Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
iseseisvus, hool, daamid, lahendust, demokraatlikus, majanduskasv, vahepeal, rahvakogu, rahvahääletus, enesestmõistetav, peabki, halvas, seisame, teagi, koguni, toimetulek, parane, hoole, langetama, tuim, tumm, saavutuste, tänan, muusika, sünnipäevaks, kuulaja, juubeliks, eiffeli, vabast, teemadel, kõiges, sellelt, aluselt, teadvustamataiseenesestmõistetav. Veel lisas president, et me ei pea kartma lähiajaloo kordumist, sest meil on palju partnereid nii NATOs kui ka Euroopa Liidus. Kuigi terve maailm alles toibub suurest majanduskriisist, siis erinevalt paljudest Euroopa riikidest Eestis majandus kasvab. President tunnistas, et mõistab, et need, kellele teeb muret igapäevane majandamine ei saagi rõõmustada makromajanduslike näitajate üle. Samuti ütles ta ausalt, et ei tea kiiret lahendust antud olukorrale, kuid tõdes, et peame koos leidma leevendavaid asjaolusid. Kolmandaks toob ta vaatluse alla Eesti sisepoliitika ning tõdeb, et praegune valitsus ei ole asendamatu ning poliitiliste otsuste tegemise poliitika õige, kuid me peame aru saama, et mõne ministri vahetamine ei muuda koheselt kõike paremaks. Ta tõdeb, et kõik võib muutuda, kui rahvas seda tahab, selles seisnebki demokraatia võlu. President tunnustab möödunud aasta lõpul moodustatud Rahvakogu tegemisi
Armas rahvas Olles praegu koos sinuga uue aasta lävepakul, kutsun sind viivuks tagasi vaatama sellele teele, mida oleme koos ja eraldi käinud. Ma kutsun sind vaatama, kuhu see tee viib ja millised on teelt välja libisemise ohud. Ehk on siin meile toeks luuletaja Artur Alliksaare kunagine tõdemus: ei ole mõttetult elatud aegu/ mõte ei pruugigi selguda praegu. Lõppeva aasta faktikeel on rõõmustavalt selge Eestis sündis tänavu rohkem ja suri vähem inimesi kui paaril varasemal aastal. Me liikusime teedel ettevaatlikumalt, me elasime targemalt. Järelikult oli 2008. meie rahvale hea. Sama peame soovima ka uuelt aastalt. Me tundsime palju kordi üksteise toetavaid õlgu: koos talgutööd tehes, koos lauldes ja oma sportlaste võitudele kaasa elades. Koosolemise rõõmu ja kokkusaamise tahet ei mõõda me rahas ega kasvuprotsentides. Seda kas on või ei ole. Meil on. Eesti on seetõttu õnnelik, päris terve ühiskond. See on meie tegelik jõud, millest saame vaid ise loo
Vabariigi 93. aastapäeva kõne Austatud direktor, õpetajad, õpilased ja teised, kes te täna siia kogunenud olete. Täna on Eesti Vabariigi 93. sünnipäev. Õnnitlen teid kõiki selle pidupäeva puhul meil on riik, mille üle õigustatult õnne ja rõõmu võime tunda. Saame seda teha siiralt, Eesti Vabariik on maailma riikide seas rahvusvahelises võrdluses heas positsioonis. Seda tasub endale ikka ja jälle meelde tuletada. Eesti kuulub nii Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), Euroopa liitu, NATOsse kui ka OECDsse ja nii edasi ja nii edasi. Eesti Riik areneb pidevalt ja kiires tempos edasi. Need on kõik asjaolud, mis tunduvad juba meile täitsa tavalised, aga nii direktor, õpetajad ja teised vanemad inimesed mäletavad kindlasti, et 20 aastat tagasi ei olnud selline tulevik Eestile sugugi ette kindel. Aga riigi sünnipäeva puhul, võiksime me kõik kasvõi korraks nende asjade peale rohkem mõelda. Ka sel aastal oli E
Tänaseks on Eesti jõudnud olukorda, kus meil on tööturul hõivatud 69 protsenti tööealisest elanikkonnast. Seega oleme nende liikmesriikide seas, kes on saavutanud või väga lähedal 2010. aastaks seatud eesmärgile. Minu arvates peame muutma töösuhteid paindlikumaks. Meil tuleb propageerida ja lihtsustada osaajalist töötamist ning tuua senisest veel enam tööturule vanemaealisi inimesi. Eesti majanduskasv olnud viimase kolme aasta jooksul Euroopa kiiremaid. Selles on oma osa olnud meie enda tublidusel ja ettevõtlikkusel, ent tähtsat rolli on mänginud ka see, et oleme Euroopa Liidu liikmed. See on andnud nii meile endile kui välisinvestoritele kindlust Eesti tuleviku suhtes, kindlus on aga majandusedu vältimatu eeldus. Juba tänaseks on meie majandusedule oluliselt kaasa aidanud Euroopa Liidu tõukerahastud, ent usutavasti on nende pikaajaline mõju veelgi suurem.
