Leidsid 23 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti Vabariigi Valimissüsteem". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kvoot, kvooti, mandaati, 2700, kuusik, rainer, kari, 27000, künnis, kandidaati, kehtivate, 90000, robi, rebane, tint, allan, loost, roht, kvoodi, eespool, valimissüsteem, erakonnad, valimisringkonnas, isikumandaat, ringkonnamandaat, 4500, 6500, 3500, tauri, jaanus, luus, korjab, niimoodi, modifitseeritud, hondti, astmel, kohtade, kapsad· Mitmemandaadilised valimisringkonnad - mandaatide arv sõltub hääleõiguslike kodanike arvust valimisringkonnas. · Valimisringkondi praeguse seaduse alusel 12 · Kandidaadid seatakse üles partei nimekirjas, lisaks üksikkandidaadid (RK, EP) · RK - kasutatakse nii avatud kui suletud (kinniseid) nimekirju; KOV avatud nimekirjad; Europarlamendi valimistel suletud nimekirjad (2009) · Valimiste künnis 5% · kautsjon · Kvoot - volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalike valijahäälte minimaalne määr · Lihtkvoot - selle saamiseks jagatakse valimisringkonna kehtivate hääletussedelite summa valimisringkonna mandaatide arvuga. Kõik kandidaadid, kes on kogunud hääli vähemalt 1 kvoodi jagu, osutuvad valituks isikumandaadiga I voorus (tavaliselt 15-17 RK kohta) · Ringkonnamandaat - kasutatakse avatud nimekirju
kaotsi, kui nad on hääletanud kandidaadi poolt, kes ei saanud enim hääli. Niisugune valimissüsteem kehtib näiteks USA-s, Suurbritannias, Kanadas, Mehhikos, Indias jt. riikides. (Majoritaarde variandi alaliigi moodustab veel absoluutse häälteenamuse süsteemi. Sel juhul annab võidu ringkonnas 50%+1hääl. Kui ükski kandidaatidest ei kogu esimeses voorus nõutud häälte hulka, siis korraldatakse teine valimisvoor, kus osalevad ainult esimeses voorus kaks kõige enam hääli saanud kandidaati. Kuna see süsteem on tülikas ja kallis, siis rakendatakse seda suhteliselt vähe, näiteks Prantsusmaal). Enamusvalimiste süsteemile on iseloomulik veel see, et valimisringkonnad on ühemandaadilised (ainult võitja pääseb parlamenti) ja nende arv vastab parlamendis olevatele kohtadele. Suurbritannias on näiteks 651 valimisringkonda, sest parlamendis on sama arv saadikuid. Proportsionaalne ehk võrdeine valimissüsteem See süsteem on väga laialt levinud, sest teda peetakse
selles punktis, mis välistab kõigi kohtu poolt süüdi mõistetud ja kinnipidamiskohas karistust kandvate isikute õiguse hääletada. Hääletamisõigus algab enamikes riikides 18aastaselt, kuid on ka erinevusi: Iraanis on selleks 15 aastat, Jaapanis 20 aastat. Valimised toimuvad iga nelja aasta järel märtsikuu esimesel pühapäeval. Kasutatakse osaliselt lahtiste nimekirjadega varianti. 1995 ja 1999 oli Eesti jagatud 11 valimisringkonnaks (1992 ja 2003 oli 12 ringkonda), igas 513 mandaati. 2007 on taas kasutusel 12 ringkonda. Kandidaate võib üles seada nii erakondade kui ka üksikkandidaatidena (1992 võisid nimekirju moodustada ka organisatsioonid ja ühendused, 1995 olid lubatud erakondade liidud). Kandidaadiks võib üles seada vähemalt 21aastase Eesti kodaniku, keda kohus ei ole tunnistanud teovõimetuks, kes pole kohtu poolt süüdi mõistetuc kuriteos ega kanna karistust kinnipidamiskohas. Iga kandidaadi eest tasub ülesseadja rahatagatise ehk kautsjoni
vähemalt 21-aastane. Riigikogu liikmed valitakse Eestis avatud nimekirjavalimistega neljaks aastaks. Proportsionaalse valimissüsteemi mõte on sellest, et erakonna kandidaatidele antavate Riigikogu kohtade osakaal kõikidest kohtadest vastab enam-vähem erakonna häältesaagi osakaalule kõikidest kehtivatest häältest. Nõnda saab näiteks 25 % valijate toetuse pälvinud erakond sõltuvalt asjaoludest 25-28 mandaati. Kolmveerand Riigikogu kohtadest jaotatakse erakondade vahel ringkondades, kusjuures kandidaadi reastatakse erakondade nimekirjades vastavalt igaühe häältesaagile ümber. Nõnda saavad mandaadi eim hääli saanud kandideerijad. Veerand mandaatidest jaotatakse üleriigilise nimekirja alusel nn kompensatsioonimandaatidena. Üleriigilises nimekirjas kandidaatide häälte arvu alusel ümberjärjestamist ei toimu, seega on otsustav erakonna otsus. Kümmekonna
