Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Eest lipp - sarnased materjalid

lipp, rvid, riigilipp, rvide, riigilipu, minevikku, sentimeetrit, hendus, rdkuju, normaalsuurus, austust, igesti, luuletustes, rahvuslipp, koolipoisid, hermanni, ristk
thumbnail
2
pdf

Eesti lipp

Eesti lipp Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, heisatava lipu tavasuurus on 105 korda 165 sentimeetrit. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine.

Ühiskond
3 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Eesti riigilipp

Eesti riigilipp. Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ·ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. ·Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Eesti lipu ajalugu. ·Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sinimust valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik . ·Riigilipuks kinnitati rahvuslipp 1922.a. ·Tervelt 50 aastat oli sinimustvalgete lipuvärvide kasutamine keelatud. ·Sinimustvalgeid lippe hoiti salajastes peidupaikades, nende värvide nimel anti tõotusi, et võidelda ja vastu pidada.

Ühiskonnaõpetus
10 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Eesti

EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja ­lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus, kuigi tänapäeval kiputakse seda sageli unustama. Referaadis vaatame lähemalt Eesti lipu, vapi ja hümni saamislugu. Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti lipul on kolm värvi: sinine, must ja valge. Iga värvil on oma tähendus. Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881

Eesti keel
83 allalaadimist
thumbnail
13
rtf

Eesti

tugevamaid omavalitsusüksusi. Valdade ja linnade esinduskoguks on volikogu, mis valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel kolmeks aastaks. Volikogu suurus sõltub valla või linna elanike arvust. Omavalitsuse täidesaatev organ on valla- või linnavalitsus. Vallad ja linnad võivad ühiste huvide kaitsmiseks ja täitmiseks moodustada omavalitsusüksuste liite. [redigeeri] Sümbolid ja tähised * Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks (näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas). Eesti lipp

Kirjandus
20 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti PUNK

tutvusringkonnast enamasti kaugemale ei jõudnudki. Aastal 1991 sai alguse ka Psychoterror, kellest alates võibki rääkida uuest perioodist Eesti pungis ­ punk muutus jälle ühiskonna (nüüd juba selle uue) kriitiliseks. Muidugi oli Psyhhoterrori liider Freddy oma mistahes ühiskonnakorra vaenulikkusega silma paistnud juba ka varem, näiteks aastal 1988 Tartus: "Päris lõpus, kui tavapärased suvabändid lavale kargasid, jooksis lava ette purupurjus Freddy, sini-must-valge lipp käes. Ta lehvitas sellega alguses niisama, ümberringi tuisates ja kakerdades, kuni kõigile ootamatult rebis lipu küljest esmalt valge ja seejärel sinise riba, ning kargles mustaga edasi." Trubetsky, A. "1988 ­ Ave Luna ja muud sündmused." Kuum, 4, 1994, lk. 32-35. Mis veel? Eks see Eesti punk soigus ikka vähehaaval edasi, laiemale kuulajaskonnale ja kõmuajakirjandusele pakkusid pinget vaid juba tuntud tegijad Vennaskond Tõnu Trubetsky'ga eesotsas, Villu Tamme ja J.M.K.E

Muusika
47 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

Lembitu ja Kaupo langesid. Olles veendunud, et ainult saksa ristisõdijatest eestlaste alistamiseks ei piisa, pöördus piiskop Albert abi saamiseks Taani kuninga Waldemar II poole. Taanlased saabusid 1219.a suure laevastikuga. Kuigi rävalased ja harjulased tõid algul kuningale kingitusi, oli eestlastel kolme päevaga sõjavägi koos ja puhkes lahing, kus taanlased suurte raskustega lõpuks võidu saavutasid. Legendi kohaselt päästis neid taevast kukkunud lipp - Danebrog. (tänaseni Taani riigilipp). Lahingukohale rajasid taanlased hiljem tugeva kivilinnuse Tallinna (Tallinn = Taani linn). Tugevad taanlased vallutasid Põhja-Eesti alad, algas võiduristimine - kes jõuab enne ristida, seda loeti maa isandaks. 1220.a tungisid Läänemaale rootslased, kes lootsid samuti vallutustest osa saada. Nemad löödi aga kiiresti tagasi. VABADUSVÕITLUSE LÕPPJÄRK (1222-1227) MVV kolmas ja viimane periood algas 1222

