unn) Sea sääreluu keskele tehti auk, aeti nöör läbi ja tõmmati see siis hooga undama. Hiljem muutus tavaks asendada kondid nööpidega suure nööbiga sai ligilähedaselt samasuguse vurri teha. Keelud Naistetööd olid keelatud, eriti ketramine ja ringliikumisega seotud tööd, sest muidu tuli lambakahju. Võis aga punuda paelu ja teha nööri. Tule süütamine oli keelatud, sest see kahjustas kariloomi ja hobuseid. Ei mindud külla. Toidud Saartel söödi vastlapäeval seitse korda. Üldiselt valmistati hommikuks vastlapuder enamasti tangupuder. Lõunaks või õhtuks olid seajalad ubade või hernestega. Selle päeva road valmistati lihast. Eraldi pakuti veel soolaube. Odrast vastlakaraski vahetasid 20. sajandil välja vahukoore ehk vastlakuklid, Mulgimaal oli kombeks valmistada vastlakorpe. 19. sajandi tavade juurde kuulus äsjaküpsetatud leiva söömine, mida kasteti lihavedelikku. Ennustamine, kada ajamine
Heal lapsel mitu nime Heal lapsel mitu nime Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest (fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu. Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa. Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu. Paljud romaani rahvad tähistavad vastlapäeva karnevalidega. Anglosaksi traditsiooniks on vastlapäeval pannkookide söömine. Vene rahvatraditsioonis on pidustustele ja pannkookide
söömise ja austavate, vargsi viidud ohvriandidega 20. sajandi lõpuni. Selle juures lausuti karja- ja viljaõnne tagamiseks tõnnipalve. Tõnnile viidi ohvreid veel siis, kui uudseviljast, -piimast või -lihast midagi valmistati, olulisem ohvriaeg langes üldse sügisele, kuid vajadusel viidi andeid neljapäeviti ja muudel maagiliselt olulistel aegadel. Setudel oli tavaks näidata tõnisepäeval sigadele päikest. Lääne- Eestis seevastu näiteks aeti sigu välja vastlapäeval, nende edenemiseks veeretati ümmargusi puukettaid, viidi seakonte lakka ja lausuti palveid. Selle põhjal on kalendri- ja usundi-uurijad tuletanud mitmesuguseid seoseid sea- ja päikesekultuse vahel. Tõnisepäeval käidi mõnel määral külas ja peeti pidusid. Selle kohta on rohkem andmeid Setumaalt, kus mitmetes külades peeti nn praasnikut, kuhu kutsuti sugulasi paariks päevaks pidutsema. Mujal Eestis telliti 19. sajandil kõrtsis mokalaadal endale sulaseid ja tüdrukuid
VASTLAPÄEV ÜLDISELT Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest(fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu. Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa. Vastlapäev eestis Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu. Vastlapäev mujal maailmas Paljud romaani rahvad tähistavad vastlapäeva karnevalidega. Anglosaksi traditsiooniks on vastlapäeval pannkookide söömine.
esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva või pööripäeval (milleks loetakse 21. märts). Vastlapäev on päev enne tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend päeva (seitse nädalat miinus pühapäevad) kestev ja ülestõusmispühaga lõppev suur paast. Vastlapäev kuulus nn naistepühade hulka – naised läksid kõrtsi, kuid näiteks külas käimine oli sel päeval keelatud, kirjutab Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas. Vastlapäeval võisid vanatüdrukud ise kosja minna - äraütlemine oli sealjuures üsna keelatud. Naistetööd olid keelatud, eriti ketramine ja ringliikumisega seotud tööd, sest muidu tuli lambakahju. Võis aga punuda paelu ja teha nööri. Tule süütamine oli keelatud, sest see kahjustas kariloomi ja hobuseid Vastlapäeva kasutati ka ennustamiseks - söödud kontidele pandi neidude nimed juurde ja kutsuti siis koer tuppa. Kelle kondi koer välja valis, see sai mehele.
lihaheitepäevana, sest sel ajal sai liha otsa. · Mitmel pool oli tavaks süüa kuni seitse korda päevas. · Hommikuks valmistati tangupuder. · Kui tangupudrule oli lisada soolaseeni ja lihakõrneid, sobis see ka pidusöögiks. · Lapsed said lisaks veel seasaba. · Lõunaks või õhtuks keedeti seajalgu, mida söödi ubade ja hernestega. · Seajala kontidest valmistati. · Ülejäänud kondid viidi mõnes piirkonnas seaasemele, nii loodeti sigade head kasvu. · Vastlapäeval küpsetati pannkooke ja vastlapliine, enamasti kasutati tatrajahu. · Samuti tehti ka leiba ja karaskit, mida söödi lihakeeduvedelikuga. · Kui leiba küpsetati, siis tehti ka üks väike vastlakakk, mida hoiti tallel, kuni karjalaps karja läks. Siis söödeti pool kakust loomadele, teine pool raputati laiali tähtsatesse paikadesse. · Vastlapäeval käidi ka palju külas, et koos pidutseda. · Seda päeva peeti rohkem naiste pühaks, sest naistetööd olid keelatud.
Referaat Vastlapäev Karmen Kuldre Vastlapäevakombestik ja vastlatoidud on püsinud paljuski muutumatuna tänu lastele ja noortele. Peale seajalgade, soolaubade ja hernesupi on vastlapäeva eritoit vastlakuklid. Tänini on populaarne ka liulaskmine, ainult et kui veel 20. sajandi teisel poolel püüti hobuse ja saaniga sõita, mäest lasti alla suurte kelkude ja regedega, siis sajandi lõpupoole kõlbas liulaskmiseks plastikaaditükk ja igat masti kelk , liulaud vms. Sajand varem kõlbas liulaskmiseks ka linane kott või peotäis linu. Liugu laskmas käiakse lasteaia, kooli või klassiga, üksikult, pere või sõpradega. Näiteks Tartus Toomemäe nõlvadel on vastlapäeval rahvast murdu, liuglevad nii noored kui vanad.