Valimistulemuste kindlakstegemine: Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis on kehtivate häälte ja mandaatide arvu jagatis. Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv on võrdne lihtkvoodiga või sellest suurem (isikumandaat). Erakondade, mis üleriigiliselt kogusid vähemalt 5% häältest, ringkonnanimekirjades reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule (avatud nimekiri). Erakonna kandidaatidele antud hääled liidetakse. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda talle antud häälte arv ületab lihtkvoodi (ringkonnamandaat). Erakonna mandaadiks loetakse siin ka saadud isikumandaat. Erakonna mandaatide arvu suurendatakse ühe võrra, kui häälte jääk on vähemalt 0,75 lihtkvoodist. Samuti saab mandaadi ka erakond, kellele antud häälte arv on vähemalt 0,75 lihtkvoodist. Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10% lihtkvoodist. Kui samas erakonnanimekirjas on kahel
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta
a. teadustöö + mõned nõukogud ning eraettevõtlus) · Immuniteet kriminaalkorras saab liiget karistada vaid riigikogu nõusolekul (suurema rikkumise puhul) Riigikogu struktuur · Esindavad riigikogu: 1. Juhatus (spiiker + 2 asespiikrit); 2. Komisjonid · Esindavad ennast: Fratksioonid ja liikmed · Riigikogu spiikri(esimehe) valimisel on võimalik hääletada kandidaadi vastu · Kui on 2 võrdse häälesaagiga esimehe kandidaati, heidetakse nende vahel liisku (seadus selline). Aseesimeeste puhul seda ei rakendata · Spiikrite ülesanded: Panevad paika istungite päevakorrad. Päevakorra kinnitamiseks peavad kõik 3 juhatuse liiget olema ühel meelel. Esimehel on ka nö asepresidendi roll (pole kordagi juhtunud, et riigikogu esimees peab täitma presidendi rolli, sest ametlikult pole Eesti president kordagi puhkusel olnud, et keegi teda asendama
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida. Revolut
d’Hondti jagajamise meetod: Erakond A Erakond B Erakond C Erakond D Erakond E 1. mandaat 100 000 75 000 60 000 37 490 85 000 2. mandaat 50 000 37 500 30 000 18 754 3. mandaat 33 333 25 000 20 000 12 496 2 mandaati 2 mandaati 1 mandaat 0 mandaati 1 mandaat Avatud nimekiri - iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta Suletud nimekiri - uut pingerida ei moodustata, valijate tahe mõjutab vaid seda, kas ületatakse künnis ja mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb RIIGIKOGU VALIMISTE SÜSTEEM 1
Sisukord Riigiõigus -- üldosa Riigiõiguse mõiste, süsteem, normid ja allikad Riigiõiguse mõiste Riigiõigus kui õigusharu Riigiõigus kui teadusharu Riigiõigus kui õppedistsipliin Riigiõiguse süsteem Riigiõiguse üldprintsiibid Riigiõiguse instituudid Riigiõiguse normid Riigiõiguse allikad Konstitutsioon Seadused Täitevvõimu aktid Tavad Kohtupretsedendid Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted Riigiõiguse norme sisaldavad välislepingud Euroopa Liidu institutsioonide poolt antud aktid, kui neil on riigiõiguslikku tähendust Rahvusvaheliste kohtute otsused, kui need omavad riigiõiguslikku tähendust Muud riigiõiguse allikad Konstitutsiooniteooria alused Konstitutsiooni mõiste ja liigid Konstitutsiooni vastu
