Lühigrammatika koostamine oli oluliseks sammuks ka selle aja suurimal kirjandusalasel ettevõtmisel: eestikeelse Piibli tõlke ettevalmistamisel. Omaaegse eesti kirjakeele süsteemi edasiandjana on Helle eestvõttel koostatud grammatikal väga oluline keeleajalooline tähtsus. • Anton Thor Helle oli juhtivaid tegelasi põhjasõjajärgsel ajal Tallinnas ja selle ümbruses tegutsenud pietistlike pastorite rühmituses, kes tegid palju eestikeelse kirjasõna arendamiseks. Thor Helle osalusel toimetati põhjalikult rootsiaegset kirikukäsiraamatut ning anti välja selle uus, pietistliku suunitlusega täiendatud ning keeleliselt redigeeritud trükk „Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramat“ Käsiraamatu toimkond andis välja ka saksa pietisti J. A. Freylinghauseni teose tõlke „Jummala Nou Innimesse iggawesse önnistussest“ (Tallinn, 1727), mille Kullamaa (Goldenbeck) pastor Heinrich Gutsleff oli juba aastaid
Eestikeelsetest on säilinud ainult üks, 1622. aasta ,,Agenda Parva". Säilinud on raamatuid vähe, sest peale tuli Rootsi aeg, kus luterlased need hävitasid. 3. Rootsi aeg. Haldusjaotus, majanduslik ja õiguslik olukord, kohtusüsteem. Rootsi võimu kehtestamisega, kujunes ka uus haldusjaotus. See jäi püsima ka pärast Vene võimu kehtestamist. Eesti ala ei moodustanud ühtset tervikut, vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Üks oli Eestimaa kubermang Põhja-Eestis, kuhu kuulusid neli maakonda: Läänemaa, Virumaa, Harjumaa ja Järvamaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Eestist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias, sinna kuulusid Eesti aladelt Pärnu ja Tartu maakonnad. Saaremaa, mis liideti Rootsiga alles 1645, kuulus Liivimaa kubermangu alla, kuid säilitas mitmeid eriõiguseid. Saaremaal oli oma asehaldur, rüütelkond, konsistoorium (kirikuvalitsus) ning samuti oli seal Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem.
-1856.aasta talurahvaseaduste kohaselt- o võisid taluperemehed oma talu mõisalt päriseks osta o taluinimesed vabanesid teotööst mõisapõllul, mindi üle raharendile o Mõisad pidid kasutama palgatöölisi-mõisamoonakaid Peremees pidi nüüd ise otsustama, kuidas talu majandada. Hakati otsima uusi võimalusi sissetulekute suurendamiseks ja harjuti turusuhetega. Talude päriseksostmine sai alguse Viljandimaalt, kus taluostjatele tõi raha sisse linakasvatus. Enamasti osteti talud järelmaksuga. Kui peremees õigeaegselt raha maksta ei suutnud jäi ta talust ilma. ________________________________________ EESTI 19. SAJAND TEISEL POOLEL SÜNDMUSED 1857-Pärnus hakkas ilmuma Jannseni nädalaleht "Perno Postimees". (Selles virgutas Jannsen oma kirjutistega talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põlupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. Jannseni lihtne, piltlik ja rahvapärane jutustamisviis tegi lehe kiiresti populaarseks. Nõnda pani
tarbeks vaid ka edasimüügiks. VAHETUSKAUBANDUS VAHENDUSKAUBANDUS Lääne-Euroopa Eesti Lääne-Euroopa Eesti Ida-Euroopa metall, sool, karusnahad, vili karusnahad, vaha relvad vili, vaha Eestlased elasid valdavalt maal. Elamuks kujunes universaalne rehielamu. Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid külad (sumbkülad, ridakülad, hajakülad). Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mida oli XIII sajandi alguseks umbes 45. kihelkonnad omakorda olid liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. Olid ka nn väikemaakonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aegajalt tehti
ruudukujulised; põlluharimise vanim vorm on kõplapõllundus, üleminek alepõllundusele sai toimuda alles rauaajal esimesed raudesemed olid sisseveetud, siis õpiti neid ümbertöötlema, siis rauda saama soomaagist Rooma rauaaeg (1. 4. sajand pKr): tõusu periood, rahvaarv kasvas ja praktiliselt kogu Eesti ala asustati (rahavarv: 20 000 30 000), kujunesid Eesti asustuse põhikultuurid; hõimupiirkonnad: Põhja, Lääne ja LõunaEesti külades; kujunes uus kalmetüüp tarandkalme, põletusmatused Tacitus "Germaania" 98. a pKr "aestid" Keskmine rauaaeg (5. 8. sajand): esimene rahvasterändamise (alustasid hunnid ida poolt) aeg, see oli rahutu aeg täis sõdu, olude muutumist rahutuks näitab peiteleidude rohkus; hakati rajama linnuseid: mägilinnus (Otepääl), neemiklinnus (Rõuge), Kalevipoja rangi tüüpi linnus, ringvalllinnus (Saaremaal Valjala ja Varbola),
Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva, sealsed inimesed küüditatakse. Küüditati eelkõige saksa elanikkonda, saksa rahvastiku osakaal
23. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal (104-108) : Altmargi vaherahu 1629 - Sõlmiti Preisimaal Altmargi külas. Sellega loovutas Poola Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati. Brömbsebro rahu 1645 - Taani ja Rootsi vahel oli järjekordne sõda, mille järgselt kaotaja loovutas Saaremaa Rootsile. Kogu Eesti läks rootslastele. Oliva rahu 1660 -Viimase eesti alana läks Roosti riigi alla Ruhnu saar Kuramaa piiskopi käest. Eestimaa kubermang - Põhja-Eesti 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermang - Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti. Kindralkuberner - Nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kuninga poolt määratud. Rüütelkonnad - Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes 1630-ndatel Liivimaa rüütelkond. Eraldi rüütelkond moodustus Taani valduses oleval Saaremaal, mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga
*Kolmeväljasüsteem- Põllu ühel osal kasvad teravili, teisel suvivile ja kolmas oli kesaks. See süsteem hakkas levima talirukki kasvatamisel. Üldises sai kolmeväljasüsteem siiski hiljem, valitsedes kuni 19. sajandini. *Rehielamu- palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Vilja kuivatati ahjuga toas ehk rehes. Järk-järgult kujunes sellest rehielamu, mis sai järgnevatel sajanditel eestlastele iseloomulikuks nii elu- kui tootmishooneks. *Sumbküla- talud paiknevad keset põlde tihedalt koos. *Ridaküla- talud rajati vooretel ridastikku. *Hajakülad- talud paiknevad üksteisest kaugel (künklikel maastikel) *Eestis oli 8. sajandi alguses umbes 45 kihelkonda, mis olid liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Kesk-Eestis säilisid mõned kihelkonnad: Alampois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga (väikemaakonnad).
inimesed, kuid teatud mõju jäi ka Hurdale, kes küll enam Eestisse tagasi ei pöördunud. Ärkamisaeg (ka: rahvuslik ärkamisaeg, rahvuslik ärkamine) oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Rahvusliku liikumise kõrgaega on nimetatud ärkamisajaks. Seda perioodi, 19. sajandi teist poolt, iseloomustavad eelkõige mitmed ettevõtmised hariduse- ja kultuurivallas. Loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, tekkis eestikeelne kirjasõna, asutati laulu- ja mänguseltse, hakati koguma rahvaluulet ja pandi alus rahvuslikule teatrile ning ajakirjandusele.Rahvusliku liikumise kõrgaega on nimetatud ärkamisajaks. Seda perioodi, 19. sajandi teist poolt, iseloomustavad eelkõige mitmed ettevõtmised hariduse- ja kultuurivallas. Loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, tekkis eestikeelne kirjasõna,
o Kaupade hinda arvestati höbedakaalu järgi. o Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades, kuis paiknesid kesksed linnused ja asulad. Seal elas rohkem ka käsitöölisi, kes pakkusid oma toodangut. (Tartu ja Tallinn) o Eestlased elasid valdavalt maal. Elamuks oli palkidest hoome mis jagunes toaks ja kojaks. Vilja kuivatati rehes. Järk-järgul hakas kujunema universaalne reheelamu. o Talud paiknesid enamasti lähestiku moodustades küla. o Saaremaal olid sumbakülad kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. o Ida-Eesti voortele rajatud talud asetsesid ridastikku ja nõnda tekkisid ridakülad. o Lõuna-Eestis künklikul maastikul olid hajakülad, kus talud paiknesid üksteisest kaugemal. o XIII saj alguses oli Eestis u 45 kihelkonda ja 8 maakonda.
