Tartu Tamme Gümnaasium Triinu Kangur Eesti loomamuinasjuttude kogumiku “Loomad, linnud, putukad” (Kippar 1997) tegelaste omadused ja nende seos loomade ökoloogiaga Uurimistöö Juhendaja: Tartu Tamme Gümnaasiumi õppealajuhataja Merle Ööpik Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................................3 1. Uurimistöö teoreetilise tausta ülevaade................................................................................5 1.1. Rahvaluule žanrid..........................................................................................................5 1.1.1. Loomamuinasjutud..........
Mille poolest on eesti tuntud: Keskaegne Tallinna Vanalinn peamisi põhjuseid, miks turistid Eestisse tulla tahavad. Inimtühjad rannad - paljude võõrsilt tulijate jaoks täiesti uus kogemus Metsad - tõeliseks pärliks loodussõpradele Mõisad - oluline väärtus linnadest kaugemale reisijatele Jääteed - kogemus, mida nii kergesti unustama ei kiputa Folkloor - teisel kohal oleme meie, tibatilluke Eesti rahvas Laulu- ja tantsupidu - Meie laulu- ja tantsupeod kuuluvad UNESCO kultuuripärandite nimekirja. Rohkem kui 1500 saart Metsloomad Linnud - Eesti on lindude rändel üks olulisi peatumispaiku Lossid Saun - Meie jaoks tavaline pesemine tähendab enamike turistide jaoks tõeliselt emotsionaalset elamust. Kummitused ja legendid - Rikas ja pikk ajalugu ning Eesti rahva folkloorilembus on meid tondipüüdjate jaoks oluliseks sihtmärgiks muut...
Tartu Ülikool Eesti loomamuinasjutud Koostaja: Sirli Soolind Eesti rahvaluule 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Mis on loomamuinasjutt?.....................................................................................................................3 Millised on muinasjututegelaste karakterid ja kuidas nad omavahel seostuvad?.................................4 Millised on loomamuinasjuttude teemad?............................................................................................5 Rahvaluule lühivormidest loomamuinasjut...
Eesti. -Eestlaste rahvustoidud Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud – puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud tainast tume rukkileib. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Eestile omane teraviljatoit on ka kama. -Eestlaste enam levinud kombed (jaanipäev) Üldlevinud kombe kohaselt tõi vanasti igaüks midagi jaanitulle viskamiseks kaasa. Ohvriks visati villu, vilja, leiba, soola, rasva ning putru ja seejuures sooviti midagi. Kari aeti jaanipäeval varakult koju mitte ainult peoõhtu pärast, vaid ka nõidusekartuse tõttu. Usuti, et kui päike jaanipäeva hommikul selgesti tõuseb ja õhtul selgesti loojub, siis tuleb ilus ja kuiv heinaaeg. -Eesti tähtpäevad 1. jaanuar – uusaasta 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 25. märts – suur reede 27. märts – ülestõusmispühade 1. püha 1. mai – kevadpüha 15. mai – nelipühade 1. püha ...
Põltsamaa Ühisgümnaasium VÄGI EESTLASTE MUISTSES MAAILMAPILDIS Referaat Põltsamaa 2012 Sissejuhatus Vana eesti rahva uskumused ja kombed loodusega seotud elamusringist on välja kujunenud peamiselt inimestele elatust andvatest majandusharudest. Need on majandeluliselt põhjendatud rahvakultuuri religioossed või maagilised nähtused, mis omasid kindlat ja konkreetset kohta inimese igapäevases elus-olus. Kogu rahvausund keerles haldjakultuse ümber. Iga loodusnähtuse ja loodusobjekti jaoks oli oma haldjas, mistõttu kogu ümbritsevat loodust kujutati elavana. Metsa vägi Mets on alati olnud eestlaste jaoks väga tähtis. Sealt said meie esivanemad peavarju, toidu ning muu eluks vajaliku. Mets on aidanud meie esivanemail end peita sõja- ning mõisaorjuse ja muu hädaohu eest. Meeleheitel või murest vaevatu on metsast alati, olgugi et ajutist, kindlustunnet ja kosutust leidnud. Pole siis ime, ...
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Under...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 Mänguasjad Referaat Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Mänguasjadel on väga tähtis roll laste kasvatamisel. Mänguasjad soodustavad lapse mõistuse ja füüsilist arengut ning aitavad last omandada eluks vajalikke teadmisi. Läbi mängude areneb situatsioonilahendamise oskus ja oskus valida õiget käitumisviisi. Läbi rollimängude mängib laps läbi erinevaid elusituatsioone ja püüab neid lahendada, seda küll temale omasel viisil ja mänguliselt. Väga tähtis on lasta lapsel mängida ka koos teiste lastega, sest siis laps omandab oskused eakaaslastega suhtlemisel. Laste mänguasjad peavad kindlasti olema huvitavad, meeldiva välimusega, esteetiliselt kasvatavad ning vastama hügieeni ja ohutuse nõuetele. Läbi aegade on populaarsete mänguasjade hulgas olnud nukud, loomad ja sõduri...