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
43
pdf

Toompea

Sellesse pääses vaid teise korruse põrandaluugi kaudu. Torni tippu viiv trepp on kitsas ning 215 astmega. Tornis asus ka hüpokaustkütte põhimõttel töötanud kerisahi. Pikk Hermann, saksa keeles Lange Hermann, tähendab tõlkes pikk sõjamees ehk pealik ja tuleneb keskajal ihaletud kangelase Hermanni lugudest; niisugune nimi anti tavaliselt kõige tugevamatele linnusetornidele. Eestis veel Narvas ja Kuressaares. Sini ­ must ­ valge lipp tõsteti Pika Hermanni torni esmakordselt 12.12.1918. 23.02.1989 võeti tornist alla punane lipp ja 24.veebruaril 1989a. kell 7.32 heisati taas sini-must-valge trikoloor. 191 * 300 cm suurune Eesti riigilipp tõuseb torni tippu iga päev päikesetõusu ajal ( kuid mitte enne kui 7.00 ) Eesti Vabariigi hümni "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (viis Friedrich Pacius, sõnad Johann Voldemar Jannsen) saatel ja lipp langetatakse päikeseloojangu ajal

Kunstiajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

edendada üle kogu maa karskusliikumist ning panna aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. 8. Suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts. Juba 1870. aastal hakkasid äsjasest üldlaulupoest ärgitust saanud eesti soost üliõpilased koos käima. "Kalevipoja" ühislugemise õhtutest kasvas välja eestimeelsete vaadetega noorte selts. 1884. a. juunis õnnistati Otepää kirikus EÜS-i sini- must-valge lipp. Millest sai ka eesti rahvuslipp. ÄRKAMISAEG 1. Rahvaste ärkamise olemus. 2. Palvekirjade aktsioon. 3. Janseni tegevus rahvuslikus liikumises. 4. Millal hakkas ilmuma Pärnu Postimees? 5. Eesti Postimees asutamine. 6. Millal loodi laulu- ja mänguselts "Vanemuine loobi kannelt"? 7. Esimene üldlaulupidu. 8. Jakob Hurda tegevus. 9. Eesti Aleksandrikooli idee ja teostus. 10. Eesti Kirjameeste Seltsi looming. 11. Carl Robert Jakobsoni osa rahvuslikus liitumises. 12

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

1217 veebruari võit Otepää all + Sakslased lahkusid Eestist, koostöö venelastega 21. september Madisepäeva lahing + Eestlased purustati, sakslased jõudsid kohale enne venelase + Sureb Lembitu ja Kaupo + Jõudude vahekord eesti kahjuks edasipidi 1219 taanlased Tallinna all abis + Põhijõud Põhja-Euroopas + Tallinna = Reval (refallen ­ metskitse langemine) + Punane, valge ristiga lipp Dannebrog olevat just seal ilmutanud ennast sakslastele, kui neil halvasti hakkas minema. Lipp võeti see-eest kasutusele alles 14.sajandi teisel poolel, legend tekkis 17.sajandil. 1220 võiduristimine rootslaste purustamine Lihula all 1222 taanlaste tagasilöömine Saaremaal 1223 eestlaste üldpealetung + Eesti suudeti lühiajaliselt viimast korda välisjõust vabastatud

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Ameerika Ühendriikide sünd

neegerorje.Kolonistide kasvav jõukus tekitas 18.saj teisel pool Inglismaa valitsuses soovi nende jõukusest osa saada.Side ameeriklaste ja inglaste (Euroopa) vahel nõrgenes.Kuningas suurendas makse.Lisaks seati sisse tollid, mis takistasid kolooniate majanduslikku edenemist.Inglise võimud püüdsid ameeriklaste vastupanu relvajõul maha suruda.Vastukaaluks loodi üle kogu maa kolonistide relvaüksusi.Lexingtoni lahing, sealt saadi lipp, mis tehti triibulisest tekikotist (legend). 13 tähte, 13 triipu.Legend räägib, et üks kolonist pani teiba otsa oma triibulise voodikoti. Ameerika riigilipp: Algselt võeti riigi- ja rahvuslipp kasutusele 1777. aastal ja sellel oli ainult 13 viisnurkset tähte. Kuni tänaseni on lippu muudetud 26 korda, viimati 4. juulil 1960, kui lisati viiekümnes täht, mis esindab Hawaii osariiki. Punased ja valged horisontaalsed triibud, mida on 13, tähistavad 13 algset osariiki

Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Eesti ärkamisaeg-märkamisaeg

Ajalehed olid sunnitud aga hiljem avaldama artikleid, et see oli organiseeritud Lääne esitalituse poolt. Tiit Madissoon sunniti Eestist lahkuma. Surve alla sattus muinsuskaitseliikumine. LAULEV ROLUTSIOON… Kogu 1988.-t nimetas kunstnik Hein Valk laulvarevolutsiooni aastaks. Laulev revolutsioon on vägivallatu vastupanu kehtivale korrale ehk vägivallatu vabadusvõitlus. Tartus toimunud levimuusikapäevi loetakse laulva revolutsiooni alguseks. Siin lehvis ka sinimustvalge lipp taas ja soojendas eestlaste südameid. Laulmise traditsioon on eestlaste laulupidudena ikka olemas olnud ka vabasse maailma pagendatud eestlaste juures see ei kustunud. 1988 kirjutas Alo Mattisein „5 ärkamisaegset laulu“. Tsükli alguseks olid sajanditetagused ärkamisaegsed Saebelmanni, Humanni ja Kunileiu lauluviisid ,Koidula Kreutzwaldi, Veske ja Ruubeli tekstide eeskujul kirjutas Jüri Leesment sõnad ja Alo Mattisen muusika

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Nimetu

Nõukogu esimees Bruno Saul) Rahvas pooldas pleenumi seisukohti. · aprilli keskel (telesaates "Mõtleme veel") sündis ja viidi kohe ka ellu Rahvarinde idee. Rahvarinne oli suurim massiliikumine Eestis (ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks). Selle juhiks oli Edgar Savisaar · aprilli keskel toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi avalikult välja sini-must-valge lipp (juunis kuulutati rahvuslipuks) · juunis toimus võimuvahetus EKP juhtkonnas: EKP senine esimene sekretär Karl Vaino asendati Moskva poolt Vaino Väljasega. Selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada tekkinud pingeid ning rahva kasvanud rahulolematust senise vanameelse Eesti NSV valitsuse ja EKP juhtkonna vastu. Moskva lootis sellega radikaliseeruma kippuvat ning võimude kontrolli alt väljuda võivat rahvaliikumist maha rahustada.

Ajalugu
535 allalaadimist
thumbnail
37
odt

Esiajalugu

rõhutati talupoegade rasket olukorda ja baltisakslaste domineerivust; revisjonile 1882–83 järgnenud Vene valitsuse reformid ei taotlenud eestlaste olukorda parandada, vaid asendada Saksa mõju Vene mõjuga. 1883, 7. Tartus asutati Hugo Treffneri gümnaasium. detsember 1884, 23. mai Otepää kirikus õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. 1886 Asjaajamiskeeleks linna- ja vallavalitsustes vene keel. 1887 Üldhariduskoolide õppekeeleks kolmandast klassist alates vene keel. Jakob Hurt algatas Eesti rahvaluule kogumise; Põltsamaal avati venekeelsena Eesti 1888 Aleksandrikool. 10. august Avati esimene hoburaudtee – Tallinnas praeguse Viru väljaku ja Kadrioru vahel. Toris asutati Eesti esimene karskusselts; Tartu ülikoolis ja teistes õppeasutustes algas 1889

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Nõukogude liidu lagunemine

Tallinnast Vilniuseni. Inimketti hakati nimetama Balti ketiks, mis aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. 1989. aastal tunnistati Moskvas 1939. aasta salaprotokollide olemasolu ning need mõisteti õigustühiseks. 1989.aasta jaanuaris võeti vastu seadus, millega anti eesti keelele riigikeele staatus. 24.veebruar kuulutati mõne aja pärast iseseisvumispäevaks, Pika Hermani tornis heisati sinimustvalge riigilipp. Taastatud iseseisvumispäeval pandi alus kodanike komitee liikumisele, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine. Kõiki Eesti Vabariigi kodanike kutsuti end registreerima, et valida hiljem Eesti Kongress, mille valimised toimusid 1990.aasta veebruaris ning nendest võtsid osa ka väliseestlased ning 34000 teistest rahvusest Eesti kodanikest. Esimene istung toimus 1990. aasta märtsis, seal kinnitati tegevuskava, mis nägi ette läbirääkimiste alustamist. Eesti Komitee

Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Ärkamisaeg

hariduse eest. hariduse eest. Eesti Üliõpilaste Selts Peale I üldlaulupidu hakati Tartu ülikoolis korraldama eesti soost üliõpilaste kooskäimisi. 1870.a. toimus esimene Kalevipoja õhtu, millest kasvas välja Eesti Üliõpilaste Selts ( EÜS). EÜS valis oma värvideks sinise, musta ja valge. SININE - kodune sinine taevas MUST - põllupind; eesti mehe must kuub VALGE - lootus paremale tulevikule 1884.a. õnnistati Otepää kirikus sisse EÜS-i lipp. Lipust sai mitte ainult seltsi, vaid kogu Eesti sümbol. 1922.a. sai EÜS -i lipust Eesti Vabariigi riigilipp. VENESTAMINE 1880-aastatel otsustas Vene valitsus muuta Balti kubermangud vene keelt rääkivaks ja vene seaduste järgi elavaks maaks. Venestamist põhjendati sellega, nagu oleks see vajalik eestlaste vabastamiseks sakslaste ülemvõimu alt. Venemaalt oli loodetud toetust oma rahvuslikele püüetele, nüüd selgus, et tsaarivalitsus on võtnud suuna eestlaste

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Eesti ajaloo kokkuvõte

Ühendnõukogu; EKP vanameelne tiib jne. Olid vastu nii Eesti autonoomiale, kui ka iseseisvumisele; tahtsid olemasoleva olukorra/riigikorra säilimist; pidasud Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Peamiselt koondasid enese ridadesse venekeelse elanikkonna ning sõjatööstusettevõtete töötajaid/esindajaid. 1989. aastal rahvuslik liikumine jätkus: · 18.jaanuaris võeti vastu keeleseadus ­ eesti keel sai riigikeeleks · 24. veebruaril heisati sini-must-valge lipp Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni. See päev sai jälle iseseisvuspäevaks · veebruaris algas kodanike komiteede liikumine. Hakati registreerima kodanikke Eesti Vabariigi kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel (veebruaris 1990 valiti Eesti Kongress) · 23. augustil toimus Balti kett. See oli 600 km pikkune inimkett Tallinnast Vilniusesse. Osales u. 2 miljonit inimest. Eesmärk oli teadvustada Baltikumi probleeme

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Brasiilia maksebilanss

ja makromajanduse käsitlemiseks ja analüüsiks. Maksebilansi analüüsi alusesl on võimalik koostada ka vaatlysaluse riigi kohta arengukonseptsioone ja tulevikuprognoose, kavandada vajaduse korral muutusi majanduses ja anda soovitusi. (Tanning, 2009, 154-156) 5 BRASIILIA LIITVABARIIK Portugali keeles: República Federativa do Brasil Brasiilia lipp Brasiilia vapp Riigihümn: Hino Nacional Brasileiro Pealinn: Brasília Pindala: 8 511 965 km2 Rahvaarv: 192 296 000 (2010) Rahvastiku tihedus: 22,6 in/km2 Riigikord: presidentaalne vabariik President: Luiz Inácio Lula da Silva Iseseisvus: 7. september 1822 Rahaühik Brasiilia reaal (BRL) Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal. Maismaapiiri pikkus on 14 691 km

Majandus
23 allalaadimist
thumbnail
55
docx

Eesti Lähiajalugu

Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuseaastad 1968-86 Tumeda tuleviku aastad

