Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti NSV, Hiina ja Kolmanda maailma riigid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
poliitik, apartheid, zedong, iraan, gandhi, iraani, lähiajaloos, pakistani, apartheidipoliitika, homeini, hussein, armee, näljahäda, tagakiusamine, deng, valitsemisaeg, võimust, reformid, joogivee, mahatma, nehru, nelson, mandela, lahendust, president, saddam, rahulolematus, araablaste, arafat, sõjaliselt, kontrolltööks, jaapanlaste, kodusõdakl. Eesti NSV, Hiina ja Kolmanda maailma riigid 1. HIINA: · millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina Pärast jaapanlaste väljatõrjumist 1945. aastal algas Hiinas taas kodusõda, milles kommunistide sõjajõud NSV Liidu toetusel purustasid Guomindangi armee. Guomindangi valitsus lahkus mandrilt, säilitades võimu ainult Taiwani saarel. 1949. aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong. Uus valitsus teatas, et riigis alustatakse kiiret sotsialismi ehitamiset ning juba 1950. aastate algul muutus Hiina majanduses juhtivaks riiklik sektor. · kes oli Mao Zedong ja milline oli tema roll Hiina lähiajaloos Mao Zedong oli Hiina kommunistliku parteu esimees. Tema eestvedamisel alustati uue valitsuse tegevusplaani ehk sotsialismi ehitamisega. Kujunes ka riigi ja valitseva partei juhi Mao Zedongi jumaldav kummardamine isikukultus
KORDAMISKÜSIMUSED HIINA: (lk 62-63) 1)Millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina? 1945.aastal algas Hiinas kodusõda, milles kommunistid võitsid. 1949.aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik. 2)Kes oli Mao Zedong ja milline oli tema roll Hiina lähiajaloos? Mao Zedong oli Hiina Vabariigi kommunistliku partei esimees. 1.Mao Zedungi ideede põhjal tekkis kommunistliku õpetuse Hiina suund ehk mauism. Selle äärmusliku suunaga kaasnesid massilised tapmised, vangistamised, sündväljasaatmised, kohustuslik ühistöö ja inimeste täielik allutamine kommunistliku partei diktatuurile. 2.Suur hüpe ja kultuurirevolutsioon. 3)Mida kujutasid endast nn suur hüpe ja kultuurirevolutsioon? Millised olid nende tagajärjed?
Kolmas maailm- külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Mitteühinemisliikumine- Jugoslaavia, India ja Egiptuse algatatud rahulolematus, mille osalejad pidasid nii NL kui ka USAd võrdselt süüdi maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises. India Rahvuskongress- India Iseseisvuse eest võidelnud massiliikumine, mida juhtisid mitu põlvkonda perekond Gandhi LAV- üks edukamaid Aafrika riike, mille elanikkond moodustab 5% Aafrika elanikkonnast ning on väga rikas riik tänu oma maavarade ja asukoha tõttu. Apartheid- rahvastiku jaotamine rassilise tunnuse järgi. Afrikandrid ehk buurid- Hollandi kolonialistide järeltulijad LAVs. Aafrika Rahvuskongress- Aafrika põliselanike huvide kaitseks loodus poliitiline organisatsioon Valge revolutsioon- Pahlavi laiaulatusliku uuenduskava elluviimine, mille eesmärgiks oli muuta maa läänelikumaks.
Millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina? Pärast jaapanlaste väljatõrjumist 1945 algas Hiinas kodusõda, millest purustati NSVL abil Guomindangi armee. Selle valitsus lahkus Taiwani. 1949. Kuulutati välja Hiina RV, mille juhiks sai Mao Zedong. Kes oli Mao Zedong ja mida tegi? oli Hiina Kommunistliku Partei juht alates 1935. aastast kuni oma surmani 1976. Tema juhtimisel omandas kommunistlik partei Hiina kodusõja järel võimu suurema osa üle Hiinast. Tema saavutuste hulka arvatakse tasuta haridus ja tasuta arstiabi ning tagatud töö. Vaesus vähenes, kirjaoskamatus likvideeriti lühikese ajaga, keskmine eluiga tõusis ja rahvaarv kasvas Mis oli suur hüpe, kultuurirevolutsioon ja nende tagajärjed? Suur hüpe- 1958 kuulutas Mao välja "suure
4. Millal toimus? Hiina RV loomine - 1949 India iseseisvumine - 1950 Palestiina jagamine - 1947 Iisraeli riigi loomine 14.mai1948 Kuuepäevane sõda 5-10.juuni1967 Yom Kippuri sõda - 1973 Camp Davidi separaatrahu sõlmimine - 1979 Pinocheti diktatuur Tsiilis - 1973-1989 Islamirevolutsioon Iraanis - 1979 Üliõpilasrahutused Pekingis - 1989 Apartheidi kaotamine LAV-s - 1990. a suvel Husseini kukutamine Iraagis - 2003 5. Kes olid, mida tegid? Mao Zedong Hiina RV juht 1949 1976, kuulutas välja suure hüppe, tema ideede põhjal tekkis mauism. Deng Xiaoping Hiina RV juht 1976 - ... , tahtis turumajandusikke põhimõtteid rakendada punases Hiinas. Jawaharlar Nehru - esimene peaminister Indias, oli üheks mitteühinemisliikumise algatajaks. Indira Gandhi India peaminister, mõrvati Nelson Mandela Rahvuskongressijuht, LAV-i esimene mustanahaline president, oli apartheidivastase
Millal toimus? Hiina RV loomine - 1949 India iseseisvumine - 1950 Palestiina jagamine - Iisraeli riigi loomine 14. mai 1918 Kuuepäevane sõda - 1967 Yom Kippuri sõda - 1973 Camp Davidi separaatrahu sõlmimine - 1978 Pinocheti diktatuur Tsiilis - 1973-80ndate lõpp Islamirevolutsioon Iraanis - 1979 Üliõpilasrahutused Pekingis - 1989 Apartheidi kaotamine LAV-s - 1990 Husseini kukutamine Iraagis 2003 Kes olid? Mao Zedong Hiina RV juht, kommunist, alustas kiiret sotsialismi ehitamist. Deng Xiaoping Hiina RV kauaaegne riigitegelane. Turumajanduslike põhimõtete rakendamine punases hiinas. Jawaharlar Nehru India peaminister Indira Gandhi India peaminister. J.Nehru tütar. Mõrvati separistide poolt 1984a. Nelson Mandela Aafrika Rahvuskongressi üks juhte. Mõisteti eluksajaks vangi, kuid hiljem vabastati sealt. Hiljem LAV-i president.
Nad pidasid neid riike võrdselt süüdi võidurelvastumises ning maailma pingelises olukorras. · Jääda eemale sõjalis-poliitilistest blokkidest. · Desarmeerimine ja rahulik kooseksisteerimine. · Riikide sõltumatus ning koostöö võrdõiguslikkuse ja vastastikuse kasulikkuse alusel. · Kaotada kolonialism · Kaotada riikide majanduslik ebavõrdsus 6. Millal ja kelle poolt loodi Hiina RV? Kes sai Hiina juhiks? 1949. aastal kommunistide poolt. Hiina juhiks said Mao Zedong. 7. Selgita(võimalusel ka ajaline määratlus): Suur hüpe 1958. kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga. Et seda saavutada, hakati kiirendama suurtööstuse rajamist ning looma rahvakommuune ehk ühismajandeid, kus kõik tootmisvahendid ning mõnikord isegi isiklikud asjad ühistati. Rahvakommuun ühismajand, kus kõik tootmisvahendid ühistati. Kultuurirevolutsioon 1966-1967. Zedongi tegevus, mis pidi maha suruma vastuseisu ja rahulolematuse Mao Zedongi suhtes
