ja ta tähtsa ülesande jaoks tööle kutsus. Seal sai ta teada , et Karl Säre oli leitud Kesk- Ameerikast ja temalt oli teada saadud , et eksisteerib üks nimekiri, kus on läänes viibivate Nõukogude Liidu spioonide nimed. Edasi läheb jutustus tegeliku peategelase juurde , kelleks on noor Margus-Magnus Tamm. Magnuse nimi tuli sellest , et inglased ei osanud Margus öelda , kui ta ennast esimest korda tutvustas. Noor Magnus oli just minemas laevukesele koos kapteni ja ühe lihunikuga , et Eestist Nõukogude võimu eest Rootsi sõita. Selle oli organiseerinud tema isa , kes oli kaubalaeva kaptenina eiranud Nõukogude Liidu käsku kõikidel Eesti lipu all seilavatel laevadel pöörduda liidu sadamatesse. Isa elas tol hetkel Londonis, kus tal oli piisavalt raha, et teha võimalikuks oma poja pagemine Eestist Inglismaale. Magnus viibis mõne nädala
Sügisball Mati Unt - Eero, luuletaja, ei teadnud kelle jaoks seda tegi, tema luulet väga ei loetud ja see tegi mehe kurvaks, kartis inimeste arvamust oma luule kohta, pelgas trepikojas olekut, kartis et keegi jälitab teda seal (majavaimud, kes ei pruugi pahatahtlikud olla kuid kavalad) - August Kask, Eero naaber, armastas täpsust, tegi statistikat (uuris vastasmaja), oli meestejuuksur, jälgis teisi inimesi - Seoses Augusti tööga: kunagi peeti juuste lõikamist halvaks, tähendas kastreerimist, olevat tinglik inimohver, sest hing asub peas, August seda ei teadnud, oli realistliku elukäsitlusega, 60ndatel oli tal tööd vähem, sest vähe oli noori, kes kasimist vajaks, teostati avalikke juukselõikusi (nagu häbipost), juuste pikkus määras inimese saatuse,
" -Annely Kasela Tegelased: Eero- luuletaja. Kartis inimestelt küsida, kas need on tema luulet lugenud, sest kartis eitavat vastust. Elas Mustamäe keskel, kuuendal korrusel suures paneelmajas. “Eero ise oli luuletaja. Ta luuletas, kuid ei teadnud, kellele. Ka arvustustes oli öeldud, et tema luulel puudub aadress.” “Eero eelistas püsida oma soojas ja mugavas korteris. Seal tegi ta oma tööd, millest polnud rahvale reaalset tulu.” August Kask- meestejuuksur. Elas samas majas kus Eero, kuid 9ndal korrusel. Ta oli vanapoiss. Kõige vanem kõigist tegelastest. “Ta armastas täpsust ja oli teinud ka statistikat, ilma et keegi seda temalt oleks nõudnud - peale südametunnistuse.” “August Kask armastas oma tööd, aga ta muidugi ei teadnud, kui suur on juuste mütoloogiline tähendus.” Maurer- Arhitekt (linnaehitaja), 40-aastane. Elas naisega (temast vanem, kuid nägi noorem välja) ja käis tööl
blond tantsis Theoga. Punapeo sidus Theo kinni kuid talle ei meeldi vägivaldne seks. Järsku ilmus Viktor. Theo läks koju ja trepikojas nägi verd tilkumas. Joodik oli läbi klaasi kukkunud, esimene korter pani ukse kinni, teine kartis verd. Peeter kartis loomi, sest ta ei teadnud millised nad on. Eero kirjutas nelinurksetele paberitele mis olid enamasti valged, vahel kollakad. Luuletajad olid hullud ja seda tõestas kolleeg, kes varahommikul helistas talle ja ütle, et Eero on rahvakirjanikuks saanud, kuid siis ütles, et tegemist on naljaga ning ta oli juba 5le kirjanikule nii teinud. Luges terve peöva ning siis läks välja, kui tagasi tuli märkas, et kodus tuli põles, lootis et naine on tagasi tulnud, kuid tegelt jättis ise tule põlema. August nägi kassi ja sülitas 3 korda üle õla. Ta nägi oma aknast kuidas lapsed mängisid jalgpalli, armumisi jne. Oli rahvamalevas 1a. Ei talunud verd, joodikute ning kodutute haisu. Hoidis