Iluravi Rahvusvaheline Erakool Kosmeetikud 2009 Anu Juurik EPIDEEMIATE OMADUSED Referaat Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS 2 1. EPIDEEMIA 3 1.1. Epideemiliste haiguste omadused 3 1.2. Uute epideemiliste haiguste tekkimine inimestele 3 1.3. Mikroobide sissetungiteed peremeesorganismi 3 2. TAVALINE OLMEEPIDEEMIA 4 3. HAIGE- TERVE KONTAGTIGA ÜLEKANTUD EPIDEEMIA 5 4. VAHEKANDJATEGA LEVITATUD EPIDEEMIAD 7 4.1. Lindudelt saadud nakkushaigus 7 4.2. Putukatelt saadud nakkushaigusi 7 4.2.1. Sääsed 7 4.2.2. Puugid 8 4.3. Loomadelt saadud nakkushaigusi ...
SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda . Ei ole sellist inimest, kes jäätmeid ei tekitaks. Tavainimese kokkupuude jäätmetega piirdub üldjuhul köögivalamu aluse prügikotiga ning võib-olla ka pudelite äraandmise problemaatikaga. Prügimäge, jäätmete sorteerimist või jäätmete ümbertöötlemist näevad oma silmaga vaid vähesed. Euroopa Liiduga liitumine on Eesti arengut mitmel viisil mõjutanud. Jäätmekäitlus on üks valdkondadest, kuhu niinimetatud euroopalikud põhimõtted on toonud uusi tuuli. Kuna töötan Sillamäel sellises asutuses kus peale segaolmeprügi ei koguta eraldi mingeid jäätmeid, siis vaatlen jäätmekäitlust üldiselt ning natuk...
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused...
MÕISTATUSED Mõistatus on kõige lihtsamalt öeldes traditsiooniline dialoogiline mäng, mis annab mingist olendist, asjast, tegevusest vm. nähtusest sõnalise, mõistukõnelise lühikirjelduse, peitepildi. Tihti on mõistatuses esitatav kujund fantastiline, vastuoluline, üllatuslik, tegelikkuses võimatu. Dialoogi osalised jagunevad küsija(te)ks ja vastaja(te)ks, need rollid võivad mõistatamisvooru kestel muidugi vahelduda. Zanri tuum ja perifeeria. Mõistatuste suhetest muu folklooriga Nagu geograafilised alad jagunevad tihti süda- ja ääremaa(de)ks, nii võime ka "folklooririikides" eristada tuumsemaid ja perifeersemaid piirkondi. Muinasjuttudest on imejutud kindlasti palju tüüpilisemalt muinasjutulised kui novellilaadilised jutud või jutud rumalast kuradist. Ütlustest on vanasõnad ja võrdlused kindlasti palju prototüüpsemad ja kesksemad kui nt. vellerismid või jutujätkud. Seaduspärasusi esitavais ütluste...
KÜPROS Merilin Parv Mõniste Kool 9. Klass 2010aasta Sisukord Küprosest..............................................................................................................................lk 3 Üldandmed...........................................................................................................................lk 4 Lipp ja vapp...........................................................................................................................lk 5 Hümn........
Metsloomade ja -lindude liha kasutamine toiduvalmistamises Referaat Kuressaare 2010 Ulukiliha Nimene on oma olemustelt karnivoor. See tähendab, et meie organism on kohastunud liha söömiseks. Tavapäraselt ollakse harjunud sööma kas linnu-, veise- või sealiha, kuid kui tutvusringkonnas on mõni jahimees, siis võib juhtuda, et seisate silmitsi ulukiliha käntsakaga. Ulukiliha eelistest Nüüd, mil aktuaalseks on muutunud tervislik ja nn loomulik toit, siis midagi puhtamat on raske leida. Ulukid, keda süüakse, jooksevad metsast vabalt ringi, nende poolt söödav toit on puhas ning stressi nad ei põe. Muidugi tuleb enne metslooma liha toiduks valmistamist teha tarvilikud analüüsid, veendumaks liha toidukõlblikkuses. Ulukitest enim süüakse põdra,- metssea- ja metskitseliha, vahel ka karu ja kopraliha. Lisaks veel mitmesugused linnud. On levinud valearusaam, et ul...