Rahvakalendri tähtpäevad 1. Millist värvi riideid kadrisandid kannavad? Mustad Punased Valged Rohelised 2. "Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist"- mis tähtpäev see on? Jõulud Lihavõtted Vastlapäev Jaanipäev 3. ...... märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Jüripäev Jaanipäev Patrikupäev Alekseipäev 4. Mida tähistatakse Volbripäeval? Kõigi nõidade ja maagia päeva Uus aasta Perepäev Eesti loomade kaitsepäev 5. Peale seajalgade, soolaubade ja ....... on vastlapäeva eritoit vastlakuklid Vastlakukkide pärmihelbeid Hernesupi Pannkookide 6. Jõuluajal meestel oli keelatud teha .... tööt. Puulõhkumise Kalapõõdmise Jahtimise 7. Jõuluõhtul tuli süüa : 9 kuni 12 korda või panna lauale vas...
leiva häbistamine, mille tagajärjeks oli nälg majas. Ka usuti, et maha visatud leivatükk nutab seitse aastat. Leivaga seotud toimingute puhul ei tohtinud soovida „jõudu”, vaid ainult „jätku”, et leiba ikka jätkuks. Kõigi leivaga seotud kommete vastu eksimine oli rahva arusaamade järgi seotud halbade tagajärgedega. Leival oli oluline osa ka rahvakalendri tähtpäevade tähistamisel. Karja õnneks pidi vastlapäeval leiba küpsetama. Küpsetati nii pikergusi leibu kui ka väikesi vastlakakke. Neid hoiti kuni kevadeni viljasalves ja karjalaskepäeval anti siis loomadele. Kombeks oli ka alleshoitud jõululeiba vastlapäeval või karja väljalaskmisel loomadele jagada (Kalvik). Vanasti peeti vajalikuks tuhkapäeval ahjule ikka labidat näidata. Tuli midagi küpsetada, siis ei läinud leib suvel hallitama. Nii küpsetatigi tuhkapäeval
astuda ükskõik missuguse kohtu ette ükskõik mis jutuga ja alati õiguse saada. Veel keerati pihlakaokstest kaar ja aeti loomad ning mõnel puhul ka inimesed sealt alt läbi kõndima. . Romaani rahvad: Paljud romaani rahvad tähistavad vastlapäeva karnevalidega. Anglosaksi traditsiooniks on vastlapäeval pannkookide söömine. Vene rahvatraditsioonis on pidustustele ja pannkookide söömisele pühendatud terve nädal võinädal (). Kris Kallas.
12) - kolmekuningapäevani (06.01). toidud on traditsiooniliselt liha kartulite ja kapsaga. Kalatoidud ( räim , heeringas )tangu ja verivorsti, rukkileib , odrajahust leib Tõnisepäeval 17 ndal jaanuaril söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste , ubade või hernestega . Küünlapäeval 2. veebruaril keedeti seakülge kapsaste ja tangudega , joodi küünlapuna.. kõrvetatud suhkruga värvitud viina . Mõnel pool söödi ka tanguputru , või siis rasvasilmaga putru. Vastlapäeval söödi seajalgu ja keedetud ube.. või oasuppi ..vastlakukleid, vastlaputru.(tangupuder lihatükkidega ) söödi ka seapead ja seasaba.. lambaliha või veiseliha. Vastlapäevale järgneval päeval tuhkapäeaval söödi odrakaraskeid, odrajahukooke ja pannkooke. Madisepäeval 24. veebruaril küpsetati kooki ja keedeti tanguputru. Lihavõttepühade ajal keedeti ja värviti mune söödi muna ja piimatoite, kohupiimatoite ( sõira ),sülti, sinki ja marineeeriutd räime . Vasika ja
oma maad kaistma. Milleks võtta seda kui kohustust ja mõelda välja absurseid vabandusi, et mitte minna. Sõjavägi kasvatab paksema naha ja teeb mehest ikka mehe! Leian, et veel üks viis kuidas hoida Eestit on säilitada oma traditsioone, keelt ja kombeid. Enamikel meist on kombeks tähistada oma tähtpäevi, samuti tuleks elus hoida ka emadepäeva, isadepäeva, vastlapäeva jne tähistamist. Paljud meist viitsivad enam vastlapäeval minna oma lastega liugu laskma ja traditsioonilist vastlapäeva toitu süüa või küpsetada oma emale või isale hommiksöök, tuletamaks neile meelde kui kallid nad meile on- vähesed. Need tegevused hoiaksid väga meie oma keelt ja kombeid. Eesti keel on teema, mille pärast tuntakse praegu suurt muret. Mitmed keeleteadlased ja eesti keele õpetajad on avaldanud oma muret seoses sellega, kuidas tänapäeva noored räägivad
vahukoorega katta ning koorik selle peale tõsta . Et peres ikka sealiha jätkuks ,pandi seajalad odrakruupide ja ubade või hernestega,mõnel pool hapukapsastega koos keema.Hiiumaa erijoon on keeta supp sea või veise rinnatükiga. Samuti oli siin kombeks keeta korraga kolme liiki liha : sea-,lamba-ja veiseliha.Künni- ja külvimees pidi siis koguni viis,seitse või üheksa korda sööma,et põld mitmekordselt seemet annaks ning perele kogu aastaks toitu jaguks. Vastlapäeval võiks laste menüü järgida vanu kombeid: Hommikusöögiks tangupuder , Lõunasöögiks hernesupp, Õhtusöögiks pannkoogid , Peoks vastlakuklid. Tulevase ennustamine seajalakontide koerale valida andmisega on kogu maal tuntud ennustusviis.Seda võeti ette nii kodus kui ka simmaniõhtulteiste noorte seas.Juhtus sedagi ,et ennustus täide läks.Tavaliselt valmistati seajala suuremast kondist pärast sööki vurr
ülestõusmispühasid. Eestis peetakse vastlapäeva, Rios sambapidusid, Lääne-Euroopas karnevale, kõikide nende pidudega tähistatakse talve ära saatmist, kuid samal ajal on see ka viis, kuidas enda välja elada ja pidutseda enne suurt paastu. Vastlapäeva nimi tuleb saksakeelsest sõnast Fasten, mis tähendab paastu. Paastumist nõudis kirik, kuid liha kadus laualt selle pärast, et kevadel hakkasid soolaliha varud otsa saama ning tol ajal polnud kusagilt lisa võtta. Vastlapäeval on ka mitmeid eestikeelsed nimesid, näiteks lihaheide, mis viitab sellele, et liha „heidetakse“ toidulaualt ning liugupäev, mis viitab traditsioonilisele liugulaskmisele. Liugulaskmine pidi mõjutama linade saaki, mida pikem liug, seda pikemad linad. Sellega ei proovitud linade saaki ennustada, vaid tahtlikult mõjutada. (Tamjärv: 05.02.2009) Traditsioonid Vastlapäeva traditsioonilisteks toitudeks olid seajalatoidud. Sügisel, kui liha soolatünni