Ajalugu 25 1945. a algas hiinas taas kodusõna, milles kommunistide sõjajõud NSV Liidu toetusel purustasid Guomindangi armee. Guomindangi valitsus lahkus mandrilt, säilitades võimu ainult Taiwani saartel. 1949. a kuulutati välja Hiina Rahvavabariik, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong. 1950. a muutus hiina majanduses juhtivaks riiklik sektoriks. Kommunistliku Hiina ajaloo perioodide kohta : 1949 Hiina Rahvavabariigi loomine- KP esimees Mao Zedong uue valitsuse tegevusplaan sotsialismi ehitamine- mauism, sp kommunistliku õpetuse Hiina suunda. 1958 Suur hüpe eesmärk : kommunismi ehitamine võimalikult lühikese ajaga tulemused : tööstustoodangu järsk vähenemine. 1966 kultuurirevulutsioon eesmärk : suruda maha rahulolematus- tulemus : tapeti kümneid tuhandeid inimesi. 1976 võimuvõitlus eesmärk : teha Hiina võimsamaks riigiks maailmas tulemus :
monarhia ja kuulutati välja vabariik. Kuid Hiina eri piirkondi valitsesid vaenutsevad rühmitused. Rahvuslikul Rahvaparteil õnnestus Hiina ühendada. Hiina Kommunistlik Partei alustas selle peale kodusõja. Jaapani sõjaväe sissetung lõpetas ajutiselt kodusõja, mis jätkus peale jaapanlaste väljatõrjumist 1945 aastal. NSV Liidu toetusel võitsid kommunistid kodusõja ja 1949. aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik. Kommunistliku partei esimees Mao Zedong sai Hiina juhiks. Alustati kiiret sotsialismi ehitamist ja juba 1950. aastate algul muutus Hiina majanduses juhtivaks riiklik sektor. Kujunes välja Mao Zedongi isikukultus. Tema ideede põhjal tekkis kommunistliku õpetuse Hiina suund ehk mauism. Sellele järgnes inimeste täielik allutamine kommunistliku partei diktatuurile. Kõik tootmisvahendid ja isegi isiklikud asjad ühistati. Kommunismi ülesehitus kiire ajaga ebaõnnestus ja riigis sai alguse näljahäda. Et suruda maha rahva
lõpptulemusena saavutasid palestiinlased piiratud autonoomia, kuid mõlema poole järeleandmatuse tõttu 8. II maailmasõja ajal laienes Briti Indias iseseisvusliikumine, mis lahenes sellega, et 1947.a. otsustati Londonis jaotada endine India koloonia kaheks: Ø hinduistlikuks Indiaks (1950.a.st demokraatlik vabariik) Ø muhameedlikuks Pakistaniks (1956.a.st autoritaarne vabariik) India Pakistani konflikti põhjused piirivaidlused majandusressursside ebaühtlane jagunemine usulised vastuolud (muhameedlased contra hinduistid) külma sõja ajal toetasid riike erinevad pooled (Indiat NSV Liit ja Pakistani USA) Sõjalised konfliktid 1947.1949.a.; 1965.a.1966.a.;1971.a. (Pakistan sai lüüa); 1990 ndate lõpul ja 2000.a. piirikonfliktid suure sõjani ei vii (NB! mõlemad riigid omavad tuumarelva). 9.Kes olid ja millist osa etendasid ajaloos
aastal otsustas Suurbritannia valitsus jaotada India usu põhjal kaheks dominiooniks hinduistlikuks Indiaks ja islamiusuliseks Pakistaniks. · 1947, 15.august kuulutab India välja iseseisvuse, seda teeb ka 2.osast koosnev Pakistan · 1950. aastal kuulutati välja India vabariik. Pakistan kuulutati islamivabariigiks 1956. · 1971. aastal kuulutas varem Pakistanile kuulunud Bangladesh end iseseisvaks vabariigiks, mis põhjustas relvastatud võitluse Pakistani valitsusvägede ja kohaliku elanikkonna vahel. · India astus välja Bangladeshi toetuseks ning järjekordne India-Pakistani sõda lõppes Pakistani armee kapituleerumisega ning Bangladeshi iseseisvuse kinnistamisega. · Alates 1998 on India ja Pakistan tuumariigid. Kolonialismi ja koloniaalsüsteemi lagunemine · Suurbritannial tekkis üha rohkem raskusi oma koloniaalimpeeriumi kooshoidmisega
