Eesti rahvas II maailmasõjas Eesti pinnal on tema ajaloo jooksul toimunud palju sõjategevust, alates muinasajast, kui peeti ristisõdu, Liivi sõjast ja lõpetades II maailmasõjaga, mis loodetavasti jääb viimaseks sõjaks meie kodumaa pinnal. Eestlased on palju sõdinud ja teevad seda praegugi ka mujal riikides, võõral pinnal, kas sunniviisiliselt nagu Nõukogude okupatsiooni ajal või siis Ameerika sõdades nii Iraagis kui hetkel käivas Afganistani sõjas. Eesti riigile ei ole vägivald võõras, selle tõttu oleme osalised ka kaasaja suuremates sõjakolletes. Me oskame hinnata rahu, nii isamaa mullal kui ka maailmas. II maailmasõda aga üks pöördepunkt ja kõige raskemaid aegu meie rahva minevikus, sest riigi pinnalt käisid läbi mitmed võõrväed ja toimus represseerivaid sündmusi. II maailmasõda algas Eesti rahva jaoks Nõukogude okupatsiooniga 1940. Aastal, enne seda toodi Eesti pinnale Punaarmee osi ja meie naaber Nõ...
Eesti rahvas Euroopas aastal 2050 Hetkel on aasta 2014, kuid kõigest 36 aasta pärast elame 2050-s. 36 aastat tundub mulle igavikuna, kuid tegelikult jõuab see aeg kätte kiiresti. Eesti rahvaarv, loomulik iive, rahvastikutihedus, rahva vanuseline koosseis ja paljud muud tegurid on selleks ajaks paljuski muutunud. Aastaks 2050 prognoositakse Eesti rahvaarvuks 1 213 261 inimest1. Aastal 2013 oli see 1 320 174 inimest2. Kui võrrelda neid kahte aastat, siis me näeme üle 100 000 inimese võrra suurust langust. Tekib küsimus, kuhu need inimesed kõik kaovad? Arvan, et selline prognoos osutub üpris tõeseks. Rahvaarvu vähenemisel on kindlasti üheks suureks teguriks väljaränne, mida põhjustavad Eestis mõnevõrra halvemad töö- ning elamistingimused kui välismaal. Noored pered võivad samuti välismaal näha paremaid võimalusi laste paremaks kasvatamiseks ja harimiseks. Kindlasti on ka väiksema rahvaarvu põhjuseks vähene järelka...
EESTI RIIK JA RAHVAS II MAAILMASÕJAS 1. Iseseisvuse kaotamine MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT (MRP)… 1930-ndate aastate teisel poolel valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks. Selle peamisteks põhjusteks olid Hitleri-Saksamaa soov saada revanši valusa kaotuse eest I maailmasõjas, Saksamaa ja tema liitlaste Itaalia ning Jaapani soov maailma ümberjagamiseks ja Stalini juhitud Nõukogude Liidu lootus päästa maailmasõja abil valla maailmarevolutsioon. Niipea, kui Kreml oma valmisolekust märku andis, lendas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvasse, kus 23. augustil 1939 kirjutas koos NSVL välisasjade rahvakomissari Vjatšeslav Molotoviga alla Nõukogude-Saksa mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisaprotokollile. Salakokkuleppega jagati kogu Ida-Euroopa mõjusfäärideks : Hitler sai vabad käed Läänes, Stalin Soomes, Baltimaades ja Bessaraabias. Poola otsustati omavahel poolitada. Lepiti kokku ka Nõukogude majandusabis Sa...
Riik Eesti Etioopia Colombia Filipiinid SKT 1 elaniku 15 555 USD 1346 USA dollarit 4377 dollarit 1626 dollarit kohta (2008) (2008) (2007) (2007) Rahvastiku *põllumajandus *põllumajandus *põllumajandus *põllumajandus hõivatus 2,6%, 44,9%, 9%, *tööstus *tööstus 29%, *tööstus 12,8%, *tööstus 38,1%, *teenindus *teenindus 68,4% *teenindus 42,3% *teenindus 52,9% Keskmine eluiga Keskm. eluiga Keskm. eluiga Keskm. eluiga Keskm. eluiga 72,82 aastat. 55,41 aastat. 72,81 aastat. 71,09 aastat. Mehed: 67,45 a. Mehed: 52,92 a. Mehed: 68,98 a. Mehed: 68,17 a. Naised: 78,53 a. Naised: 57,97 a. N...
Kas Soome-Ugrilased on sõjakas rahvas Soome-Ugrilased on põlisrahvas, mis jaguneb väga laialdaselt nii Skandinaaviasse, Balti maadesse, kui ka Venemaale ja mujalegi. Põhiliselt ühendab seda rassiliselt mõnetigi kirjut rahvust keeletüvi, kuid just keele järgi jaotatakse Uurali rahvaid suurematesse rühmadesse. Enamasti on Ugrilasi peetud mitteagressiivseteks rahvasteks, kuid esineb ka sõjakamaid piirkondi. Ugrilased on reeglina töötav rahvus ning on ajaloos tegelenud rahumeelselt põlluharimise, küttimise ja korilusega.Tänapäeva Europiidsed Soome-Ugrilased on üle läinud industriaalühiskonnale, kuid Venemaa piirkondades tegeldakse aktiivselt põlluharimisega tänini ja neid tuntakse, kui maarahvast.Erandiks on ka Põhja-Soome alade rahvused, kes jätkuvalt tegelevad põhjapõdra kasvatamisega ning küttimise ja kalapüügiga. Oma sõjakusega on silma paistnud tänapäeval tuntud Ungari Ugrilased. Astal 895 põgenesid Ungarl...
Valimised peavad olema Valimised Eestis regulaarsed, kuna siis 1)pääsevad Riigikogu valimised-iga 4 aasta mõjule uued huvi ja seisukohad järel,101liiget,valida 18 ,kandideerida 2)võimalus arvestada erinevaid 21 ühiskonnakäsitusi. 3)sunnib Kohalikud valimised(volikogu)-iga 4 rahvaesindajaid kodanike huve silmas aasta järel, valitakse volikogu liikmed pidama. üle eesti,valida väh. 18 ja siin alaliselt elavad välisriikidekodanikud, Mandaat-volitus kedagi esindada, kandideerida 18 Eesti kodanikud ja siin valimisringkondadele eraldatud alalisel...