Mitte et nad kahtleksid demokraatia väärtuses: pigem eitavad nad demokraatia idee arusaadavust. "Demokraatia," öeldakse vahel, pole mitte poliitilise süsteemi nimetus, vaid kiidusõna. Selle seisukoha järgi pole olemas ühtki järjekindlat demokraatiateooriat. Pole ühtki niisugust poliitilist süsteemi, mille võiksid heaks kiita kõik need, kes väidavad end olevat demokraatia poolt. Seda laadi kriitika võib küll olla liialdatud, kuid kahtlemata on sel teatud alus. Demokraatlikus teoorias on tõsiseid sisemisi pingeid, ning on kasulik uurida mõningaid demokraatiateooria formuleerimise kõige põhilisemaid probleeme, enne kui vaatleme argumente demokraatia enese poolt ja vastu. Esimene pinge demokraatlikus teoorias, millele ma tahan tähelepanu pöörata, valitseb järgmise kahe idee vahel: demokraatia kui "enamuse valitsemise" süsteem ja demokraatia kui "üksikisikuga arvestamine". Kui
Lugupeetud õpetaja ja kaasõpilased Mis on väärtus sinu või minu jaoks, mida tähendas väärtus meie esivanematele? On see sinu hea nimi või tunne, et said olla kasulik, või hoopis Armani teksased ja porhce maja ees. Väärtus see on hinnang kellelegi või millelegi ja see sõltub igaühe enda väärtushinnangutest. Kas me vajame uusi väärtusi? Võibolla peaks ellu äratama juba unustuste hõlma vajunud vanad väärtushinnangud. Oma materiaalses maailmas oleme muutunud tarbimise orjadeks, oleme unustanud oma vabaduse tarbida ainult nii palju, kui meile vaja on. Üksteise ületrumpamine on päeva juhtmõte. Ja täna leiame, et vajame uusi väärtusi, et olemasolev mudel ei tööta. See uus väärtus ongi see unustatud vana ela ja aita ka teistel elada. Rahvusliku leppe eesmärgiks on sotsiaalselt õiglaselt jaotuv heaolu kasv. Heaolu kasvab siis, kui tehakse tööd. Töö peab olema mõttekas ja looma uusi väärtusi. Hea töö väärib head tasu. Rahvusliku kokkuleppe o
võimalik eelmise vabariigi ajal. Ka ei ole nüüdisaja Eestis esinenud autoritaarse korra kehtestamist, mida on sageli eelmise puhul pahaks pandud, või kommunistliku riigipöörde katset, mis oleks toona võinud isegi õnnestuda. Ainukeseks suuremaks vahejuhtumiks lähiajaloos võib nimetada 2007. aasta pronksiöid, mis sisendasid paljudele eestlastele rahutust, ent siiski kindlalt maha suruti. Peale Esimest maailmasõda oli õhkkond ärev ning riikidevahelised tülid ei olnud saanud püsivat lahendust. Praegu aga suurriikide vahel meid ohustavaid lahkhelisid ei ole ja Eestit puudutavat sõda lähitulevikus ei ole vaja karta, suuresti tänu aina tihenevatele kaubandussidemetele ja globaliseerumisele. Eesti on Euroopas nii mõnigi kord tähelepanu äratanud. On kiidetud meie kiiret väljatulekut majanduslangusest ning peaaegu olematut riigivõlga. Kuigi me võime teenida Euroopa silmis plusspunkte, peame seda võtma kui julgustust veelgi rohkem pingutama, mitte jääma loorberitele puhkama
