Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Eesti vabadussõda - sarnased materjalid

stis, pataljon, pealetung, ukogude, kindral, loodearmee, rist, laevastik, pihkva, gede, landeswehr, rahuleping, pataljoni, rtsis, koosseisus, vastupealetung, polkovnik, vaherahu, autasu, suurbritannia, ksik, itles, okupatsioon, kommuun, konstantin, sakslased, rtsil, gisel, juunini, brigaad, admiral, kokkup, juhitud, rval, tungida, veebruaris, judenits
thumbnail
28
docx

Eesti vabadussõda (referaat)

Mobilisatsiooniga loodeti kokku saada vähemalt 12 000 meest, kuid esialgu see ei õnnestunud. Võimu täieliku ülevõtmiseni sakslastelt jõuti Eestis 21. novembril. Juba 13. novembril oli Vladimir Lenini valitsus tühistanud Brest-Litovski rahulepingu Saksamaa ja tema liitlastega. Novembri lõpus koondas Punaarmee umbes 12 000 meest Eesti piiridele. Sissetung pidi toimuma korraga kahest suunast ­ Narva juurest Tallinna peale ning Pihkva suunalt Võru ja Valga peale. Eesti suutis sel ajal rindele saata vähem kui 2000 meest ühegi suurtükita. Vabadussõja alguses oli sõjaväe kõrgeim juht peaminister ja ühtlasi sõjaminister Konstantin Päts, kellele allusid Peastaap (ülem kindralmajor Andres Larka), operatiivstaap (polkovnik Johan Laidoner) ja sisekaitse ülem (kindralmajor Ernst Põdder). 23. detsembril 1918 määras Ajutine Valitsus ametisse Sõjavägede

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti vabadussõda

raskemgi kui Põhja-Eestis. Saksa okupatsioon kestis seal kauem ja sakslased viivitasid oluliste asutuste ja endiste Vene sõjaväeladude üleandmisega. 1918. a detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Põhja-Eestis. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaugusel. Lõuna-Eestis alustas Punaarmee 2. detsembril 1918 kolmes kolonnis (kokku umbes 5000 meest) rünnakut Pihkva rajoonist läände. Esimene kolonn suundus Tartu peale, teine liikus Võru­Valga­Valmiera suunal; kolmas kolonn tegutses Lätis Põtalovo (Abrene)­Gulbene­Plaviase suunal. Punaarmee hõivas 8. detsembril Võru ning 18. detsembril Valga. Sama Tartu langes 22. detsembri õhtul vaatamata Eesti vägede ja Vene valgete Põhjakorpuse ülekaalule Tartu piirkonnas. Vallutatud aladel seati 29. novembril 1918 ametisse Nõukogude Venemaa marionettvalitsus ­

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

tugevdatud kaitseseisukorraga. Jäid maksma sõja-seisukorraaegsed määrused, end karistused olid pehmemad. Poliitilised streigid olid keelatud, ametiühingute tegevus kitsendatud, raske oli saada luba koosolekuteks. Eriti jälgiti inimeste liikumist. Duuma tasemel lubati eestlastele vaid kultuurilise enesemääratlemise õigust, mitte mingil juhul autonoomiat. Sedagi vaid sotsialistlikud parteid, teised tahtsid tsentraliseeritud suurriiki. venestuse uus pealetung. Põhiseaduse järgi pidi olema Venemaa ühtne ja ja jagamatu. Ägenes võitlus Balti separatsimi vatu, eriti üritati õigeusule tõuget anda. Neid süüdistati venelaste kiusamises, nende kuluk elamises, et nad on haaranud võimupositsiooni, et osalevad vandenõudes jne. 1910 nõudsid vene rahvuslased karme, sesoluutseid meetmeid balti lahtisaksastamiseks ja kiireks venestamiseks. Uue laine juhatas siiss Stolõpini tsirkulaar. Pooldas maaomavalitsuste

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
24
pptx

Eesti Vabadussõda

novembril 1918 ametisse Nõukogude Venemaa Vastupealetung Eesti armee jõu leidmine vastuhakuks  1918. aasta detsembri tegeles sõjavägede ülemjuhatus Eesti armee ülesehitamisega Briti Kuningliku laevastiku eskaadri jõudmine Tallinna reidile ja Soome vabatahtlike saabumine Mobilisatsioon (mobiliseeriti umbes 14 000 meest) Kuperjanovlased vabastasid 14. jaanuaril 1919 Tartu. 1. veebruaril vabastati Valga ja 3. veebruaril Võru 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud Välisabi ja rahvusvähemused Eestit toetasid Vabadussõjas mitu riiki 20. novembril 1918 lubas Suurbritannia välisminister lord Robert Cecil Eestile oma laevastiku toetust.  Suurbritanniast saadi ka relvastust ja muud varustustust. 1918. aasta lõpul formeeriti vabatahtlik Balti pataljon, millesse kuulusid Eesti saksa vähemuse liikmed Ingeri pataljon (märts 1919)