Eesti 17. sajand BALTIMAAD PÄRAST LIIVISÕDA * Liivi sõda 1558-1583 * Põhja-Eesti on "Eestimaa", Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti on Liivimaa, Läti lääne- ja lõunapoolsem osa on Kuramaa, Taanile kuulus Saaremaa * 17.sajandi algul puhkes Poola ja Rootsi vahel uus sõda ( 30aastat) mille Võitis Rootsi * 1629 saab Rootsi Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti, 1645.aastal ka Saaremaa * 1656 tungis Venemaa Baltikumi, 1661 andis alla EESTI RAHVAS 17.SAJANDIL * Eesti aladel pea kolmveerand taludest tühjad * Sisse tuli venelasi, rootslasi, lätlasi ja soomlasi * Rootsiaja lõpul elas Eestis 400 000 inimest, palju talupoegi *Omaks võeti keel ja kultuur MÕIS JA TALU * Rohkem viidi kaupa välismaale ja rohkem oli talupoegi vaja * Vältimaks tööjõu kaotsimekut, muudetitalupojad sunnimaiseks, sellepärast põgenesidnad üle lahe Soome või Venemaale * Peamine toit oli rukkileib ja jahukört, leivakõrvaseks kala, liha ja piima oli laual väga...
1. Rahvaarvu vähendavad ja suurendavad tegurid. sündimus, suremus, sisseränne, väljaränne 2. Kust saadakse andmeid rahvastiku kohta? rahvaloendus, Statistikaamet, Migratsiooniamet 3. Loomulik iive ja rändiive. 4. Oska arvutada suhtelist ja absoluutset iivet. Loomulik iive: a) absoluutne = sünnid - surmad b) suhteline = sünnid - surmad : rahvaarv x 1000 5. Suure suremuse põhjused, sündimuse langemise põhjused. Suremus: · haigused · õnnetused · ebaterve eluviis · sõda Sündimus: · linnaline eluviis · pere planeerimine · ühiskonna suhtumine · riigi toetused · madal fertiilsus 6. Migratsiooni jagunemine: põhjuste järgi (2), riigisisene ja välisranne. a) vabatahtlik b) sunniviisiline 7. Mõisted. rändesaldo - sisse- ja väljarändajate vahe migratsiooni kvoot - absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaksmääratud välismaalaste arv, kellel on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rän...
AJALUGU EESTI VÄLISPOLIITIKA 1920-1939 1918.a pidasid Eesti poliitikud Petrogradis läbirääkimisi Lääne diplomaatidega (Eesmärk: selgitada välja Lääne suurriikide suhtumine Eesti iseseisvusse.) Eesti Maapäeva saadikud pidasid läbirääkimisi 1918.a alguses välismaal. Otsiti rahvusvahelist toetust. Eesti diplomaatide peakorter asus Stockholmis. 1918.a tunnustasid diplomaatiliselt Eesti iseseisvust (de facto) Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia. Lääneriigid ei kiirustanud uusi rahvusriike ametlikult tutvustama. 1921.a võeti Eesti Vabariik vastu Rahvasteliidu liikmeks. 1932.a sõlmisid mittekallaletungi lepingu Eesti, Läti, Soome, Poola ja Nõukogude Liidu vahel. Eesti vajas tugevat julgeoleku garantiid. 30-ndatel aastatel tuli Saksamaal võimule Adolf Hitler. Euroopas levis kiiresti fašism. Eesti pakkus huvi teistele riikidele hea strateegilise asukoha...
Ärkamisaja fotoanalüüs 1.Analüüsi, kuidas rahvuslik ärkamine oli võimalik olukorras, kus mõisnikel oli oma elu- ja mõtteviisi väga raske muuta! -Rahvuslik ärkamine tõi kaasa laulu- ja tantsupeo. Tänu sellele avastas rahvas taas Eesti Vabariigi ning rahvas hakkas ennast tundma vabana. Eestlased hakkasid osalema poliitilises elus, kus talupoegadelt võeti ära maad ning neid mõisastama. 1.1Meenuta või uuri, mis muutusi ühiskonnas taotlesid valgustusajastu mõtlejad? - Eesti soost rahvuslased hakkasid nõudma eestlaste olukorra parandamist. Eestlased hakkasid osalema poliitilises elus- talude päriseks ostmise aeg. 1.2 Milles seisneb Merkeli ja teiste baltisaksa haritlaste roll rahvusliku liikumise eelduste loomisel Baltimaades? - Merkel nõudis pärisorjuse kaotamist Liivimaal(häbistav inimsoole ning lootusetult ajakohatu). Teiste valgustajate vaatenurgast oli oma arvamus Merkelil, kes ei uskunud, et talupoegade elu on võima...
Eesti riigi püsivus Keel on iga kultuuri ja rahva aluseks. Keel on see, mis ühendab ühte rahvast või siis seletab kultuuri. Samuti eristab keel inimesed loomadest, sest kui inimene ei sattuks peale sündi inimkeelt kõnelevasse keskkonda, siis oleks ta Tarzani kombel ahvide kasvandik. Keele ja kultuuri koosmõjul säilib ka riik, kus elavad inimesed, kes kõnelevad enamasti oma emakeelt ning kõik on osaks riigi kultuuris. Et riik püsiks, on vaja selle keele ning kultuuri püsivust. Keele püsivuse tagab esimese asjana rahva usk sellesse. Samamoodi tagab ka inimese edu tema usk iseendasse. Kui keele rääkija ei usu selle tulevikku, siis puudub tal ka motivatsioon seda keelt arendada ja käidelda, vaid leiab perspektiivikama keele ning suhtleb selles keeles edasi. Ehtsa nö. iidolina võib välja tuua Kristjan Jaak Petersoni, kes on laialt tuntud eesti keele austaja. Tema oli esimene, kes rääkis nina püsti...
Demokraatlik valitsemine · Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitsust. · Riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises, nim. Otseseks demokraatiaks. · Riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad-saadikud, nim. Esindus demonkraatiaks. · Monarhia päritava võimuga riik, ainuisikuline võim. Absoluutne ehk piiramatu monarhia on riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale. (Saudi Araabia) Konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia nendes riikides jagab monarh võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb PS raames. · Vabariik päritava võimu asemel, valitav võim. · Autoritaarses riigis on võim ühe isiku või kildkonna käes. · Totalitaarses riigis on rahvas muudetud võimuloleva rühmiuse tööriistaks. · Riike, mis on lahti öelnud eelnevad mittedemokraatlikust reziimist, ent kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi, on Siirderiik. · Siirdeperiood ...