Eesti Lähiajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
17
odt

Eestlased Rootsis : ajalugu, rahvuslik tegevus, globaalne koostöö

Sealt algas vaenlase edasitung Põhja-Eesti suunas. Samaaegselt alustasid sakslased Eestist kiir-lahkumist. Põgenes ka Hjalmar Mäe ja tema nukuvalitsus ­ seega tekkis võimuvaakum teatud määral analoogne sellega, mis toimus aastal 1918. Peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots kuulutas 18. septembril Tallinnas välja uue vabariigi valitsuse, eesotsas peaministri asetäitja Otto Tief'iga. Pika Hermani tornis asendati Saksa lipp Eesti Vabariigi sini-must-valgega ja paljud lootsid, et kordubki 1918! Kahjuks jäid aga need ootused- lootused asjatuks. Tehniliste takistuste tõttu ­ vaenlase põmmirünnakute läbi katkenud elektri- ühendus trükikojas -- ei jõutud isegi "uut" Eesti Vabariiki ametlikult välja kuulutada, ja mõne päeva pärast olid punaväed juba Tallinnas ja Eesti riigilipu asemele Pika-Hermanil heisati punalipp sirbi ja vasaraga. Teatavasti tegi selle "ulja" töö üks punakorpuses võitlev eestlane

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Rahvuslik liikumine

Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis Villem Reimann. Reimann oli Tartu Ülikoolis õppinud usuteadust ja töötas kirikuõpetajana. Pani 7 alguse eesti ajaloo ja kultuuriloo uurimisele. Temast sai omamoodi ühenduslüli Hurda ja Tõnissoni vahel. Suurt tähtsust rahvuslikkuse säilitamisel omas Eesti Üliõpilaste Selts. Neist kujunes haritud eesti seltskond. 1884 juunis õnnistati Otepää kirikus EÜS-i sini-must- valge lipp. Petserimaa vene võimu all. Petseri e. Setumaa oli venelaste võimu all keskajast. Seal polnud Balti erikorda, kuulusid algusest peale vene õigeusku. Rahvuslikust liikumisest jäi Petserimaa kõrvale, esimesed seltsid kujunesid alles 20. sajandi alguses. Kooliolud kesised, kirjaoskus madal. Petserimaal püsis külakogukondlik elukorraldus, talude päriseks-ostmist polnud, rahvas kehvemal elujärjel. Kultuuri areng XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul

Ajalugu
92 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Ajalugu I kursus

Ärkamisaeg ja rahvuslik liikumine(15.12.11) *19.saj. Räägiti euroopas palju rahvasterõhumise alt vabastamise ja rahvusriikide tekke võimalustelt *Need ideed olid seotud muudatustega majanduselus ja sotsaalpoliitikas *19.Saj. Keskel oli Eestaste majanduslik olukord üldiselt hea *1838 Loodi Ülikooli juurde ,,Õpetatud Eesti Selts" Juht ja eestvedaja oli arsti Friedrich Robert Faehlmann, oli Arst. Olid Saksa soost õpetlased. Uuriti Eesti keelt ja rahva minevikku. Koguti rahvalt suulisi pärimusi *1857-1861 ilmus rhvuseepos kalevipoeg, F.R Kreutzwald *Eestlased hakkasid rohkem mõtlema oma olukorrale ja tulevikule *1860-1870 nimetati rahvuslikuks ärkamisajaks *1864 koostati ja saadeti Tsaarile mõisnike vastane palve kiri(Ettevõtmis juhtis Johann Köler) *Nõusti eestikeelset asjaajamist ja valla omavalitsuste vabastamist mõisnike kontrolli alt *1857 Hakkas Vändra köster hakkas Johann Voldemar Jannsen välja andma Perno Postimees

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ajalugu 11.klass Kordamisküsimused

Venestamise ajal jätkus rahvuslik tegevus. Rahvuslik liikumine sai endale uued vormid,juurde tulid karskusseltsid ja kutseühingud.Karskusseltsis tegeleti varjatud viisil poliitikaga. 1888 a. toimus suur rahvaluule kogumisaktsioon, mis oli väga tähtis rahvusliku liikumise aktsioon. EÜS - Eesti Üliõpilaste Selts, mille abil aeti rahvuslikku liikumist. Liikmed omavahel rääkisid Eesti keeles, mis oli ebaharilik. 1884. pühitseti Otepää kirikus sisse EÜSi sini-must-valge lipp. Ado Grenztein - üks rahvusliku liikumise juhtidest, kes kaldus venelastele pugemise suuna peale. Ta hakkas soovitama, et Eesti rahvast peaks ka kultuuriliselt venestama.