Prantsusmaa vastastikuse abistamise leping 1935 Wehrmahti rajamine, juutidelt võetakse kodanikeõigused 1936 BerliiniRooma telg 1936 Kolmikpakt 1936 Saksamaa liidab endaga Austria 19361939 Hispaania kodusõda 1938 K.Päts saab presidendiks 1945 ÜRO rajamine 194655 peronism Argentiinas 1947 Berliini blokaadi algus 1947 India ja Pakistani iseseisvus 1948 Iisreli riigi loomine 1949 NATO rajamine, SLVSDV Saksa lagunemine 1949 Saksa lõhenem. 195053 Korea sõda 1951 San Francisco lepinguga sõlmitakse Jaapaniga rahu http://www.abiks.pri.ee 1956 Suessi kriis 1958 suure hüppe poliitika algus Hiinas 196073 Vietnami sõda 1962 Kariibi kriis
UNGARI ÜLESTÕUS:1956, toimuis budapestis poolas meeleavaldus, mis kasvas üle vastuhakuks.tänavale saadeti nsvl tankid , kuid needki ei suutnud ülestõusu maandada. Nimeti samal ajal ametisse uus valitsus Imre Nagy juhtimisel., kes lubas üles ehitada demokraatia ja sõlmis kokkuleppe et nsvl väed viiakse budapestist välja.nsvl väed ründavad budapesti. Ungarlased pöördusid abi saamisekd ÜRO poole. Vastupanu suruti novembri kskpaigaks maha. Nagy poodi ülesse. 9.Mao Zedong ja Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine. 1 okt 1949-Hiina rahvavabariik. 1946-1949 hiina kodusõda. Kommunistid alustasid kodusõda kodanliku Rahvusliku Rahvapartei e Guomindangi vastu. Kommunistid saavutasid edu. Taivani saarel säilis Hiina Vabariik. Võim hiinas läks kommunistide kätte ning 1949.a kuulutas kommunistide liider Mao Zedong välja Hiina Rahvavabariigi. 10.NATO, Euroopa liit, ÜRO. VLO. vastandlikes sõjaliste liitude moodustamise(NATO, VLO), -1948.a sõlmisid
Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. · Viktor Kingisepp - oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht, elukutseline riigikukutaja. 1917 valiti Eestimaa Nõukogude II Kongressil enamlastepoolse võimuorgani Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee liikmeks ka Viktor Kingissepp. Kingisepp valiti ka Täitevkomitee Sõjakomitee ja Toitlustuskomitee liikmeks. · Johan Laidoner - oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. 2. detsembril 1917 kutsuti Johan Laidoner Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt Eestisse formeeritava 1. eesti jalaväediviisi ülemaks. Juhtis Eesti rahvusvägesid kuni 19. veebruarini 1918, mil oli sunnitud Eestis võimu haaranud enamlaste survel lahkuma. 1938. aastal sai Johan Laidoner Riiginõukogu liikmeks. · Rüdiger von der Goltz - oli Saksa sõjaväelane (kindralleitnant), kes oli Eesti Vabadussõja ajal Saksa Landwehrdivision juht.
ülestõus, Suessi kriis, Kuuba kriis - · Praha kevad (1968) Tsehhoslovakkias üritati ülesehitada inimnäolist sotsialismi. Püüded suruti maha. · pinged Lähis-Idas (1940-tänapäev) 14. mai 1948 Iisraeli riigi loomine. Osalejad NSVL toetas araablasi ja USA juute. Tagajärjed: sõjad araablaste ja juutide vahel, terrorism. · Hiina rahvavabariik Asutati 1949. Sotsialistlik. Juhtis Mao Zedong. Probleemid: majandus riigistati, põllumajandus kollektiviseeriti, puudus sõnavabadus, Mao Zedongi isikukultus, rasketööstuse arendamine, demokraatia puudus. · Jaapan - India - liidrid, probleemid. · Kolmas maailm: liidrid, probleemid · Kolonialism ja koloniaalsüsteemi lagunemine. · Aafrika aasta- iseseisvus 17 asumaad. · Troopilise Aafrika riikide probleemid: kolonisaatorite tõmmatud piire ei muudetud, vaesus,
· Gregoriuse kalendri kasutuselevõtt Palestiina · Kuuluis pärast I maailmasõda Suurbritannia hoolealla · Peamine probleem tekkis juutide kasvava sisserände pärast (1922-83000 juuti, 1945 jjataks 550 juuti) · Algasid kokkupõrked araablaste ja juutide vahel India · Palju erinevaid rahvuseid ja uske, kuulus Suurbritannia koosseisu India rahvuskongress · Eesmärk iseseisva riigi väljakuulutamine · Iseseisvusliikumi juhid olid Jawarhalal Nehru ja Mahatma Gandhi Mahatma Gandhi (1869-1948) Vägivallatu vastupanu propageerija. Algatas allumatusele kampaaniale, loobuti briti kaupadest, korraldas Soolaretke Hiina · 1912 sai hiinast vabariik · Pärast vabariigi väljakuulutamiset sattus riik sisetülidesse · Riiki proovis ühendada Guomindang (Rahvuslik rahvapartei) Võitlus Guomindangi ja kommunistide vahel · 1925 suri Sun Yatsen, tema järglaseks sai Ghiang Kaishek. · Kommunistide juht Mao Zedong Jaapan