Vabadussõjas ühing hakkas radikuliseeruma muutus parempopulistlikuks, eesmärgiks sai demokraatia kaotamine. · Nüüd saame püüelda oma eesmärkide suunas, varem ei olnud see võimalik. Vapsid tahtsi muuta põhikorda korporatiivseks. · Jaan Tõnissoni esimene eelnõu, põhiseadust sai muuta ainult rahvahääletusega. Riigi kogu otsus luua tasakaalustatud mehhanismidega loodud demokraatia. Rahvahääletus toimus 13-15 august 1932. Demokraatia alla 12 tuhande hääle, alla protsendi, jäi alla uus eelnõu. Vabsid tulid enda eelnõuga, riigikogu pani selle eelnõu kõrvale, tõi modifitseeritud Tõnissoni eelnõu uuesti mängu. Täiendati seda eelnõu, korraldati teine rahvahääletus 10-12 juuni 1933. Vahepeal oli tehtud hääletamine kohustuslikuks. Rahva reaktsioon oli trots. Poliitilised institutsioonid rahva seas enam usaldust ei äratanud
Presidendi kõne analüüs Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas kõne Märkamisaja öölaulupeol. See kõne kuulub olmekõnedesse-tervitus, õnnitlus, ja samas kõnes on ka ajaloolised ja poliitilised aspektid sees. Kõne peeti Öölaulupeo avamisel. Kõneosad Pöördumine Presidendi poolt ilus pöördumine kuulajate poole ,,Head inimesed siin lauluväljakul ja kõigis Eesti kodudes!", ,,Hea Eesti rahvas.", ,,Armas rahvas." Sissejuhatus Kõne teema on sõnades ,,Rahva vabaduseihast sai sadade tuhandete ühine hüüd ja ühine laul." ,,Tänase öölaulupeo nimeks on ,,Märkamisaeg" ja meid kõiki palutakse endalt küsida millal Sa viimati märkasid, et Eesti on vaba? ,, Teema arendus kõne on jagatud osadeks: President mainis oma kõnes ka Gerd Kanteri ölümpiavõitu. Väga oskuslikult on see kõnesse tikitud. Enne räägib vabadusest ja taasiseseisvumisest ja siis sujuvalt läheb üle Gerd Kanteri võidule. ,,Ühisest laulu
meile seni tavapärase n-ö enamusvõimule orienteeritud või uue, põhjamaise konsensusliku valitsemiskultuuri vahel. «Reaktsioonilise vastandumiskultuuri ning negatiivsete kampaaniate ideed on Keskerakond hästi ka teiste erakondade seas turustada suutnud. Elame, näeme.» Tema sõnul tuleb ettevaatlikult suhtuda ka näiteks linnade ja valdade lehtede tehtava propaganda piiramise plaanidesse. «Meedia reguleerimine on demokraatlikus riigis iseäranis valuline teema ning võrdsemate võimaluste loomise asemel eksisteerib siin hoopis suurema politiseerimise oht.» Soome eeskujul munitsipaaltelevisiooni loomine on tema sõnul muidugi kallis projekt ning sealjuures puudub meil oluline aluseeldus, mis Soomes olemas on: konsensuskultuur. «Samas pole selle loomise kava veel laiemale avalikkusele esitletud, nii et seda on keeruline kommenteerida.»
EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, kas ja miks on meil vaja endale eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õn
eesti keele ja kultuuri edenemist, ühtekuuluvust, hästitoimivat majandust, stabiilset poliitilist süsteemi ja edasist lõimumist samadel väärtustel põhineva rahvusvahelise kogukonnaga, eelkõige Euroopa Liidu ja NATO-ga. Avalik võim on loodud inimeste poolt inimeste teenimiseks. Me soovime Eestit, mis on kodanike riik. Vabadus rajaneb kokkulepitud reeglitel ning on mõeldamatu igaühe õiguste ja vabaduste austamise ja tõhusa kaitseta. Kõik isikuvabaduse piiramised demokraatlikus ühiskonnas peavad olema õigluse nimel põhjendatud ja seaduslikul alusel. Austame inimväärikust ja individuaalsust. Meie eesmärgiks on salliv ja koostöövõimeline ühiskond. Vaba ja loov ning meie ajaloolisi väärtusi edasiviiv on haritud inimene. Seepärast toetame võimete ja vajadustekohast parimat haridust ning tunnustame, et vabad inimesed taotlevad oma eesmärke erineval viisil. Eesti tulevik on loodussäästlik teadusmahukas
MIS ON PRAKTILINE EETIKA? Timo Airaksisnen Tõlkinud Katrin Raid Akadeemia 1993, nr. 12. Lk. 2591-2603 I Praktiline eetika on analüütilise moraalifilosoofia uus, ameerika päritolu suund. See rõhutab eetika rakendamist tänapäeva põletavatele probleemidele nõnda, et kaoksid traditsioonilise moraalifilosoofia abstraktsus ja teatud autarkilisus. Tegemist pole mingisuguse programmilise ühiskondliku valgustusliikumise ega poliitilise kampaaniaga, ehkki tuleb tõdeda, et vähemalt rassipoliitilise ja feministliku probleemiasetusega liitub ka selliseid toone. Tervikuna on praktiline eetika siiski osa moraalifilosoofiast ja mitte sotsiaalpoliitikast või sotsioloogiast. Olemuselt on see ameerika suund, kuigi sellist uurimistööd harrastatakse Inglismaalgi, kontaktid Inglismaa ja USA vahel on ju tradits
Vabariigi Presidendi 2007/2008. aastavahetuse tervituskõne analüüs Nimi Grupp Minu analüüsi teemaks on T. H. Ilvese 2007/2008. aastavahetuse tervituskõne. Presidendi tervituskõne on suunatud kogu Eesti rahavale ja ka eestlastele väljaspool Eestist. Kõne lauseehitus on väga lihtne ja arusaadav. Puuduvad keerulised laused koos võõrsõnadega. Üks põhjusi, miks inimene sellest kõnest niivõrd hästi aru saab on Ilvese toodud näited. ,,Liikudes Euroopas, oma vaimses päriskodus, ei pea me enam piiridel dokumenti näidates tõendama, et see on meie kodu", ,,aprilliöö meenutused", ,,hinnatõus", ,,krooni üleminek eurole", raha investeerimine". Need on kõik sündmused, mis aitavad inimesel aru saada kõne sisust. Kuna olen ise nende sündmuste keerises, siis need näited aitavad paremini mõist
1 IMMANUEL KANT (1724 - 1804) I. ELU, ISIKSUS, TEOSED Õhtumaine filosoofia saavutab I.Kanti teostes oma kõrg- ja pöördepunkti. Erakordne on seejuures, et kõik see sünnib ühe mehe mõttetöö tulemusena. Samal aastal (1781) kui Lessing, suur saksa valgustusaja luuletaja ja tähelepanuväärseim kriitik, sulges silmad, ilmus Kanti esimene peateos, "Puhta möistuse kriitika". Selle teosega saavutab Euroopa valgustus oma körgpunkti ja ühtlasi ületab end körgemal astmel. Kant sündis 22. aprillil 1724 Königsbergis (Preisimaal) sadulameistri pojana. Üks ta esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immaneuli sündi. Tänu oma vanematekodule, eriti emale oli ta kokkupuutes pietismiga, mis nõudis puhta mõistuse usu asemele ehtsat tundelist ja ranget vagadust.
