Osades asjades vajame me aga nõu. Ka kirjakeelega on nii. Me omandame põhilise osa oma teadmistest keskkonnast teiste inimestega suheldes, kuid mõnes asjas vajame me aga abi: uurime sõnastikke ja erinevaid käsiraamatuid. Kui mingisugune norm aga puudub ja seda ühiskonnast endast omandada võimalik pole, kehtestatakse norming. Nii on loodud terveid valdkondi nagu näiteks liiklus. Nii nagu normid esinevad meie ühiskonnas, esinevad ka kirjakeele sõnavaral ja ka näiteks grammatikal. Näiteks inglane kirjutab nädalapäevi ja sakslane iga nimisõna suure tähega, meie väiksega. Hispaanlane paneb meie mõistes tagurpidise küsimärgi küsimuse ette. Mis puudutab veel „õige-vale”-vastandust, siis kiputakse seda kehtestama veel ka kirjutustavades nagu oleks olemas vaid üks variant, kuidas midagi kirjutada tohib. Toome näiteks ühe Jaapani sünonüümi. Hüüdnimena saab seda kirjutada nagu nime ehk läbiva suurtähega (Tõusva Päikese Maa).
Soome kirjakeelele lõi alused Mikael Agricola. Agricola keel põhines lääne-soome keelel, nõnda jõudis selle keeleteaduse ka soome kirjakeelde. Soome keel on üks kahest Soome ametlikust keelest ning Euroopa Liidu ametlik keel. See on ametlikuks vähemuskeeleks Rootsis. Soome keele murded jagunevad kahte rühma: läänemurded ja idamurded. Nad erinevad häälikute ja rütmi poolest, seetõttu on neid parem pidada aksentideks. Enamjaolt põhinevad murded samal keeleteaduse, grammatikal ja sõnavaral. Edela-Soome murdeid räägitakse Soome edelaosas ning Soome Lääne-Soome läänis. Need murded meenutavad mitmeti eesti keelt. Karjalas räägitav karjala keel on soome keelest piisavalt erinev, et omada oma ortograafiat. Põhjamurret meänkieli räägitakse ning õpetatakse Rootsis eraldiseisva keelena. Keelesugulus uurali keeled, soomeugri keeled, soome-saami keeled, läänemeresoome keeled, soome keel. Soome tähestik põhineb ladina
INGLISE KEELE MÕJU Loone ots on märganud, et võõrkeelne maailm pressib interneti kaudu järjest jõulisemalt peale. Nii polegi imestada, et ingliskeelne väljend lipsab lausesse nii, et rääkija seda ise ei märkagi. Sama märkamatult hääbub eesti keele rikkus ja väheneb argisuhtluses kasutatavate sõnade arv. Inglise keele ees taanduvad juba paljud emakeelsed sõnad ja noored räägivad inglise-eesti segu, mis õnneks põhineb veel siiski eesti keele grammatikal (Talviste, 2012). VANEMATE ROLL ,,Nõrgaks lüliks selles õppeprotsessis on tööga hõivatud vanemad, kes delegeerivad oma kasvatusülesanded televiisorile ja arvutimängudele. ,,Kumbki neist ei paku aga kujundlikku sõnavara," tõdeb Järvela." (Järvela, 2012) Loone Ots arvab, et iga lapsevanem saab palju kaasa aidata. Tuleks lapsega koos aega veeta ning temaga suhelda, mitte igapäevaelust, ilmast ning inimestest niivõrd palju juttu teha.