militariseerimine ja rasketööstuse eelisarendamine KOLMAS MAAILM (Fjodorov. lk.69, 131, kaart lk.133, Laar lk.17, 64-66, 69,) Koloniaalimpeeriumide lagunemine II ms järel I Kagu-Aasia (1940.aastad) Fjodorov lk.69-71 Laar lk.17. - Iseseisvumislaine sai alguse Aasia suurtest kolooniatest - 1947 India ja Pakistan, 1948.a. Sri Lanka, Birma. India iseseisvusliikumise ideoloog Mahatma Gandhi vägivallatu vastupanu. Eesmärk ühtne India. Hindudest koosnev India Rahvuskongress, liider Jawaharlal Nehru üks riik. Moslemeid ühendav Moslemi Liiga kaks riiki. Lõpptulemusena loodi usutunnistuse alusel kaks riiki: 1947.a. iseseivus India ja Pakistan (Ida- ja Lääne-Pakistan). Jäid Briti Rahvaste Ühendusse,1953.aastast alates on briti kultuurisfääri kuuluvate riikide liidu nimetus mitte enam BRÜ,
Peamised ekspordiartiklid on suhkruroog, puuvill, dzuut, tee, tubakas, vürtsid, banaanid, ananassid. Loomakasvatuse arengut pärsib söödanappus, loomade üldarv on aga ülisuur (lambad, kodulinnud). Ka veiste, kitsede ja pühvlite arv on maailma suurim. Religioossetel põhjustel sööb liha ainult 1/5 elanikkonnast. Turismist saadav tulu pole veel suur. Iseseisvuse väljakuulutamine 1931. aastal Briti impeeriumist reorganiseeritud Briti Rahvaste Ühendusele tekitas India ja Pakistani iseseisvaks kuulutamine tõsiseid poliitilisi probleeme. Ei India Rahvuskongressi ega (vähemal määral) Muslimiliiga liidrid polnud huvitatud sellisest dominiooni staatusest, kus Briti monarhile jäi, kuigi pro forma, ülemvõim, mille esindajaks Indias ja Pakistanis oli edasi asekuningas (kindralkubernerina) lord Mountbatten. Ent olukorraga tuli siiski leppida vähemalt seni, kui Inglise väed viibisid uute dominioonide territooriumil
● Perekonnanimede panek ● Ilmalik koolisüsteem ● Ladina tähestiku kasutuselevõtt ● Gregoriuse kalendri kasutuselevõtt Atatürgi masoleum Ankarsas. 2. Palestiina ● Kuulus pärast 1 MS Suurbritannia hoolduse alla. ● Algasid kokkupõrked araablaste ja juutide vahel 3. India ● Palju erinevaid rahvusi India rahvuskongress Eesmärk- iseseisva riigi väljakuulutamine. Iseseivusliikumise juhid olid Jawarhalal Nehru ja Mahatma Gandhi. Jawahalal Nehru ahatma Gandhi (1869-1948) M ● Vägivallatu vastupanu propageerija. Algatas allumatusekampaania, loobumise briti kaupadest, korraldas Soolaretke. 4.Hiina 1912 sai Hiinast vabariik. Pärast vabariigi väljakuulutamist sattus riik sisetülidesse. Riiki proovis ühendada Guomindag (Rahvuslik Rahvapartei), mida juhtis Sun Yatsen. (ees pk.n) Võitlus Guomindagi ja kommunistide vahel.
aladel teostasid kommunistid maareformi, millega võõrandati suurmaaomanike valdused ning moodustati Punaarmee. 1930- 1934 tegi Hiinas ainuvõimu kehtestanud Guomindangi armee viis ebaõnnestunud katset kommuniste purustada. Ebakindlaks jäänud positsioonide tõttu olid kommunistid sunnitud siiski evakueeruma. 1934-1935 toimunud nn Suure retke (käigus liikusid kommunistid pidevalt Chiang Kaisheki vägedega lahinguid lüües läbi Hiina. Mao Zedong. HIINA Jaapan alustas 1931 septembris Mandžuuria okupeerimist. Okupeeritud aladele moodustasid jaapanlased 1932 enesele alluva Mandžukuo nukuriigi, mis eksisteeris kuni Teise maailmasõja (1939-1945) lõpuni. Jaapanlased panid riigi etteotsa 1912 Hiina troonilt tõugatud mandžu päritolu viimase keiseri Pu Yi. 1932-1934 presidendina ja pärast seda Mandžukuo keisrina valitsenud Pu Yi oli kõigest jaapanlaste käsutäitja. HIINA