Kultuuritahult vaadates oleks iga eestlase au ja kohus tunda oma isamaa kultuuri ja traditsioone ning kanda neid edasi põlvest põlve. Võime erilist uhkust tunda oma esivanemate üle, kes on loonud ning suutnud säilitada palju väärtuslikku kirjandust. Kirjandusest algab kõik ning tunnen suurt rõõmu, et esiisade retseptid ning traditsioonid on tänaseni säilinud. Suuremaid pidulaudu nagu jõululaud või vastlalaud on meil ajast aega katnud verivorstid, ahjukartulid ja kapsad ning vastlapäeval oa- või hernesupp. On ju teadatundut tõde, et eestlased on laulurahvas ning söögilaua kõrval võetakse alati mõni lauluviis üles. Just nendest lauluviisidest on tänapäevaks välja kasvanud eestlaste kokkuhoiu ja ühtsuse kultuuriline tunnus laulupidu. Ma arvan, et välisriikides reisimine ja eesti kultuuri tutvustamine on väga oluline, sest õppides erinevate riikide traditsioone, rikastame iseennast ning võime leida ühiselt uusi
Pere traditsioonid Tihtipeale on peredes kujunenud traditsiooniks kokku saada terve perega sünnipäevade ajal, jõulude ajal ja jaanipäeval. Täiskasvanud saavad tihti pühadeks vaba päeva, võtavad aja maha, söövad kõhud mõnusalt täis ja hiljem kurdavad, et küll sai ikka pühade ajal palju söödud. Tänapäeval saadakse peredega samuti kokku ka näiteks aastavahetusel, munadepüha ajal, vastlapäeval. Arvatakse, et just lapsed on need, kes panevad aluse pere traditsioonidele. Võib olla on lapsed ainsad, kes suudavad teha tähtpäevadest enamat, kui ainult söömis- ja joomispeod. Pere traditsioone hakatakse pidama vajalikuks just siis, kui perre sünnivad lapsed. Suurtemasse peredesse sünnivad traditsioonid justkui iseenesest. Tähistamist vajavad siiski ju kõik sünnipäevad, ka jõule ja muid pühasi tähistatakse sel juhul siis suurejooneliselt
kartulipuder mille sees on kurgid ja liha. Rahvustoite söövad nii nooremad kui vanemad ja tavaliselt jõuludel. Venemaa rahvustoit Kapsasupp (kapsas võib olla värske või hapu), pudrud, külm supp kaljaga, pliinid ja pelmeenid, sült, erinevad pirukad ja kali Esimene roog külm suupiste ja supp Teine roog liha või kala lisanditega Kolmas roog jook, näiteks : tee, kompott, morss või kissell Rahvale meeldib kõige rohkem supp, pliinid ja pelmeenid Rahvustoite süüakse jõuludel, vastlapäeval ja ülestõusmispühadel Soome rahvustoit Karjalanpaisti (sealiha, porgandi ja sibula roog) ja kalakukko (kilu ja sealiha roog taignas) Eelroog salatid ja kala Pearoog kartulid ja liha Soomlaste eriline toit on kalakukko, mida ühelgi teisel riigil ei ole Rahvustoite süüakse tavaliselt jõuludel Kasahstani rahvustoit Beshparmak (kartul ja liha sibulaga), sorpa (porgandi ja liha supp leemes), kuyrdak (liha roog), ploff ja talkan (puder) Eelroog Talkan Pearoog Beshparmak
sajandi lõpuni. Selle juures lausuti karja- ja viljaõnne tagamiseks tõnnipalve. Tõnnile viidi ohvreid veel siis, kui uudseviljast, -piimast või -lihast midagi valmistati, olulisem ohvriaeg langes üldse sügisele, kuid vajadusel viidi andeid neljapäeviti ja muudel maagiliselt olulistel aegadel. Setudel oli tavaks näidata tõnisepäeval sigadele päikest. Lääne-Eestis seevastu näiteks aeti sigu välja vastlapäeval, nende edenemiseks veeretati ümmargusi puukettaid, viidi seakonte lakka ja lausuti palveid. Selle põhjal on kalendri- ja usundi-uurijad tuletanud mitmesuguseid seoseid sea- ja päikesekultuse vahel. Tõnisepäeval käidi mõnel määral külas ja peeti pidusid. Selle kohta on rohkem andmeid Setumaalt, kus mitmetes külades peeti nn praasnikut, kuhu kutsuti sugulasi paariks päevaks pidutsema. Mujal Eestis telliti 19. sajandil kõrtsis mokalaadal endale sulaseid ja tüdrukuid.
Koolis läks tal üldiselt hästi, ta sai koolikaaslastega hästi läbi. Koolis sõbrunes ta klassivenna Andresega. Aeg-ajalt sattus Matthis ka sekeldustesse. Näiteks ükskord võttis ta kooli oma rebase kaasa, kuid jäi õpetajale sellega vahele ja sai valju noomituse. Jõulude ajal laulis Matthis Vestigentoriuse kantaadis sooloosa Oleviste kirikus. Õpetaja oli temaga väga rahul ja Matthis oli väga õnnelik. Kuna nende raekooli koor oli tänu Matthisele palju parem, kutsuti nad Vastlapäeval esinema Mustpeade majja. Nad esitasid seal allegooria, milles Matthis kehastas Õnne. Pärast esinemist kohtub Matthis pürjermeistri tütrega, kes talle väga meeldima hakkab. Selle väga hea esinemise eest kingib raad igale esinejale ühe killingi. See killing aga toob Matthisele pahandused kaela. Ta võtab osa täringumängust, kus ta võidab veel ühe killingi. Koolis uhkustab ta sellega ka klassikaaslaste ees. Samal ajal ütleb üks klassivend, et temal on killing ära varastatud.
Vastlapäev on noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini. Vastlapäev on päev enne seitsmenädalast paastu. Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa. Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu. Tõnisepäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 17. jaanuaril. Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema.
Hommikuks valmistati vastlapuder, milleks oli tangupuder. Tangupuder sobis ka pidusöögiks, siis pandi sellel veidi lihakõrneid sisse, vahel ka soolaseeni, kui neid alles oli. Kui seaastjasse oli aga seasaba alles jäänud, said selle pere lapsed. Lõunaks või õhtuks keedeti seajalgu, mida söödi ubade ja hernestega. Seajala kontidest valmistati vurre, rõõmuks nii lastele kui täiskasvanutele. Ülejäänud kondid viidi mõnes paikkonnas seaasemele, sest nii loodeti head sigade kasvu Vastlapäeval küpsetati pannkooke, vastlapliine, sageli kasutati selleks tatrajahu. Samuti tehti ka leiba ja karaskit, pärast kasteti vastvalmistatud leiba süües lihakeeduvedelikku. Kui leiba küpsetati, siis tehti ka üks väike vastlakakk, mida ei söödud ära, vaid hoiti tallel, kuni karjalaps karja läks. Siis söödeti pool kakust loomadele, teine pool raputati laiali tähtsatesse paikadesse.