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Eesti Vabadussõda uurimustöö

13. novembril, samal aastal, tühistas Vladimir Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud rahu. 1918. aasta novembri lõpus koondas Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vacietis märkimisväärsed jõud Eesti piiridele. Punaarmee sai käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. Seda hetke võib lugeda sõja alguseks. Sissetung Eesti aladele pidi toimuma korraga kahest suunast ­ Narva alt Tallinna peale ning Pihkva ruumist Võru ja Valga suunas. Algavale püüti anda kodusõja iseloomu, kasutades selleks sakslaste eest Venemaale pagenud eesti enamlasi. Petrogradis loodud Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas ennast ainsaks seaduslikuks võimuorganiks ning kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis. Narva alla toodi teistel kodusõja rinnetel võitlevad Eesti kommunistlikud kütipolgud. Punaarmee põhijõu

Ajalugu
180 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Tungiti sisse mõisa kõrtsidesse, tööstusesse, väga hea viis unustada, mida edaspidi tehti. Toimusid mõisamoonakate salkade ja mõisnike relvastatud salkade kokkupõrkumised. Mässuliste vangistusse sattus palju baltisaksa noormehi, naisi ja lapsi. 1905. a 23. detsembris läksid kõik kolm Baltikubermangu sõjaseaduse alla. Sollogub'i kästusse anti 19 000 relvastatud meest, kes pidid mahasuruma rahutused. 19 000 moodustati 8 erikaristus salka/ekspeditsiooni. Eesti pinnal tegutsesid 2, Kindral Bezobrazovi ja Kindral A. Orlovi ekspeditsioon (Lõuna-Eesti, Valga linn). Revolutsioonist Ilmasõjani Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung: Sõjaseisukord: 1908 asendati sõjaseisukord ,,kõvendatud valvekorraga". Jätkus aga poliitiline surve. Võitlus separatismiga ja riigi ühtsuse tagamine sai olulisemaks kui kunagi varem. Streigid ja meeleavaldused olid keelatud, keelatud oli riigivastaste mõtete avaldamine ajakirjanduses

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
30
ppt

Eesti vabadussõda

Eesti Vabariik, loeti esmakordselt ette iseseisvuse manifest. ·24. veebruar ­ Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus, mille juhiks sai K. Päts. Saksa sõjavägi jõudis Tartusse. ·24.veebruar 1918 loeti ette iseseisvusmanifest Tallinnas Reaalkooli ees ·25.veebruaril 1918 jõudsid saksa väed Tallinna, kes keeldusid Eesti Vabariiki tunnustamast Vabariigi sünd · Vene laevastik lahkus Tallinnast, sinna jõudsid Saksa väed · 4. märts ­ Saksa väed olid okupeerinud kogu Eesti · Aprill ­ J. Vilms, kes püüdis pääseda Soome ja Rootsi, tabati ja lasti Helsingis maha · 22. november ­ enamlaste esimese kallaletungi Narvale lõid sakslased tagasi · 27. november ­ K. Päts moodustas teise Ajutise Valitsuse Eestimaa iseseisvuse manifest Konstatin Päts (18741956) · Eesti Vabariigi esimene president

Ajalugu
224 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Vabadussõda

paarsada vabatahtlikku. 1919. aasta suveks oli sõjategevus kandunud ka Põhja-Lätti, kus neljast Eesti diviisist kaks võitlesid Punaarmee vastu. 1919. a juunis viis see kokkupõrkele riigisaksa vabatahtlike Rauddiviisi ja baltisaksa vabatahtlike Landeswehriga, kes püüdisid Lätit oma võimule allutada. Need väed allusid 1918. aastal Antandi ja Saksamaa vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt bolsevike pidurdamiseks Lätisse jäetud Saksamaa VI reservkorpusele, mida 1919. aastal juhtis kindral krahv Rüdiger von der Goltz. (Eesti Sõjamuuseum, 2014) 5 2. Vabadussõjas osalejad Karl Parts (15.07.1886 ­ 01.09.1941) oli Kaitseliidu Tartu maleva ülem novembris 1918, Soomusrongide divisjoni ja seejärel diviisi juhataja Vabadussõjas. 1917. aasta juunis liitus ta 1. Eesti polguga. Vabadussõja alates formeeris ta koos mereväelipnik Johan Pitkaga improviseeritud soomusrongi, mille komandandina sõitis 29. novembril Viru rindele ja lõi 2.