vabamüürlasest Ühendkuningriigi peaminister 1951-55, Harry Truman USA 33. president 1945-53, kelle doktriini järgi sai USA välispoliitika aluseks vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu, George Marshall USA riigisekretär, kes töötas välja abiandmisplaani EL riikide abistamiseks nim. Marshalli plaan, Chang Kaishek Rahvusliku Rahvapartei liider Hiinas, võitles Hiina kodusõjas kommunistide vastu, Mao Zedong Kommunistliku Hiina Rahvavabastusarmee liider, kes tuli võimule 1949.a , Joseph McCarthy USA senaator, kes pani aluse kommunismi leviku pidurdamisele makartismiga, Dwight Eisenhower vabariiklasest 34. USA president, pärast Trumani, NATO I ülemjuhataja, Charles De Gaulle Prantsusmaa sõjapealik ja kindral, vastupanuliikumise juht, Konrad Adenauer saksa kristlikust demokraadist I riigikanstsler, jätkus saksa
Riigikord: parlamentaalne monarhia Tähtsamad parteid: konservatiivid ja liberaalid Suur koloniaalriik: kokku elas 370 mlj in 1901 lõppes Victoria ajastu, uus kuningas Edward VII Suurim välispoliitiline ettevõtmine Inglise- Buuri sõda 1899-1902 Probleem Iirimaaga (home rule) Sufražetid Home rule Iirimaa omavalitsus Võitlus iirimaa omavalitsuse eest Prantsusmaa Riigikord: parlamentaalne vabariik Mitmeparteilisus Põllumajandusmaa Skandaalid:Dreyfusi protsess Georges Clemenceau—tuntum poliitik Kiriku ja riigi eiramine Revanšism Saksamaa Riigikord: parlamentaarne monarhia Keiser Wilhelm II Euroopa madnriosa kõige arenenum tööstusmaa Maailmapoliitika Laevastiku arendamine Soov jagada asumaad maailmas ümber Usa Riigikord: presidentaalne vabariik Vabariiklik ja demokraatlik partei Majandusele iseloomulik rikkuse koondumine monopolide kätte Presidendid: theodore roosevelt, willian taft, woodrow wilson Võitlus turistidega, võitlus loodushoiu eest
Indoneesiale oli laastav. Kogunes suuuuuuuuuuur välisvõlg, majandus feilis, riigisüsteem korrumpeerus. Indoneesia kahjuks olid seal ka kodusõjad ja riigipöördekatsed. 3. Mao Zedongi algatatud "suure hüppe" eesmärk oli Hiina ülikiire arengu saavutamine nii tööstuses, kui ka põllumajanduses. Loobudes NSV Liidu pakutavast abist ja rahvast maksimaalselt mobiliseerides loodeti leida Hiina RV-le oma arengutee (st.mitte järgida Moskva poliitikat ja suuniseid). 1965.a. algatas Mao Zedong nn.suure proletaarse kultuurirevolutsiooni, mille eesmärgiks oli: - ametlikult "linna ja maa, vaimse ja füüsilise töö, tööliste ja talupoegade vahelistevastuolude kaotamine" - tõeliseks eesmärgiks oli aga Mao poliitiliste vastaste kõrvaldamine võimult (loosungiks "tuld staapide pihta") ja oma isikuvõimu suurendamine pmst mõlema eesmärgiks oli Mao võimu suurendamine ja selle hoidmine, lihtsalt nende erinevate teiste eesmärkidega varjati see rahva eest ära. Lk 73 4
hõivamine. Ajavahemikus 1948. aasta novembrist 1949.aasta jaanuarini peeti Huai jõe ja Longhai raudtee vahel maha otsustav Huai-Hai lahing. Kommunistide väed lõikasid rahvuslaste 200 000- mehelise väe järjekindlalt ära ja sundisid selle alistuma. Võimule tuli Hiina Kommunistlik Partei, mille juhiks oli 1935. aastast alates Mao Zedong. Kodusõda tõi endaga kaasa inflatsiooni ning majandus oli kokkuvarisemise äärel. Augustis asendas valitsus väärtusetu rahaühiku fabi kuldjüaaniga. Oktoobris tõstis valitsus tarbekaupademakse, mis omakorda põhjustas riknematute kaupade ostupaanika, hukatusliku kaubapuuduse ja kolme kuu pärast rahareformi läbikukkumise. Üritati talupoegade poolehoidu võita. Selleks hakati suurmaaomanike maid konfiskeerima ja vaesematele jagama.