Eesti kultuur ja välismaailma mõjud. Küsimusele, mis on Eesti kultuur leidub mõningaid vastuseid. Eesti kultuur on nii enam levinud Eestis, kuid on ka levinud mitmes teistes riikides väliseestlaste kaudu. Eesti kultuur on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti vanimateks teadaolevateks kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud ning juba muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel, esimesed tugevad alged Eesti kultuuris. Eesti territoorimit on juba varasest ajast tahetud mitme riigi poolt, sellepärast on ka Eestis palju sõdu peetud ja peale igat sõda tuleb uus ja erinev rahvas oma kultuuriga meie Riiki ja mõjutab sellega tõsiselt ka meie kultuuri. Kõige rohkem mõjutas Eesti kultuuri arvatavasti Nõukogude periood, mis katkestas Eesti kultuurilise arengu ning allutas kultuuri ja h...
Friedrich Reinhold Kreutzwald (26.12.1803 25.08.1882) Sündis Virumaal Kadrinas ja suri Tartus. Ta oli luuletaja, prosaist, publitsist, arst ja rahvaluule töötleja. Õppis 1815-1818 Rakvere saksakeelses linna algkoolis ja kreiskoolis ning 1819-1820 Tallinna kreiskoolis. 1820-1823 oli õpetaja Tallinna teises poistealgkoolis, 1824-1825 koduõpetaja Peterburis. 1833 aastal lõpetas ülikooli ja asus tööle Võrus linnaarstina, kus töötas kokku 44 aastat. Kreutzwald tõusis ärkamisajal tekkiva Eesti kultuurielu keskseks kujuks. Noorpõlves kirjutas ta saksakeelseid värsse. Tähelepanuväärne on tema saksakeelne publitsistika Tartu ajalehes ''Das Inland''. Suurim loominguline saavutus on rahvuseepos ''Kalevipoeg'', mille väljatrükkimise aeg venis pikemaks tsensuuritakistuse tõttu. ''Kalevipoja'' algmaterjal saadi kokku aastal 1853, viimistleti ja alles aastal 1862 trükiti. Kreutzwald on maetud Vana-Jaa...
HISPAANIA KUNINGRIIK Referaat 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Haldusjaotus 3. Religioon 4. Üldandmed 5. Maa ja rahvas 6. Poliitiline süsteem 7. Eesti ja Hispaania majandussuhted 8. Loodus 9. Õhu temperatuurid 10. Hispaania tööstus ja põllumajandus 11. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Hispaania Kuningriik on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Haldusjaotus Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonooms...
Kas rikkas riigis elavad õnnelikumad inimesed? Tänapäeva Eestis pole kaugeltki nii halb elada kui ülejäänud teistes riikides. Aga missuguses Eestis elaksid õnnelikumas inimesed, kas rikkas või vaeses. Mida tähendab see küsimus vaesemale inimesele. Kindlasti seda et ta oleks õnnelikum kui riik oleks rikkam. Tänu sellele oleks neil suuremad toetused ning nad elaksid kindlasti palju paremini. Nad ei peaks kirjutama ´´Kodutunde´´ saatesse, et neile keegi appi tuleks ning nende elujärge materjaalselt parandaks. Kõik inimesed soovivad luua peret ning soovivad et nad suudaksid oma perekonda elatada. Nad loodavad et nende lapsed saavad korraliku hariduse, et nad elavad kaua, on terved ja õnnelikud. See, kas Eesti on juba jõudnud viie rikkama Euroopa riigi hulka või mitte, ei tee neid kuigivõrd õnnelikumaks. Kas majandus kasvab 5 või 10 protsenti aastas, ei lähe kellelegi eriti korda. Alates 2000. aastast on Eesti maj...
Multikultuurne ühiskond- hea või halb? Tänapäeval on väga lihtne ja mugav mööda maailma reisida ja inimesed teevad seda üpris tihti. Erinevaid paiku külastades hakkab mõni neist lausa niivõrd meeldima, et otsustatakse sinna elama asuda. Pikapeale koguneb ühte riiki väga palju välismaalasi ja ühiskond muutub multikultuurseks, millel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Üheks suureks miinuseks multikultuurse ühiskonna juures on see, kui sisserännanud inimesed ei hooli ega kavatsegi integreeruda. Hea näide on kasvõi meie oma Eesti. Siia on elama asunud paljud venelased, kes absoluutselt ei kõnele ega mõista eesti keelt. Kuna neid on siin üpris palju, on nad harjunud sellega, et nad saavad enamasti hakkama oma emakeelt kõneledes ja nad ei vaevugi eesti keelt õppima. Seetõttu kannatab tihtipeale meie oma rahvas, kes ei saa Eesti Vabariigis kõiki teenuseid ilma probleemideta kasutada, sest näitek...
Eesti rahvastik ja linnad 1. Talupoegade sotsiaalne liigitus: Mõiste Seletus Vabatalupoeg Talupoeg, kes maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks oli ostnud. Tavaliselt ei olnud ta isiklikult vaba, kuid oli vaba teotööst. Adratalupoeg Talupoeg, kelle talu suurust arvestati adramaades. Ei olnud isiklikult vaba ning pidi tegema teotööd. Sulane; teenija Sulane on talutööline, kes palgati üldjuhul üheks aastaks, elas kool taluperega sulasemajas ja võis kasutada väikest maalappi. Vallaline sulane elas taluperes, palka sai peamiselt natuuras: lisaks toidule ja peavarjule sai ka rõivaid, vilja. Teenija oli naisterahvas, aitas perenaist talutöödes. Sulastel ja tee...
Iseseisvumine Rahvas hakkas oma iseteadvust kasvatama. Suurenes teadmiste ammendamine ajakirjadest, raamatutest, mis tõi omakorda kaasa rahvuskultuuri kujunemise. Aktiivne seltsitegevus ja ürituste korraldamine(sealhulgas laulupeod, rahvaluule jne.) tekitas rahvuses tunde, et ollakse eestlane. Mehed nagu Jüri Vilms, Konstatin Päts, Konstantin Konik, kes kõik kuulusid Päästekomitee liitu, aitasid Eesti iseseisvusele kaasa ja tõid seisma enda eest ka teisi Eesti elanikke. Kui Venemaa hakkas nõrgenema ja kardeti Saksa okupatsiooni kasvu, otsustati, et enam ei jää muud üle kui Eesti iseseisvaks kuulutada. Venemaa nõrgenemine tõi kaasa revolutsiooni. Keiser loobust troonist ja Venemaast sai vabariik. Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsust näitasid üles venelastest vabrikutöölised ja sõjaväelased. Eestlaste üheks eesmärgiks oli saavutada autonoomia Vene riigi koosseisus. Eestlaste ...
Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti pindala on 45 227[5] km². Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks. Pealinn ja kõige suurem linn on Tallinn. 1,34 miljoni elanikuga on Eesti Euroopa Liidu üks kõige väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921 Rahvasteliidu liige ja kuulub 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, 1. maist 2004 Euroopa Liitu ja 29. märtsist 2004 NATOsse. Eesti on samuti alla kirjutanud Kyto protokollile. Eestlased on läänemeresoome rahvas, lähedalt suguluses soomlastega. Eesti keel jagab soome keelega palju sarnasusi. Sisukord [peida] * 1 Nimi * 2 Loodus o 2.1 Topograafia o 2.2 Kliima o 2.3 Taimestik o 2.4 Loomastik * 3 Rii...
Eestlane olen ja eestlaseks jään Eestlane on rahvas, keda peetakse tagasihoidlikuks ning küllaltki töökaks, kuna ta armastab keskmisest rohkem töötada kui mõni teine rahvus. Kunagi oli enamik eestlasi põlluharijad, kõigil oli oma põld, ja võib olla isegi väike loomakari. Kuid tekib küsimus, kes on üldse eestane? Kas ta on pelgalt soome- ugri rahvuskonda kuuluv töörügaja või midagi hoopiski erilisemat. Siin otsest vastust ei olei, kuid on midagi, mis meid- eestlaseid ühendab. Eesti rahvas on pidanud läbi elama raskeid aegu. Meie kodumaast on üle käinud suur hulk riike ning sõdu. Me oleme pidanud elama aastaid võõra võimu all, lootes, et kunagi saab Maarjamaa vabaks. Tänasel päeval saame me elada vabas Eestis. Eestlased on saavutanud oma ieseisvuse peamiselt just tänu kokkuhoidmisele, mis meis kõigis sisemuses peitub. Olgugi, et see tihtipeale välja ei paista, kuna keskmine eestlane on tavapärasemast tagasih...
1. Mille põhjal saab väita, et eestlane on sama usklik rahvas kui mõni teinegi? Tavaliselt kui küsida Eesti kodaniku käest kas ta usub jumalasse, siis enamus vastab negatiivselt. Kuid leidub ka selliseid inimesi, kes on usklikud ning neil on enda usk millesse uskuda. Kirikut külastatakse teoreetiliselt pühapäeviti kuid piiblit ja palvet loetakse igapäev. Neid inimesi vaadatakse vahest imelikult, kuna paljud arvavad et nad erinevad meist küllaga. Igas erinevas riigis on omad kombed ning usud, tänu televiisorile kajastatakse seda. Kuid tegelikult usuvad inimesed siiski jumalasse või vähemalt küsitakse abi talt. Kui inimesele tuleb ette mingisugune raske situatsioon siis ta soovib et tal läheks hästi. Vahest isegi palutakse jumalat, kuigi ise väidetakse et seda pole teinud. Eestlane on lihtsalt kangekaelne ning ebausklik. 2. Võrdle omavahel tõsiusklikkust ja Eestis levinud pühapäevausku. Tõsiusklikud usuvad enda usku ...
Eduard Viiralt (Wiiralt) 20.03.1898-08.01.1954 Ursula Potivar 9.A klass Elulugu Eduard Viiralt oli eesti graafik, kes sündis Peterburi kubermangus mõisateénijate pojana. 1909. aastal pöördus perekond Eestisse, kus ta isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus Eduard valis edasiõppimiseks Tallinna Tööstuskunstikooli. Pärast Tallinna Tööstuskunstikooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases. 1922-1923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. Kunstnik elas Pariisis enamuse oma elust. 1946.a pöördus ta lõplikult tagasi Pariisi, mis jäi ka tema viimaseks elupaigaks. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a maovähki. Viiralt lahkus 55-aastasena ning ainsa eestlasena on ...
1)Kuidas mõjutasid Asutava Kogu esimesed seadused Eesti riigi arengut ? Maaseadus: Olulisemad sisupunktid Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi 35000 asundustalu(vabadussõja silmapaistvad sõjamehed said eelisjärjekorras maad). Mõisamajandus asendus talumajandusega ja seejärel tekkis EW lojaalne väike omanike kiht Tähtsus Eestlased said endale maad. Algas ülikiire majadnustõus(eriti kiiresti arenes tööstus). Tööliste arv kolmekordistus. Eestlased said tunda vabadust. Põhiseadus: Olulisemad seaduse sisupunktid Sätestas laialdased kodanikuõigused(täielik võrdsus seaduse ees, vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisule). Usu ja sõnavabadus. Kõrgemaks võimukandjaks sai rahvas. Tekkis vabariigi valitsus, keda juhtus riigivanem. Riigikeeleks sai eesti keel. Tähtsus Riigikeeleks sai eesti keel. Eesti muutus demokraatlikuks. Inimesed muutusid võrdemaks. 2)Andke hinnang Tartu rahu tähtsusele eestlast...
Naine naise kõrval, mees mehe kõrval – uued kooseluvormid Eesti ühiskonnas Kooseluseadus võeti vastu 9. oktoobril 2014. See on seadus, mis lubab Eestis elavatel täisealistel paaridel abiellumise asemel notari juures ametlikult registreerida oma kooselu läbi kooselulepingu sõlmimise. Et seadus on sooneutraalne, on see ka esimene seadus Eestis, mis laiendab samasooliste paaride õiguseid sarnaseks abielule. Rahvas aga on igati selle vastu öeldes ,et perekonna mõiste on seaduse vastuvõtmisega reostatud. Olen arvamusel, et kooseluseadus pakub kaitset erinevatele perekondadele. See seadus ei ole mõeldud ainult samasoolistest paaridele vaid ka meile kõigile, kes otseselt ei taha abielluda või pole selleks võimalust. Kooseluseadus pakub meie lastele kaitset juhuks kui kummagi vanemaga peaks midagi juhtuma. See seadus kindlustab meid ja meie lapsi tuleviku eest ega tee kellelegi kahju. On kurb vaadata ja lugeda kuidas osa meie ra...