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti taasiseseisvumine ja XX sajandi teise poole ajalugu

impeeriumi lahutamatuks osaks ja kritiseerisid demokraatlike organisatsioonide tegevust. Neil oli ka Kremli võimuladviku toetus. Nende tegevusest hoolimata suutis Eesti NSV Ülemnõukogu 16. novembril 1988 vastu võtta suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. 1989. aasta alguses kuulutas Eesti NSV Ülemnõukogu eesti keele riigikeeleks (keeleseadus), 24. veebruari iseseisvuspäevaks ning senine ENSV lipp asendati sini-must-valge rahvuslipuga. 23.augustil 1989 korraldasid Baltikumi rahvarinded enneolematu protestiaktsiooni: moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. 660 km pikkuses inimketis osales ligi 2 miljonit inimest. Üritusel nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist, selle tagajärgede likvideerimist ning ka omariiklust Balti liiduvabariikidele. Sel viisil demonstreeris Baltikum maailmale oma iseseisvuspüüdlusi.

Eesti ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Linnamüür

19. sajandil tehti linnamüüri läbipääs, et luua Toompealt otsetee Taani kuninga aeda. Tänapäeval asub Tallitornis kohvik. Pikk Hermann Pikk Hermann on Tallinnas asuva Toompea linnuse edelatorn. Torni esimene osa ehitati aastatel 1360­1370, 16. sajandil torni täiendati ning selle kõrguseks sai 45,6 meetrit.[viide?] Pika Hermanni kõrgus on 45 meetrit.[1] Pika Hermanni torn asub Eesti Vabariigi parlamendihoone läheduses ning torni tipus lehvib Eesti lipp. Riigilipp heisatakse igal päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00, ning langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui 22.00. 12. novembril 1918 heisati Pika Hermanni torni esmakordselt sinimustvalge lipp, seda veel enne kui Ajutine Valitsus määras sinimustvalge riigilipuks. Eesti lipp võeti Pikast Hermannist maha Eesti allutamisel 21. juunil 1940. Järmisel päeval küll sinimustvalge taasheisati, kuid selle kõrvale pandi lehvima punalipp. Eesti lipp eemaldati tornist 27

ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte

1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 1987.a lõpul loodi Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) ja 1988.a Eesti Rahvuslikuse Sõltumatuse Partei (ERSP). Mõlemad organisatsioonid pöörasid tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadustamisele. Veel moodustatti Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks. 1988.a aprillis toodi avalikkuse ette esimest korda sinimustvalge lipp. Sama aasta suvel moodustati ENSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ja sügisel Töökollektiivi Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide toetajaskond pidas Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. 16.novembril 1988 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. 1989.a jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega anti eesti keelele riigikeele staatus. Taastatud iseseivuspäeval pandi alus kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärk oli

Eesti ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
6
doc

XX sajandi esimesed aastad Eestis

keeles. · pastor Villem Reimann (1861-1917). Peale TÜ lõpetamist oli Kolga-Jaanis kirikuõpetaja. Edendas karskusliikumist, pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. · suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS). 1884 õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. Valge ja sinine arvatavasti hõimlaste soomlaste lipu eeskujul, must pärisorjuse meenutuseks, mida Soomes ei olnud. 4. Venestuse tagajärjed: a) Range tsensuur kirjasõna üle, mistõttu osa ajalehti suleti b) Varasem vilgas seltsitegevus vaibus. EKS suleti, säilis põllumeeste- ja karskusseltside tegevus c) Venestamine ei kandnud sellist vilja, kui võimud lootsid:

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Kronoloogia ajaloo riigieksamiks

1868 Keelustatakse teoorjus 1869 18.-20. juuni I üldlaulupidu Tartus 1870 valmib Peterburi-Paldiski raudtee; esimene raudtee Eestis 1872 asutatakse Eesti Kirjameeste Selts 1878 Viljandis ilmub "Sakala" esimene number 1882 kevad sureb C. R. Jakobson 1887 venestamine Eestis: koolid viiakse üle vene keelele 1889 talurahvaasutuste reform, millega kärbitakse vallavalitsuste õigusi; asjaajamine läheb üle vene keelele 1884 Otepää kirikus õnnistatakse EÜS-i sinimustvalge lipp 1896 J. Tõnisson määratakse Tartusse "Postimehe" peatoimetajaks 1896 ilmus esimene kriitilise realismi teos eesti kirjanduses ­ Ed. Vilde "Külmale maale" 1901 Tallinnas ilmub ajalehe "Teataja" esimene number; peatoimetaja K. Päts 1904 Tallinna volikogu valimistel saavutavad eestlased liidus venelastega enamuse. Tallinna abilinnapeaks saab K. Päts 1905 kultuurirühmituse "Noor-Eesti" tekkimine 1905 16. okt. Uue turu veresaun Tallinnas 1905 27. nov