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
Potikedra kasutusele- võtuga muutus omaette käsitööalaks savinõude valmistamise. Põllumajanduse ja käsitöö kõrval omasid teatavat tähtsust jätkuvalt jahindus, kalandus ning mesindus. Elati maal, linnaliste asulate kujunemine oli algusjärgus. Muinasaja lõpul hakkas välja kujunema eestlastele tüüpiline rehielamu (rehi = ahjuga tuba). Sellise elamu tekke põhjuseks oli vajadus vilja järelkuivatada, sest siinsetel laiuskraadidel ei saa vili tihti looduslikult küpseks. Talud paiknesid suhteliselt lähestikku, moodustades küla. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna (muinaskihelkondi oli umbes 45). Kaitseks välisvaenlaste vastu olid kihelkonnad liitunud 5 maakondadeks. Eestis oli 8 suuremat ja 6 väiksemat muinasmaakonda. Suuremad olid: Saaremaa, Läänemaa, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi. Väiksemaid kutsuti: Mõhu,
sajandi algul oli Venemaa ise alles kujunemisjärgus, asus revolutsiooniliste reformide teele. Peetri eeskujuks oma riigi reformimisel ja uuendamisel, lääneeuroopalikuks tegemisel, oli Rootsi. Institutsionaalne ülesehitus, mis Venemaale tuleb, on üle võetud Rootsist. Siiski ei saa Venemaa lahti ka varasemast taagast. Olulisemad pidepunktid (meile olulised): - kubermangude reform. 1708-09 jagab ta oma territooriumi kaheksasse kubermangu. Üks neist kaheksast on ka Ingerimaa kubermang (hiljem hakkab kandma Peterburi nime). Ida-Eesti (Tartu, Narva) liideti Peterburi kubermangu. 1710. aastal suurendab kumebrmangude arvu 10-ni, hiljem tuleb neid veelgi juurde. Kubermangude jagamine kreisideks ehk maakondadeks. Lisaks veel kreiside allstruktuurid ehk osad, eeskujuks olnud nii Rootsis kui Läänemereprovintsides olnud 9 kihelkonnad
eiras sotsiaalseid erisusi ning Teataja ei erianud, vaid ta hakkas nendest kirjutama ja rõhutas nende tähtsust. Nii maarahva kui ka linnarahva seas on vaesus, mis ei võimalda tegeleda tähtsamate eesmärkidega, sest alguses tuleb majanduslikest probleemidest lahti saada. Sulesõda avaldus mõningates küsimustes, milleks oli maareform, sest mõlemad olid veendunud, et mõisamaad tuleb tükeldada taludeks ja et tulevik on taludepäralt, kuid küsimus on, et kuidas uued talud peavad tekkima. Postimees arvas, et talud tuleb osta päriseks (Lõuna-Eesti oli jõukam). Põhja-Eestis, kus oli palju vaeseid renditalusi, Teataja leidis, et päriseks ostmine on liiga ränk koorem, inimesed ei suuda endale maad päriseks osta, talumaad tuleb anda mitmeks aastaks rendiks. Talu rentija maksab renti riigile. Linnavalimised: Baltisakslased kasutasid oma enamust, et hääletada eestlaste pakkumiste ja ettevõtmiste vastu. Ajalehe veergudel kutsuti kõiki eestlasi valida
See oli erakordne, esimene eratrükikoda Venemaa ulatuses. 1766 ilmuski "Lühhike öppetus...", kahjuks vaid aastakese. Põltsamaa trükikoja viis Grenzius hiljem Tartusse. 19. sajandi algul olid trükikojad Tallinnas (4), Tartus (3), Pärnus (1) ja Narvas, kus eestikeelseid raamatuid ei trükitud. Vana raamatu näiteid, mida saate ka sirvida, leiab Eesti Kirjandusmuuseumi lingilt http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=1 Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Trükikunst ja ajakirjandus Trükitehnika ja tehnoloogia areng on olnud ajakirjanduse seisukohast universaalne, sarnane kõikides maades. Väljaspool tehnoloogilist ja organisatsioonilist konteksti oleks ajakirjanduse eksisteerimine küsitav. Kohalikud tingimused annavad veel hulgaliselt variatsioone. Leiutised ja uuendused on Gutenbergist alates levinud ühelt maalt teisele järjest kiiremini. Eestisse jõudis trükikunst ligi 200 aastat pärast selle leiutamist. 18.-19.
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