Eesti riik on meie endi nägu. Riik see on rahvas. Rahva olulisim osa on riigi kodanikud, kellel kõrgeima võimu kandjaina on riigi suhtes põhiseaduslikud ja muudest õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused hoolitseda ja tegutseda oma riigi ja rahva hea käekäigu hüvanguks. Ehkki riigi eksistents ilma territooriumita oleks mõeldamatu, on sama mõeldamatu, et riik saaks toimida ilma riigi kodanike ja rahvata, kes sellel maal elavad. Nii ka Eesti riik on meie endi nägu. Eesti rahva nägu. Millised on siis need mehhanismid, mille kaudu eesti rahvas kujundab Eesti riigi? Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele saab rahvas Riigikogu valimiste ja rahvahääletuste kaudu otseselt oma tahet avaldada, vastavalt valides Riigikokku saadikuid rahvast esindama ning rahvahääletustel riiklikult olulise kaaluga otsuseid vastu võtta (näiteks hääletus EU-ga liitumise küsimuses). Kuid laiemalt küsimusele lähenedes jõuame lisaks ka kodanikkonn...
Eesti taasiseseisvumine Nõukogude Liidu riigipöörde läbikukkumine andis paljudele liiduvabariikidele võimaluse iseseisvumiseks. 1985. aastal tuli NSV liidus võimule Mihhail Gorbatsov, kes viis seal läbi ümberkorraldusi, mida kutsuti perestroikaks. Ümerkorraldamise käigus nõrgenesid tsensuurireeglid, avardus sõnavabadus, suurenes massiteabevahendite mõju ja muututi sallivamaks eriarvamuste suhtes. See kõik viis Eesti iseseisvumiseni ja Idabloki lagunemiseni. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametnikkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aastal loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. Eesmärk oli MRP ja selle lisaprotokollide avalikustamine ning tagajärgede likvideerimine. 1987....
Ajalugu Uus ärkamisaeg Ja taasiseseisvumine Referaat Nimi: Romet Auli Kursus: E3 1 SISUKORD 1. UUE ÄRKAMISAJA ALGUS…………………………………...…………………..3 2. ÜHISKONNA POLITISEERUMINE ………………………...…………………….4 3. LAULEV REVOLUTSIOON……………………………………………………......5 4. IMPEERIUMIMEELSETE JÕUDUDE KOONDUMINE………………………....6 5. SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOON…………………………………………..…7 6. KODANIKE KOMIITEEDE LIIKUMINE………………………………………..….8 7. ÜLEMINEKUPERIOOD……………………………………………………………9 8. IME MAJANDUSPROGRAMM…………………………………………………....10 9. ISESEISVUSE TAASTAMINE………………………………………………….…11 10. KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………………..12 2 UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikust...
Kultuur ENSV-s- kas vaba looming või riiklik tellimus? Kultuuripoliitika oli NSVL-is pideva ideoloogilise surve all. Kogu NSV taheti muuta üheks rahvaks. Riik taheti muuta sisult sotsialistlikuks ja vormilt rahvuslikuks. Valitses karm tsensuur, kõik nõukogude riigid jäid välismaailma ja lääneriikidega võrreldes arengust kõvasti maha ja elukvaliteet oli ka päris madal. Eesti muutus iga päevaga aina rohkem venepäraseks. Raamatukogud puhastati ,,kodaniku ühiskonna pärandist". Hävitati palju Eesti aegset kirjandust, alles jäeti ainult üksikud eksemplarid. Suruti peale vene keelt, paljud asutused muudeti vene keelseteks. 1960. aastatel, millal kord ei olnud enam haritlaste ka loometegevuse suhtes nii range, algas haritlaste uus põlvkond. Kõrgkultuur sai ränga löögi, aga püsima jäid isetegevusharrastused. Edaspidi tegutsesid koorid, rahvatantsijad nind ka pillimehed. Taastus ka laulupidude traditsioon, nendest said rahvus...
RIIGÕIGUS 07.01.2011 Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegevus kaasa toob. Hõljuvas olekus muudatus: eelnõud ei menetletud kiireloomulisena, RK ei kujunenud üks-meelt vastu võtmiseks, see otsustati muuta kahe järjestikuse RK koosseisu poolt, vastu-võtmine sõltub RK 12 koosseisu otsusest. Õigus algatada PS muutmist on RK 1/5 koosseisul ehk 21 liiget ja VP. Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus. Eesti omavalitsuses, vallas on täidesaatvaks võimuks vallavalitsus Seadusandlik võim on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Põhiõiguste olemasolu oluliseks põhjuseks on üksikisiku autonoomia tagamine. ,,Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arve...
Eakate representatsioon meedias 2. Diskussiooniseminar Carina Peet Valisin teise diskussiooniseminari teemaks eakate inimeste representatisooni meedias, kuna Eestis on vananev rahvas ning eakate osakaal on märkimisväärselt suur. Olgugi, et vanureid on palju, on nendele suunatud või neid hõlmavaid artikleid suhteliselt vähe. Populaarsetes ajalehtedes nagu Postimees ja Eesti Päevaleht neid artikleid praktiliselt ei leidugi ning kui leidub, siis on need enamasti halvatoonilised. Leidub palju selliseid lugusid, kus eakad on põhjustanud kas mingi avarii (1) või siis on nad näiteks petta saanud (2). Kolmas teema, mis ilmselt kõige rohkem eakaid inimesi puudutab, on pension ning kas seda tõsta või mitte. Artiklites mõeldakse "meie" all ilmselt nooremapoolseid töövõimelisi stabiilse sissetulekuga inimesi ning just antud teema puhul mõeldakse "nende" all eakaid inimesi. Kui just tegemist ei ole spetsiifiliselt pensionäridele mõeldud ajalehe...
Ühiskonnaõpetuse kodutöö 2 1. Millal ja mille alusel praegune põhiseadus kehtestati Eestis? Eesti rahvas võttis 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. 2. Põhiseaduse eesmärk? Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. 3. Proovi leida vastuolusid ja kritiseerida Põhiseaduse paragraafidest 1-55 (I ja II peatükk) Teha 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta. Arutlustes too näited ja püüa kriitiliselt arutleda, kas paragraaf reaalses elus kehtib v...