kui vooruslikult ei käitu, sest sisekaemuses saame aru. Shaftesbury õnneliku elu vormidest Pole selge, millist rolli mängivad välised asjad õnnes. Kindel, et õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses. Filosoof teenib ühiskonda, olles moraalne kasvataja. Jean-Jacques Rousseau tsivilisatsioonikriitika moodne inimene ei suuda õnnelik olla Moodsa aja probleemid: · Arutlus teadusest ja kunstidest · Arutlus ebavõrduse tekkest Kaks võimalikku lahendust: · ,,Ühiskondlik leping" (1762) · ,,Emile" (1762) Loomulik inimene enne seda, kui ühiskond rikub ja muudab. Teda iseloomustab enesearmastust peab endast lugu, on enesekindel, kuid eesmärgiks on põhivajaduste rahuldamine. Ei tunne teiste suhtes hirmu, ei vihka neid, ei taha neile halba. On kaastundlik ja rahul. Ebaloomulik ehk ühiskondlik inimene eneseimetlus e uhkus, mure staatuse pärast, võrdleb end pidevalt teistega, vajab teiste tunnustust. Nt on vaja autot (tõlgendatav
Rahvusliku ühtekuuluvuse vajalikkus Inimene indiviidina ei ole pooltki nii püsiv, kui ta on seda rahvusena. Rahvuslik ühtekuuluvus tähendab ühe rahva kokkuhoidmist ja teineteisest hoolimist, mis on vajalik, et rahvas eksisteeriks. Rahvust ühendab keelel, kultuuril, usul või mõnel muul teguril põhinev etniline identiteet. Rahvusesse kasvatakse, mitte ei sünnita. Rahvusesse kuuluvus kujuneb välja kasvades ja õppides. Rahvusliku ühtekuuluvuse toimimise nimel peab üle olema oma erimeelsustest, et saavutada ühine eesmärk. Eriti oluline on ühtekuuluvus võõrvõimu represseeringute ajal. Siis on rahvas see, kes hoiab kokku, see on mõjuvõimsam ja tugevam kui üksikindiviidi vastupanu sellises olukorras. Teadagi on väikerahvastel püsimajäämine eriti raskendatud, kuna suurriigid himustavad tihtipeale "lihtsasti kättesaadavaid", nõrku palasid. Eesti on üks neist, kellele on läbi aegade püssitoru ähvardusega kuklasse hingatud. Praegune Eest
Me kõik sünnime erinevatesse situatsioonidesse. Me ei pruugi olla saabunud kohta, mida me armastame, kuid kus ometi oleme. Paraku ei sünni meiega ühes teeviitasid, mis näitaks, kuhu poole oleks arukas minna, ega instruktsioone, kuidas käituda. Me võime jääda, ent samuti võime lahkuda ning proovida õnne mujal. Me ei tea aga eales, kui suur on meie õnnestumise tõenäosus. Kasvõi ostes loteriipiletit kas me teame üldse kunagi ette, et võidame? Me peame valmis olema ka kaotuseks - selline on elu. On asju, mille saatus on meie kätes, kuid on ka asju, mille üle meil puudub igasugune kontroll. Suure tõenäosusega sünnib meile kaasa saatus. Saatus, mida on vaja meil endil kujundada. Momendil, kui me pole jõudnud astuda ühtainsatki sammu, on saatusetee veel sirge - puuduvad kurvid, kõrvalekalded ning kitsad rajad, mis eemalduvad peateest. Ümbritsemas meie tulevikku on vaid ühtlane rohelus, mis kardab tallamist. Pole näha ei omaseid jalajälgi ega sügavaid vorpe s�
Kas Eestis eksisteerib riik kodaniku või kodanik riigi jaoks? Kodanikule on oluline, et riik ei jätaks teda hätta viletsuses, välisvaenlaste, loodusjõudude ja isegi kaaskodanike suhtes. Turvalisus, haridus, sotsiaalteenused on peamised valdkonnad, mida pakub riik ning mida igapäevaselt tunnetame. Riigile jällegi on oluline, et kodanik tunneks end selle riigi osana, austaks ja järgiks kehtestatud seadusandlust. Et kodanik nii ka talitaks, on vaja tunnetada riiklikku identiteeti ja seda kogu ühiskonnas. Riiklik identiteet on stabiilsuse saavutamiseks, mis kujuneb kollektiivselt tegutseva kogukonnana. Riiklik identiteet põhineb ajalool, kultuuril ja oma keelel. Kujunevad ühtekuuluvustunne, samastumine ning riiklik tunnetus. Mina näen ideaalvariandis ette, et riik on olemas kodaniku jaoks, kuid paraku me seda oma igapäevaelus ei näe....meie, kodanikud, oleme vajalikud riigile. Mina pooldan riiki, mis ei valitse kodaniku üle, mis pole muudetud müstiliseks ikooniks. Ri