püsinud tänini. Eesti rahvusliku keelekorralduse algusaastaks peetakse 1872. aastat, mil Eesti Kirjameeste Selts otsustas oma presidendi Jakob Hurda ettepanekul seltsi väljaannetes üle minna uuele kirjaviisile ning võttis samas vastu ka mitu kirjakeele ühtlustusettepanekut. Kirjakeele ühtlustamise seisukohast oli siiski suurem tähtsus Karl August Hermanni 1884. a ilmunud esimesel eestikeelsel grammatikal. See grammatika kujundas ka eestikeelse grammatikaterminoloogia. Enamik Hermanni loodud grammatikatermineid on tänaseni käibel (nt käänete nimetused ja terminid kääne, käänamine, pööre, pööramine, ainsus, mitmus, häälik jne). Soome keelest laenati väga palju sõnu eesti keelde. · Eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik Eesti kirjasõna oli piisavalt arenenud selleks, et anda välja eestikeelseid ajalehti, mille
vähemusi. (Soome, 2015) Soome ladina tähestikul põhineval tähestikul on mitmeid rootsi ja saksa täiendusi. Nii moodustavad selle 28 (+3) tähte. A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S (Š), T, U, V (W), X, Y, Z (Ž), Å, Ä, Ö Kolme tähte "Š", "W" ja "Ž" ei peeta iseseisvateks. (Soome tähestik, 2015) Soome murdeid mis jagunevad kahte rühma, läänemurded ja idamurded, peetakse pigem aktsentideks. Seepärast, et enamjaolt põhinevad need samal fonoloogial, grammatikal ja sõnavaral, ent erinevad siiski häälikute ja rütmi poolet. Soome edelaosas räägitavad edela- soome murded meenutavad mitmeti eesti keelt. Karjalas kõneldav karjala keel on aga piisavalt erinev, et omada oma ortograafiat. Põhimurret meänkieli õpetatakse ja räägitakse eraldiseisva keelena. (Soome keel, 2014) Soome keel on arenenud Häme, Karjala ja eesti keelele lähedasest Edela-soome murdest. Soome kirjakeele lõi Mikael Agricola, kes toetus rootsi, saksa ja ladina keelele. Tema
19.saj. algul hakati eesti kirjakeelt arendama soome keele eeskujul. Töötati välja uus kirjaviis. Otto Wilhelm Masing- sündis 1736 Peipsi ääres. Õppis Narvas, Saksamaal Torgarus ning Helle ülikoolis. Valdas eesti, saksa, vene, itaalia, prantsuse, ladina ja kreeka keelt. Võttis kasutusele õ-tähe. Algselt kasutas ta seda ainult ise. 19saj. Keskel muutus see üldiseks. Tahtis koostada grammatikat, mis ei põhineks saksa või ladina grammatikal, kuid pidas seda üle jõu käivaks. Esimene eestikeelne ajakiri ,,Maarahva Nädalaleht". Eduard Ahrens- 1803. Tallinnas sakslasest maamõõtja poeg. Õppis Tartu ülikoolis usuteaduskonnas. Aastaid koduõpetaja, Kuusalus pastor. Kaheosaline grammatika soome keele alusel. Liigitati astmevahelduse tuginevaks ja kõrgenevaks. Põhjalik lauseõpetus. Tahtis, et lühikest täishäälikut märgitaks ühe tähega, pikka kahega. See tekitas vastuolu. Õpetatud Eesti Selts- 1838. a
idavariandiga ning edelamurded on lähedased eesti keelega. 17. sajandil kirjutati Soomes raamatuid soome, taani, norra, eesti, saksa ja rootsi keeles. Tähtsaimaid raamatuid kirjutati ladina keeles. Soome ja rootsi keel olid sel ajal vähema tähtsusega keeled. Soome keele murded jagunevad kahte rühma: läänemurded ja idamurded. Nad erinevad häälikute, diftongide ja rütmi poolest, seetõttu on neid parem pidada aktsentideks. Enamjaolt põhinevad murded samal fonoloogial, grammatikal ja sõnavaral. Edela-Soome murdeid (lounaismurteet) räägitakse Soome edelaosas ning Satakuntas. Need murded meenutavad mitmeti eesti keelt. Karjalas räägitav karjala keel on soome keelest piisavalt erinev, et omada oma ortograafiat. Põhjamurret (meänkieli) räägitakse ning õpetatakse Rootsis eraldiseisva keelena. Soome lipp Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru, mille "soome" allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt
kasutatud keelt teoreetiliselt. Selle väljaandjana seisab tiitellehel Pühavaimu koguduse abiõpetaja Eberhard Gutsleffi nimi ning Thor Helle koostatud ongi vaid raamatu grammatikapeatükk ja mingi osa lisas avaldatud dialoogidest. Kolmanda Thor Helle kaastöös valminud suurteose tähendus ei ole tänapäeval enam nii selgelt teadvustatud, kuid oma ajas oli selle mõju eestlaste hulgas kindlasti suurem kui grammatikal ja piiblilgi. See oli katekismusest, evangeeliumi- ja epistlikatkenditest, lauluraamatust ja palveraamatust koosnev neljaosaline kodu- ja kirikuraamat, mille sarnaseid eestlaste tarvis oli juba sadakond aastat välja antud, aga mille teksti Thor Helle koos paari teise pietistlikult meelestatud pastoriga põhjalikult ümber töötas. Raamat ilmus 1721. aastal 5000-eksemplarises tiraafiis ning edaspidi anti selle järel- või veidi kohendatud uustrükke välja iga paari aasta tagant, kuni 1850
Seetõttu koostasid ka keelenormeeringuid ja grammatikaid. 1732 saksakeelne lühiülevaade eesti kirjakeelest „Kurtzgefaßte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache" (lühike sissejuhatus eesti keelde). Lühigrammatika koostamine oli oluliseks sammuks ka selle aja suurimal kirjandusalasel ettevõtmisel: eestikeelse Piibli tõlke ettevalmistamisel. Omaaegse eesti kirjakeele süsteemi edasiandjana on Helle eestvõttel koostatud grammatikal väga oluline keeleajalooline tähtsus. • Anton Thor Helle oli juhtivaid tegelasi põhjasõjajärgsel ajal Tallinnas ja selle ümbruses tegutsenud pietistlike pastorite rühmituses, kes tegid palju eestikeelse kirjasõna arendamiseks. Thor Helle osalusel toimetati põhjalikult rootsiaegset kirikukäsiraamatut ning anti välja selle uus, pietistliku suunitlusega täiendatud ning keeleliselt redigeeritud trükk
Korrektsete keelendite produtseerimisel kasutatakse ainult kitsendusi (piiranguid, mis keelavad teatavate omadustega pindvormid), kusjuures varasematest teooriatest erinevalt pole kitsendused absoluutsed. OT põhiprintsiipid: 1) ainult kitsendused, transformatsioonireegleid pole 2) ei produtseerita pind- ja süvavormide vahepealseid vorme 3) kitsendused on universaalsed, aga neid võib rikkuda 4) keeltevahelisi erinevusi põhjustavad erinevused kitsenduste hierarhias. OT grammatikal on kolm komponenti: 1) leksikon sisaldab süvavorme; ei ole keelespetsiifilisi piiranguid; peab olema minimaalne (st ei tohi sisaldada tuletatavat infot); leksikoni valitud info ei tohi mõjutada väljundit. 2) generaator genereerib kandidaadid 3) hindaja valib sobivaima kandidaadi; kitsenduste hierarhia; kitsendus peab olema tüpoloogiliselt põhjendatud. Olulised mõisted: 1) leksikaalne fonoloogia fonoloogiakitsendused on alati universaalsed 2)
organiseerimisel, grammatika normeerimisega oli pastor vaeva näinud juba 1713. aastast peale, mil ta Jüri kirikuõpetajaks sai. Lühigrammatika koostamine oli oluliseks sammuks ka selle aja suurimal kirjandusalasel ettevõtmisel: eestikeelse Piibli tõlke ettevalmistamisel. Omaaegse eesti kirjakeele süsteemi edasiandjana on Helle eestvõttel koostatud grammatikal väga oluline keeleajalooline tähtsus. ● Missugune oli piiblitõlke ilmumise mõju kirjakeele arengule (õp lk 88) – Piibel o ühtlustas eri murrete keeletarvitust ühtse kirjakeele suunas; o taotles rahvapärasust ja lihtsust; rikastas oluliselt kirjakeele sõnavara; o andis autoriteedi selles kasutatud keelele, miska paranes eesti kirjakeele staatus; o aitas kaasa lugemisoskuse levikule ning avardas silmaringi;
seminar. Pandi alus kirikukirjandusele selle tõelises tähenduses ning ühtlasi eesti keelekorraldusele. Asutati trükikojad 1633 Tallinna. Stahl koostas esimese eesti keele õpiku ,,Juhatus eesti keele õppimiseks" 1637. Aastal. See sisaldab ka eesti-saksa sõnastikku. Stahli grammatikaga algab eesti kirjakeele kujunemise sajanditepikkune protsess. Sellele järgnesid teiste autorite koostatud grammatikad. Tähtsaim 17. Sajandi keeleõpetuse käsitlus oli J. Hormungi grammatikal. Hormung rajas nn vana kirjaviisi, mis pakkus kindla ortograafilise süsteemi. Kirjakeel omandas ühtlasema ilme sellest hoolimata, et ta polnud eesti keelele kohane. Piibel ristiusu õpetuse aluseks olev tekstide kogumik, kristlaste pühakiri, jumalik ilmutus teispoolsest maailmast... peamised tegevuspaigad asuvad Palestiinas... Piibel on omamoodi raamatukogu, mille vanimad osad on loodud 12. Sajandil eKr ja uusimad 2. Sajandil pKr. Teos on seeda sündinud rohkem kui 1000 aasta jooksul.