(seest tühjad, kõvade seemnetega täidetud torud, mis raputades annavad väga erilise heli), livrodest (sigarikarbid, mida taoti trummipulgataolise pulgaga) jpt. Suguharutantsudest toodi kaasa batuque ja semba jpt. Aja jooksul need segunesid Portugali ja kohalike indiaanlaste tantsudega, moodustades tantsu, mida nüüd nimetatakse sambaks. Brasiilia kultuuri südameks on Mardi Crasi karnevali meeliülendav vaatemäng Rio de Janeiros. See toimub igal vastlapäeval, pärast mida algab paastuaeg. Karnevali nimi tähendab hüvastijättu lihaga ja seda tähistatakse pillerkaariga, et muuta end tugevamaks järgneval 40 troostitul päeval. Vastlapäeval läheb Rio de Janeirost läbi suurejooneline paraad kõik tantsivad rõõmsalt, kannavad fantastilisi kostüüme ning üüratuid ja värvikad peakatteid. Enamik tantsijaid eelistab lahtist tantsuvõtet, kuid mõni leiab, et suletud võte sobib paremini. Sambamuusika on 2/4 taktimõõdus ja võib olla
Õlenukud ja kaltsukujud Enamasti sümboliseerivad sellised nukud personifitseeritud ebaõnne, mis tuleb viia majast või külast eemale või koguni metsa. Nukke on pekstud ja viidud protsessiooniga külast ära. Küllalt sageli oli viimine siiski salajane toiming, mida hämaruse varjus toimetati. Õlenukke valmistati ja nende abil suunati ebaõnn ja haigused eemale toomapäeval (Tahma-Toomas, Must-Toomas, Jõulu-Toomas), nääride ajal (nääritont, näärimees, näärinäkk), vastlapäeval (metsik), tuhkapäeval (kada, tuhkapoiss). Õlenukkude traditsioon on rikkalike rahvusvaheliste paralleelidega. Eestis teadaolevad nukud on olnud paarikümnest sentimeetrist kuni üleinimpikkused, riietatud meheks või naiseks. Neile on mõnikord joonistatud pähe silmad, nina ja suu. Selline nukk oli teatava negatiivse nähtuse või omaduse kehastuseks, mistõttu õlenukke on viidud ka peredesse, kellega satuti vaenusuhteisse.
Leibu kasutati tihti ka ennustamiseks. Tõnisepäeva (17. jaanuar) peeti talve keskpaigaks. Et seapidamine hästi edeneks, söödi tõnisepäeval seapead või ainult seakõrva hapukapsaste, ubade ja hernestega. Küünlapäevaga tähistati looduses toimunud muutust külma selgroo murdumist. Seepärast küpsetatigi seaselgroogu või keedeti seakülge kapsaste ja tangudega. Traditsiooniliseks vastlapäevatoiduks oli oa- või herneleem seajalgadega. Külvimees pidi vastlapäeval üheks korda sööma, siis andvat põld üheksakordse seemne. Uuemaaegsed vastlapäevatoidud on vastlapuder ja kuklid. Vastlapäevaks lõppesid üldiselt lihatagavarad otsa ja järgnevatel tähtpäevadel ning pidudel kasutati rohkem muna-, jahu- ja piimatoite. Madisepäeval (24. veebruar) võis küpsetada kooki, keeta tangusööki, ei tohtinud aga kapsaid, uba ega herneid keeta, et nad kasvuajal ära ei ussitaks. Samuti ei tohtinud süüa liha ja kartuleid.
Õuele suitsetama minnes kohtub Iseõppijaga, kellega lepivad kokkusaamise järgmiseks päevaks. Antoine lubas näidata oma reisifotosid. Järgmisel päeval pilte vaadates läks jutt seiklustele ning Antoine valetas Iseõppijale, et tal on olnud palju seiklusi. Sisimas ei taha ta mingisuguseid seiklusi. Ta oli küll läbi elanud lugusid, sündmusi, vahejuhtumeid, kuid seiklusteks ta neid ei pidanud. Korraga mõistis ta, et on endale 10 aastat valetanud. Seiklused on raamatutes. Vastlapäeval sai Antoine kirja Anny'lt, kes tahab kokku saada Pariisis kahe nädala pärast. Mehel olid selles osas omad arvamused. Naine kas mõtleb vahepeal ümber või ei võta teda vastu. Hommikul hotellist raamatukokku minnes põrkab ta kokku Iseõppijaga ning lepivad kolmapäeva lõunaks kokkusaamise. Pärastlõunal käis Antoine maaligaleriis üle saja viiekümne portreega näitusel ning kritiseeris endamisi maale.
kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Vastlapäeva rööpnimedeks on olnud liugupäev, pudrupäev ja lihaheide. Lihaheite nimetus võib olla tulnud vastlapäevale järgnenud suurest paastust, aga ka asjaolust, et talvisest loomatapust oli varakevadeks enamasti liha otsakorral. Viimaks võeti seajalad ja keedeti neist leent ja rasva välja, ka koos herneste või ubadega. Keedeti ka tanguputru viimaste lihariismetega. Kontidest tehti ka vurre. Vastlapäeval küpsetati leiba ja karaskit; veel tehti üks väike kakk, mis hoiti alles ja anti karjasele kaasa siis, kui too esimest korda loomadega välja läks. Vastlapäeval lasti liugu, et kindlustada hea linasaak. Lisaks lauldi ja loitsiti liu laskmise ajal linaloitsu, kus kõik saaki ohustavad umbrohud üles loeti, et neid siis linapõldudelt ära peletada. Mida pikem liug, seda rohkem kahjutegijaid sai üles loetud ja seda parem saak usuti ka tulevat. Vastlapäeval käidi külas
Näiteks loeti, et ,,küünlast üksteist jürisse, jürist üheksa jaani". VASTLAPÄEV Vastlapäeva arvestamine on üsna keeruline. Tarvis on · Leida kalendrist lihavõttepühade lõpp- esimene täiskuujärgne pühapäev pärast kevade algust; · sealt lugeda seitse nädalat tagasi; · Sealt omakorda kaks päeva edasi, sest vastlapäev on alati teisipäeval. Vastlapäev on algselt seotud kirikliku sündmusega, millega algas paast ehk lihasöömiskeeld. Seetõttu söödi vastlapäeval viimast korda sealiha. Kuna aga liha oli uba otsa lõppemas, keedeti seajalgu, juurde anti herne- või oasuppi. Seajala kontidest tehti vurri. Kontide järgi püüti ka ennustada: kelle kondi koer esimesena suhu haarab, saab kõige enne mehele. Kõige armastatum komme oli liulaskmine- mida pikem liug, seda pikemad kasvavad suvel linataimed. LIHAVÕTTED EHK KEVADPÜHAD Ka ülestõusmispühad, kevadpühad, kiigepühad, munadepühad. Märgib Kristuse
Õlenukud ja kaltsukujud Enamasti sümboliseerivad sellised nukud personifitseeritud ebaõnne, mis tuleb viia majast või külast eemale või koguni metsa. Nukke on pekstud ja viidud protsessiooniga külast ära. Küllalt sageli oli viimine siiski salajane toiming, mida hämaruse varjus toimetati. Õlenukke valmistati ja nende abil suunati ebaõnn ja haigused eemale toomapäeval (Tahma-Toomas, Must-Toomas, Jõulu-Toomas), nääride ajal (nääritont, näärimees, näärinäkk), vastlapäeval (metsik), tuhkapäeval (kada, tuhkapoiss). Õlenukkude traditsioon on rikkalike rahvusvaheliste paralleelidega. Eestis teadaolevad nukud on olnud paarikümnest sentimeetrist kuni üleinimpikkused, riietatud meheks või naiseks. Neile on mõnikord joonistatud pähe silmad, nina ja suu. Selline nukk oli teatava negatiivse nähtuse või omaduse kehastuseks, mistõttu õlenukke on viidud ka peredesse, kellega satuti vaenusuhteisse.