Kõneanalüüs Vabariigi President iseseisvuse taastamise 26. aastapäeva vastuvõtul presidendi roosiaias Taasiseseisvumise aastapäeva kõne koostamine ei pruugi olla kergete killast. Sihtrühmaks on ju sellel puhul terve eesti rahvas. Samas on see ka oma laia ja suure publiku tõttu hea võimalus juhtida tähelepanu nii ajaloole, arutleda tulevikust kui ka viidata päevapoliitika kitsaskohtadele. Kuigi sellise laiahaardelise võimalustega kõne koostamiseks võib sisu leida üsna hõlpsalt ja ei tohiks probleeme tekkida, leidmaks seda, mida öelda, on palju raskem ülesanne panna sisu tasakaalu ning esitada see maitsekalt. Püüan käesoleva kirjutisega analüüsida, kuidas Kersti Kaljulaiu kõne seekord õnnestus. Ettekanne algab äramärkimisega, mille puhul üldse kokku on tuldud ja mis minevikus toimus. Üsna pea seotakse minevik ja praegune poliitiline olukord ning “antakse tuld”. Kõigepealt antakse ko
jätkub vana hea stsenaariumi kohaselt. Sellest nõiaringist väljumiseks näen reaalselt ainult üht võimalust kodanikuühiskonna tugevnemist, kodanikuaktiivsuse olulist kasvu ja otsedemokraatia mehhanismide läbimurdu igapäevase valitsemise seni vägagi kiivalt valvatud territooriumile. Pronksiöö oli sokk, kuulutas meedia pärast palavaid sündmusi. Tegelikult ju oligi. Paljastati Eesti riigi vaenlased. "Pronksöö pani rahva koonduma ja puhastas õhku. Me saime taas teada vahepeal juba peaaegu ununenud tõsiasja, et "nad" on jätkuvalt olemas. Eesti riiki ja rahvast vihates elavad nad siinsamas, meie kõrval."1 Kuid kas paljastati ikka õiged vaenlased? Arvan, et Eesti vaenlasteks on kapseldumine, rumalus, rahvusliku lõhe säilitamine ja süvendamine, kõva käega jonniajamine. Kas pole siis järsku nii, et nood "nemad" on hoopiski "meie", s.o ühiskondlikult domineeriva enamuse emotsioonidel klaverit mängivad otsustajad?
mis seab kahtluse alla kogu selle, mis toimub kõrgemas võimuladvikus. Selle tulemusena on langenud meie maine mitmete riikide silmis. Siiani püütakse aga kinnitada, et meie riik on selgelt demokraatlik riik. Me ei ole siiski veel rikkunud oma mainet terviklikult. Selle nimel, et meie maine säiliks ja me võiksime seda parandada, on vaja näha palju vaeva. Pärast 2012. avalikuks saanud Reformierakonna rahastamisskandaali ei suutnud teha rahva ootustest vajalikke järeldusi. Seetõttu loodi rahvakogu, mille eesmärgiks oli kindlustada Eesti demokraatia tulevik. Rahvakogu koosnes mitmetest aktiivsetest kodanikest, kuid nende tegevus sai mitmetelt inimestelt palju kriitikat. Rahvakogus seisid inimesed küll rahva arvamuse eest, kuid mitmed lihtinimesed, kes ei ole igapäevaste poliituudistega kursis, tol hetkel isegi ei teadnud rahvakogust. Seega tegelikult rahvast ei esindatud. Janek Mäggi kritiseeris Rahvakogu, kuna uskus, et mitmed otsused ei pruugi Eesti rahvale isegi meeldida.
Juba Jakob Hurt omal ajal ütles: ,,Olgem eestlased ent saagem ka eurooplasteks." Sel ajal ei teatud EL-st, kui sellisest, mis meil tänapäeval eksisteerib, veel mitte kui midagi, kuid Hurt juba siis teadis mille nimel tasub püüelda. Teatavasti loodi EL 1952a kui terase- ja söe ühendusena, Eesti ühines EL-ga alles 2004a. Tervelt sajand hiljem kui Hurt seda pakkus. Tihtipeale heade mõtete ja õigete sammude teostamiseks kulubki aastaid ennem kui neist asja saab. Vahepeal võib veel sada muud asja juhtuda, kuid jonni jätta ei või. Nüüd on Eesti EL-i liikmesriik. Kas meie suur unistus ja eesmärk on täitunud, kõik mured on lahendatud? Vaevalt. Siit need mured alles algavad. Uus organisatsioon, uued probleemid. Kuhu siit edasi püüelda? Mis on Eesti eesmärk kaugemas tulevikus? Kes peaks lausuma uue tunnuslause, mille nimel edasi püüelda? Elu ei ole lihtne. Meil kõigil on olnud häid ja halbu aegu. Tihti tuleb millegi nimel pingutada.