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti Vabadussõda

pärastlõunal kell 16.52 Soomusrongide divisjoni staabi ülema kpt. J. Poopuu otsekõne kaudu kindralstaabi ülema al.-polk J. Rinkiga, ei jätnud ülemjuhataja mitte ainult muutmata oma endist korraldust, vaid toonitas veel kord, et "sakslaste katsetele meie fronti läbi murda, peame mitte ainult tõkkeid panema, vaid vastupealetungile üle minema". Selleks otstarbeks andis ta veel täiendavalt 3.diviisi juhatuse käsutusse vahepeal Valka jõudnud 1.polgu II pataljoni. Kindral J. Laidoner toimis sel korral, nagu korduvalt varemgi, kindla tahtega ning osava ja ettenägeliku kõrgema juhina. Oma väheseid varuosi ei määranud ta mitte Võnnu all tekkinud lõhe sulgemiseks, vaid vastupealetungi läbiviimiseks, s.o. aktiivseks tegevuseks, mille eesmärk oli vaenlase hävitamine. Ülemjuhataja telegramm vastupealetungile asumise asjus sai 3. diviisi juhatusele teatavaks samal päeval kell 15.30.Kuid olukord ei

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Eesti Vabadussõda

Kaitseliit rindel meeleheitlikku vastupanu osutasid, toimus tagalas pingeline organiseerimistöö. Selle hingeks ja koordinaatoriks sai 23. detsembril 1918. a Sõjavägede Ülemjuhatajaks nimetatud polkovnik (alates jaanuarist 1919. a kindralmajor) Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919. a tõi kokku 14 000 meest. Eesti väed asusid vastupealetungile ja Vabariigi esimesel aastapäeval ­ 24. veebruaril 1919. a ­ võis kindral Laidoner ette kanda, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Kuigi Punaarmee sai pidevalt suuri täiendusi, et suutnud ta Eesti vägesid peatada. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Eesti vägede pealetung aitas otsustavalt kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. 1919. a jaanuaris oli Punaarmee okupeerinud peaaegu kogu Läti koos Riia linnaga ja suure osa Leedust koos Vilniusega

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
28
pptx

Eesti Vabadussõda

• 1. veebr. -Eesti väed vallutasid Valga ja Võru. • 16. veebr. - Punaarmee alustas Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas Heinaste. Algas Saaremaa töörahva ülestõus. • 22. veebr. - Punaarmee alustas uut pealetungi Eesti vallutamiseks, peatades selleks kõik teised ründeoperatsioonid Läänerindel. • Märts - enamlased vallutasid Petseri ja jõudsid Võru ligidale. Eesti väed vallutasid Petseri tagasi ja enamlased taandusid Pihkva suunas. • 25 . apr. - Punaarmee vallutas Ruhja. Punaarmee kahuritule tagajärjel põles Narvas maha Joaoru linnaosa. • 12. mai - algas eestlaste maipealetung ning Eestis paikneva Põhjakorpuse esimene pealetung Petrogradile. 26. mai -eestlased vallutasid Pihkva pealetungi käigus linna • 30. mai - ülemjuhataja Johan Laidoner teatas Asutavale Kogule, et Eestimaa pind on täielikult vaenlasest vabastatud Landeswehri sõda juuni 1919 • 5

Eesti ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti Vabadussõda

Vaenlase ülekaalust hoolimata suudeti säilitada kaitset. Kaitselahingute ajal kavandas Eesti ülemjuhatus kevadist pealetungi kolmes suunas: Narva-Petrogadi Petseri-Pihkva Põhja-Läti Eesmärgiks oli rinde viimine vastase territooriumile. Mai algul 1919 kuulus Eesti sõjaväkke 74 500 meest. Eesti pinnal moodustati Ingeri polk, Vene Põhjakorpus ja Põhja-Läti brigaad. Saabusid uued vabatahtlike kompaniid Taanist ja Rootsist. Eesti sõjavägi vallutas maikuus Kroonlinna eelkindlused, Pihkva jne. Daugava ääres kohtuti Poola vägedega. Saavutati suurim arvuline koosseis: sõjaväes 86 000 meest ja 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast. Põhja-Lätisse tunginud Eesti 3. diviis toetas seal Läti seaduslikku valitsust ning läks vastuollu Lätis võimu haaranud baltisakslastega. 5. juunil algasid relvakokkupõrked ning 19.-23. juuni Võnnu lahingus purustas Eesti vägi baltisaksa Landeswehri väed. Eesti vägesid juhtis kindral E. Põdder