Reflektsioon Martin A. Noorkõivu artikli ´´Kas mängime poliitikat või päästame demokraatia?´´ põhjal Lugesin Martin A. Noorkõivu artiklit ´´Kas mängime poliitikat või päästame demokraatia?´´. Autor arutas, kas demokraatia on parim valitsemisvorm. Tema arvates praegu on, kuna paremat korraldust pole veel siiani välja töötatud. Samas pole demokraatia kaugeltki ideaalne. Täustada annab seda palju. Et Eesti jõuaks demokraatias uuele tasemele, oleks vaja siin demokraatiat täiustada. Eesti erakonnad pole sellest eriti huvitatud ja seetõttu peaks selle enda peale võtma kodanikuühiskond. Seda peaks tegema leiutamise ja katsetamise teel. Eelkõige tuleks arendada e- demokraatiat. Noorkõivu arvates peaksid näiteks MTÜ-d kolima Facebooki, kus on kasutaja enamikel inimestel lääneühiskonnas. Artikli läbiv mõiste on demokraatia. Demokraatia on valitsemisvorm, kus võim on rahva käes. Võimu teostab rahvas omale esindajate valimiste kaudu. Rahvas saab E...
Kõne Vabariigi aastapäeva puhul Austatud õpetaja, klassikaaslased! Eelmisel neljapäeval, 24. veebruaril, oli Eesti Vabariigi 93. aastapäev ja see on sündmus, mida tuleks kindlasti tähistada, riik korraldab selle puhul paraadi ja päev lõpeb presidendi piduliku vastuvõtuga, mida meist ilmselt kõik on näinud. Meie, eestlased, oleme üks väiksema rahva- arvuga rahvas, kellel on oma riik. Me oleme suutnud eestlust elus hoida ka siis, kui meie riik ei kuulunud meile endile. Jah, Eestil on raske olnud, kuid nüüd on rasked ajad möödas, riigi jõukusele pürgimist näitab ka eurole üleminek, mis toimus selle aasta alguses. See näitab meie taset Euroopas ja üldse kogu maailmas: ,,Jah, Eesti on juba arenenud riik, neil kehtib euro." Me võime olla õnnelikud, et Eestis on praegu ra- hulik elada ja kehtib demokraatia. Näiteks Egiptuses, Liibüas, Tuneesias ja mujal, kus kehtib diktatuur, on rahvas astunud riigikorra vastu ül...
Kuno Ojala mälestused 1950-ndatest Jossif Stalini surm 1953.aasta märtsis ning 3 aastat hiljem Nõukogude rahvademokraatiamaades levima hakanud revolutsioonilised meeleolud, mis tipnesid Ungari revolutsiooniga on kahtlemata NL-i ajaloos tähtsal kohal. Seda eelkõige kahel põhjusel – rahvas julges kommunistlikule võimule vastu astuda ja samas saadi aru, et läänemaailma ei tee midagi ning nad on üksi jäetu. Poola ja Ungari sündmused jäid aga Eestist enamjaolt kõrvale. On küll mitmeid näiteid, et need meeleolud ka siia jõudsid nagu Tartu III KK poiste poolt loodud „Eesti Noorte Malev”, kelle liikmed levitasid Tartus ööl vastu 4.novembrit 1956 umbes 300 Ungari ülestõusu toetavat ja Eesti vabadust nõudvat lendlehte.1 Sellised näited olid aga tollal, kui alles mõni aasta tagasi oli Eesti sovetiseerimine lõpule jõudnud, üpris harvad. Selline rohkem infosulus elamine ning teadmatus iseloomustab ka praegu Põ...
Eesti riik on eestlase nägu Riigi moodustab tema rahvas. Eestis on valitsemiskorraks demokraatia, mistõttu on Eesti rahvas kujundanud oma riigile ise näo. Peale poliitilise poole loovad Eestile tema näo traditsioonid. Kuid kas tänapäeval saab enam öelda, et Eesti riigile on kujundanud näo eestlased? Pika aja vältel on Eestimaa pinnal elanud palju rahvuseid. Eriti palju on siin olnud venelasi ja sakslasi. Kõik need rahvused on Eestisse jälje jätnud oma kultuuride ja tavadega. Meie riigi nägu ei ole enam ainult eestlase loodu. Pigem mitmete rahvuste segu. Pidevalt rändavad Eestisse sisse välismaalased. Nendest kõige rohkem rändab sisse venelasi. Paljud eestlased aga rändavad seevastu riigist välja. Eestlaste arv riigis seetõttu väheneb. Julgen väita, et selle riigi nägu ei kujunda juba ammu enam ainult eestlased. Arvan, et Eesti riik kaotas oma pildi juba kauges ajaloos ja pidevalt lahkuvate ini...
Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938. Jaotusmaterjal, TV lk. 25 tabel, vihik. 1920.a põhiseadus 1934.a põhiseadus 1938.a põhiseadus Riigipea Puudus riigipea. Riigivanem, kelle valis President. Olid laialdased Esindusfunktisoon rahvas. Talle anti väga õigused. Nt. Võis anda oma riigivanemal. Riigivanema suured õigused dekreetidega seadusi, saata määras parlament. parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus jne. Valis ...
1. Mõisted : (TV lk 18) *Demokraatia - Valitsemise vorm, mille puhul rahvas teostab võimu vahetult või valitud hindajate kaudu. *Otsene demokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. *Esindusdemokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu. *Monarhia - Valitsemisvorm, mille puhul võim kuulub ainuvalitsejale ehk üksikisikule. *Siirderiik - Üleminekuriik, mittedemokraatlikult demokraatlikule valitsemisviisile. *Absoluutne monarhia - valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. *Konstitutsiooniline monarhia - on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. *Parlamentaarne vabariik - demokraatia vorm, mille puhul on seadusandlik võim parlamendil. *Presidentaarne vabariik - Valitsusvorm, milles president on korraga riigipea ja valitsusjuht. *Vabariik - on riigi valitsusvorm, kus riigipea valitakse regulaarselt toimuvatel val...