KUIDAS MINA SAAN OLLA HEA KODANIK? Tere austatud kuulajad. Mina olen inimene. Minu nimi on Laura Elisabeth Konsand. Ma elan päikesesüsteemi kolmandal planeedil nimega Maa Euroopa maailmajaos Euraasia mandril Euroopa liidu kõige idapoolsemas riigis nimega Eesti Vabariik. Olen Eesti Vabariigi kodanik ehk oman selle riigi kodakondsust. Minu tänase kõne teemaks on: ,,Kuidas mina saan olla hea kodanik?" Kirjanik Kristo Kiviorg ütleb oma raamatus Päikeseküla: ,,Sa oled inimene, maailma ja universumi kodanik." Kõik, kes me siin saalis viibime, oleme Eesti, Maailma ja Universumi kodanikud. Peame teadma oma õigusi ja kohustusi, et läbi selle püüda olla järjest paremad kodanikud. Aga millised on üheks heaks kodanikuks olemise põhimõtted? Tänapäeva maailmas on populaarne asjade kultus. Me ei mõtle eriti tihti sellest, kuid enamus asjad, mida ostame on meile ebavajalikud ehk me ostame palju rohkem, kui suudame tarbida. Tihti võime kõi
Kuidas olla hea kodanik kirjand Ilma kodumaata ja seeläbi ilma kodakondsuseta inimene on tühi koht siin ilmas. Iga riik vajab rahvast ehk kodanikke ja kodanikud ühiskonda ehk riiki. Meile inimestena on tähtsad inimõigused-õigus elule, vabadusele, inimväärsele kohtlemisele ja vabale eneseteostusele. Me tahame hoida rahu ning elada oma elukeskkonnas ja kodumaal. Meie rahva kodu on Läänemere idarannikul, Soome lahe, Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel maa-alal, kus meie esivanemad on juba ühiskonna liikmetena toimetanud juba mitmeid sajandeid. Meie jätkame siin oma taasloodud vabariigis esivanemate ühiskondlikku rada ja seega oleme me kõik Eesti Vabariigi kodanikud. Me oleme siin sündinud ja üles kasvanud. Meile ei ole antud valida, kus me sünnime või mis riigi kodanikud me olla saame. Me oleme kõik eesti kodanikud, järelikult peame tegema kõik ,et oma riiki hoida ja säilitada seda järeltulev
Kuidas olla hea kodanik kirjand Ilma kodumaata ja seeläbi ilma kodakondsuseta inimene on tühi koht siin ilmas. Iga riik vajab rahvast ehk kodanikke ja kodanikud ühiskonda ehk riiki. Meile inimestena on tähtsad inimõigused-õigus elule, vabadusele, inimväärsele kohtlemisele ja vabale eneseteostusele. Me tahame hoida rahu ning elada oma elukeskkonnas ja kodumaal. Meie rahva kodu on Läänemere idarannikul, Soome lahe, Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel maa-alal, kus meie esivanemad on juba ühiskonna liikmetena toimetanud juba mitmeid sajandeid. Meie jätkame siin oma taasloodud vabariigis esivanemate ühiskondlikku rada ja seega oleme me kõik Eesti Vabariigi kodanikud. Me oleme siin sündinud ja üles kasvanud. Meile ei ole antud valida, kus me sünnime või mis riigi kodanikud me olla saame. Me oleme kõik eesti kodanikud, järelikult peame tegema kõik ,et oma riiki hoida ja säilitada seda järeltulev
Majandusvööndi piiri koordinaadid on esitatud lisas 3. Majandusvööndi seadus defineerib riigi suveräänsed õigused majandusvööndis. VI SUVERÄÄNSUS 1.Mõiste tekkimine Jean Bodin järgi on suveräniteet absoluutne ja püsiv kõrgeim pädevus. Tema kandja on piiramatu võimuga. Johannes Altmusius (kandjaks rahvas) Erinevus: Bodin peab s. kandjaks valitsejat, Altmusius rahvast. 2.Klassikalised ja modernsed käsitlused a.Riigi iseseisvus teistest riikidest. b.Riigi õigus oma ülesanded ja eesmärgid ise määrata. c.Riigi õigus kasutada oma ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajalikke vahendeid piiramatult. d.Ettekujutus et riigivõim on kõrgeim võim Maa peal. e.Kriisiolukorras koondub võim ühte kätte. 1.EV suveräänsus a. PS §1 ISESEISVUS Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu.
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig W
riiklidel. Ma arvan, et suurem probleem on aga meil veel ees, kuna arvatakse, et majanduskriis saab läbi alles aastaks 2011. Majanduskriis on mõjutanud suuresti töötust mis on kasvanud Eestis juba viiekümne nelja tuhandeni ehk tööealisest elanikkonnast ligi 8,2 protsendini. Kõige suurem probleem töötuse juures on aga nendele inimestele töökoha leidmine, kuna hetkel sellisel raskel ajal, kui riik ise oma hädadega toime ei tule on raske näha probleemi lahendust. See mõjutab inimeste heaolu, toimetulekut ja ka ellujäämist. Mõeldes tulevikule, on meie riigil ees pikk tee leida õigeid valikuid ja teha arukaid otsuseid. On aeg, kus poliitlistest mängudest on tähtsam meie keel ja kultuur, meie majandus ja iniemste heaolu. On vaja mõelda suurelt ja samas näha ka võimalusi mis meid arendaks ja viiks edasi meie majandust, teadust. Et me ei peaks hirrmu tundma oma iseseisvuse eest. Ma arvan, et Eesti
Teo moraalse õigsuse määrab see, kui suur on teost saadav kasu. Mida suurem on kasu, seda parem on tegu moraalses mõttes. 15. Kritiseerige teopõhiseid (deontilisi) eetikasüsteeme vooruseetika positsioonilt (vähemalt kolmel viisil)? 1. Liigne ratsionaalsus ( D.. eetikal). Moraal põhineb loogilisel ja kiretul kalkulatsioonil, millel pole mingit seost moraalse motivatsiooniga. Kanti eetika heidab kõrvale emotsioonid ning tunded nagu sõprus, armastus, hool jms. 2. Uksele koputab naabrinaine, kes palub, et te teda vägivallatseva mehe eest varjaksite. Peidan naabrinaise riidekappi. Siis tuleb mees ja küsib kus naine on? Mul on alust arvata, et mees kavatseb oma naise tappa. Kanti järgi peaksin alati tõtt rääkima! moraalne intuitsioon võib öelda, et naise elu tuleb kaitsta ning ma ei peaks vägivaldsele mehele ütlema, kus naine on. Võib-olla mehe viha lahtub ja ta läheb hoopis minema. Kanti järgi kuima valetan ja mees teeb seepeale
Väga austatud Direktor ! Lugupeetud koolikaaslased ja külalised! Daamid ja härrad! Meie riigil on tulemas sünnipäev. Ühekaskümnes . Täna me mõtleme Eestimaast ja täna räägime Eestimaast. Me teeme seda just nii palju ja just sellises toonis, kuidas keegi meist tunneb või soovib ja mitte keegi kusagilt kõrgelt või kaugelt ei saa meid keelata! Seda on uhke tõdeda! 90 on ümmargune number. Viimase kaheksateist aasta jooksul on piisavalt palju meie maa ja rahva ajalugu lahatud. Analüüsitud tema keerulisi arenguetappe,
Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitat
Milleks meile aktiivne kodanik? Kodanikkond on riigi üheks peamiseks tunnuseks. Põhiseadusega on aga määratud kodanike kohustused, õigused ja vabadused. Seega on kodanikel kohustused oma riigi ees, mida tuleb täita. Tähtis on, et kodanikud tunnetaksid seda, et igaühest sõltub meie igapäeva elu, et igal häälel on tegelikult vastukaja. Kui inimene seda mõistaks, siis julgetaks olla ka aktiivsed ühiskonnaliikmed. Milleks muidu on meil selline ilus ütlus ,,kus viga näed laita, seal tule ja aita", see kehtib küll vaieldamatult igal tasandil. Kodanik peaks enam pühenduma ühiskonna arengu üle muretsemisele. Ometi on ainsaks aktiivsuse märgiks meie kodanikel: pass taskus. Enamik meie riigi kaasvõitlejatest on passiivseks muutunud: ei käida enam valimistel, ega üldse ei huvituta riigi toimimisest. Tuues paralleele Eesti ärkamisajaga - kas ekisteeriks praegusel kujul üldse meie riiki, kui ei oleks tollal olnud nii aktiivseid kodanikke nagu Hurt, Jannsen, Jakobson? Loo
annaabi.ee 