Lamba- ja vasikanahksed olid odavamad, rebasenahksed kallimad. Tööjalanõudeks olid viisud või veisenahast raagnahksed pastlad. Viiske kulunud teol käies nädala jooksul kolm või neli paari. Jõukamad mehed kandsid Tarvastus pidulikul puhul mustast parknahast pastlaid, mille ninaõmbluse vahel oli punane nöör. Pastlaid pidi iga mees teha oskama. Neid nagu teisigi rõivaid püüti teha vanal kuul, arvates, et need siis kauem vastu peavad. Samal põhjusel tehti neid vastlapäeval. Püksid ulatusid meestel poole sääreni ja sukad seoti nagu naiste omadki säärepaeltega. Talvel kandsid Tarvastu mehed musti villaseid sukki, mis tõmmati pikkade pükste ehk kaltsade peale ja mis ulatusid põlvini. Suvel kandsid nad aga valgeid kirivaste (kirjatud) äärtega lühikesi või lihtsaid valgeid linaseid sukki. Tarvastu mees ja naine suverõivais. Tarvastu mees ja neiu talirõivais. Kasutatud kirjandus: Jürgen, T. 2000. Viljandimaa rahvarõivad 19
armsamat. Enamasti sümboliseerivad sellised nukud personifitseeritud ebaõnne, mis tuleb viia majast või külast eemale või koguni metsa. Nukke on pekstud ja viidud protsessiooniga külast ära. Küllalt sageli oli viimine siiski salajane toiming, mida hämaruse varjus toimetati. Õlenukke valmistati ja nende abil suunati ebaõnn ja haigused eemale toomapäeval (Tahma-Toomas, Must-Toomas, Jõulu-Toomas), nääride ajal (nääritont, näärimees, näärinäkk), vastlapäeval (metsik), tuhkapäeval 5 (kada, tuhkapoiss). Õlenukkude traditsioon on rikkalike rahvusvaheliste paralleelidega. Eestis teadaolevad nukud on olnud paarikümnest sentimeetrist kuni üleinimpikkused, riietatud meheks või naiseks. Neile on mõnikord joonistatud pähe silmad, nina ja suu. Selline nukk oli teatava negatiivse nähtuse või omaduse kehastuseks, mistõttu
· Leiva otsast lõigatud esimese kannika nimetuseks on kasvukannikas. Selle söömine aitas lastel suureks kasvada ja tüdrukutel suured rinnad kasvatada. · Kui leivapäts oli küpsemisel pragunenud või õõnsaks jäänud, tähendas see halba pere laguneb. · Leivapätsi ei tohtinud lauale asetada alumise koorikuga ülespidi, see tõi riiu majja. · Kes lõikas noaga sooja leiba, purustas leivaõnne. Leival oli oluline osa ka rahvakalendri tähtpäevade tähistamisel. Karja õnneks pidi vastlapäeval leiba küpsetama. Küpsetati nii pikergusi leibu kui ka väikesi vastlakakke. Neid hoiti kuni kevadeni viljasalves ja karjalaskepäeval anti siis loomadele. Kombeks oli ka alleshoitud jõululeiba vastlapäeval või karja väljalaskmisel loomadele jagada. Vanasti peeti vajalikuks tuhkapäeval ahjule ikka labidat näidata. Tuli midagi küpsetada, siis ei läinud leib suvel hallitama. Nii küpsetatigi tuhkapäeval
Siis kui mõnel nädalavahetusel toimus mitu üritust korraga sain ma kindla ürituse lauad iseseisvalt katta.Mitmed üritused toimusid maavalitsuses,kuhu oli vaja teenindajat,kellele pole vaja pikemalt seletada tema tööülesandeid. Kuna ma viibisin eelmine aasta samas kohas praktikal ja mulle olid minu tööülesanded selged usaldas praktika juhendaja mind üksinda maavalitsusse kohvilauda tegema ja serveerima kohvi ,katma lauda ja serveerima suppi ning serveerima kooki. Igal aastal on vastlapäeval kohvikus väga kiire ja kuna praktikandist kondiiter oli haigeks jäänud pidin mina vastlakuklitelt kupleid maha lõikama,laskma peale moosi ja vahukoort ning kupli uuesti peale panema,raputama peale tuhksuhkrut ja klientide jaoks ära pakkima. Kui majas 7 toimus teater,tantsuõhtu,loeng või muu sarnane pidin komplekteerima müügiks vajalikud asjad ja müüma neid külastajatele
chocallodest (seest tühjad, kõvade seemnetega täidetud torud, mis raputades annavad väga erilise heli), livrodest (sigarikarbid, mida taoti trummipulgataolise pulgaga) jpt. Suguharutantsudest toodi kaasa batuque ja semba jpt. Aja jooksul need segunesid Portugali ja kohalike indiaanlaste tantsudega, moodustades tantsu, mida nüüd nimetatakse sambaks. Brasiilia kultuuri südameks on Mardi Crasi karnevali meeliülendav vaatemäng Rio de Janeiros. See toimub igal vastlapäeval, pärast mida algab paastuaeg. Karnevali nimi tähendab hüvastijättu lihaga ja seda tähistatakse pillerkaariga, et muuta end tugevamaks järgneval 40 troostitul päeval. Vastlapäeval läheb Rio de Janeirost läbi suurejooneline paraad kõik tantsivad rõõmsalt, kannavad fantastilisi kostüüme ning üüratuid ja värvikad peakatteid. Enamik tantsijaid eelistab lahtist tantsuvõtet, kuid mõni leiab, et suletud võte sobib paremini