Selline valimissüsteem on lihtne ja valijatele arusaadav. Puudus on aga see, et ta soosib suuri parteisid ja nii kujuneb riigis välja kahe partei süsteem; 7 absoluutse häälteenamuse põhimõte. Sel juhul annab valimisvõidu ringkonnavalimistel saavutatud absoluutne häälteenamus - vaja on 5 1 % kogu häältest. Juhul kui valimisringkonnas on kolm või enam kandidaati, võib juhtuda nii, et absoluutset häälteenamust ei saa neist ükski. Sel juhul korraldatakse teine valimisvoor, kuhu lähevad need kaks kandidaati, kes said kõige rohkem hääli. Selline valimisviis on kulukas ja aeganõudev. Sellest põhimõttest lähtudes valitakse näiteks Soomes presidenti ja Prantsusmaal nii presidenti kui ka parlamenti. Puuduseks on asjaolu, et kahe vastandliku partei järjestikuse valitsemise jooksul tekivad
kandidatuuri esitada. Iga erakond otsustab, kui palju kandidaate, keda ja millistes valimisringkondades ta üles seab. Riikliku valimiskomisjoni ülesandeks on ainult kontrollida esitatud dokumentide vastavust seaduse nõuetele. Tavaliselt tegutseb riigis 4–5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. Erinevalt mittedemokraatlikest valimistest konkureerib siin ühele saadikukohale mitu erinevate vaadetega kandidaati. 1999. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ühele kohale 19 inimest, 2002. aasta kohalike volikogude valimistel võistles ühe saadikukoha pärast keskmiselt 5 kandidaati. 2.2.2 Valimised on ühetaolised ehk võrdsed Valmiskampaaniaga saab hääletajate eelistusi mõjutada, seepärast on oluline tagada kõigile kandideerivatele parteidele ja üksikkandidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks
parlamentaarsetes riikides. Presidentaalriigi nõrkus on ka seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja president võivad sattuda erinevate poliitiliste jõudude kätte. Ladina-Ameerikale on iseloomulikud presidentaalsed riigid, mille presidendivõim on tugev, sisuliselt sõltumatu, kohtu ja seadusandliku organi poolt nõrgalt kontrollitav (Venezuela, Boliivia jt). Kuna rahva valitud president saab ära kasutada oma mandaati, on oht diktatuuri kujunemiseks või kalduvuseks autoritaarsusesse. Nt USA, Venemaa; Ladina-Ameerika, Aasia, Aafrika arengumaad; Prantsusmaa - segasüsteem, kaldub presidentaalse poole. 2) Parlamentaarne vabariik. Esinduskogu e parlament on kõrgeima riigivõimu kandja. Esinduskogu valib rahvas. Parlament moodustab valitsuse, st hääletab valitsuse ametisseastumise poolt või vastu ja sellel peab olema parlamendi usaldus
KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võimuorganisatsioon,
Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, osutub valituks ehk teisisõnu, sai isikumandaadi. e. Ringkonnamandaat Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Seda nimetatakse ka valimiskünniseks. Ringkonna tasandil erakonna kandidaatidele antud häälte arv liidetakse ja saadud summat võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab summeeritud häälte arv lihtkvooti. Neid mandaate nimetatakse ringkonnamandaatideks. f. Kompensatsioonimandaat Pärast mandaatide jaotamist ringkondades jaotatakse veel jaotamata mandaadid üleriigiliselt, kasutades modifitseeritud d'Hondti jagajate meetodit. Kompensatsioonimandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest.
RIIGIÕIGUS 1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koordinatsioon (koostöö, l
samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul kokku Vabariigi Presidendi valimiskogu, kes koosneb Riigikogu liikmeist ja kohalike omavalitsuste esindajatest (vähemalt üks esindaja igast kohaliku omavalitsuse volikogust). Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Kui ka valimiskogus ei õnnestu presidenti valida, läheb otsustamine taas Riigikokku tagasi. Et sellisel süsteemil on mitmeid puudusi, on viimasel ajal hakatud järjest rohkem rääkima presidendi otsevalimise vajadusest. Viimane aga eeldab põhiseaduse muutmist ja seetõttu on selleks vajalik poliitiliste jõudude suur üksmeel riigikogus. Vabariigi President astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Vabariigi president on Eesti riigipea, kelle ametikoht on suuresti sümboolne
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut
annaabi.ee 
