rahvale väärilise eluruumi uues Euroopas. Lubasid aidata kaasa aarja rassi võidulepääsule maailmas. 1933. aastal lahkus Saksamaa Rahvasteliidust. 1935. aastal taastati üldine sõjaväekohstus ja kävitati relvastusprogramm. 1936. aastal hõivas Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni. 1936. aastal sõlmis Saksamaa liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga. Ka Itaalia ja Jaapan olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest. Samal ajal plaanis NSVL laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale. NSVL-i sihiks oli tuua impeeriumi koosseisu tagasi Tsaari-Venemaale kuulunud valdused. Käimas olid ulatuslikud sõjalised ettevalmistused. 1930-ndate lõpuks kujunes Punaarmeest suurim relvajõud maailmas. Kaudne süü II MS-ja vallandumises lasub ka demokraatlikel lääneriikidel. Nad ei söandanud rakendada resoluutseid vastumeetmeid agressorite suhtes. Alles 1939. aastal loobusid lääneriigid järelandlikusest.
nimel ja sinimustvalgete lippude all. SAKSA OKUPATSIOONIREZIIM Eestis tehti kindralkomissariaat, mida valitses tsiviilvalitsus(sakslased). Eesti Omavalitsus moodustati, et viia ellu sakslaste korraldusi, selle etteotsa määrati Hjalmar Mäe. Keelustati poliitiline tegevus, kõiki eluvaldkondi kontrolliti. Ainuüksi rahvustunnuse alusel mõrvati kõik Eestis elanud juudid ja mustlased. Saksa okupatsiooni ajal hukati ligi 5000 Eesti kodanikku. Eesti tööstus- ja põllumajandustoodang läks Saksa armee varustamiseks, elanikkondades seati sisse toidukaardid, et kaupa ausamalt jagada. 1944.AASTA 1944.aasta jaanuaris jõudis Punaarmee taas Eesti. Septembri lõpuks suutsid Vene väed Eesti alad täielikult (va Saaremaal November) enda kätte saada septembri lõpuks. Inimesed Eestis lahkusid massiliselt kodudest,(umbes 80 000 inimest) kartes Nõukogude okupatsiooni taastamist(suur põgenemine). KATSE TAASTADA ISESEISVUST Eestlastele ei meeldinud saksa okupatsioonivõimude poliitika ja hakkasid
Itaalia fasistid tagandasid ise Mussolini. Septembris 1943 sõlmis Itaalia USAga ja Inglismaaga vaherahu. 6. juunil 1944 avati liitlaste (USA, Inglismaa, Kanada, Poola) dessandiga Põhja- Prantsusmaal teine rinne. (24 tunniga paisati merelt maale 250 000 meest) 1944. aasta suve jooksul vabastati Prantsusmaa Saksa okupatsiooni alt. Samal ajal alustas suurt pealetungi Nõukogude Liit (Soomes, Baltikumis, Valgevenes). Pealetungi käigus väljus NSVL oma piiridest, tungis edasi Läände ja sai oma kontrolli alla Ida-Euroopa. 1945. aasta jaanuaris jõudsid Nõukogude Liidu väed Saksamaa pinnale. Suur pealetung algas märtsis. Samal ajal lähenesid lääne poolt Saksamaale lääneliitlased. Punaarmee ja lääneliitlaste (NSVL ja USA) kohtumine (nn. liitlaste kohtumine) toimus 25. aprillil 1945 Elbe jõe ääres. Saksamaa pealinn Berliin alistus liitlasvägedele 2. mail (Hitler sooritas enesetapu 30. aprillil). NB! 8
Itaalia fasistid tagandasid ise Mussolini. Septembris 1943 sõlmis Itaalia USAga ja Inglismaaga vaherahu. 6. juunil 1944 avati liitlaste (USA, Inglismaa, Kanada, Poola) dessandiga Põhja-Prantsusmaal teine rinne. (24 tunniga paisati merelt maale 250 000 meest) 1944. aasta suve jooksul vabastati Prantsusmaa Saksa okupatsiooni alt. Samal ajal alustas suurt pealetungi Nõukogude Liit (Soomes, Baltikumis, Valgevenes). Pealetungi käigus väljus NSVL oma piiridest, tungis edasi Läände ja sai oma kontrolli alla Ida- Euroopa. 1945. aasta jaanuaris jõudsid Nõukogude Liidu väed Saksamaa pinnale. Suur pealetung algas märtsis. Samal ajal lähenesid lääne poolt Saksamaale lääneliitlased. Punaarmee ja lääneliitlaste (NSVL ja USA) kohtumine (nn. liitlaste kohtumine) toimus 25. aprillil 1945 Elbe jõe ääres. Saksamaa pealinn Berliin alistus liitlasvägedele 2. mail (Hitler sooritas enesetapu 30. aprillil). NB! 8
Eesti 1941-1944 22.juuni 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule. (välksõjaplaan "Barbarossa"). Armeegrupi "Nord" põhijõud liikusid ida poolt Peipsi järve Leningradi peale. Peasuunalt kõrvalejääva Eesti vallutamine jäi Saksa 18. armee ülesandeks. 8. juulil langesid Valga, Võru ja Pärnu. 17. augustil langes Narva. Septembri alguseks oli kogu mandri-Eesti sakslaste käes. Taganemisel Tallinnast kandis Balti laevastik raskeid kaotusi. Merel hukkus J.Lauristin. Nõukogude võimud lõid hävituspataljone "põletatud maa taktika" elluviimiseks (taganedes purustati tööstushooneid, raudteid, talusid. (hukkus üle 2000 tsiviilin.). Peale hävituspataljonide osales 1941.a. Eesti üksustest lahingutes 22.
.........................................................................lk 46 2.1 Omariikluse kaotus 2.2 Nõukogude Okupatsioonireziim 2.3 Sõjategevus 1941.aastal 2.4 Saksa okupatsioonireziim 2.5 Sõjategevus 1944.aastal 2.6 Katse taastada iseseisvust 3) Eesti mehed Teise maailmasõja rinnetel ................................................lk 78 3.1 Punaarmee 3.2 Saksa armee 3.3 Soome armee 4) Kokkuvõte...................................................................................................lk.9 5) Kasutatud kirjandus ..................................................................................lk.10 2 Sissejuhatus 1.septembril 1939. aastal Saksamaa katsega rünnata Poolat algas II maailmasõda
Selles olukorras tuli 1933 võimule A.Hitler ja Saksa natsionaalsotsialistlik liikumine, kes alustas väga ulatuslikke reforme (Hitleri majandusime) mis tõid Saksa riigi mõne aastaga põhjast maailmas toodangult ja heaolult suuremate riikide hulka. (www.thegreateststrorynevertold.tv ) Saksamaa iseseisva võimsuse kasvu vastu olid USA finantsringkonnad ja Suurbritannia, Prantsusmaa juhtringkonnad, kes koostöös N.Liiduga (maailma suurim armee 1940) hakkasid leidma võimalusi rahvusvaheliseks konfliktiks. 24.märtsil 1933 kuulutas Maailma juudikongress Saksa riigile sõja. Sellele järgnesid saksa elanikkonna vastased pogrommid ja mõrvad I maailmasõja järgsetele Ida- Euroopa riikidele kuuluvates saksa aladel nt. Tšehhis ja Poolas. Lisaks Saksa diplomaatilise korpuse vastu suunatud mõrvad juudipäritolu terroristide poolt. N.Liidu ja kommunistide ettevalmistus maailmavallutuseks (maailmarevolutsioon)
septembril baasilepingule alla. 1940. aasta juunis, nõudis Venemaa Eesti valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist riigi pinnale. Kuna sõjaline vastupanu oli lootustetu, võeti needki nõudmised vastu. Venemaa okupeeris Leedu 15. juunil, Läti ja Eesti 17. juunil. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis "töörahva revolutsiooni" ja seadis ametisse endale kuuleka "rahvavalitsuse". Selle etteotsa sai Vares-Barbarus. Kuigi Varese valitsus oli lubanud, et Eesti iseseisvus on riigikord jäävad püsima, kuulutas Riigikogu välja Eesti Nõukogude Sotsalistliku Vabariigi ja 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NVS Liidu kooseisu. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu ja Rahvakomissaride Nõukogu. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud partei, mille kätte
Selle peamisteks põhjusteks olid Hitleri-Saksamaa soov saada revanši valusa kaotuse eest I maailmasõjas, Saksamaa ja tema liitlaste Itaalia ning Jaapani soov maailma ümberjagamiseks ja Stalini juhitud Nõukogude Liidu lootus päästa maailmasõja abil valla maailmarevolutsioon. Niipea, kui Kreml oma valmisolekust märku andis, lendas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvasse, kus 23. augustil 1939 kirjutas koos NSVL välisasjade rahvakomissari Vjatšeslav Molotoviga alla Nõukogude-Saksa mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisaprotokollile. Salakokkuleppega jagati kogu Ida-Euroopa mõjusfäärideks : Hitler sai vabad käed Läänes, Stalin Soomes, Baltimaades ja Bessaraabias. Poola otsustati omavahel poolitada. Lepiti kokku ka Nõukogude majandusabis Saksamaale, ilma milleta poleks viimane suutnud inglaste-prantslastega sõdida. 1. septembril 1939 tungisid
Kui II ms oli alanud , poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastasikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid need nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega vene sõjaväebaaside loomisega soome aladel. Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid. Edukus: Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. SB ning prantsusmaa kavatsesid saata soomele appi oma väed ja see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Tulemused: Algasid rahuläbirääkimised ning 1940 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn ning mitmed muud alad
Kui II ms oli alanud , poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastasikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid need nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega vene sõjaväebaaside loomisega soome aladel. Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid. Edukus: Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. SB ning prantsusmaa kavatsesid saata soomele appi oma väed ja see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Tulemused: Algasid rahuläbirääkimised ning 1940 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn ning mitmed muud alad
Punaarmee koondiste lubamist nende pinnale. Sõjaline vastupanu oli lootusetu, Venemaa sai oma tahtmise ja okupeeris Leedu 15.06, Eesti ja Läti 17.06. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis ,,TÖÖRAHVA REVOLUTSIOONI" ja seadis ametisse kuuleka ,,rahvavalitsuse", etteotsa pandi Johannes Vares-Barbarus. Juulis järgnesid Riigivolikogu ,,valimised, ,,valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate ENSV kuulutas välja Riigivolikogu, 06.08.1940 võeti ENSV vastu NSVL koosseisu. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati NSVL seadused ja loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu (parlament) ja Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus, võim puudus, ülesandeks täita Moskva korraldusi). Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile, katkestati igasugused välissidemed. MASSIKÜÜDISTAMINE 14.06.1941, Eestist viidi vägivaldselt välja 10 000 süütut inimest
oktoobril ja kestis 4 päeva. Eestis vahetus valitsus: ebapopulaarse Kaarel Eenpalu valitsuse asemel astus ametisse Jüri Uluotsa oma. 14. juunil 1940 demonstreerib NSV Liit meile oma jõudu, kui tulistati alla Tallinnast startinud Soome reisilennuk, blokeeriti Eesti sadamad ning baasides olevad väed seati lahinguvalmis. 16. juunil esitati ultimaatum Eesti Vabariigi valitsusele, milles nõuti selle väljavahetamist ja Punaarmee lubamist Eesti territooriumile. 17. juunil algab okupatsioon, kui riiki siseneb umbes 80 000 punaväelast. 21. juunil korraldatakse vastavalt NSV Liidu korraldusele Vabaduse väljakul meeleavaldus NSV Liidu ultimaatumis väljendatud nõudmiste toetuseks. Sama päeva õhtul tehakse teatavaks uue valitsuse koosseis, kus peaministriks sai arstist luuletaja Johannes Vares-Barbarus, tema asetäitjaks Hans Kruus, kultuuriministriks sai Johannes Semper. Riigikogu saadetakse laiali ja
juuli-23.august – Kurski lahing; Saksamaa viimane 3 pealetungikatse idarindel. Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2 November-detsember – liitlaste Teherani konverents. 194 6.juuni – Normandia dessandiga avati teine rinne Prantsusmaal. 4 18.september – astus ametisse Otto Tiefi valitsus; ebaõnnestunud katse taastada Eesti iseseisvus. November – Nõukogude väed vallutasid viimase vastupanukolde Saaremaal. 194 Veebruar – liitlaste Jalta (Krimmi) konverents. 5 30.aprill – Hitler sooritas enesetapu ümberpiiratud Berliinis. 8.mai – Saksamaa kapituleerumine; Teise maailmasõja lõpp Euroopas. Juuli-august – liitlaste Potsdami konverents. USA aatompommirünnakud Hiroshima (6.august) ja Nagasaki (9
xxxxxxx Kool EESTLASED II MAAILMASÕJAS Referaat xxxx 9.kl Eesti 2017 SISSEJUHATUS Aastad 1918-1940 olid Eesti esimeseks riikliku sõltumatuse perioodiks. Sõltumatuse periood algas Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aasta 24. veebruaril, katkes järgmisel päeval Saksa okupatsiooni tõttu, kuid jätkus juba sama aasta novembris kuni 1940. aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja annekteeris. Nõukogude okupatsioon Eestis algas 1940. aasta suvel, kui Punaarmee riigi enda võimu alla haaras ja siin nõukoguliku valitsemiskorra kehtestas. Lõplik anneksioon leidis aset 6. augustil 1940. Seejärel asuti Eesti eluolu radikaalselt ümber kujundama: ellu rakendati ajutine Eesti NSV põhiseadus, natsionaliseeriti suuremad eraettevõtted ning asuti ümber jagama talumaid. Nõukogude võimu kõige suuremaks kuritööks oli aga küüditamine 14. juunil 1941, kui Eestist deporteeriti üle 10 000 inimese
V.Molotov teatas, et kuna vahepeal on Narva lahes uputatud Nõukogude kaubalaev ,,Metallist", siis on valitsus sunnitud loodavate mereväebaaside kaitseks tooma Eestisse ka 35 000-meheline maaväe (Eesti sõjaväe suuruseks oli 15000). 28.september 1939. a. kirjutati vastastikuse abistamise paktile alla. Selle kohaselt tuli mõlemal riigil hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest, anda vastastikust abi kallaletungi või kallaletungiohu korral, NSVL lubas müüa Eestile relvastust soodustingimustel, Eesti andis NSVL sõjaväebaasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Suusõnal lubasid NSVL jhid, et Eesti jääb iseseisvaks ning NSVL ei sekku Eesti siseasjusse. Punaarme sissemarss Eestisse. 2. oktoobril saabus Tallinnasse Nõukogude sõjaväelaste delegatsioon, et täpsustada baaside asukohtade ja baasivähede sissemarsiga seotud küsimusi. 18. oktoobril avanesid piiriväravad ning nii raud- kui maanteid kasutades tulvas 25000
koondiste lubamist nende riikide pinnale. Balti riigid teadsid, et sõjalise vastupanu osutamine on praktiliselt võimatu, seega pidid nad ka nende nõudetega nõustuma. Punaarmee okupeeris Leedu 15. juunil, Eesti ja Läti 17. juunil. Mõni päev hiljem kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ning 6. augustil 1940. aastal võeti Eesti NSV vastu Nõukogude Soltsialistlike Vabariikide Liidu koosseisu. Vene okupatsioon Eestis Nõukogude okupatsioonireziim oli range. Kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, Eesti sõjavägi ja kohtuasutused likvideeriti. Peale selle loodi ka uued kõrgemad riigiorganid: parlamendi asemele tuli nüüd Eesti NSV Ülemnõukogu ning valitsuse ülesandeid hakkas täitma Rahvakomissaride Nõukogu. Rahvakomissaride Nõukogul tegelik võim puudus ning nende ülesandeks oli hoopis Moskva korralduste täitmine.
Eestlased 2. maailmasõja ajal Eesti Vabariik kaotas iseseisvuse pärast seda, kui sõlmiti MRP Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahel. Sellega algas ka teine maailmasõda. Natsi-Saksamaa tungis 1941. aasta suvel NSVL-ile kallale. Selle käigus okupeeris Natsi-Saksamaa muude alade hulgas ka Eesti. 1944. aasta sügisel lõppes Eestis Saksa okupatsioon ning Eesti sattus jälle NSVL-i okupatsiooni alla. Teine maailmasõda ei olnud eestlastele kerge- tuli teha palju valikuid. Eesti pidi valima kas, nõustuda NSVL-i baaside lepinguga ja astuda vastu Punaarmee okupatsioonile või mitte nõustuda. Samuti pidi Eesti valima, kas alluda riigikorra muutumisele või mitte. Suvest aastal 1940 polnud Eesti enam vaba riik ja eestlased pidid tegema valikuid ise. Valikuvõimalusteks
lubamist Eesti pinnale. Kuna sissetoodavad väed olid tunduvalt suuremad kui Eesti kohalik sõjavägi, siis ei olnud vastupanu osutamine mõttekas. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. Pärast seda pani Moskva Eestis ametisse endale kuuleka rahvavalitsuse, mille juhiks sai Johannes Vares-Barbarus. Uus Riigivolikogu valiti Moskvas kinnitatud kandidaatide hulgast. Riigivolikogu kuulutas välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ja 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSVL koosseisu. 2. Okupatsioonide mõju eluolule Eesti sisepoliitikale ja majandusele. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti. NL kehtestas uued seadused ja riigiorganid – Eesti NSV Ülemnõukogu ja Rahvakomissaride Nõukogu. Nende ülesanne oli täita Moskva korraldusi. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega. Ainuke lubatud partei oli kommunistlik partei. Endised kõrgemad ametiisikud hukati või vangistati ja tsiviilelanikkonnas viidi läbi massiküüditamine (14
kuni 1941.a maini, mil läks Virumaale metsavennaks. Paar kuud hiljem alanud Suvesõjas sai ta üheks metsavendade juhiks Kavastu partisanide laagris. Juuli lõpul organiseeris Rebane Loobu metsavaheteel Punaarmee kolonnile eduka varitsuse. Omakaitses ja Saksa sõjaväes Peale Virumaa vallutamist sakslaste poolt 1941.a suve lõpuks, sai Alfons Rebane 11. augustil kohapeal formeeritava Virumaa Omakaitse ülemaks. Juba 1. septebril astus ta aga Saksa Armee teenistusse. Ta määrati Rakveres formeeritava Sicherungsgruppe 184 15. kompanii ülemaks. Ilmselt omistati talle ka Saksa auaste Oberleutnant. Talveks viidi kompanii Gatshina´sse, kus teostati väljaõpet. Seejärel oli suusakompaniiks saanud kompanii võitluses partisanidega eri teenistuskohtades Põhjarinde tagalas. Pepino´s või Kertsevo´s oli üksusel partisanidega ka suuremaid kokkupõrkeid. 01.01.1942 ülendati Rebane Hauptmanniks
Narva lahingud 1944. aasta kevadtalvel. 1944.a. 14. jaanuari hommikul algas Oranienbaumi platsdarmilt Leningradi rinde 2. löögiarmee pealetung Ropa suunas. Järgmisel päeval alustas Pulkovo kõrgustikult Krasnoje Selo suunas pealetungi 42. armee. Volhovi rindel asusid pealetungile kolm nõukogude armeed. Suurrünnaku eemärgiks oli Leningradi vabastamine blokaadist ja saksa väegrupi ,,Nord" ümberpiiramine ning hävitamine kogu Leningradi-Volhovi rindel. Esmalt aga taheti vallutad Narva ja Pihkva, et sealt edasi liikuda Tallinna ja Pärnu suunal. 20. jaanuariks 1944, kuue päevaga, purustati Saksa väegrupi tiibadel asunud üksused. Oli loodud hea eeldus
Auvere lahing ja Narva vallutamine Auvere lahing ehk lahing Auvere sillapeal oli Narva lahingute üks episoode, mis algas Nõukogude 8. armee pealetungiga 24. juulil 1944 ja kestis järgneva päevani. Põhiosalised olid Punaarmee ja Sakslased, kuid sõjas võitlseid ka Eesti üksused. Kõik Narva piirkonnas paiknenud üksused olid omamoodi avatud kotis, mille suu laiuseks vahemaa mereni Auvere juures. Selles nägi Punaarmee kavalat plaani otsustades nad nö ‘’kotisuust’’ sisse piirata, hävitada üksused ja vallutada Narva. Sakslaste ja Punaarmee eelolukord 1944
Punaarmeesse värvati eestlasi peamiselt sunniviisiliselt, sest vabatahtlikult kommunistliku ideoloogia eest sõdijaid leidus Eesti piiridest vähe. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale lisaks okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestele, veel sunniviisiliselt mobiliseeritud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Eesti sõjaväe baasil moodustati Eesti ohvitseritest, allohvitseritest ja ajateenijatest 22. territoriaalne laskurkorpus. Punaarmees võitlemist ei saa nimetada eestlaste valikuks ning Eesti Vabariigi heaks ei olnud NSVL-i sõjaväest midagi loota. Nõukogudeliidu armee, enamasti hävituspataljonide vastasteks olid metsavennad. Juba 1940. aasta sügisel hakkasid eestlased end arreteerimise kartuses varjama, massiline metsadesse koondumine algas aga pärast juunikuist suurküüditamist. Metsavennad otsisid võimalusi relvastumiseks ja kättemaksuks. Metsavendluse kaugemaks plaaniks oli Vabariigi taastamine
Punaarmeesse värvati eestlasi peamiselt sunniviisiliselt, sest vabatahtlikult kommunistliku ideoloogia eest sõdijaid leidus Eesti piiridest vähe. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale lisaks okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestele, veel sunniviisiliselt mobiliseeritud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Eesti sõjaväe baasil moodustati Eesti ohvitseritest, allohvitseritest ja ajateenijatest 22. territoriaalne laskurkorpus. Punaarmees võitlemist ei saa nimetada eestlaste valikuks ning Eesti Vabariigi heaks ei olnud NSVL-i sõjaväest midagi loota. Nõukogudeliidu armee, enamasti hävituspataljonide vastasteks olid metsavennad. Juba 1940. aasta sügisel hakkasid eestlased end arreteerimise kartuses varjama, massiline metsadesse koondumine algas aga pärast juunikuist suurküüditamist. Metsavennad otsisid võimalusi relvastumiseks ja kättemaksuks. Metsavendluse kaugemaks plaaniks oli Vabariigi taastamine
suurt kahju: Hävitasid voore ja autokolonne Purustasid sildu ja teid Tapsid punaste kaasajooksikuid Peeti maha ka tõelisi lahinguid. Vangidelt ja langenud venelastelt saadud varustuse abil täiendati oma relvastust laskemoonavaru. Hinnanguliselt oli juulis 1941 partisanidena Eesti metsades tegutsemas vähemalt 12 000 meest. Mitmel pool tekkisid võitlussalgad, mid meenutasid regulaarväe üksusi. Näidised: · Kapten Karl Talpaku pataljon, Otepää · Major Hans Hirvelaane 300-meheline pataljon, Rapla · Kolonel Henn-Ants Kure juhitud ERNA rühm, Põhja-Eesti. Kõik need võitlussalgad, mida üldjuhul juhtisid endised Eesti sõjaväelased ja Kaitseliidu liikmed, andsid Saksa sõjaväele tähelepanuväärset abi ning toetust bolsevike väljaajamisel Eestist. Eesti metsavendlust 1941. aastal ja ka hiljem tuleb käsitleda kui spontaanset rahvaliikumist, millel ei olnud keskset juhtimist ega ka mitte oma organisatsiooni
Moskva tahet. Toimusid ümberkorraldused ka majaduses: plaanimajandus, riigistamine, natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus-ja transpordi ettevõtted, maareform 1941. aasta juunis toimus massiküüditamine, mistõttu Eestist okupeeriti umbes 10000 inimest: täisealised mehed saadeti vangilaagritesse. Naised, lapsed, vanurid Siberisse kolhoosiküladesse. Enamik tapeti või hukkus Venemaal. SAKSA OKUPATSIOON Saksamaa kõrged ametnikud ei tahtnud midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid nägid vasthõivatud alades üht osa okupeeritud Nõukogude Liidust. 5.dets 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile. Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat,miskoosnes neljast kindralkomissariaadist, sh Eesti kindralkomissariaat. Saksa okupatsioonivõim vajas aga veet üht institutsiooni, milleks sai Eesti Omavalitsus
,,Millised oli eestlaste valikud II Maailmasõjas?" II Maailmasõda toimus aastatel 1939 1945. See oli eelmise sajandi ohvriterikkam sõda ning milles meie, eestlased, kaotasime oma iseseisvuse. Eestlaste soov kaitsta oma riiki oli tugev. Parim valik selleks oli eestlaste oma armee. Eesti armeed oli aga võimatu luua, sest sõjaväejuhtkonna liikmed olid hukatud, vangistatud või saadetud sunnitööle. Sõjatehnika ja varustus aga ülevõetud punaarmee poolt. Sõja- aastad olid laastavad Eesti meestele, kuna tuli teenida erinevates armeedes. Tihti ei jäetud valikud ning tuli astuda vaenlase leeri sundmobilisatsiooni tagajärjel. Punaarmeesse läks väga vähe vabatahtlikke, seetõttu saadeti sundkorras Venemaale