Üleminek ainult tööstuses küpsetatud leivale toimus 1940. a pärast Eesti okupeerimist. Nõukogude korra ajal võeti ka leivatööstuses suund suurettevõtete loomisele. 1980. aastatel oli Eestis 18 leivatehast. 28. Leib rahvakalendri tähtpäevadel 1. aprill (karjalaskepäev) Tähistab karjatamisperioodi algust. Aja jooksul on karjalaskepäeva funktsiooni üle võtnud jüripäev. Et karjaõnn püsiks, söödeti karja väljalaskmisel loomadele alleshoitud jõululeib või vastlapäeval tehtud ja hoiule pandud leib. Igale loomale anti tükk leiba, et loomad oleksid aasta läbi söönud ja sigiksid hästi. 23. aprill (jüripäev) Uuemal ajal lasti kari välja tavaliselt jüripäeval. Nii tähtsal päeval küpsetasid perenaised karjalapsele tema meeleheaks ja karjale õnneks väikese leivakaku. Kaku keskele vajutatud lohku suruti poolest saadik terve muna. 25. juuli (jaagupipäev) Tähistab heinateo lõppu ja rukkilõikuse algust. Lõikusaja alguse tõttu
ja tuhanded on langed võitluses....." · Enne keskööd KGB ootamatu rünnak mille võttis vastu Metsavendade jõuk. Sel aastal oli karmim kui kunagi varem · Korraldaja ilutulestikufirma TULEKILD ja ajalooklubi FRONT LINE. · Pärast rünnakut Vaikus 10 minutit. · Disko jätkus hommikul kella neljani. · Vastlapäev Mõniste ja Varstu valdade ning Ape linna ühisüritus, kus võisteldakse erinevates talispordialades: Vastlapäeval toimunud võistlused: * Veidrate sõidukite võistlus * Kelgutamine * Suusaprint * Köievedu Metsavenna talu hinnakiri 1)Metsavenna retk / täiskasvanud, grupis 1-40 inimest 3 000.- EEK iga järgnev inimene 70.- EEK/inim 2) Metsavenna retk/ lapsed, grupis 1-50 inimest 3 000.-EEK iga järgnev inimene 60.- EEK/inim
Polnud soovitatav kedrata, kududa ega õmmeldada need tegevused pidavat tooma suveks rohkelt putukaid. (1995 puusea aasta) VASTLAPÄEV – 8. veebruar – 7. veebruar. Vastlapäev kuulub nn.liikuvate pühade hulka. Vastlapäev nõuab noort kuud ja teisipäeva. Osaliselt on selle päeva pühitsemistraditsioonid tänaseni säilinud. Eestlaste vastlakommetes on tähtsal kohal liulaskmine, millega loodeti head lina- ja kanepikasvu. Arvati, et mida pikem liug, seda piem lina. Vastlapäeval küpsetati leiba, mitmesuguseid kukleid ja kakukesi. Karjas väideti, et vastlapäeval küpsetatud leib ei lähe hallitama. Vastlapuder – tangupuder, harvem jahupuder – keedeti vastlapäeva hommikuks. Lõunaks või õhtuks olid seajalad, mida keedeti kas ubade või hernestega, harva kapsaga. Vastlapäeva seajalakonte kasutati mitmel pool ennustamiseks. Viljandis, Kadrinas ja mujal soovitati seajalaluud ritta seada. Igale luule anda tüdruku nimi. Siis kutsutakse koer uksest sisse
kujutisi keskaegsetest isikutest. Osavõtjad naudivad lustlikku pillerkaari täiel rinnal, kuid kodanikuväärikus, peokorraldamisele antud ametlik heakskiit ja traditsioonitunnetus ohjeldavad seda elavad spontaansust, mis muidu jätaks pealtvaatajate nägudele hämmeldunud ja juhmi ilme. Nagu paljudel teistel naljaarmastavatel katoliiklikel maadel, on Belgial tugevad karnevalide korraldamise traditsioonid. Üks kõige kuulsamaid peetakse vastlapäeval Lääne-Belgias, Binches, kus meessoost osavõtjad, keda kutsutakse Gille'ideks, paradeerivad traditsioonilistes, pitsiliste kraede ja kätistega kostüümides, kannavad kuljustega mütse ning veidraid roosasid näomaske, millele on traadist raamidega prillid ning vuntsid külge kinnitatud. Hiljem panevad nad pähe valgetest jaanalinnusulgedest kõrged peakatted ja loobivad pealtvaatajaid apelsinidega. Keegi ei tea, miks.
jaanuarini. Toidud on traditsiooniliselt liha kartulite ja kapska, kalatoidud ( räimest ja heeringast), tangu ja verivorstid, rukkileib, odrajahustleib, Tõnisepäeval 17 jaanuaril söödi seapea või kõrvu hapukapsaste, ubade, hernestega. Küünlapäeval 2 veebruaril keedeti seakülge kapsaste ja tangudega. Joodi küünlapuna ( kõrvetatud suhkruga värvitud viina). Mõnel pool söödi ka tanguputru võiga või rasvasilmaga. Vastlapäeval söödi seajalgu ja keedetud ube või oasuppi, vastlakukleid, vastlaputru ( tangupuder liha tükkidega), söödi ka seasaba või pead, lambaliha või veiseliha. Vastlapäevale järgneval päeval tuhkapäeval söödi odrakaraskit, odrajahukooke ja pannkooke. Madisepäeval 24 veebruaril küpsetati kooki ja keedeti tanguputru. Lihavõttepühade ajal keedeti ja värviti mune. Söödi muna ja piimatoite, kohupiimatoite ( sõira), sülti, sinki ja
Liulaulud ehk vastlalaulud Vastlapäeva peeti noore kuu ajal 40 päeva enne lihavõtteid. Kombestikus olid tähtsad naiste käsitööd ja nendega seotud toorained (lina, kanep, vill), samuti karja- ja aedviljakasvatus (herned, oad). Kasvava kuu jõudu loodeti mitmesuguste toimingutega üle kanda inimtegevusele, nt loodeti soodustada lina või juuste kasvu. Liulaulud (vastlalaulud) saatsid liulaskmist vastlapäeval, nende keskne teema on eelolevaks aastaks heade pikkade linade saamine. Linakasvu ennustati selle järgi, kui pikk on liulaskmise tee. Laule hüüti, loeti või lauldi mäe peal enne allasõitmist. Tekstid olid tihtipeale üsna lühikesed ja loitsulise iseloomuga. Mõnedes pikemates lauludes kõneldi vastlapoisist, lina eluloost, võrreldi oma ja naabrite lina. Kiigelaulud. Kiigel, mis ehitati küla ühismaale noorte kooskäimiskohale, ilma lauluta ei oldudki.