Hiinas väga paljusid häiris see seis, millesse ta sattus geopoliitiliselt. Neil ei olnud palju võimalusi ise midagi muuta. ( peale oopiumisõdu). Reformide ja liikumiste taga oli idee teha oma riik jälle tugevaks ja võimsaks, et saaks konkureerida lääne riikidega. Kas Yuan Shikai oli sama meelt? Vaevalt. Temale oli oluline tema isiklik positsioon ja võim. Patriootlikud Hiina au taastamise ideed temale võõrad. Samas, tema kohta võib öelda, et ta oli väga kaval ja tugev poliitik. Tal õnnestus võimul olemise ajal päris palju ära teha. Ta üldiselt ei oodanud sellist olukorda, et vabariiki tüüpi riigis tal ei ole ainuvõimu. Pidi jagama võimu peaminister Tang Shaoyiga ja veel nelja ministriga. 10. Kelle poolt oli algatatud bokserite mäss ja kelle vastu see oli suunatud ? kes olid bokserite mässu taga, millal, miks selline nimetus, miks oluline olid. OLid progressi vastu, põletati ronge ja telegraafe, tapasid inimesi, kes olid seotud valitseva eliidiga.
tervishoiusüsteemi o Uuendused lammutasid senise patriarhaalse elukorralduse maal: tuhanded talupojad suundusid linna tööd otsima, kus nad moodustasid baasi uuendusi taunivale islamiliikumisele. Mahasurumiseks kasutati armeed ja salapolitseid, vägivald aga tekitas pahameelt seni uuendusi toetanud liberaalsetes piirkondades o 1970ndatel kasvas rahulolematus üldiseks vastuhakuks (eesotsas usujuht Homeini) o Šahh lahkus riigist, Homeini kuulutas iraani 1979 islamivabariigiks o Eesmärgiks oli peatada läänestamine ja taastada sajandeid kehtinud elukorraldus o Homeidi valitses islami seaduse ehk šariidi alusel -> totalitaarne diktatuur, vastuhakkajad arreteeriti või hukati o Välispoliitika muutus agressiivsemaks, põhivaenlaseks sai USA o 1980 sõda Iraagiga Islamirevolutsiooni võit Iraanis tugevdas äärmusliku islami ehk islami fundamentalismi positsioone araabia
· Ladina-Ameerikas domineerisid sõjaväelised diktatuurid (v.a. Mehhikos); alates 1970- ndatest aastatest algasid paljudes Ladina-Ameerika riikides demokratiseerimisprosessid, mille tulemusel 1990-ndatel likvideeriti autoritaarsed diktatuurid (v.a. Kuubal). · Aafrikas nii sõjaväelised- kui ka üheparteidiktatuurid. · Osades Araabiamaades islamifundamentalistlikud reziimid (Pakistan 1977.a., Iraan 1979.a.); islamifundamentalism - islamiusu reeglite kehtestamine ja range järgimine ühiskonnas; vaenulikkus muu-ususliste suhtes. sagedased valitsuste vahetused, kodusõjad ja sõjaväelised riigipöörded (diktaatorid vahetuvad). Selle põhjuseks: · demokraatiatraditsioonide puudumine · madal haridustase (massiline kirjaoskamatus) · Aafrikas tribalism e. hõimusisene solidaarsus, mis tähendab parteide ja valitsuste
USA ja NSVL pärast II MS NSVL kandis sõjas suuri kaotusi, surma sai 2030 milj inimest. · 1945. esitas NSVL Türgile territoriaalseid pretensioone, nõudes nn Türgi Armeenia loovutamist ja õigust luua mereväebaas Dardanellides. · Keeldus vägesid Iraanist välja viimast; NSVL lõi seal nn Iraani Aserbaidzaani valitsuse · Moskva nõudis, et talle antaks hooldusõigus endise Itaalia koloonia Tripoli üle · NSVL toetas Kreeka kommuniste, kes alustasid sissisõda oma valitsuse vastu · esimestel sõjajärgsetel aastatel sälis sõjaseisukord, relvajõududes teenis kaks korda rohkem mehi kui enne sõda · suunas kogu majandusjõu raske ehk sõjatööstuse arendamisse · madal elatustase, sõdurite ja kinnipeetute tasuta tööjõu kasutamine
2.3. Kultuurirevolutsioon: (1965.a.-1976.a.) (Vt.ka õpik lk.116-118) · 1960-ndate esimesel poolel loobuti järk-järgult suure hüppe plaanidest, kuna oli näha sellega kaasnev täielik allakäik: loobuti suurkommuunidest tööstusettevõtetele anti suurem tegevusvabadus oma kohast HKP juhtkonnas jäid ilma mitmed inimesed, keda süüdistati majanduse hukutamises suudeti taastada suure hüppe eelne tase tööstuses ja põllumajanduses · Mao Zedong, kes nägi selles oma võimupositsioonide õõnestamist, hakkas kritiseerima HKP-d lähenemises kapitalistlikule süsteemile ning soosis seetõttu sõjaväe osatähtsuse tõstmist ühiskonnas, et leida sealt oma edasisele tegevusele toetajaid. · 1965.a. algatas Mao Zedong nn.suure proletaarse kultuurirevolutsiooni, mille eesmärgiks oli: ametlikult "linna ja maa, vaimse ja füüsilise töö, tööliste ja talupoegade vaheliste vastuolude kaotamine"
Praha kevade reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist. Brežnevi doktriin- Brežnev kuulutas, et NSVL on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ja teeb seda ka tulevikkus. Indira Gandh- 1966.aasal sai peaministriks Nehru tütar. Jätkas isa poliitilist joont. HIINA: 42. Suurhüpe- 5aasta plaanid tuli täita 1 aastaga ja 20 aasta plaan 5 aastaga. Mao Zedong kuulutas välja 1966.a suure ploretaarse kultuurirevolutsiooni: algas hävituskampaania, purustati kloostreid, koole, kirjandust, kunstiteoseid, teadlasi saadeti koonduslaagritesse, kõikjale pandi Mao skulptuure.Deng Xiaoping-hiina kommunistliku pareti peasekretär-stabiliseeris riigi majandusliku olukorra. ELUOLU JA KULTUUR: 3suuremat saavutust teaduses ja tehnikas:satteliidid, kosmosesüstikud,reaktiivmootor Popkultuur:muusikas olid sel ajal kuulsad The beatels ja 1970 ABBA.
USA abi Põhjus: kommunistid tahtis ülimvõimu Hiinas Käik: *algselt ülekaal Guomindagi poolel *1947 initsiatiiv kommunistidel *agraarreform aitas kommunistidel tugevneda *1948 kodusõjas pööre *kommunistid vallutasid suurema osa Hiinast *1949 kommunistidel Naking, lahingud kandusid Lääne-Hiinasse *Guomindangi liider Kaishek taandusvägedega Taivani saarele *1 okt 1949 kuulutati välja Hiina Rahvavabariik eesotsas kommunistide liider Mao Zedong Tulemus: tugevnes kommunistide positsioon maailmas ja nende mõjuvõim laienes Aasias. Idablokki kuulusid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja- Vietnam, Põhja- Korea, Mongoolia. Idabloki iseloomustus: 1) Võim riigis oli koondatud ühe kommunistliku partei kätte. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused 2) Kommunistlik partei korraldas kõike riigis 3) Tohutu võim oli
Sai Euroopa Liidu eelkäijaks. 1949 asutas Nõukogude Liit vastukaaluks Marshalli plaanile idabloki riikide Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). 1955 moodustasid nad Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) vastukaaluks NATO-le. Sõda igas eluvaldkonnas võidurelvastamisega, otsest sõjategevust ei toimunud. Hiina kodusõda Kodanlik rahvapartei Kommunistid Chiang Kaishek Mao Zedong Kommunistid saavutasid edu. Kaishek taandus Taiwani saarele, kus USA kaitse all säilis Hiina Vabariik. 1 oktoober 1949 kuulutas Mao Hiinas välja Hiina Rahva Vabariigi. Pommid 1939 avastati Saksamaal aatomituumade lõhustumisel tekkiv tohutu energia hulk. 1942-1945 USA-s projekt ,,Manhattan". Augustis 1945 Jaapanile esimene tuumapomm. 1949 Nõukogude Liidu tuumapomm 1950 esimene vesinikpomm
rahvuslikku gruppi, kes võitlevad oma iseseisvuse eest. Nendeks on Sunnid, Kurdid ja Siad, kes kõik soovivad oma riiki ja on nõus selle eest võitlema. Olukord Iraagis on siiski viimasel ajal stabiliseerunud. 4 Afganistani sõda Afganistan on paljurahvuseline maa ja riik Aasia sisemaal. Teda võidakse arvata nii Kesk-Aasia, Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla. Tal on ühist piiri Hiina, Pakistani, Iraani, Türkmenistani, Usbekistani ja Tadzikistaniga. Kolm neljandikku Afganistanist on ligipääsmatu. Afganistani kohta puuduvad täpsed, usaldatavad statistilised andmed. (27) Afganistani sõda algas 7. oktoobril 2001 aastal USA sõjalise operatsioonina Vabaduse kindlustamise Operatsiooni käigus, vastuseks 11.septembri rünnakutele maailma kaubanduskeskusele New Yorgis. Pealetungis osalesid USA ja Suurbritannia väed
annaabi.ee 