Sügisball Mati Unt *Eero – Ta asus elama Mustamäele pärast seda, kui tema naine jättis ta maha, kes tunnistas end armastavat Eero sõpra. Uue elu algusest uues kodus sai hoopis midagi muud kui ta lootnud või arvanud oli. Tema teoseid on loetud, aga alati on arusaamatuks jäänud, kes on adressaat, kellele Eero oma luuletusi kirjutab. Tema luule ei puuduta kedagi ja see muserdab Eero hinge ja ta tunneb, et ta on siinses maailmas üksik. luuletaja/ tundis muret, et ta ei tea oma luule austajaid, kartis, et ta luulet ei loeta – ebakindlus/ ei kuulunud antiurbanistide hulka/ meeldis jälgis valguse langemist majadele- kunstihing/ kartis majavaime– kartlik/ moodne asjadevastasus oli talle võõras/ oli kuulanud vee tilkumise häält kraanikaussi/ tundis piinlikkust oma töö ees/ maal
Mati Unt ,,Sügisball" Varasügis 1. Sügis oli erakordselt seenerikas, õunu kasvas nii palju, et konservi- ja mahlatehased ei suutnud sellist saaki vastu võtta ning suur hulk läks mädanema. Rahvastiku juurdekasvule vaatama olid päradtlõunad imelikult vaiksed. Eero aimas halba nagu alati. 26. juunil sõitis raudteejaamast välja mootorvedur ilma juhita (oli välja hüpanud). Rongikiirus oli 80 km/h. Lähenevat rongi nähes jõudis rongijuht rongi peatada ning võttis tagasikäigu. Kokku põrkasid vedurid alles siis, kui kiirused olid enam-vähem võrdsed õnnetus suudeti ära hoida. Paar nädalat hiljem juhtus järgmine imelik lugu: Käidi Lõuna- Eestis kolleegi juubelil, terve öö aeti juttu. Alles varahommikul hakati lahkuma. Üks
kutsuda/ vanadusehirm, kuna tal pole ei vara, vaimset selgust ega professionaalseid oskusi/ tunneb end tühisena Peeter – Laura poeg/ armastas süüa pehmeid sööke- kummalised toidu ja värvieelistused/ ei usu jumalasse, aga kuradisse usub/ kartis äikest/ tahtis endale naist/ armastas bensiini ja atsetooni lõhna/ nuusutas omaenese gaase suure huviga/ kummalised lõhna ja kompeeelistused Mis tegelasi ühendab? Mis lahutab? Ühendab: Eero ja August Kask elavad samas majas. Eero kuuendal ja August üheksandal korrusel. Nii Eero kui ka August Kaks armastavad oma tööd. Maurer oli Mustamäe projekteerinud. Maurer armastab ka oma tööd. Laura elas kõige ülemisel korrusel. Elavad Mustamäel ja ka töötavad. Peeter oli sündinud ja kasvanud Mustamäel. Theo suhtles Maureri naisega, rääkides talle oma unenägu. Maurer peab Theod ebameeldivaks inimeseks. Peeter tegi Theole libakõne. Eero leidis Laura näol oma lugeja. Kõik nad on üksikud. Lahutab:
Mati Unt ,,Sügisball" Varasügis 1. Sügis oli erakordselt seenerikas, õunu kasvas nii palju, et konservi- ja mahlatehased ei suutnud sellist saaki vastu võtta ning suur hulk läks mädanema. Rahvastiku juurdekasvule vaatama olid päradtlõunad imelikult vaiksed. Eero aimas halba nagu alati. 26. juunil sõitis raudteejaamast välja mootorvedur ilma juhita (oli välja hüpanud). Rongikiirus oli 80 km/h. Lähenevat rongi nähes jõudis rongijuht rongi peatada ning võttis tagasikäigu. Kokku põrkasid vedurid alles siis, kui kiirused olid enam-vähem võrdsed õnnetus suudeti ära hoida. Paar nädalat hiljem juhtus järgmine imelik lugu: Käidi Lõuna- Eestis kolleegi juubelil, terve öö aeti juttu. Alles varahommikul hakati lahkuma. Üks
Arved Viirlaid „Ristideta hauad” Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada.
Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada.