tähistamine kodus pere keskel, söögid, joogid, puhkuse veetmine, puhkepäevade möödasaatmine, õhtused koosviibimised, suguvõsa kokkutulekud jne. Täiskasvanud saavad tihti pühadeks vaba päeva, võtavad aja maha, söövad kõhud mõnusalt täis ja hiljem kurdavad, et küll sai ikka pühade ajal palju söödud. Tänapäeval saadakse peredega samuti kokku ka näiteks aastavahetusel , munadepühade ajal, vastlapäeval. Arvatakse, et just lapsed on need, kes panevad aluse pere traditsioonidele. Võibolla on lapsed ainsad, kes suudavad teha tähtpäevadest enamat, kui ainult söömis- ja joomispeod. Pere traditsioone hakatakse pidama vajalikuks just siis, kui perre sünnivad lapsed. Suurtemasse peredesse sööbivad traditsioonid justkui iseenesest. Tähistamist vajavad siiski ju kõik sünnipäevad ja muid pühi tähistatakse sel juhul siis suurejooneliselt
1). Liulaulud ehk vastlalaulud Vastlapäeva peeti noore kuu ajal 40 päeva enne lihavõtteid. Kombestikus olid tähtsad naiste käsitööd ja nendega seotud toorained (lina, kanep, vill), samuti karja- ja aedviljakasvatus (herned, oad). Kasvava kuu jõudu loodeti mitmesuguste toimingutega üle kanda inimtegevusele, nt loodeti soodustada lina või juuste kasvu. Liulaulud (vastlalaulud) saatsid liulaskmist vastlapäeval, nende keskne teema on eelolevaks aastaks heade pikkade linade saamine. Linakasvu ennustati selle järgi, kui pikk on liulaskmise tee. Laule hüüti, loeti või lauldi mäe peal enne allasõitmist. Tekstid olid üsna lühikesed ja loitsulise iseloomuga. Mõnedes pikemates lauludes kõneldi vastlapoisist, lina eluloost, võrreldi oma ja naabrite lina. Viisid olid ühesugused teiste sama piirkonna kalendrilauludega.
omavahel hästi põimunud, seega töötajad peavad valdama mitte ainult kindlat töölõiku vaid olema suutelised töötama nii baaridaami, kondiitri, koka ja klienditeenindajana, vähemalt abilistena. 3. Kas kohviku töötajatel on astmeline palgasüsteem? Eelneva jutu põhjal, ei saa palga vahet tekitada, sest vastutus neil on päevast päeva ühesugune. Baaridamidele, klienditeenindajatele lisandub öötöö, kondiitritele pühadeelsetele päevadele suur koormus, näiteks vastlapäeval on kogu kollektiiv haaratud vastlakuklite valmistamisest. 4. Kuidas kokk teab oma päeva planeerida tööprotsessis? Kuna kohvik avatakse 09.30, siis hommikutoidud ja praadide lisandid peavad olema valmis esimeses järjekorras, peale seda teeb kokk ettevalmistusi lõunatoitudeks. Peale lõunat algab ettevalmistus järgmiseks päevaks. Aeg-ajalt vastavalt vajadusele ja toimuvale üritusele peab töötaja oskama oma töö korraldamist organiseerida. Kui kokk teab millal ja millises mahus ta
parimad klassitsistlikud luuletused Õhtu looduse kirjeldus ja inimeste egoistliku omamisinstinkti üle arutlemine Konstantinoopol sentimentalsetes luuletustes kirjutas maailmast ja ühiskonnast välja tõrjutud või sealt vabatahtlikult lahkunud inimese saatusest, üksindusest taustaks on tihti looduse kirjeldamine *on koomiliste eeposte esimene esindaja ungari kirjanduses enne Sándor Petfit ja János Aranyit. esimene koomiline eepos oli Konnade ja hiirte võitlus . daamide triumf vastlapäeval *mõju : tema kaasaegsed ei hinnanud veel tema luulet kõrgelt, hiljem ka romantismi esindaja Ferenc Kölcsey võõrastas Csokonai luuletusi; Petfi ja tema kaasaegsed hakkasid ta andekust ära tundma; XX sajandi alguses Endre Ady ja ajakirja Nyugat teised luuletajad avastasid Csokonais suure eelkäija sellest alates on Csokonai olnud ungari kõige suuremate klassikute hulgas Dániel Berzsenyi Horatius . oodides propageerib ta puhast moraali, solidaarsust ja sangarlikkust, püüab ungari
juurde ja koos keeduveega suurde savikaussi. Keeduvesi tarretas ära; sealt siis võeti ja söödi. Tolle aja pulmad ei olnud teab mis uhked, kindlasti oli jõukamat ja nõukamat rahvast, kuid kindel on see, et need olid teguderohked ja lõbusad hetked maaperedes. Peale perekondlike tähtpäevade tähistati ka rahvakalendris tuntud jaanipäeva ja vastlapäeva. Lisaks muule toidule valmistati jaanipäevaks munavõid ja ei tohtinud puududa ka õlu. Vastlapäeval valmistas pereema vastlakukleid vahukoorega. Ning söögiks oli oa-või hernesupp koos seajalgadega. Küpsetati karaskit ja kooke. Seda võis lugeda tollel ajal lausa luksuseks. Suurimad pühad ja nendega kaasnevad toidud Sel ajal peeti Eestimaal pühi tagasihoidlikumalt kui praegu. Heaks pühadetoiduks peeti näiteks kartuliputru ja jõhvikakisselli, ahjus küpsetatud kartuli- lihapraadi. Kui oli võimalik, tehti ka vahukoort. Suurte pühade puhul lisandusid mitmesugused maiustused marjadest
o Ammune täbar eksitus, mis tänapäevalk koomiline o Kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga Harilikult jutustatud esimeses isikus Kui jutt edukas, siis seda korratakse. Pajatus Termin saab laiemalt tuntuks Mall Hiiemäe uurimuse ,,Kodavere pajatused Erinevat laadi tegevused Sümboolse tähendusega: o Kingituse tegemine jõuludel o Tuletegemine jaanipäeval o Vastlaliu laskmine vastlapäeval o Õnne soovimine sünnipäeval o ,,kibe" hüüdmine pulmades o Kolme peotäie liiva viskamine matustel o Kolm kord üle vasaku õla sülitamine ärasõnumise vältimiseks. Praktilised ja füsioloogilised vajadused o Loengus konspekteerimine o Treeningul jooksmine o WC-s käimine o Sügeleva koha kratsimine o Auto tankimine