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti Vabadussõda

Vaenlase ülekaalust hoolimata suudeti säilitada kaitset. Kaitselahingute ajal kavandas Eesti ülemjuhatus kevadist pealetungi kolmes suunas: Narva-Petrogadi Petseri-Pihkva Põhja-Läti Eesmärgiks oli rinde viimine vastase territooriumile. Mai algul 1919 kuulus Eesti sõjaväkke 74 500 meest. Eesti pinnal moodustati Ingeri polk, Vene Põhjakorpus ja Põhja-Läti brigaad. Saabusid uued vabatahtlike kompaniid Taanist ja Rootsist. Eesti sõjavägi vallutas maikuus Kroonlinna eelkindlused, Pihkva jne. Daugava ääres kohtuti Poola vägedega. Saavutati suurim arvuline koosseis: sõjaväes 86 000 meest ja 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast. Põhja-Lätisse tunginud Eesti 3. diviis toetas seal Läti seaduslikku valitsust ning läks vastuollu Lätis võimu haaranud baltisakslastega. 5. juunil algasid relvakokkupõrked ning 19.-23. juuni Võnnu lahingus purustas Eesti vägi baltisaksa Landeswehri väed. Eesti vägesid juhtis kindral E. Põdder

Eesti ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Eesti Vabadussõda 1918-1920

Terve esimese kuu eestlased ainult taganesid. Punaarmee väed vallutasid selle ajaga Kirde- ja Kagu-Eesti ning ka Tartu. 12. detsembril saabus Tallinna reidile Suur-Britannia sõjalaevastik admiralide Edwyn Alexander Sinclairi ja Walter Cowani juhtimisel. Laevastiku saabumine õnnestus alles teisel katsel, sest esimesel katsel hukkus Saaremaa lähistel inglaste kergeristleja ,,Cassandra" ning laevastik otsustas tagasi pöörduda. Tänu inglaste laevastikule oli Eesti rannik julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. Ka USA abistas Eestit sõjas eeskätt humanitaarabiga. 23. detsembril 1918. aastal nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku ainult 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus 30. detsembril Tallinnasse jõudnud Martin Ekströmi juhitud Soome vabatahtlikud ning Eesti vabatahtlikest ­ koolipoistest moodustatud üksused,

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti Vabadussõja lugu

Lisaks sellele alandati toitainete kättesaadavusmahtu. Ranged keelud pandi peale toitainete sisseveole, see tähendab, et ei tohtinud maalt linna toitaineid vedada. 1918. aasta lõpul algavad ülestõusud Saksa okupatsiooni vastu, hoogu annab juurde veel see, et tulevad uudised läänest. Berliinis on alanud revolutsioon ning see sisendab sakslastes soovi koju naaseda. 11. novembril kutsub Jaan Poska kokku Eesti Ajutise Valitsuse ja hakkab võimu organiseerima. Sakslasest kindral Seckendorffi, kes oli olnud võimukas oma residentsis Toompeal, enam ei kuulata. Revolutsiooni käigus on kadunud tsensuur ning tingimused on muutunud inimlikumaks. Taas tekib lootus. Olles vabanenud Saksa tsensuurist, hakatakse moodustama Eesti Rahvaväge, mis ei taha aga algul vedu võtta. Lisaks sellele on riigil ka rahalised probleemid ning sõjavarustust napib. 13.november 1918 tühistas Moskva Bresti rahu ja hakkas tegema kiireid ettevalmistusi,

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
7
doc

VABADUSSÕDA

täitnud rahva ootusi. Näiteks ei jaganud nad mõisnikelt ära võetud maid talurahvale. KAITSE KORRALDAMINE. Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu 2 Sõja alguses ei uskunud paljud eestlased, et Eesti suudab suure Venemaaga edukalt võidelda. Eesti võitu uskusid peamiselt noored, kes astusid vabatahtlikena Eesti kaitseväkke. Vabatahtlikest moodustati hiljem Vabdussõjas kuulsaks saanud väeüksused, nagu Kuperjanovi pataljon ja Sakala pataljon. Esialgu Eesti väed siiski taganesid. Olukord sõjaväes paranes alles siis, kui sõjavägede ülemjuhatajaks sai JOHAN LAIDONER. Laidoner kehtestas vägedes kindla korra ja juhtimise. Moodustati soomusrongid. Eesti vägede vastupanu vaenlase vastu kasvas iga päevaga. VÄLISMAINE ABI - Inglismaa, Soome, Rootsi, Taani Palju vajalikku andsid Eestile Vabadussõja ajal ka mitmed välisriigid. Inglismaa saatis Läänemerele oma sõjalaevad. Need

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vabadussõda

Litovski rahulepingu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 12. novembril 1918 otsustas Ajutine Valitsus luua ka regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel. Peaminister Päts võttis 26. novembril enda peale ka sõjaministri kohustused, kindral Larka jäi tema abiks. Sõjaväe organisatsiooniliseks vormiks määrati algul üks diviis, mille ülemaks nimetati kindral Tõnisson. 16. novembril kuulutati välja kutseliste sõjaväelaste kohustuslik ja teistele vabatahtlik mobilisatsioon. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri.29.

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Vabadussõda

Hiljuti oli alanud Eesti sõjaväe organiseerimine, kuid sellega ei olnud veel eriti kaugele jõutud ning rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest, kellel ei olnud ainsatki suurtükki. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid ning Punaarmeel õnnestus vallutada Kirde ja KaguEesti, samuti langes vaenlase kätte Tartu. Admiral Edwyn Alexander Sinclairi ja Walter Cowani juhtimisel saabus 12. detsembril Tallinna reidile Suurbritannia sõjalaevastik. Laevastik jõudis sihtkohta alles teisel katsel, sest esimesel katsel hukkuks Saaremaa lähistel kergeristleja "Cassandra" ning laevastik pöördus tagasi. Siiski sai tänu inglaste abile Eesti rannik julgestatud. Laevastik tõi Eestile muuhulgas ka relvi ja varustust. Abi osutasid ka Ameerika Ühendriigid, kes pakkusid eeskätt humanitaarabi. 23. detsembril 1918 sai sõjavägede ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner. Peale seda viidi läbi mobilisatsioon, kuid 5

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Eesti Vabariik

jõudnud tegutseda vaid loetud päevi. Sõjavägi tundis puudust relvadest ja varustusest. Toitlustusolud olid rasked, linnasid ähvardas nälg, riik vaevles rahapuuduses. Ehkki suurem osa elanikkonnast ei pooldanud enamlasi, oli usk omariikluse püsimisse madal. Ei usutud, et Eesti Vabariik suudaks Punaarmee rünnakutele vastu seista. BRITI LAEVASTIK Eesti valitsus otsustas siiski enamlaste agressioonile vastu astuda, pannes sealjuures suuri lootusi lääneriikide (s.t endised Venemaa liitlased Esimeses maailmasõjas) ja Soome abile. Neis lootustes ei tulnud ka pettuda ­ detsembris 1918 saabus Eestile appi Suurbritannia sõjalaevastik koos relvalaadungiga; Soome saatis samuti relvi ning jaanuaris 1919 saabus sealt ka ligi 4000 vabatahtlikku. Välisabi oli oluline, ent sellest poleks olnud kasu Eesti omapoolsete otsustavate sammudeta

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
39
docx

EESTI VARAUUSAEG

Kui Liivimaa ise hakkas abi Rootsilt paluma, siis jäeti Liivimaa isolatsiooni. Moskva Suurvürstiriigi suurvürst Ivan III. Kõige jõulisem Moskva riigi koguja, kes ostab, vallutab, lepingutega, perekonnasidemetega liidab maid. Tema poeg Vassili III jätkab isa poliitikat, aga enam pole see nii kiire. Vassili III viis Moskva riigi kogumise lõpuni. Ühel momendil ei ole enam Liivimaa naabriteks sama võrdsed jõuga riigid nagu olid Novgorod ja Pihkva, vaid Liivimaa naabriks saab Venemaa, mille jõuvahekord on kordades suurem. 1492 Ivangorodi rajamine Liivimaa piirile. Novgorodis suleti Hansa kontor ja see tingis, et Vene kaubad saadi kätte Tallinnast, Tartust ja Riiast. Siinsetele linnadele oli see suur õitsenguperiood. Liivimaalased keelavad lääneeurooplaste mineku Venemaale. Seeläbi ei saa Venemaale minna oskustöölised, tagamõtteks oli, et sinna ei saaks minna moodsad ideed, teadlased, käsitöölised jne.

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Eesti vabadussõja ülevaade

lahingutegevuse väljaspool Eesti territooriumi.Esimesena läks maikuus Narva alt pealetungile Vene Põhjakorpus.Eesti väed toetasid seda operatsiooni dessantidega rannikul. Tänu Punaarmee madalale võitlusmoraalile sujus rünnak ootamatult edukalt. Seejärel asusid Eesti väed pealetungile ka Pihva all.Kasutades osa Eesti Kommunistliku Kütidiviisi üksuste ületulekut,tungisid Eesti väed kiiresti edasi,tõrjudes enamlased Velikaja jõe taha ja vallutades Pihkva.Lõunarindel teostati veel teinegi edukas operatsioon,mille esialgseks eesmärgiks oli vaid Volmari ja Marienburgi hõivamine.Eesti ratsaväe läbimurre kujunes aga oodatust sügavamaks,Punaarmee alustas kiiret taganemist ning teoks sai ligi 200 kilomeetrine retk Võru alt Jakobstadti.Seega oli põhiline osa Lätist enamlastest puhastatud. Landeswehri sõda Karlis Ulmanise juhitaval Läti Ajutisel Valitusel oli tõsiseid probleeme iseseisvuse kaitsmisega

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti iseseisvumine ja vabadussõda

rahvusväeosad saadeti laiali, poliitiline tegevus keelustati, trükisõna allutati tsensuurile, demokraatlikult valitud eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega ja ametlikuks asjaajamise keeleks sai saksa keel. Millal oli (algus ja lõpp) Eestis Saksa okupatsioon? Algus oli 1941 a. Ja lõpp oli 1944 a. Millal, miks ja kelle juhtimisel loodi Eesti Kaitseliit? 11. novembril 1918 a. Võimude aitamiseks ja kaitseks loodi esimene relvastatud kaitsestruktuur, Johan Pitka ja kindral Ernst Põdderi eestvedamisel. Millega on läinud Eesti iseseisvumise ajalukku järgmised isikud? J.Poska Oli Rahvuskubermangu komissar ja Eesti Ajutise Valitsuse välisminister. J.Anvelt Ta oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee eesotsas olev isik ja Eesti Töörahva Kommuuni juht.. V.Kingissepp Oli enamlane kes võttis võimu üle kubermangukomissar J. Poskalt. J.Vilms advokaat, Päästekomitee liige ja Eesti Ajutise Valitsuse abiesimees ja kohtuminister.

Ajalugu
254 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Eesti vabadussõda ja Tartu rahuleping

TE11 Eesti Vabadussõda 3. veebruaril 1918 kuulutati Pärnus välja Eesti iseseisvuse manifest. 24. veebruaril kuulutati manifest välja Tallinnas. Kauaoodatud rahu see endaga kaasa ei toonud, sest ees ootas sõda omariikluse kaitseks Nõukogude Venemaa vastu ning ka Landeswehri vastu. 12. novembril otsustas Ajutine Valitsus luua regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel. Ajutise Valitsuse esimeseks reaalseks toeks oli aga kindral Põdderi poolt juhitud Kaitseliit, kes täitis politsei ja piirivalve funktsioone. 16. novembril kuulutati välja kutselistele sõjaväelastele kohustuslik ja teistele vabatahtlik mobilisatsioon. 22. novembril ründas Nõukogude Venemaa esimest korda Narvat, kuid rünnaku tõrjusid lahkuvad Saksa väed. 28. novembril ründas Punavägi uuesti Narvat ning

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

Endi seast valiti 4 üldjuhti e kuningat. Oma esindajad saadeti abi paluma Rootsi kuningale alluva Turu foogti käest. Abi sealtpoolt lubati. Selleks ajaks oli puhkenud ülestõus ka Läänemaal. Sealsed ülestõusnud olid peale mõisate ja kirikute põletamist kogunenud Haapsalu alla. LIIVI ORDU SEKKUMINE Hoolimata omavahelistest lahkhelidest palusid Harju-Viru sakslased endile appi ülestõusu maha suruma Liivi ordu kui tugevaima sõjalise jõu. Ordumeister katkestas kohe sõjakäigu Pihkva all ja liikus Paidesse. Sinna kutsuti läbirääkimistele ka eestlaste kuningad. Kuningad nõustusid, sest lootsid enne abivägede saabumist aega võita. Kohtumine Paide ordulinnuses toimus 04.mail 1343.a Eestlasi süüdistati paljude sakslaste tapmises ja saadikud kästi vangistada. Puhkes võitlus, mille käigus tapeti nii eestlaste kuningad kui ka nendega kaasas olnud 3 sõjasulast. See samm halvendas oluliselt eestlaste võitlusvõimet.