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Viirlaiu teoste põhiteemaks ongi metsavendlus ja lahingud Punaarmeega. Tegelaste jagunemine gruppidesse Teoses on kaks põhigruppi: venelased ja eestlased. Eestlased jagunevad omakorda veel mitmeks grupiks: 1. need, kes pooldavad Nõukogude Liitu ja kes on nii öelda koputajad. 2. need, kes võitlevad Nõukogude Liidu vastu ja on metsavennad. 3. need, kes elavad maal ja kes tahavad rahus elada. Pea- ja kõrvaltegelased Peategelaseks on Taavi Raudoja, kes on metsavend. Kõrvaltegelasteks on Ilme (Taavi naine), Tõmm (Ilme vend, Taavit ei salli eriti), Lembit (Taavi poeg), Piskujõe Linda (Taavi ema), Piibu Eedi (Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult), Ferdinand Uba (Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem umbes 40), Leonard Kibuviir (Taavi kaaslane), Osvald (Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu), Hilda (Hiiel teenijatüdruk, Tõmmusse armunud), Aadu (varem oli vallasant, nüüd elab Hiie
metsa poole . "lk 227 (2.romaan ) 9 "Elutu plekikild ja kivid ta jalgade all . Maa , mis oli õitsenud , pidi võtma endasse kõduneva vilja ning purustatud laibad . Pimedusega mestis suutis ta neid katta , aga kui tuli uus päev , ei varjanud miski julmust ja surma ." Lk 243 (2.romaan ) 2-3. Tegevuspaik - Eesti küla 1944. aasta oktoobrist alates Sündmused: Üks Taavi kaaslastest oli haavata saanud ja kuna nad olid parasjagu Taavi naise kodu lähedal, otsustai sinna abi otsima minna. Hilde võttis ta vastu ja Taavi avastas, et ta naine ja poeg olid äia ja ämmaga koos põgenenud, ilma isegi talle kirja jätmata ja Hiie talus talitas nüüd tema ema, kes varem elas pisikeses popsionnis. Venelased tulid tallu viina otsima, kuid Taavi varjas end lakas ja Marta, kes juhuslikult seal oli, viis nad minema
IDEEKAART Mati Unt ,,Sügisball" Tähtsamad tegelased Eero On Mustamäel ühes paneelmajas elav luuletaja, kes elas üksi ( oli küll abiellus, kuid naine pettis ). Tema sooviks on leida lõpuks oma luuletustele lugeja, kes mõistaks tema luulet. Ta käis väga harva sõpradega väljas, enamasti meeldis talle üksi kodus olla. Laura Peetri ema, kellele ei läinud oma poja olukord ja tegemised üldse korda, armastas vaadata õhtuti televiisorist seebikaid ja süüa sokolaadikomfeke. Oli üsna ükskõikne inimene.
Nende majade seinu ei raputa tormid. Äikeseiilid ei kanna minema nende katuseid. Millest võib järeldada, et Llinnaosa tegelased tundsid ennast oma kodudes turvaliselt. 4. Tegelased Teos on kirjaniku seni kõige pikem teos, mille kollektiivseks peategelaseks on üks uuem linnaosa koos oma probleemidega. Teos tutvustab kuute linnaelu tegelast Eero- luuletaja, kuid ta ei teadnud ise päris hästi kellele. Eerole tekitas tõsist muret, et tema luulel puudub pahatihti aadress. Eero oli teoses esimene, keda tutvustati, ta elas Mustamäe südames, kuuendal korrusel, suures paneelmajas. Ta ei tundnud neid inimesi kellega ta naaber oli. Nägupidi aga oli enamustega tuttav. Kõik need nägupidi-tuttavad tundsid tedagi, aga nad ei andnud seda kuidagi väliselt mõista ja Eero vastas neile samaga. Nii tundis Eero oma ümbrust ennekõike kui liikuvate figuuridega küllastatud maastikku. August Kask elas Eeroga samas majas, aga 9ndal korrusel. Nad ei tundud õksteist.
“, „Kõige ilusam“ ja „Iga lapse isamaaa“, mida oleksin tahtnud õpetada oma lastele emakeelepäeva raames. Veel kõitis mu tähelepanu intrigeeriva pealkirjaga luuletus „ Löö mind armas õpetaja“ . Lõpuks tuli välja, et tegemist oli siiski palliga, mida õpetaja lööma pidi.Ironiseeriv veidi. Koristaja on me ema - Ema arstki on, kui vaja - kraamib tube, kraamib kööki. ravib terveks muhud-haavad. Samal ajal kokk on tema - Kui me grippi jääme talvel, kogu perele teeb sööki. istub öösitigi valvel ... Ärkad vahel enne koitu ema õmblejaks on meile - märkad: ema keedab toitu. uued pluusid temalt saime, Veel on ema õpetaja - vanad puhtaks pesti eile - koos meil tähed selgeks saavad. ema oli pesunaine. 8
Arved Viirlaid “Ristideta hauad” Esimene osa. 2.Kanadas elava eesti kirjaniku A.Viirlaiu romaan ”Ristideta hauad” annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Esimene osa algab oktoobris 1944. aastal ja lõppeb hilissuvel 1945. aastal. 3. Põhiline tegevus toimub maal kus Taavi on üles kasvanud, Tallinn, Rapla lähedal, kus põhikohad on rabad, metsad ja külad. Autor on kirjeldanud raamatu tegevuspaiku romantiliselt. 4. Taavi Raudoja saabus koju (mis oli jäänud peale sõda endiseks)teisest maailmasõjast.Taavi lootis kohtuda oma naise Ilme ja poja Lemituga kuid paraku pidi ta selles pettuma kuna ta sai teada, et ema, naine ja poeg on kolinud sõja pärast kodust teise tallu. Hiljem
Arved Viirlaid "Ristideta hauad" Kanadas elava eesti kirjaniku A.Viirlaiu romaan"Ristideta hauad" annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Romaani 1.osas algab tegevus oktoobris 1944. Kirjanik jutustatab kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nende nurjunud emigreerumiskatsetest Rootsi, NKVD vanglakoledustest ning meeste siirdumistest metsade rüppe. Kõik algas sellest, et noor mees Taavi Raudoja saabus koju teisest maailmasõjast.Ta vaatas talus ringi ja märkas, et kodu oli jäänud endiseks.Taavi ootas pinevusega kohtumist oma naise Ilme ja poja Lemituga. Esimese suure üllatusena sai ta teada, et ema ja teised on kolinud sõja pärast kodust teise tallu koos külarahvaga.Taavi kohtus samuti ka oma endiste sõprade ja sõjakaaslastega mis tegi Taavi rõõmsaks. Sõbrad olid väga head tema vastu ja nõnda vastas Taavi ka neile.
1968. aasta Tsehhi sündmused. Teose kohtuvisioon rõhutab vägivallariigi totaalsust ja absurdsust. Romaan peegeldab siiski veendumust, et mõlemal pool piiri leidub tundlikke hingi, kes otsivad üksteist, kuid nende teel tuleb ette enese ja teiste loodud takistusi. 3 3. TEOSE PÕHISÜNDMUSED, TEGELASED Teose alguses esitletakse oma saatusega rahulolevaid tegelasi. Peategelane Taavi Valk on kohanenud, heal järjel insener, tema isa Arnold aga kannab oma kodumaa kaotuse hirmusid endaga kaasas. Arnold on oma tütre Maie tütrega Piaga kodus, ent ootamatult hakkab tööle sireen, mis väljendab ohtu ning tuleb evakueerida. Paanikas Arnold põgeneb tütretütrega keldrisse varju. Arnoldile meenuvad seigad sõja-ajast, mil ta oli kaotanud oma parima sõbra. Mõne aja pärast sireen lakkab ning trepist üles minnes ootab ukse taga Arnoldi poeg Taavi
Mati Unt modernistlik romaan ,,Sügisball". Raamatus oli teemaks kuue Mustamäe linnaosas asuva uuselamurajooni elaniku igapäevaelu ja hingeelu. Peategelasteks olid : Eero- oli luuletaja. Oli maal sündinud aga kolis Mustamäele, kui naine maha jättis. Oli väga kartlik. Näiteks kartis, et ta luulet ei loeta ning see ei ole hea. Vahel tundis piinlikust oma luuletuste pärast. Kartis ka majavaime. Oli unistaja ja hajameelne. Tundis end üksikuna. August Kask oli Eero majakaaslane. Oli meestejuuksur, meeldis oma töö, oli laia silmaringiga. Meeldis aknast inimesi jälgida. Oli uute asjade vastu, ei meeldinud näiteks, et meestel on pikad juuksed. Oli üldse iga asja peale pahur ja negatiivselt meelestatud. Talle ei meeldinud mõte, et ta peab oma lastes edasi elama. Talle ei meeldinud joodikuid, ei pidanud neid inimesteks. Võiks öelda, et ta ise oli halb inimene, tundis teiste inimeste suhtes kahjurõõmu, astus meelega bussis inimestele jalale
" öösel oli külmem kui päeval ja neile see ei meeldinud. ,,Esimene uni tüdrukutel tehtud." Turku olid üle pika aja oma une nende sündmuste käigus tehtud saanud. ,,Pole viinatilkagi." kuna paljud räägivad et viina juues saab sooja aga kuna tal pole olnud mitte uteri viinatilka ka ei saanud at endale kodus sooja teha sest tal oli kodus väga külmad ruumid. ,,Ma heidan põrandale." ta läheb põrandale magama, sest teised kohad voodites olid täis saanud. Üks Taavi kaaslastest oli haavata saanud ja kuna nad olid parasjagu Taavi naise kodu lähedal, otsustai sinna abi otsima minna. Hilde võttis ta vastu ja Taavi avastas, et ta naine ja poeg olid äia ja ämmaga koos põgenenud, isegi talle kirja jätmata ja Hiie talus talitas nüüd tema ema, kes varem elas pisikeses popsionnis. Venelased tulid tallu viina otsima, kuid Taavi varjas end lakas ja Marta, kes juhuslikult seal oli, viis nad minema.
Ohvrilaev- Gert Helbemäe Peamised tegelased: Martin Justus (45a), Isabella (Isebel) (22a) Martin Justus pidas lõpuaktusel kõne, mis meeldis väga usuteaduse õpetajale. Justus oli alles hiljaaegu teada saanud, et tema lemmik ajalooõpilane, Boris Mänd sai 5 , on oma suurepärased tööd maha teinud vene vähetuntud ajaloolase Sterdjaevi raamatust. Justus otsis Boris Männi üles, et uurida tema alatu teo ja edasiõppimise kohta. Boris Mänd rääkis, et plaanib minna ajalugu ülikooli õppima, kuid ei tunnistanud oma tööde maha tegemist. too vastas talle jultunult, et miks Justus siis talle 2 ei pannud poiss on päris kurb ja kohkund, et õpetaja sellest teab. Justus oli kutsutud direktori jutule, kus talle pakuti inspektori kohta. Justus oli veidi üllatunud, kuna talle teatati sellest viimasel koolipäeval, kuid siiski õnnelik pakkumise üle. Justusel oli koolis austaja, Meeta Räägu, eesti keele õpetaja. Koolist koju minnes avastas Justus, et Meeta Räägu kõnnib natuke m
2. Teose ,,Ristideta hauad" analüüs Tegemist on fiktiivse ajaloolise romaaniga, mis on tegelikult üsnagi reaalse põhjaga ning kogu tegevus on täiesti eluline. Romaani tegevus algab 1944. aasta oktoobrist ja lõppeb 1946. aasta sügisega. Sündmused toimuvad üle kogu Eesti, kuid põhiliselt Tallinna ja selle ümbruses ning Harjumaa rannikualadel. Raamat vaatleb Hiie ja Lepiku talu perekondade ja kogu Metsaoti küla saatust neil tõeliselt kaootilistel sõjaaastatel. Peategelasteks on Taavi Raudoja, soome ohvitser, tema naine Ilme ja nende perekonnad. Raamatust käivad läbi ka paljud negatiivsed ning positiivsed kõrvaltegelased. "Sul, taat näib olevat kindel tunne, kui oma maalapp jalge all. Ära peta ennast ega mind. Pole see maalapp siin kuigi kindel ega ole venelaste ees ka oma tegude pärast mingit vabandust. Kui meid rindel nii armetult segi löödi, siis on mulle selge, et ainult teisel pool merd saab veel hingata, mitte siin, kui nende jalgu jääb."
Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" Ptk. 1 Algab peale koolist, kus direktor peab abiturientidele lõpukõne. Ajaloo õpetaja Justus on leidnud, et tema lemmik õpilane Boris Mänd on oma ajaloo teadmised ühe vene kirjaniku pealt maha viksinud ja ei ole tema nime oma töödes seejuures maininud. Justus üritab panna poissi üles tunnistama, sest oli talle pannud 5, aga nüüd juba kahetses seda. Räägitakse veel ka matemaatika õp. Meeta Räägust, kes on Justusest sisse võetud ja tal igal pool jalus tolgendab. Ptk. 2 Peategelane on 45 aastane ajaloo õpetaja Martin Justus. Tal on naine ja tütar, 16.a. Astrid. Perekond tahab minna Narva- Jõesuule suvitama oma suve korterisse. Justus tahab koju jääda, toob ettekäändeks oma raamatu, mis vajab lõpetamist ja selle ,et sai koolis inspektori töökoha sügisest. Ema ja tütar on veidi pettunud ,kuid lepivad. Ptk. 3 2 nädalat on juba möödunud. Töö on nii kaugel ,et Sokrates on vangis ja ootab surma, mis lükkus edasi 30 päevaks, se
Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" Ptk. 1 Algab peale koolist, kus direktor peab abiturientidele lõpukõne. Ajaloo õpetaja Justus on leidnud, et tema lemmik õpilane Boris Mänd on oma ajaloo teadmised ühe vene kirjaniku pealt maha viksinud ja ei ole tema nime oma töödes seejuures maininud. Justus üritab panna poissi üles tunnistama, sest oli talle pannud 5, aga nüüd juba kahetses seda. Räägitakse veel ka matemaatika õp. Meeta Räägust, kes on Justusest sisse võetud ja tal igal pool jalus tolgendab. Ptk. 2 Peategelane on 45 aastane ajaloo õpetaja Martin Justus. Tal on naine ja tütar, 16.a. Astrid. Perekond tahab minna Narva- Jõesuule suvitama oma suve korterisse. Justus tahab koju jääda, toob ettekäändeks oma raamatu, mis vajab lõpetamist ja selle ,et sai koolis inspektori töökoha sügisest. Ema ja tütar on veidi pettunud ,kuid lepivad. Ptk. 3 2 nädalat on juba möödunud. Töö on nii kaugel ,et Sokrates on vangis ja ootab surma, mis lükkus edasi 30 päevaks, se
A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda
Vene pool nõudis risti suudlemist. Vene diplomaatia ajaloos on see väga tähtis, sest see on leping Jumalaga, mida ei saa rikkuda. Liivimaale saabus Vene saadik Kelar Terpigorev (varem peeti seda nimeks, nüüd arvatakse, et Kelar ei ole nimi, vaid mingi ametinimetus) viibis Võnnus ja Tartus, kohtus siinsete võimukandjatega. Paneb tähele, et liivimaalased ei taha risti suudelda. Russow viitab, et Terpigorev vihastus ja ähvardas, et ei too teie minu härrale maksu, viin ma ise selle maksu. Rist sai küll suudeldud. Liivimaalased ei hakka siiski maksu koguma. 1556-1557 aastal jõutakse oma sisemistesse probleemidesse, satutakse omavahel vaenu. 1557 Posvoli leping. Siin minnakse vastuollu Venemaaga sõlmitud rahulepinguga, samas pole ühelt poolt teada, kas Venemaal saadi Posvolist teada, samas Venemaal käivad juba varem ettavalmistused sõja alustamiseks. Pärast Astrahani vallutamist on Venemaal pilgud suunatud juba lääne poole
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR:Gert Helbemäe TEOSE PEALKIRI:Ohvrilaev TEOSE ZANR: Realistlik psüholoogiline romaan ILMUMISAASTA:1960 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Gert Helbemäe on vere poolest pool sotlane pool hispaanlane ja sündis Tallinnas 1913 aastal ärimehe pojana. 1933 lõppetas Prantsuse Lütsomi ja eirates isa soovi minna Berliini kaubanudst õppima hakkas kirjuatam. Üldiselt oli ta lapsepõlv häirituf ema nukkrusest mis tuli nende lahutusest. Ta töötas mitmes ajakirjas nagu näiteks ,,Eesti Pildilehe" ja ,,Roheline Post" tegevtoimetajana. Seejärel kutsuti ,,Uudislehe" seltskonnaelu reporteriks, pärast sõjaväeteenistust suundus Eesti Ringhäälingu muusika- ja kirjandussaadete toimetusse, seal tegi ka tööd lisaks ,,Raadilehele" ning hakkas kirjutama kuuldemänge. Maailmasõja ajal põgenes Saksamaale ja sealt edasi Londonisse kus suri . Ta abiellus 1941 aastal
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Kokk (KP-31) Isabel Kangur Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad I" Kirjandusteose analüüs Juhendaja: Sirje Paakspuu Kuressaare 2009 1.
Gert Helbemäe "Ohvrilaev" Teose peategelaseks on 45 aastane ajalooõpetaja Martin Justus. Martin Justus pidas lõpuaktusel kõne, mis meeldis väga usuteaduse õpetajale. Justus oli alles hiljaaegu teada saanud, et tema lemmik ajalooõpilane, Boris Mänd, on oma suurepärased tööd maha teinud vene vähetuntud ajaloolase raamatust. Justus otsis Boris Männi üles, et uurida tema alatu teo ja edasiõppimise kohta. Boris Mänd rääkis, et plaanib minna ajalugu ülikooli õppima, kuid ei tunnistanud oma tööde maha tegemist. Justus oli kutsutud direktori jutule, kus talle pakuti inspektori kohta. Justus oli veidi üllatunud, kuna talle teatati sellest viimasel koolipäeval, kuid siiski õnnelik pakkumise üle. Justusel oli koolis austaja, Meeta Räägu, eesti keele õpetaja. Koolist koju minnes avastas Justus, et Meeta Räägu kõnnib natuke maad tagapool tema järel. Justus kees põiktänavass
Peatükid on tegelaste vahel väga ära tükeldatud. Väga palju on fakte ja leheküljepikkuseid loetelusid. Tegelasi on romaanis kokku kuus. Jaan Undusk kirjeldab oma Eesti Päevalehe arvamusartiklis „Eesti lugu“, Mati Unt „Sügisball“ romaani kuute peategelast ja romaani tegevustikku nii: „Sügisball” mängust ja üksijäämisest pärast seda, kui mäng saab otsa. Mänguplatsiks on Mustamäe, näitlejaiks kuus paneelmajade sügavuses elutsevat üksiklast: luuletaja Eero, arhitekt Maurer, juuksur August Kask, šveitser Theo, telefonitöötaja Laura ja tema poeg Peeter. Eero naine on ära jooksnud ja Maureri naine jookseb ära romaani käigus, August Kask on raske lapsepõlvega poissmees, Theo lihtsalt kepib naisi, üksiti ja paarikaupa, ning jõuab oma eksperimendis 235. emaseni; Laura on lahutatud ja elab oma väikesest pojast mööda, sukeldudes seebikate vaatamisse“.
Tema parimaks koguks peetakse luulekogu ,, Selges eesti keeles" . Seal ilmnevad temale omased jooned kõige paremini. Kirjutab põhiliselt mõtteluulet, kus arutleb elu ja ühiskonna üle ja lisaks on ka armastus- ja loodusluulet. Mati Unt Kuulsaks sai noorsooromaaniga ,,Hüvasti, kollane kass" Kujutab siiralt noore poisi mõtisklusi ja probleeme: suhted vanema ja väga range tädiga, kes süüdistab teda; elu eesmärgi otsingud, tulevik, suhted naistega. Peategelane Aarne, kes tuleb maalt linna gümn-i, klassis on õppeedukuse probleem. Armastab neidu Maiat ja arvab, et neil on ühised huvid: kunst, haridus. Ta avastab, et neiu üritas talle ainult meelejärele olla ja pettub temas. Romaan oli siiras ja naiivne. Sai populaarseks kuna kujutas hästi noorte elu ja mõttemaailma. Üks kuulsamaid näidendeid temalt on näidend ,,Phaeton, päikese poeg". Ainestik on võetud kreeka mütoloogiast, aga tegelikult kujutatakse ikka nõukogude elu probleeme. Phaeton, kes
Arved Viirlaiu "Ristideta hauad" annab meile masendava pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Siin jutustatakse kodumaale saabunud Soomepoiste saatusest, NKVD vanglakoledustest ning metsavendade elust. Kuigi me oleme kõike ajaloost kuulnud, jõuab see raamatu vaheldusel paremini meieni ning läheb südamesse. Lugedes ei jõua ära imestada inimeste reetlikust ja julmust, millele vastandub ustavus ja armastus lähedaste vastu. Raamat algab 1944 a Taavi saabumisega Hiie tallu. Kuna ta on olnud Soome sõjas, siis on ta nüüd tagaotsitav. Ümberringi käivad küüditamised ja rahvas on hirmul. Taavi naine Ilme koos poja Lembituga ning vanaemaga püüdsid Rootsi põgeneda. kuna see ebaõnnestus, tulid nad Hiiele tagasi. Taavi aga oli vahepeal lahkunud ning lootis oma perele Rootsi järele minna. Koos teiste põgenikega jõuab ta Tallinna. Ta on tänu võlgu Roosi Martale, kes muretses neile vallamajast vanad vene passid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