Rahvarinde juht- Edgar Savisaar Eesti Komitee esimees-Tunne Kelam Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees-Arnold Rüütel EKT juht 1988-1991- Väino Väljas 1990-1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991-1992 Eesti komitee(kongress) 1992-2002 Riigkogu Reasta varaseimast sündmusest: Fosforiidikampaania Loominguliste liitude ühispleenum Rahvarinde loomine Suveräänsusdeklaratsioon Eesti Kongressi avamine Eesti iseseisvuse taastamine 23.08.87-asutati eesti muinsuskaitse selts (esimene võimudest sõltumatu legaalne massiorganisatsioon) 16.11.88- võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon 24.02.89- Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge lipp.See päev sai iseseisvuspäevaks 23.08.89-toimus balti kett 20.08.91-ülemnõukogu võttis vastu otsuse eesti riiklikust iseseisvusest 31.08.94-lahkus üle eesti piiri viimane sõdur Muinsuskaitse selts 1987 Fosforiidikampaania1986 Moodustati rahvarinne 1988 Võeti vastu keeleseadus 1989.jaan. Rahareform 1...
Tänapäeva demokraatia tunnusejooned Eesti näitel Demokraatia ehk rahva võim on valitsemisvorm, mille tunnuseks on võimude lahusus ja tasakaalutatus, rahva osalemine poliitikas, samuti inim-ja kodanikuõiguste austamine. Abraham Lincoln on öelnud "Demokraatika on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Demokraatia üks tähtsaim tunnus minu arvates on rahvas. Rahvas on riigi kodanikud. Eesti kodanikud on need, kellel on Eesti kodakondsus. Rahvas valib enda seast saadikud, kes esindavad nende huve kas siis Riigikogus või mujal. Saadikud peaksid olema sellised, kes teavad, kuidas elu selles teatud Eesti kohas käib. Demokraatlikus riigis võib rahvas oma arvamust avalikult jagada ja kirjutada kõigest ajalehtedes, ajakirjades või internetis. Selle eest ei tohi keegi neid ...
Britmarii Kroon 11c Riigita ja riigiga rahvas Riigi taastamine ei ole lambinupule vajutamine, millest hetkega sünnib piibellik valgus. Riik sünnib nagu laps: valude ja vaevadega. Aga nagu laps, sünnib ta armastusest ja sünnitab omakorda armastust. Ka Eesti on sündinud suurest kodumaa armastusest ja õigusest, sealhulgas eriti rahvusvahelisest õigusest. Ja nagu teada, siis õiguse vastu üksi ei saa. Maailm jälgis suure lugupidamisega, kuidas neli aastat järjest kulgenud rahumeelse vabadusvõitluse pealiiniks Eestis kujunes okupatsioonikorra ja Nõukogude võimu ründamine seaduslikkuse põhjalt. Kõigepealt hakkasime Nõukogude Liidus eiratavaid inimõigusi omapäi ellu viima ja neid täie ette võtma. Siis asusime vähehaaval rakendama oma enesemää...
Kristjan Jaak Petersoni ood ,,Laulja" ,,Laulja" räägib meile loo isamaast Eestist, meie ilusast loodusest ja meie rahvast. Kristjan Jaak Peterson nimetas ja pidaski ennast maarahva laulikuks, ta hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. ,,Lauljaga" üritab ta anda märku eesti keele olemasolust ja seab keele esikohale. Kuigi Peterson peitis vihjed luuletustesse, üritas ta siiski õhutada maarahvast üles, võitlema oma maa, keele ja soo eest. Võitlus oma keele ja maa nimel algas juba siis kui Jaak oli pisikene poiss, külastades esimest korda oma isamaad, vaadates kõrgeid kuuselatvu. Kõik need pikad jalutuskäigud Tartust, Riiga ja Riiast Tartu, lähendasid Petersoni oma isamaaga. Peterson pidi tegema otsuse, kuhu maailma ta kuulub, kas talupojamaailma või tõeotsingute - ja teadusemaailma. Uhke ja sünge maarahvalaulja tegi oma otsuse. See amet oli talle määratud ja siia ta kuulus, see oli...
Mis teeb Eestist Eesti? Iga riigi moodustab tema rahvas ja Eesti ei ole erand. Eesti on tema inimesed ja tema välimus oleneb nendest inimestest. Iga inimese erinev iseloom moodustab ühe suure terviku, mis on Eesti. Inimesest lähemalt rääkides võib öelda, et üks inimene ei tee terve riigi vaid kõikide inimeste üldmulje moodustab riigi. Näiteks: ühe inimese pereliige jääb haigeks ja siis see inimene hoolitseb ta eest, see ei näita, et Eesti on hooliv riik, kuid kui üleüldse paljud inimesed on sellise iseloomuga, siis see näitab, et Eesti rahvas hoolitseb oma pereliikmete eest ja on üleüldse hooliv rahvas. Samas võib ka öelda, et kui üks inimene teeb mingi kuriteo, siis ei saa tervet rahvast selle pärast süüdistada vaid ainult seda inimest. Iga inimene on erinev, kuid midagi on neis kõikides ühist. Üks tähtis Eesti osa on tema loodus. Eesti üks ilusamaid asju on tema loodus. Seal võ...
Mille üle on eestlastel põhjust uhke olla? Eestlased on rahvas, kes on elanud juba üle 10 000 aasta Läänemere kaldal. Meie esivanemad on olnud visa ja töökas rahvas, kes on säilitanud eesti kultuuri ja keelt. Aga tihtipeale kerkib üles küsimus, kas me oleme ka selle pika aja jooksul midagi saavutanud, või endast mingit märki maha jätnud ? Ühed meist väidavad üht, teised teist ja kolmandad kolmandat. Kuid siiski mille üle võiksid eestlased uhked olla? Mõeldes juba kaugele kaugele minevikku, võib öelda et Eesti on olnud juba siis ühte hoidev riik. Olen uhke juba selleüle, et meie oma rahvas, kes on nii väike, aastasadade vältel nii paljude teiste rahvaste poolt ahistatud, vallutatud, orjastatud ja piinatud on kõigest edukalt välja tulnud ning oma kultuuri loonud. Oleme kultuurirahvas. Olen uhke selleüle, et meie poisikesed koolipingis läksid vabadussõtta oma riigi eest, kuigi paljud täismehed ei uskunud iial, et Eesti v...
Kallis Eesti rahvas! Meie, Vabadussõjalased, tahame teile kuulutada tõde teie liidri Pätsi kohta. Ta propaganda on nii alatu ja labane, et ta ei vaevunud isegi oma propaganda asutust peitma petliku nimega. Meid on kuulutatud riigi vaenlasteks ilma ühegi kohtuistungita, kus kedagi meist süüdi oleks mõistetud. Meid mõistetakse hukka ja süüdistatakse riigireetmises ning riigipöörde korraldamises, kuid kas pole mitte Päts, kes seda tegi? Kas pole mitte Päts see, kes võimu enda kätte võttis ja rahva tõbiseks tembeldas? Tema keelas erakondade tegevuse. Tema saatis laiali Riigikogu ning keelas valimised. Tema hakkas omavoliliselt, oma huvide järgi seadusi välja mõtlema ja andma. Kas see ei ole siis rahva reetmine? Kas see ei ole autokraatia? Eesti rahvas peab üles ärkama ja jalule saama ning mõistma, et mingit haigust ei ole, ei tule ega pole kunagi olnudki! Teie türannist tohter, kes teid arstida lubab, pole keegi muu kui üks silmakirjalik su...
Riik kui rahva vihmavari Türi Ühisgümnaasium 10 R Mõeldes meie riigile, näeme me nii positiivseid, kui ka negatiivseid asju üsna selgelt. Alustades sellega, et kogu Eesti rahvast ei võeta ühtselt ning võrdselt ja lõpetades sellega, et me võime olla uhked, et on välja kujunenud niivõrd head kombed, traditsioonid ning meie oma riigi sümbolid, mis näitavad, et lisaks negatiivsusele võib leida ka positiivsust, sest nagu öeldakse: ,,Ei ole halba ilma heata!" Tervet komplekti ehk kogu riiki ühtse pildina vaadates võime me manada endale pildi sellest, kuidas meie riik peaks olema niinimetatult demokraatlik, kuid asjaolud on sellised, et ei taha kohe kuidagi uskuda seda. Riigi tähtsamad ninad arvavad, et nendel on kõiges õigus, nemad juhivad riiki ning teavad ...
Laura Huik Rahvustundest ja patriotismist Rahvustunne ja patriotism käivad käsikäes. Kui ühe aluseks on rahvuse kui üksuse olemasolu ja selle väärtustamine, siis teise jaoks on tähtis riik. Eesti näitel võib selgesti aru saada, et need kaks tulevad lainetena vaid siis, kui olukord nõuab. Rahvustunne ja patriotism on mänginud maailma ajaloos suurt rolli. Tänu nendele on tekkinud palju riike ja ühtsustunde hääbumise tõttu neid maailmakaardilt kadunud. Aga kas tänapäeval on vajalik olla rahvuslikult meelestatud? Heites pilgu eesti ajaloole ja käsitledes muistset vabadusvõitlust, võib aru saada, et rahvustundest või patriotismist polnud sel perioodil juttugi. Eestlased elasid killustatult muistsete maakondade alusel ja puudus igasugune ühtekuuluvustunne. Rahvusluse tõusu võib märgata alles 19. sajandil, kui...
Tänu põhiseadusele Leidmaks ja säilitamaks tasakaalu üksikisiku ja riigi vahel, võttis Eesti rahvas vastu 1992. aastal 28. Juunil rahvahääletusega vastu põhiseaduse. Sellega realiseeris rahvas oma suveräänset õigust enesekorraldusele ja seadis piirid sellele, kuidas rahvas kui riigiõiguslik subjekt oma kõrgeimat riigivõimu teostab. Kõik põhiseadused on lähtunud rahvasuveräänsuse põhimõttest, kuid selle põhiseaduslik sisu on aegade jooksul muutunud. 1992. aasta põhiseadus annab rahvale kõrgeima riigivõimu teostamiseks kaks otsese demokraatia vormi- Riigikogu valimised ja rahvahääletus. Rahvasuveräänsusel on kaks aspekti- rahvas kui riigivõimu kandja ja kui riigivõimu teostaja. Tuleb vahet teha, kas kogu võim lähtub rahvast või riigivõim on rahva käes. Parlamentaarse riigikorra väljendus on esindusdemokraatia, mis tähendab seda, et rahval on oma esindaja. Selleks on Riigikogu, mille rahvas valib otse. Riigikogu ülesanne on legitimeerida k...
Kuivõrd Rootsi aega võib nimetada "vanaks heaks Rootsi ajaks"? Rootsi aeg sai alguse Põhja-Eestist 1561 aastal Liivi sõja päevil, mil aadelkond tunnustas hirmunult Venemaa ees Rootsi võimu. Peale Piusa vaherahu 1583 aastal jäi Lõuna-Eesti Poolale ning 1600-1629 aastani toimunud Rootsi-Poola sõda toimus Eesti pinnal tuues endaga kaasa suured laastamised kohalikule rahvale. Altmargi vaherahuga, mis lõpetas Rootsi-Poola sõja, liideti Lõuna-Eesti Rootsi võimu alla. Peale Brönsebro vaherahu hakkas eesti territoorium kuuluma rootsile. Rootsi võim kestis Eesti territooriumil kuni Põhja sõjani ning sellele järgnenud sündmusteni. Rahvas jäi seda mäletama kui head ning edukat perioodi Eesti ajaloos. Miks aga? Millest oli see tingitud? Kuidas saab võõra võimu all oldud aega nimetada "heaks"?. Karl XI ajal, paranes tunduvalt talurahva olukord. Mõisnikelt ja talupoegadelt võeti ära kõik läänistatud maad ning varem endale saadud val...
Demokraatia võlu ja valu Demokraatial on oma vigu ja häid külgi. Igal riigil on oma kord, üks võimalikest variantidest on demokraatia, mis sai alguse Vana-Kreekast. Demokraatial on muidugi veel väiksemaid vorme. Demokraatia vormid on : polüarhia ehk tänane demokraatia, otsene ehk vahetu demokraatia ja esindus ehk kaudne demokraatia. Eesti on kaudse demokraatiaga riik see tähendab , et rahvas saab valida oma esindajad nt. riigikogu, omavalitsus ja nii edasi. Esindus demokraatia suurimaks probleemiks saab nimetada täieliku läbipaistvuse puudumist , mille tõttu hakkab võim kaugenema rahvast. Esindus demokraatia põhimõtete järgi peab riiki juhtima rahvaesindus, ning esindus kogu valitakse perioodiliselt kodanike poolt. Võim on juba vanemast ajast rikastele. Sellest tuleneb ka probleem: ''Kuidas on saadik ja valija omavahel seotud?'' . Diskreetse delegaadi teooria järgi peab saadik ametialal iseseisvalt ...
annaabi.ee 