kasutamise aeg. Valminud kaun muutub mustaks. Toored, rohelised oad on kergelt mürgised, võivad põhjustada kõhulahtisust. Tooreid ube keedetakse koos kauntega soolvees, (kuumtöötlemisel mürgised ained lagunevad) saadakse traditsiooniline õllelisand. Keeduvesi visatakse minema. Valminud pruunides ubades mürgiseid aineid ei ole. Põlduba sisaldab kuivatatult: 30% valku, 50- 55% süsivesikuid, 1% rasva, 3-3,6% mineraalaineid. 58 Kasutatakse suppideks ja vastlapäeval traditsioonilise toiduna. Keedetud ja läbi masina aetud põldoad on head kotlettideks, koos lihaga või ilma. Lühendamaks keetmisaega on soov leotada, keema pange aga uue veega (herneste puhul koos leotusveega). Ärge lisage keetise ajal soodat, mõnede väitel lühendab see võte küll keetmisaega, kuid hävitab kõik B grupi vitamiinid. Läätsed Läätsed on väga iidne kaunvili, eriti Aasias ja Indias. Meil suhteliselt vähe tuntud, kuigi vanasti olid läätsed taluperes tuntud toit
On neid, kes on jõulupuu toomisest loobunud, ja neid, kelle peresse pole seda kunagi toodud. Kuuse kaunistamine sõltub ajast ja ka moest: kas palju kirevaid, või hoopis ühevärvilised ehted. Kas kuuseladvas täht, kas ehtsad küünlad või elektriküünlad, on maitseküsimus. Väljakukuuskedest vanim on teada aastast 1441: puu püstitati Tallinna keskväljakule. Balthasar Russow kirjeldab üle saja aasta hiljem, 1584. aastal: "Nii ajasid kodanikud ka talviti jõulupühadel ja vastlapäeval oma gilditubades ja sellid oma kampades suurt priiskamist taga. Ja pärast kaubasellide joomaaja lõppu ajasid nad paastuajal suure, kõrge, hulga roosidega ehitud kuuse turul püsti ja läksid vastu õhtut üsna hilja sinna karja naiste ja piigadega, laulsid ja tantsisid seal esmalt ja süütasid seepeale puu, mis pimedas vägevasti lõõmas. Siis võtsid sellid teineteisel käest kinni ja hüplesid ja tantsisid paariviisi ümber puu ja tule." Väljakukuuse eeskujuks ongi
aias või apteegis? Kas nad on apteegis või bussijaamas? Mida tüdruk teeb voodis? · Lapsed lõpetavad laused: Ma olen ...; Me oleme arsti ...; Arst küsib ...; Ma puh- kan ...; Varsti ma saan ... Käeline tegevus Laps värvib ainult peategelase. Järgmisel aastal terve pildi. 73 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 13. VASTLAPÄEV Kuulamine Täna on vastlapäev. Me oleme õues ja kelgutame. Vastlapäeval me sõidame hobu- sega ja mängime vurriga. Pärast sööme hernesuppi, joome sooja teed ja sööme vastla- kukleid. Vastlapäev on tore päev. · Jutustades osutab õpetaja laste tegevustele pildil. · Jutustust korrates rõhutab õpetaja traditsioonilisi vastlatoite. Kõnelemine · Lapsed kordavad pildile osutades kooris ja üksikult: Vastlapäev. Me kelgutame. Me sõidame hobusega. Me joome teed. Me sööme hernesuppi. Me oleme rõõm- sad. Me keerutame vurri jne.
Õlenukud ja kaltsukujud Enamasti sümboliseerivad sellised nukud personifitseeritud ebaõnne, mis tuleb viia majast või külast eemale või koguni metsa. Nukke on pekstud ja viidud protsessiooniga külast ära. Küllalt sageli oli viimine siiski salajane toiming, mida hämaruse varjus toimetati. Õlenukke valmistati ja nende abil suunati ebaõnn ja haigused eemale toomapäeval (Tahma- Toomas, Must-Toomas, Jõulu-Toomas), nääride ajal (nääritont, näärimees, näärinäkk), vastlapäeval (metsik), tuhkapäeval (kada, tuhkapoiss). Õlenukkude traditsioon on rikkalike rahvusvaheliste paralleelidega. Eestis teadaolevad nukud on olnud paarikümnest sentimeetrist kuni üleinimpikkused, riietatud meheks või naiseks. Neile on mõnikord joonistatud pähe silmad, nina ja suu. Selline nukk oli teatava negatiivse nähtuse või omaduse kehastuseks, mistõttu õlenukke on viidud ka peredesse, kellega satuti vaenusuhteisse.
· Luuvalupäev (09. 02.) Sel päeval polnud tavaks tööd teha, muidu võis terveks aastaks luuvalu saada. Kui luuvalupäeval sadas lund, siis tuli hea suvi. · Vastlapäev (ajavahemikul 08.02. 07.03.) Tähistatakse noorkuu esimesel teisipäeval pärast küünlapäeva. Möödunud sajandil ennustati pikima liu laskjale parimat linakasvu. Ilmaennustusega tegeldi vähe. Põllule viidi mõni hangutäis sõnnikut. Talumees uskus, et see tagab hea viljasaagi. ,,Kui vastlapäeval nii palju päeva paistab, et hobuse jõuab ette panna, siis on kevade kenad ilmad." (Kihnu) · Madisepäev (24.02.) Eestlaste rahvakalendris on neid koguni kaks. Kevadisel madisepäeval (matsapäeval, matsipäeval) ennustatakse, missugune tuleb suvi. Sel päeval on tunda kevade lähenemist. Kõrred hakkavad lund vihkama. Vanarahvas uskus, et pool lund on veel taevas. Randlased ütlevad, et Madis rikub merejää. Päike, mis paistab kasvõi silmapilgu, ennustab head viljalõikust
annaabi.ee 