Ajalugu
133 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700

AT3 Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700 Liivi sõda (1558-1583) põhjused:  Killustatud Liivimaa oli naaberriikidele „kerge saak“ vallutada.  Venemaa huvi Liivimaa sadamate ja kaubalinnade vastu.  Vana-Liivimaa osalemine Venemaa vastases embargos (nt.tulirelvad)  Ajendiks sai Vene valitsejate poolt välja mõeldud „Tartu maks“ justkui Liivimaa oleks Venemaale võlgu Ivan IV Julm (1533-1584) Vene valitseja – Alustab Liivi sõda, Saab tuntuks kui üks julmemaid valitsejaid maailma ajaloos. 1558.a. alguses – Vene väed (tatarlasest palgasõdurid) ründavad Liivimaad. Vallutatakse Narva ja Tartu. Vastupanu peaaegu pole. Vana-Liivimaa lõplik lüüasaamine 1560 Härgmäe e. Oomuli lahingus. Venelased vallutavad Viljandi. Põhjusel, et Ordu ei suuda oma valdusi kaitsta, antakse end teiste kaitse alla:  1559.a. Saare-Lääne viimane piiskop müüs oma valdused Taani kuningale.  1561.a. juunis alistus Põhja-Eesti (Talli

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti NSV Liidus

ei osutanud suurt vastupanu. 22. septembril sisenesid Nõukogude tangid Tallinnasse ja pärastlõunaks ole eesti pealinn punaväelaste käes. Eestlaste poolt tehti katse taasiseseisvumiseks. Peaministri Jüri Uluotsa eestvedamisel. 1922. aasta veebruaris moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. Valiti uus eestvedaja J. Uluotsa advokaat Otto Tief. Leiti sobiv aeg Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseks. 20. septembril heisati Pika Hermanni torni sini-must-valge lipp, mida peeti mässuks. 21. septembril otsustas valitsus Eestist lahkuda ja pages. Iseseisvuse eest võideldi edasi eksiilis. Anti ka välismaailmale teada eesti seisukorrast aga tulutult. Ministrid saadeti vangilaagritesse ja sõjaväe ülemjuhataja Jaan Maide hukati. Peale Teist maailmasõda vähenes rahvastik 280000 inimese võrra. Kaotused olid suured ja laastavad. Iseseisvumise katse luhtus ja eesti langes taas Nõukogude Liidu võimu alla ligu pooleks sajandiks.

Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti esimene iseseisvumine - enne ja pärast

veebr., Pärnu 21. veebr., Viljandi 23. veebr.). 23. veebruaril 1918 loeti iseseisvusmanifest avalikult ette Pärnu "Endla" teatri rõdult (kuid seda hetke ei loeta veel Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseks). * Tallinnas läks võim eestlaste kätte 24. veebruaril 1918 ning samal päeval kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik praeguses Eesti Panga hoones Estonia pst-l (st. manifest loeti ette) ja linnas levitati iseseisvusmanifesti. * Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge lipp * Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus * 25. veebruari hommikupoolikul jõuti pidada pidulikke aktusi ja jumalateenistusi, keskpäeval marssisid aga Tallinna sisse sakslased, kes Eesti iseseisvust ei tunnustanud. Eesti ala hõivamine sakslaste poolt kestis ~ 9 kuud. Saksa okupatsioon Eesti oli Saksamaa poolt okupeeritud veebruari lõpust/märtsi algusest 1918 kuni novembri keskpaigani 1918, seega umbes 9 kuud Muutused: 1) 3. märtsil sõlmisid Venemaa ja Saksamaa rahulepingu

Ajalugu
72 allalaadimist
thumbnail
116
doc

Vanaaeg

Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopotaamiast ja mõjutus ka v

Ajalugu
45 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun