Eestimaa Rahvaliit Asutamine Asutati juunis 2000.aastal Koosneb kolmest ühinenud erakonnast: Eesti Maaliit, Eesti Pensionäride ja Perede Erakond, Eesti Maarahva Erakond; 2002.a. liitus veel ka Uus Eesti Erakond 2000.a. valiti erakonna esimeheks Villu Reiljan. Arnold Rüütel valiti erakonna auesimeheks. 2007.a. esimeheks Jaanus Marrandi 2008.aastast Karel Rüütli Eesmärk ja poliitika Propageerib rahvuslikku konservatiivsust ning ühiskonna ja looduse tasakaalustatud arengut ERL juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktides. Ta austab rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud norme ning kaitseb Eesti rahva põhiseaduslikke õigusi Sotsiaalne ja eestimeelne erakond, mille tegevus
sotsiaalkindlustuse mudel, kuid soolise võrdõiguslikkuse küsimuses on Rahvaliit edumeelsem klassikalisest bismarkiaanlusest. Rahvaliidul on palju ühist Keskerakonnaga, ent tema kindel toetumine maaringkondadele ja "pehmem" poliitiline imago võimaldavad märksa edukamalt leida liitlasi. Erakonna juhtpoliitikud Erakonna esimees Andrus Blok Erakonna aseesimehed Mai Treial Riina Kull Arno Sild Osalemine valimistel Riigikogu valimised 2003 Riigikokku kandideeris 125 Rahvaliidu kandidaati, keskmine vanus 49, 7 aastat Valituks osutus 13 kandidaati: Jaak Allik, Margi Ein, Margus Leivo, Jaanus Männik, Mart Opmann, Jaan Õunapuu, Rein Randver, Villu Reiljan, Janno Reiljan, Jüri Saar,Vello Tafenau, Tiit Tammsaar ja Mai Treial 2007 - Riigikokku kandideeris 125 Rahvaliidu kandidaati, keskmine vanus 49, 5 aastat
majja. 5 Ansip peaministrina 31 märtsil, 2005 peale Juhan Partsi lahkumist anti Ansipile ülesanne president Arnold Rüütli poolt moodustada valitsus. (Ansipi peaministriks saamist toetas 101-st 53 parlamendiliiget ning 40 oli vastu. Tema ja ministrid pühitseti ametisse järgmisel päeval.) Aprilli keskel, sõlmisid Keskerakond, Rahvaliit ja Reformierakond valitsusleppa ning samal päeval andis Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel Ansipile loa valitsus moodustamiseks. Seda koalitsiooni on ka nimetatud küüslaugu koalitsiooniks ja ka Ansipi Moskva tsirkuseks. Andrus Ansipi juhitav valitsus oli üheks oma prioriteediks seadnud Eesti vähekindlustarud elanikegruppide heaolu parandamise. Eriti said rõõmu tunda lastega pered ja pensionärid. Samal ajal kinnitas koalitsioonilepe, et Eesti majandus- ja välispoliitilised prioriteedid jäävad paika. Enne uue valitsuse ametisse astumist läbi
· 1995-2004 Keskerakond · 1996 TÜ inglise keel ja kirjandus · 2002-2003 kaitseminister · vabaabielus, 1 laps Eestimaa Rahvaliit · Asutatud 2000 · Erakonna esimehed: 2000-2007 V. Reiljan, 2007 E. Tuiksoo, 2007-2008 J.Marrandi, 2008- 2010 K. Rüütli, 2010 A. Sirendi, 2010 J. Aare, 2010- Andrus Blok 4 · Juhatuse liikmed veel: R. Kull, V. Jaamu, M. Treial, A. Sild, R. Närska, A. Sakjas, R. Tölp, M. Miljand, J.Pöör, E. Sarv, A. Kaldjärv, O. Liblikmann, P. Kõrve, M. Kuzmina · Liikmeid üle 9 000? · Riigikogus 1 liige · Asutatud 2006 · Erakonna esimene eestkõneleja: A. Lotman · Juhatuse liikmed veel: T. Trapido, T. Veber, A. Laane, R. Lahtvee, T. Ots, T. Põvvat, A. Siplane, J. Vaabel · Liikmeid üle 1 500 · Riigikogus 6 liiget Parlamentarism ja presidentalism Demokraatlik valitsemine
järelevalvet sellel alal, samuti julgeolekuasutuste seaduse ja jälitustegevuse seaduse põhjalikku uuendamist inimeste õiguste kindlustamise suunas. Oleme arvamusel, et sisejulgeoleku eest riigis peab vastutama siseministeerium ning kriminaalmenetluse eest prokuratuur. 5.Eesti Keskerakond peab vajalikuks täiendavate ülesannete ning nende täitmiseks vajalike eelarveliste vahendite üle andmist munitsipaalpolitseile. Peame vajalikuks keskkonnapolitsei loomist Eesti Politsei koosseisus. 6.Väljendame tõsist muret kodakondsuseta isikute arvukuse üle Eestis ning rakenda me euroopalikud meetmed olukorra parandamiseks. VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA 1.Eesti rahvuslik julgeolek ja riigikaitse tugineb meie riigi välis- ja julgeoleku poliitikale. Toetame kollektiivsete julgeolekupoliitiliste tegevuskavade väljatööta mist ning osaleme nende elluviimisel. 2.Peame terrorismi igakülgse tõkestamise eelduseks Euroopa Liidu ühist tegevust selles valdkonnas.
Edgar Savisaar - the most loved leader and the most hated opponent, Toomas Kümmel, Tallinn Airport Magazine, (2002), Spring, lk. 18-19 Vilja Savisaar, Küllo Arjakas "Rahvarinne" 2002 Urmi Reinde, "Vilja Savisaar - ema, kes võitis" Tallinn 2002 Enno Tammer. Edgari sünnisaladus ja lapsepõlv. Mälu võim, lk 1382. Eve Heinla: Enno Tammer uurib Edgar Savisaare sünnisaladust, SL Õhtuleht, 19. veebruar 2003 Enno Tammer. Lõpparve rongaemadusega. Mälu võim, lk 85113. Tegijad : Arnold Rüütel, Edgar Savisaar, Liina Tõnisson, Arvo Haug, Vaino Väljas, Eha Kostabi, Hardi Tiidus; Toivo Tootsen 2003 Vello Lattik: Kas tõesti juhib Keskerakonda despoot Savisaar?, Sakala, 16. detsember 2004 Savisaare naised - abikaasad, ustavad jüngrid ja noorukesed wannabe 'd, SL Õhtuleht, 8. jaanuar 2008 Naised Edgarist, SL Õhtuleht, 8. jaanuar 2008 Sulev Vedler: K-supermees Savisaar päästab Eesti majandust, Eesti Ekspress, 6. november 2008
välja erakorralised valimised. Presidendil on kaks võimalust: kas kuulutab välja või ei kuuluta, kusjuures, ta ei pea oma otsust motiveerima. Senised umbusaldused: 1. Laar 93 rublaskandaal, vastuhääli oli 21 2. Laar 94 Isamaast eraldusid konservatiivid, Riigikogus oli Isamaal vähem toetajaid ja Laar lahkus ametist 61 umbusaldushäälega. 3. Vähi veebruar 97 ajendiks korteriskandaal, Vähi erastas 1993 Tallinna volikogu esimehena ühe korteri oma tütrele, vastuhääli tuli 45, poolthääli 41. Veidi aja pärast lahkus Vähi ise 4. Laar 01 tuli välja märkilaskmisskandaal. Sai 43 vastuhäält Usaldushääletus valitsus võib siduda ükskõik millise enda poolt üles seatud seaduseelnõu usaldusega valitsusega. Näiteks kui töölepingu seadus läheb Riigikogus viimasele hääletusele, siis ütleb enne hääletamist valitsus, et see on seotud usaldusega. Kui see läbi kukub, siis see
pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi. KODANIKUÜHISKOND Ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sekrotist ning erasektorist, kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Vaadata üle avalik ja erasektor, lk 34-37 lug küs lk 37 1. Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL), Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ), Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL), 2. Civicus püüab tugevndada kodaniku tegevust ja kodanikuühiskonda üle terve maailma. Selle pärast et olles seal tagab ta ka oma heaolu. Tehas poodostja pood viib raha panka, pank annab tehasele laenu, tehas maksab laenu tagasi, VÕIM ÜHISKONNAS 1) Mis on võim?
3.3 Autoritaarne bürokraatia – eriline sõjaväeline režiim, kus valitsev koalitsioon koosneb sõjaväelastest, kes on enamuses, kuid kaasatud on ka tsiviilametnikud. Koalitsioon otsustab millised grupid võivad üldse poliitikas osaleda. 4) ainupartei autoritaarsed režiimid – eksisteerib koos sõjaväe, kiriku, majanduslike gruppide ja ühendustega jne. Siiani on need režiimid ebaõnnestunud iseenda kehtestamine ning nad on pidanud kaasama eelpool nimetatud organisatsioonid. Kõik juhtpositsioonid on ainupartei käes. Totalitaarne režiim Palju ühiseid tunnusjooni autoritaarse režiimiga. Enamasti kõrvaldatakse eelnevalt kehtinud seadusnormid. Poliitiline võim on koondunud väheste kätte ning juhid manipuleerivad ja kontrollivad ühiskonda, kasutades ka politseid ja teisi taolisi vahendeid, et tagada oma tahe. Samuti on kontrollitud ajakirjandus ja erinevad huvigrupid. Vaatluse alla on võetud ka isikuvabadused
võrdlevad riiklikku korraldust elusorganismiga, mis kasvab ja areneb aeglaselt. Indiviid on vajalik osa suuremas tervikus. Oluline tees- parem teha vähe head kui palju halba. Ühiskonnas edasiliikumine peab olema ettevaatlik. Ei ole olemas ühte ja ainsat valitsemisvormi, kuna riigid ja rahvad on erinevad. Parima valitsemisvormi tunnuseks on esindusvalitsus. Tuntud esindajad: George W. Bush, W. Churchill, S. Berlusconi, M. Thatcher. Rahvusvahelised organisatsioonid Rahvusvahelised organisatsioonid, korporatsioonid, etnilised ja usuliikumised ning terrorirühmitused- neid kõiki peetakse uuteks osalejateks rahvusvahelistes suhetes. Uuteks selles mõistes, et on muutunud olulisteks osalejateks viimase 50 aasta jooksul, kuigi esimesed rahvusvahelised organisatsioonid tekkisid alates 19. sajandi algusest. Definitsioon- rahvusvahelise organisatsiooni all võiksime mõista rahvusvahelisele õigusele
2. märts vangid, pandi põlema vanglatena kasutatud Toompea loss ja Paks Margareeta. 40 000 eestlase, sh 15 000 sõjaväelase demonstratsioon Petrogradis maakondade 26. märts esindajate nõudmiste toetuseks. 30. märts Vene Ajutine Valitsus kinnitas Eesti omavalitsuse seaduseelnõu. 23. mai Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu ehk Maapäeva valimised. 18.–21. juuni I Eesti sõjaväelaste kongress Tallinnas, sellel valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee. 1. juuli Maanõukogu tuli Toompeal kokku. Tallinnas Estonias tuli kokku rahvuslikke organisatsioone ja omavalitsusorganeid 2. juuli esindav maa-asemike kongress ehk rahvakongress (rahvuslastel oli ülekaal, vasak tiib lahkus skandaaliga saalist). 3.–4. juuli Eesti rahvuskongress Tallinnas. Maanõukogu moodustas Eestimaa valitsemiseks ja reformide elluviijaks 20.–21. juuli
või asumiseks. Funktsioon: Eesti Vabariigi põhiseaduse ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõud Moodustamise põhimõte: Eesti Vabariigi üles ehitada tasakaalustatud parlamentaarse demokraatia põhimõtetest lähtuvalt. Koosseis: 30 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi poolt lähetatud saadikut 5. Mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? 1992. PS on muudetud neljal korral. I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163) II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt: §163 lg 1 p 1)
või asumiseks. Funktsioon: Eesti Vabariigi põhiseaduse ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõud Moodustamise põhimõte: Eesti Vabariigi üles ehitada tasakaalustatud parlamentaarse demokraatia põhimõtetest lähtuvalt. Koosseis: 30 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi poolt lähetatud saadikut 5. Mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud? 1992. PS on muudetud neljal korral. I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163) II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt: §163 lg 1 p 1)
Puerto Rico on USA-ga vabalt ühinenud riik. Ühtne e unitaarriik sel on tsentraliseeritud riigi- ja valitsemisorganid ja ühtne seadusandlus, tema territoorium on jagatud haldusüksusteks, millel pole iseseisvust, nad on keskvõimu kohalikud esindused. Enamik riike on unitaarriigid (nt Eesti, Poola, Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Itaalia). Autonoomne piirkond on eriõigustega piirkond, võib olla ka mõne suveräänse riigi koosseisus, võimupiirid on laiemad kui kohalikel omavalitsustel. Nt Ahvenamaa Soome koosseisus, Gröönimaa Taani koosseisus, Madeira Portugali koosseisus. Föderatsioon e liitriik koosneb autonoomsetest osariikidest (liidumaadest, kantonitest, provintsidest jne). Riigivõim on kahetasandiline: osa valdkondi on föderaal- e keskvõimu pädevuses, mõnes valdkonnas on osariigid säilitanud suveräänsuse. Föderatsiooni kompetentsi kuuluvad eelkõige riigikaitse, välispoliitika, rahandus jm
Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane terror- arveteõiendamine bolševike vastaste vastu.
Et vältida võimu kuritarvitamist, peavad seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim olema lahutatud võimude lahutatuse printsiip. Riigiasutusel on riigivõimu volitused, see moodustatakse seadusega ettenähtud korras ja saab oma tegevuseks raha riigieelarvest. Riigiasutuse töötajad on riigiametnikud. Riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet, kontrolli või riigikaitset teostava institutsiooni koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel. Ametnikud on vaid need töötajad, kes täidavad avalikku võimu. Nemad ei tööta mitte töölepingu, vaid avaliku teenistuse seaduse alusel ja võetakse tööle asutuse juhi käskkirjaga. (nii ei ole ametnikud näitlejad ja õpetajad, kuigi teatrid ja koolid kuuluvad riigile või linnale) Riigiasutuste ja ametnike tegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks on loodud spetsiaalsed
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
· riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. · riigi institutsioonid on avalikud, nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Erasektor ehk tulundussektor 1 ÜHISKONNA KOLMSET SEKTORIST, KUHU KUULUVAD KASUMIT TAOTLEVAD ERAETTEVÕTTED. o Kodanikuühiskond Kodanikuühiskond AVALIKU ELU VALDKOND, MIS ERISTUB AVALIKUST NING ERASEKTORIST; KODANIKUÜHISKONNA MOODUSTAVAD KODANIKE ALGATUSEL NING KEHTIVATE ÕIGUSNORMIDE RAAMES LOODUD VABATAHTLIKUD ORGANISATSIOONID, ÜHENDUSED JA LIIKUMISED. Kodanikuühiskond on vajalik kuna: · erinevad huvigrupid saavad selle kaudu oma huve realiseerida, tasandab ühiskonnas olevaid võimalikke erimeelsusi - näit. Eesti Mesinike Liit, Eesti Luterliku Tunni teenistus · kaitseb ühiskonnaelu riigi liigse sekkumise eest näit. Eesti Õiguskeskus, Eesti Inimõiguste Assotsiatsioon, Avatud Eesti Fond · piirab parteide mõju, võimaldab poliitikat mõjutada ka valimisteväliselt Eestimaa
tuleb anda mitmeks aastaks rendiks. Talu rentija maksab renti riigile. Linnavalimised: Baltisakslased kasutasid oma enamust, et hääletada eestlaste pakkumiste ja ettevõtmiste vastu. Ajalehe veergudel kutsuti kõiki eestlasi valida eestlaste poolt, korraldati rahvakoosolekuid, kus kutsuti rahvast valima. Kinnisvara omanikud ülehindasid oma kinnisvara, et saada valimisõigust. Tallinnas loodi valimisliit venelastega, 60'st volikogu kohast said baltisakslased endale 17, eestlased said 38 ja venelased said 5 kohta. Kuid eestlased polnud valmis tegelema linnavalitsuse ja linnapea töökohaga. Tallinna linnapeaks sai Vene kubermangust ametnik Hiatsintov, Konstantin Päts sai nõunikuks. Sotsiaaldemokraatia sünd, Mihkel Martna, Uudised: Sotsiaaldemokraatia jõudis Eestisse 1880. aastal, sel aastal Saksamaal keelustati Saksamaa töölispartei tegevust ning paljud lahkusid või saadeti välja, asusid Eesti aladele
esindajatega. Üritati välistada Tõnissoni ja tema mõttekaaslaste kongressi juhtimist. Kongress algas Bürgermusses. Selle avas Jaan Tõnnisson (ebaõnnestunult). Alustas oma kõnet kohe teravate süüdistustega, see pani saali röökima, ja Tõnisson oli sunnitud oma kõne katkestama. Järgnesid Kongressi juhataja valimised, mis kestsid 6h. Jaan Teemant saavutas suure ülekaalu. Siis hakati valima Kongressi asejuhatajat, vaieldi, mitut asejuhatajat oleks vaja. 28.11 jätkus Kongress, 2 leeri erinevates ruumides. Tõnisson jt Bürgermusses arutati läbi otsuste projektid, mis olid Postimehe toimetuses juba varem paika pandud. Suhteliselt tagasihoidlikud ettepanekud võeti vastu. Bürgermusse otsused võib jagada 3 rühma 1) otsused, mis olid seotud Venemaa valitsemisega nõuti demokraatlikke üldvalimisi, et võimalikult kiiresti tuleks kokku riigiduuma ja... 2) eestlaste asualade koondamine
(ettekirjutused) on ühepoolsed. Tahteavaldus ei tulene haldussuhte subjekti enda äranägemisest või suvast, vaid on seadusega kindlaks määratud. Näide: valla- ja linnavolikogude kehtestatud taksoveo eeskirjad, turul ja tänaval kauplemise eeskirjad, heakorraeeskirjad jt. Nende rikkumise eest on ette nähtud haldusvastutus.KOV-le võib kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel KOV-ga. Seda saab teha selleks volitatud riigiorgani ja vastava volikogu vahelise lepinguga. KOV garantii kujutab endast riigi ja KOV suhet reguleerivat normikompleksi. NB! Diskretsioon! 4. Munitsipaalõigusnormid ja instituudid Munitsipaalõigusnormideks nimetatakse õigusnorme, mis reguleerivad munitsipaalõiguse aine moodustavaid ühiskondlikke suhteid. Munitsipaalõigusnormidele on omased kõigi õigusnormide jaoks ühised tunnused. Samas on neil ka oma iseärasused.
Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea, kuid tal ei ole ainuvõimu, sest ta peab võimu jagama parlamendiga. President kui täidesaatva võimu esindaja tähendab seda, et president on valitsuse juht ehk peaminister ning ta moodustab valitsuse tal on õigus ministreid ametisse panna või ametist tagandada. Ta sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ning on vägede ülemjuhataja. President kui seadusandlik võim tähendab seda, et ta esitab kongressile läkituse, mida kongress võtab arvesse seaduste koostamisel. Presidendil on vetoõigus ta võib tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadusi. Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojas alamkoda ehk esindajate koda ning ülemkoda ehk senat. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga 4 aasta tagant.
Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea, kuid tal ei ole ainuvõimu, sest ta peab võimu jagama parlamendiga. President kui täidesaatva võimu esindaja tähendab seda, et president on valitsuse juht ehk peaminister ning ta moodustab valitsuse tal on õigus ministreid ametisse panna või ametist tagandada. Ta sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ning on vägede ülemjuhataja. President kui seadusandlik võim tähendab seda, et ta esitab kongressile läkituse, mida kongress võtab arvesse seaduste koostamisel. Presidendil on vetoõigus ta võib tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadusi. Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojas alamkoda ehk esindajate koda ning ülemkoda ehk senat. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga 4 aasta tagant.
Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea, kuid tal ei ole ainuvõimu, sest ta peab võimu jagama parlamendiga. President kui täidesaatva võimu esindaja tähendab seda, et president on valitsuse juht ehk peaminister ning ta moodustab valitsuse tal on õigus ministreid ametisse panna või ametist tagandada. Ta sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ning on vägede ülemjuhataja. President kui seadusandlik võim tähendab seda, et ta esitab kongressile läkituse, mida kongress võtab arvesse seaduste koostamisel. Presidendil on vetoõigus ta võib tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadusi. Presidendil ei ole ainuvõimu, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojas alamkoda ehk esindajate koda ning ülemkoda ehk senat. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga 4 aasta tagant.
Ameerika Ameerika pidas vabadusvõitlust Inglise kuningavõimu alt 18. sajandil, mil ajalehed said rahva püüdluste kandjaks ja väljendajaks ning kolooniate ühendajaks. 1783, pärast iseseisvussõda tunnustas Inglismaa Ameerika iseseisvust. 1791 jõustusid Ameerikas esimesed kümme konstitutsiooniparandust (Bill of Rights), neist esimene garanteeris sõna- ja trükivabaduse. Ajakirjandus oli enne iseseisvumist seisnud lugejate õiguste kaitsel ja seega sooviti, et USA Kongress ei võtaks vastu ühtki seadust, mis ajakirjanduse vabadust piiraks. Samas oli alanud äge võitlus föderalistide ja vabariiklaste vahel, kes juba enne iseseisvussõda olid erinevatel positsioonidel. Pärast iseseisvumist said väljaanded kahe suure poliitilise partei, Föderalistide ja Vabariikliku partei propagandavahendeiks. Lehtede keelekasutus muutus agressiivseks, ei põlatud isegi valesid, kuulujutte ega vastaseid avalikult mustavaid kirjatükke. Õigluse ja täpsuse nõuded taandusid
Tagajärgedeks on suur rahaline kahju, toidupuudus Veekogude seisund: vee inimtekkeline eutrofeerumine (toitesooladega rikastumine), mis avaldub eelkõige vee fosforisisalduse tõusus. Eutrofeerumise ilminguteks on vetikate vohamine ja intensiivsed veeõitsengud, millega kaasneb öine hapnikupuudus ja kalade suremine, vetikamürgid vees, nihked fütoplanktoni liigilises koosseisus ja dünaamikas, zooplanktoni hulga drastiline vähenemine, vee läbipaistvuse vähenemine, kaldavee reostuse suurenemine ja mudastumine. Kalakoelmute mudastumise tõttu on kalade sigimistingimused halvenenud. Roostike vohamise, luhtade võsastumise ja jõesuudmete kinnikasvamise tõttu on kalade pääs koelmutele takistatud. Järv on risustunud vette jäetud nakkevõrkudega, mis mitte ainult ei reosta järve surnud kaladega, vaid muudavad ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