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eestlaste relvastus Vabadussõjas

Taandumine Narva langemisega algas 1. diviisile taandumise ajajärk, mis kestis 1919. aasta alguseni. Taganemise põhjuseks oli Eesti sõjaliste jõudude nõrkus. Suhteliselt punaarmeega olid eesti sõdurid arvulises vähemuses. Nõukogude­Vene 6. diviisil oli 28. novembri 1918 seisuga Narva lahe ja Peipsi järve vahel umbes 400 püssikandjat, 20 suurtükki, 30 kuulipildujat, soomusrong ja 2 soomusautot. Narva lahes tegutses aga laevastik. Eesti 1. diviisi koosseisu kuulus samal ajal mitte üle 700 püssikandja, sõja alates ei olnud aga rindel ainustki suurtükki ja 4. polgul oli mõni kuulipilduja. Eriti masendavalt mõjus meie jalaväele suurtükiväe puudumine, kelle abita on jalaväe edukas tegevus mõeldamatu. Sõjategevuse juhtimise seisukohalt aga oli oluline, et taandumine toimuks kavakindlalt. Võideldi visalt ja sitkelt, et viivitada ja aeglustada vaenlase edasitungi.

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

saj lõpus üsna nõrk, ehkki hiigelsuur ja rikas riik, Vm surus hiinlastele peale mitmeid lepinguid, 1858 lepingulisel alusel võeti Hiinast Amuuri jõe vasakkallas, 1860 lisandus nn Primorje. Seoses osalemisega Hiina bokserite mässu maha surumises läks Vm kontrolli alla ka Mandžuuria piirkond, vene väed viidi sisse. Kõiki Hiinalt ära võetud prk-de hoidmiseks rajati Vaikse Ookeani rannikule Vladivostok ja Port Artur, pandi alus Vm III sõjalaevastikule- Vaikse Ookeani laevastik. Kuigi kaua edu Mandžuurias eriti hoida ei suudetud, 1904-1905 Vene-Jaapani sõda, Vm sai lüüa. Kaotati Port Arturi kindlus ja väed tõmmati tagasi Mandžuuriast, Jaapanile loovutati ka Sahhalini saare lõunaosa. Kui põrkuti kokku kasvava, moderniseeruva Jaapaniga, pandi Vene ekspansioon Hiina suunal seisma. Vm oli üks maailma suurimaid riike ka rahvastiku poolest. I ms puhkemise eel elas Vene impeeriumis veidi üle 180 miljoni inimese. U 1/10 tolleaegsest maailma rahvastikust

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Naised vabadussõjas

See on suhteliselt suur arv, moodustades kogu meie Vabadussõja-aegsest ohvitserkorpusest üle 15%, samal ajal kui sõjaväest tervikuna kaotati umbes 5%. ohvitserkaotuste kõrge protsent seletub eelkätt suurte kaotustega sõja alguskuudel. Eesti Vabadussõja mälestusmärgid Harju maakonnas Ardu lahing Avati 04.09.1932 6. jaanuaril 1919. aastal toimus Ardus oluline lahing Vabadussõja ajaloos, mille tulemusel peatati punaväelaste pealetung Tallinna suunas. Selle sündmuse tähistamiseks ajati Adusse mälestusmärk. Graniidist sammas kujutas endast mitmest tahukast koosnevat obeliski, mille ülemisel tahukal asteses Vabaduse Risti kujutis. Mälestusmärk avati 4. septembril 1932. aastal. Avapidustusel esines kõnega Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Orasmaa. Mälestusmärgi patrooni kohustused võttis enda kanda Kaitseliidu Triigi kompanii. Nõukogude vägede saabudes mälestusmärk hävitati, kuid taasavati juba 16

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Vabadussõda referaat

rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri. Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

Ugundi- sihipärase vallutuse esimene ohver. Otepää-Ugandi tähtsaim keskus. #Võnnu linnuse (Césis) piiramine eestlaste poolt (sügis, 1210) #Ümera lahing (1210)(järgmisel päeval pärast Võnnu piiramise lõpetamist)eestlased Saavutasid võidu #Viljandi piiramine sakslaste poolt (1211), piirajatega sõlmiti rahu. #Eestlaste retked (1211), Toreida vaherahu (1212) #Suhted venelastega. 1210-Novgorodi vürst Mstislav Uljase ja Pihkva vürsti Vladimiri väed piiravad 8 päeva Otepää linnust. 1212 ­ Mstislav Uljas uuesti Eestis. 2) #Sakslaste rüüsteretked 1215 a. algul Põhja-Läänemaale ja kevadel Sakalasse. #Ugandi ja Sakala alistuvad (1215) #Võit Sakslaste üle Otepää all. Võit saavutati koos vanelastega #Madisepäeva lahing (21. sept. 1217). Langes Lembitu. Suri Kaupo. #Taanlased vallutavad Põhja-Eesti (1219) #Lihula all purustatakse Rootslased (1220)