LASTE- JA NOORTEKIRJANDUS 2013/2014 sügis Ütlen ette, et konspekt on suuresti kokku pandud Reet Krusteni „Eesti lastekirjanduse“ põhjal. Loengust panin miskit kirja vaid alguses ja ega ma muidu ka just eriti eeskujulik kohalkäija polnud. Konspekti vormistus on jäänud just selliseks, nagu see oli siis, kui ma ise sellest õppisin. Kõik lisamärkused jne olid minule endale mõeldud ja Sul ei pruugi neist kasu olla. Ilmselt on Sulle sellest konspektist abi, kui sa näiteks soovid enda koostatud loengute põhjal kirjutatud konspekti täiendada ega viitsi läbi lugeda Reet Krusteni väljaannet. Siinkohal mainiksin, et kuskil Eesti Vabariigi lastekirjanduse käsitluse juures jätsin ma selle lugemise pooleli, ei viitsinud enam ja aega polnud. Konspekt ei ole kohe kindlasti mitte täiuslik! Kui Sa päev enne eksamit alustad õppimist sellest konspektist (ja pole väga loengus käinud jne), siis ei pruugigi Sul sellest suurt kasu olla. Ühtlasi pead olema val...
SAKU GÜMNAASIUM Kreet Käärma RICHARD ROHU ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: õp. Inga Uusmaa Saku 2007 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I RICHARD ROHU ELU 4 1.1 Richard Rohu lapsepõlv 4 1.2 Richard Rohu kujunemine kirjanikuks 5 II RRICHARD ROHU LOOMING 6 2. 1 Richard Rohu looming 6 Tuulemäe sari 7 Linnaelu kujutavad ajaromaanid 9 Võitlustee otsingud 1930-ndate aastate alguse loomingus 10 Otsingud 1930-ndate aastate teisel poolel 11 Taluelu kujutavad romaanid 1930-ndate aastate lõpul 12 R. Rohu looming Nõukogude Eestis 13 R. Roht lastekirjanikuna ...
Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika............................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merit Miljaste MÄNGUD LASTELE Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom, MA Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 NÄPU- JA SÜLEMÄNGUD......................................................................................................5 EMA KEETIS PUTRU...........................................................................................................5 KIISUKÕDI............................................................................................................................5 SILE TEE................................................................................................................................6 TII-TII, TIHANE......................
1 Ainevahetus ehk looduse loomade ja inimese tekkimine maa peal. Mind on alati huvitanud see mis ümbritseb mind ja tuginedes loogikale püüdnud mõista seda maailma nii nagu ta tõesti eksisteerib aga mitte nii nagu on see kirja pandud inimeste poolt. Juba inimkonna ajalugu õpetatakse lastele poliitilisest seisukohast ja erinevalt erinevates riikides. Peale minu viimast kohtumist looduse ja tehnoloogia instituudi dekaaniga veendusin ma selles, et inimkond on tõesti ületähtsustanud teaduse arengut ja hariduse osatähtsust inimlikus elus. Inimlik haridus ei saa muuta intellekti taset kui teadmiste realiseerimiseks vajalikku vahendit. Kõik teaduskonnad kasutavad omas leksikonis asendussõnu ja lõplikust sõna tähendusest enam aru ei saada. Eesti keeli on sama palju kui on erinevaid teaduskondi ja pealekauba on veel kasutusel vähesel määral võru, mulgi ja saaremaa murrakut. Kuid on ju olemas e...
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus ...
............... LASTERAAMATUTE ANALÜÜSID Lugemispäevik Tallinn 2018 SISUKORD LASTERAAMATUTE ANALÜÜSID...........................................................................3 1. raamatu analüüs......................................................................................................3 2. raamatu analüüs......................................................................................................4 3. raamatu analüüs......................................................................................................5 4. raamatu analüüs......................................................................................................5 5. raamatu analüüs......................................................................................................6 6. raamatu analüüs..............................................................................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Helen Kikkamägi Ilutaimede hooldusjuhend Juhendaja : Ele Vool Tartu 2012 1 Sisukord Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 Põõsad .................................................................................................................................................. 4 Berberis vulgaris ........................................................................................................................ 4 Harilik kukerpuu ................................................................................................................4 Caragana arborencens .............................................................................................
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmet...
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad s...
Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid pingeid jms...
1. TOIT JA SELLE TÄHTSUS Iga toiduaine, mis turule jõuab, peab olema tarbijale ohutu ning vastama kvaliteedi- nõuetele. Selle tagamiseks on välja antud vastavad õigusaktid. Nõuded, millele turustamisotstarbeline toidutoore ja toit peavad vastama, on järgmised. 1. Toit peab olema ohutu inimese tervisele. 2. Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi. 3. Keelatud on käidelda riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu. 4. Toit peab vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. 5. Loomsele toidule esitatavad erinõuded: 1) värskena müüdav või muul viisil üle antav liha peab olema veterinaarkontrolli tulemusel tunnistatud toidukõlblikuks, mida tõendatakse veterinaartõendiga; 2) loomset toidutooret ja toitu on keelatud kasutada, kui loomale on manustatud ravimit, ravimitaolist võ...
TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) lahieelbaas sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) Loomade algtöötlemise osakond Toiduvere töötlemise osakond Nahkade töötlemise osakond Soolte töötlemise osakond Subproduktide töötlemise osakond Toidurasva töötlemise osakond Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) Lihalõikuse osakond Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond S...
Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks. Selle t...
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb ...
annaabi.ee 