Keelepädevus on alateadlik otsus, mis on kogu aeg olemas, võrreldav hingamise ja emakeele reeglite seletamisega. Keelepädevust ei saa otseselt vaadelda, saab teha järeldusi keelekasutuse põhjal, saab üksnes arutleda, kas see on kõigil ühesugune, kus ja miks see olemas on. Keelekasutus ehk e-keel on keelepädevuse konkreetne väljendus, kas konkreetne keel või kindel ütlus. 3. Mis on kreatiivsus; aktsepteeritavus; grammatilisus? Generatiivsel grammatikal on kaks eeldust keele kohta. Inimkeel erineb kõikide loomade suhtlussüsteemist, sest ta on - rekursiivne võime lisada lausesse suvalisel hulgal täiendeid, panna lauseid üksteise sisse, nt panna alistuma, või loendada; - kreatiivne produktiivsus, erinevate ja uute üksuste kombineerimine. Grammatilisus vastandub vastuvõetavuse ehk aktsepteeritavuse mõõtmele. Grammatilisus viitab keelepädevusele: kui lause on oma olemuselt grammatiline, siis ta vastab reeglitele
prefiksist kui ka sufiksist ehk siis afiksist nii tüve ees kui järel. Millised on tüüpiliste grammatiliste morfeemide omadused? Grammatilised morfeemid on seotud morfeemid, st et nad kuuluvad mingi sõna juurde. Kui keeles on mingi kategooria, siis on kohustus seda ka lausetes väljendada. Grammatiliste morfeemide hulka lisandub harva uusi liikmeid, neil on fikseeritud positsioon ja üldine tähendus. Mis vahe on preskriptiivsel ja deskriptiivsel grammatikal? Preskriptiivse grammatika puhul on normid ette kirjutatud, deskriptiivne grammatika on kirjeldav ja seletav. Mida näitab sünteesiindeks? Sünteesiindeks näitab morfeemide hulka sõnas. Mis vahe on markeeritud ja markeerimata vormil? Kuidas see eesti keeles väljendub? Markeerimata vorm on sõna algvorm, mis ei anna edasi grammatilist infot. Markeeritud vorm võib olla näiteks mitmus, kesk- ja ülivõrre. Mida keerulisem on mõiste, seda keerulisem on ka markeeritus
5. Ferdinand Johann Wiedemann. (1805-1887) Üks kuuest soome-ugri keeleteaduse rajajast 19. sajandil. 1869 "Ehstnisch-deutsches Wörterbuch von F.J. Wiedemann" saksa-eesti sõnaraamat. Kogus ise materjali, kasutas ära ka kõik olemasolevad materjalid, tahtis sinna panna kogu sõnavara, mis selleks ajaks olema soli. 1875 ,,Grammatik der ehstnischen Sprache" 700 lk eesti keele grammatika. See oli eesti keele uurimise suursaavutus. See oli teaduslik ja püsis üle 120 aasta. Grammatikal on neli osa: häälikuõpetus, tuletusõpetus, vormiõpetus ja lauseõpetus. Ta oli viimane kuid teenekaim saksasest eesti keele uurija. Algselt õppis õigusteadust, kuid keeleteadus huvitas rohkem. Ta kirjutas komi, mari ja udmurd keele grammatikad. Ta valiti Peterburgi teaduste akadeemia soome-ugri keelte tegevliikmeks. Esitas mitmeid parandusettepanekuid Ahrensi grammatikale. Pooldas pikkade häälikute kahekordset ja lühikeste ühekordset kirjutamist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