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti Vabariik

· välisabi saabumine - Briti laevastikueskaader Tallinnas, Soome vabatahtlikud · paranes vägede varustamine - annetused, rekvireerimised, abi Soomest ja Inglismaalt). Suurriikide, Inglismaa ja Prantsusmaa, toetuse saamiseks Eesti riiklikule iseseisvusele pidid eestlased sõjaliselt toetama vene valgete Loodearmeed, mis asus Ingerimaal ja üritas tungida Petrogradi peale. Eestlase abil vallutati ka Pihkva. Lõuna suunal tungisid Eesti väed Läti aladele ja vabastasid Põhja-Läti mitmed piirkonnad enamlastest. f) Landeswehri sõda - Lätis oli tekkinud väga keeruline poliitiline ja sõjaline olukord. Kuna I maailmasõja algul moodustatud Läti rahvusväeosad olid läinud punaste poolele, siis rahvuslikel jõududel tuli Punaarmee vastu võideldes kasutada sakslasi. Landeswehri ehk armee moodustasid baltisakslased ja saksa

Eesti ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

Algas sakslaste tungimisega läänemaale paar kuud enne vaherahu lõppu. 1222 - eestlase said kogu eesti ala oma valdusesse tagasi. 1223 - 1227. Muistse vabadus sõja kolmas periood. Vallutati kogu eestimaa. Viimasena Saaremaa. LAHINGUD: 1210 ­ Ümera lahing. Võnnu piiramiselt tagasi tulnud eestlased jäid Ümera jõele järgi tulevaid sakslasi ja liivlasi varitsema. Need võideti ootamatu rünnakuga. Innustas eestlasi. 1210 - Novgorodi vürst Mstislav Uljas ja Pihkva vürst Vladimir piirasid Otepääd. Linn ostis ennast vabaks 400 marga hõbeda eest (80kg hõbedat). 1211 - Viljandi linnuse piiramine sakslaste poolt. Esmakordselt eestis kasutati piiramis torne, kiviheite masinaid ja ambe. Kuuendal päeval algasid läbirääkimised. Linnas oli puudus joogiveest ja palju haavatuid. Preestrid ristisid linnuse (mitte selle elanikke) ja sakslased võtsid pantvange ning läksid tagasi liivimaale.

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Vabadussõda ja Tartu rahuleping

Võimu täieliku ülevõtmiseni sakslastelt jõuti 21. novembril. Kasutades Saksamaal puhkenud revolutsiooni, tühistas 13. novembril 1918. a Vladimir Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu (millega Venemaa oli loobunud suurest osast endise Venemaa läänealadest). Novembri lõpus koondas Punaarmee märkimisväärsed jõud (u 12 000 meest) Eesti piiridele. Sissetung pidi toimuma korraga kahest suunast ­ Narva alt Tallinna peale ning Pihkva ruumist Võru ja Valga sihis. Punaarmee rünnak Narvale 22. novembril löödi sakslaste poolt küll 2 tagasi, ent ühtlasi kiirendas see Saksa vägede lahkumist Eestist. Ajutine Valitsus saatis Narva alla kõik käepärast olevad sõjalised jõud. 28. novembril 1918. a algas Narva all Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
37
odt

Esiajalugu

aprill sakslaste tapmine; eestlased piirasid Tallinna; 4 vanema valimine. u 25. aprill Läänemaa ülestõusu algus. 4.mai Läbirääkimised ja Eesti vanemate tapmine Paides. Kimmole ja Kanavere lahing - võitlus eestlaste tõkestusväe ja Tallinnale appitulnud 11.mai orduväe vahel. 14.mai Sõjamäe lahing, Tallinna piirava eestlaste peaväe lüüasaamine. 18.mai Viiburi foogti laevaväe saabumine Tallinna, eestlastele appi. 26.mai Algas Pihkva väe tungimine Tartu piiskopkonda. 24.juuli Saaremaa ülestõusu algus, Pöide piiramine ja langemine. aasta lõpp Teine orduvägi tuli Harjumaale eestlasi karistama. 1344, Orduväe tungimine Saaremaale, vanem Vesse hukkamine. veebruar 1345 Talvel orduväe teine tungimine Saaremaale ning saare täielik allutamine. Vana-Liivimaa (1345–1558) 1345 Narva sai linna õigused; algas Maasi ordulinnuse ehitamine. 1346, 29

Ajalugu
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun