Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesmärgid. Enesejuhtimine.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eksamid, viimasele, autoga, orienteerumine, pidevadMinu eesmärgid 1. Sooritada edukalt kõik sügissemestriks valitud ained. 2. Õppida piisavalt hästi, et järgmisest semestrist saada õppetoetust. 3. Leide endale soodne korter kooli lähedal. 4. Püüda paremini planeerida oma aega. 5. Sooritada edukalt esimene õppeaasta TTÜ-s. 6. Leida ülikoolist uusi tutvusi ja sõpru. 7. Veeta piisavalt aega lähedaste inimestega. 8. Arendada oma füüsilist vormi. 9. Elada tervislike eluviise järgides. 10. Koguda raha, et minna välismaale puhkama. 11. Leida suveks tasuv ja meeldiv töökoht. EESMÄRK Tähtsus, Edasilükkamatus Summa olulisus ehk kui kiire asjaga minu jaoks on 1 2 3 4 1. Sooritada edukalt kõik
Kati Kullamaa, 124117HAAB Minu eesmärgid EESMÄRK Tähtsus, Edasilükkamatus, Summa olulisus ehk kui kiire minu jaoks sellega on 1 2 3 4 1. Edukalt läbida 1. kursus 10 10 20 2. Edukalt(vähemalt hindele 3) sooritada aine 8 9 17 mikro-ja makroökonoomika 3. Edukalt sooritada ARK-i eksamid 7 9 18 4. Edukalt lõpetada autokool 8 10 18 5. Edukalt sooritada aine enesejuhtimine 10 10 20 6. Oma vanematega tihemini suhelda 10
Arvestustöö nr. 1. EESMÄRGID JA PROBLEEMID Informaatika MINU EESMÄRGID 1. Läbida esimene kursus kesmise hindega 4.0 või kõrgem. 2. Käia nädalas vähemalt 3 korda trennis ja jälgida enda toitumist ning seeläbi saavutada õppeaasta lõpuks kehakaaluks vähemalt 72 kilogrammi. 3. Panna jooksvalt kõrvale piisavalt raha, et sõita 2012. aasta juunis Poolas toimuvatele jalgpalli Euroopa meistrivõistlustele. 4. Saavutada läbi kooli ja iseseisva õppimise erialas piisav tase, et oleks võimalik 2. kursusel õppimise kõrvalt erialasel ametikohal töötada. 5. Külastada võimalikult paljusid ülikooli üritusi ja olla ise aktiivne, et laiendada enda tutvusringkonda. Hoida sidemeid ka varasemate tuttavate/sõpradega. 6. Liituda mõne üliõpilasorganisatsiooniga kogemuste saamiseks. 7. Jätta maha suitsetamine, et hoida kokku raha ja säästa tervist. 8. Õppida enda vaba aega produktiivsemalt kasutama ja paremini
MINU EESMÄRGID EESMÄRK Tähtsus, olulisus Edasilükkamatus Summa minu jaoks ehk kui kiire sellega 1 2 3 4 1. Saada bakalaureus (õigeaegselt) 10 5 15 2. Olla sale (45-52kg) ja ilus 5 5 10 3. Leida oma elamispind (üürikorter) 6 5 11 4. Leida uus töökoht 8 6 14 5. Minna Londonisse 4 3 7 6. Saada iga semester kõik selgeks! 8 9 17 7. Käia loengutes/ 10 10 20 harjutustes/praktikumides 8. Te
MINU EESMÄRGID EESMÄRK Tähtsus, olulisus Edasilükkamatus Summa minu jaoks ehk kui kiire sellega 1 2 3 4 1. Saada bakalaureus (õigeaegselt) 10 5 15 2. Olla sale (45-52kg) ja ilus 5 5 10 3. Leida oma elamispind (üürikorter) 6 5 11 4. Leida uus töökoht 8 6 14 5. Minna Londonisse 4 3 7 6. Saada iga semester kõik selgeks! 8 9 17 7. Käia loengutes/ 10 10 20 harjutustes/praktikumides 8. Te
Arina Podobed 164745TABB Kodutöö aines Enesejuhtimine (HHP0020) Arina Podobed 164745TABB MINU EESMÄRGID Nr. Minu eesmärgid Olulisus,tähtsu Edasilükkamatus ehk Summa s minu jaoks kui kiire selle asjaga on 1 Ülikoolieluga kohaneda 10 8 18 2 Teha kõik tööd õigeks ajaks 10 6 16 3 Kaalust alla võtta (5 kg) 10 10 20 4 Õppida uut keelt (saksa 4 2 6 keel) 5 Rohkem lugeda 7 5 12 enesearendamiseks 6 Rohkem aega veeta venna 4 3 7 perega 7 Leppida oma noormehega 9 10
Minu eesmärgid Eesmärk Tähtsus , olulisus Edasilükkamatus ehk Summa minu jaoks kui kiire sellega on 1. 2. 3. 4. Lõpetada 1. Semester 10 9 19 keskmise hindega 4,0. Esitada kõik kodutööd kahe semestri jooksul 9 10 19 õigeaegselt. Õppida paremini oma aega jaotama töö, 10 10 20 kooli ja vaba aja vahel. Alustada juhilubade 2 2 4 tegemisega. Lugeda läbi vähemalt 3 3 6 20 raamatut. Postitada enda isiklikku blogisse vähemalt 1 kord kuus,
antud linna/maakonna 1574-aastaste elanike suhtes proportsionaalselt esinduslik valim.3 Keskmiseks vanuseks oli vastanutel 43,8 eluaastat, uurimusest osavõtnutest oli 57% naised. Valimi moodustajaks ja küsitluse läbi viijaks oli AS Emor. Uurimuses kasutatud ankeet sisaldas 250 küsimust kokku, millest üks oli standardne küsimus, mida kasutatakse rahulolu ja õnnelikkuse uuringutes üle kogu maailma: "Kõike kokkuvõttes, kuivõrd rahul Te oma eluga üldiselt olete?"4 Viimasele küsimusele pidi vastama viiepalli skaalal, mille lõppudeks oli väga rahul ning üldse mitte rahul. Kas Eestis ollakse oma eluga rahul?5 Veidi üle poolte vastajatest oli oma eluga kas siis rahul või väga rahul. Viimase küsimuse tulemus kordab protsendipealt 2003. aasta novembris Eestis läbi viidud Eurobaromeetri uuringut, mille kohaselt oli Eesti elanike eluga rahulolu Euroopa Liidu praeguse 25 liikmesmaa seas kõige madalam. (Uuringus osalenud riikidest jäid Eestist
...............................................9 2 Sissejuhatus Tänapäeva kiire elutempo sunnib meid kõiki pidevalt tegutsema. Alati leidub töö või ülesanne, millel on paika pandud kindel tähtaeg. Üldjuhul antakse varakult teada, millal on vaja esitada valmissaanud töö, aga see ei tähenda, et ülesandega hakatakse aegsasti tegelema. Asjad kipuvad nihkuma viimasele hetkele ning ette teatatamisest ja antud ajavarust ei ole enam kasu. Säärane probleem leidub meil kõigil ning on aktuaalne. Aeg on ainus taastumatu resurss ja seetõttu tuleb seda kohelda ükskõik millisest teisest ressursist hoolikamalt. See on aga asi, mille peale tähtaegade kuulamise hetkel tähelepanu ei pöörata. Viimasel hetkel tähtsate asjade tegemine vaevab ainult iseennast: tähelepanu hajub, väheneb võimalus väljapuhkamiseks, tekivad pinged,
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestuse õppetool R 12 Keit Kolga MIS MIND MOTIVEERIB ÕPPIMA? Essee Juhendaja: Ave Nukka Mõdriku 2012 Igal inimesel on palju erinevaid vajadusi, mis vajavad rahuldamist. Näiteks, me kõik tahame kolm korda päevas süüa, sooja tuba ning riideid. Aga kus ja kuidas neid saada? Et kõiki oma soove täita on meil vaja tahet ehk motivatsiooni. Eriti palju vajab motiveerimist õppimine, püüd kuhugi jõuda ning tähtaegadest kinnipidamine. Tähtis on seada endale kindel siht ja eesmärgid ning siis nende poole püüelda. Vahe eesmärkideni jõudmine annab enesekindlust, tead et saad tööga hakkama ja ole
nõuavad rohkem praktilist lähenemist. Polütehnikumid keskenduvad tööjõule, mida turg vajab. Soomes on 20 ülikooli, mis on oma otsuste tegemises väga iseseisvad. Haridusministeeriumi sektoris on 26 polütehnikumi. Soome matrikuleerimiseksamid nõuavad üldist sobivust kõrghariduseks. Eksamite kaudu avastatakse, kas õpilased on omandanud teadmised ja oskused, mis on nõutavad gümnaasiumi õppekavas. Eksamid korraldatakse gümnaasiumides. Gümnaasiumi direktor kontrollib, kas kandidaat täidab nõudmised. Eksam koosneb vähemalt neljast testist. Üks neist on test kandidaadi emakeeles, mis on kohustuslik kõikidele kandidaatidele. Seejärel valib õpilane veel kolm kohustuslikku testi nelja järgneva testi seast: test teises riigikeeles, võõrkeeletest, test matemaatikas ja üks test üldõppeainete seeriast (teadused ja humanitaarained). Üldõppeaine test koosneb
keeruline seda taluda. Leia keegi, kellega saad rääkida ning kes sind toetab. Oluline on, et oskaksid õelutsemist filtreerida ja halva endast mööda lasta. Pääsetee on ignoreerimine. Tervislik “põgenemine” Koolis käimine on väga oluline. Kuid kui stress hakkab sinust võitu saama, püüa teha midagi teises keskkonnas, et saaksid oma mõtted mujale. Ära lükka tänaseid tegemisi homsesse Kui jätad alati kõik asjad viimasele minutile, siis on stress kindel tulema. Kohustuste edasi lükkamine põhjustab stressi, tekitab muret ning kokkuvõttes ei ole kiirustades tehtud töö kunagi kõige parem. Kuigi see ei pruugi alati võimalik olla, proovi suuremate asjadega esimesel võimalusel alustada — nii suudad stressirohkeid olukordi ennetada. 10 Söö toitu, mis on mõttetegevusele kasulik
prioriteetide küsimus: Millest alustada? Mis on tähtsam? (2) Tihtipeale suurt kogust kodutöid vaadates võib tekkida raskusi keskendumisega, sest üht tööd tehes mõtlen ühtlasi ka teistele, mis on veel tegemata. 1.3.2.2. Võimalik lahendus Üldiselt antakse mahukamad kodused tööd tegemiseks pikema ajaperioodi peale. Püüan alustada kohe, kui olen töö kätte saanud, mitte venitada alustamisega viimasele minutile. 6 Enesejuhtimine 1.3.3. Lisan eksamite ajad (ÕISist) juba aegsasti oma märkmikku, et need kogu aeg silma ees oleks Eksami lähenedes on selge, et peagi on ettenähtud õppekava läbi võetud ja aeg on hakata kordama varasemaid peatükke, et läbi võetud infot kinnistada. 1.3.3.1
kindel sündmus, kuid inimesel ilmnevad nii emotsionaalsed, kui ka füüsilised sümptomid. 5 Mõned inimesed langevad depressiooni ainult üheainsa korra, toibuvad, ning haigushood enam ei kordu. See on pigem erand, kui reegel, sest umbes kaks kolmandikku tõsistest depressioonidest kordub tõenäoliselt uuesti. Mõned suudavad haigus episoodide vahel täiesti normaalset elu elada, kuid teiste sümptomid on pidevad. (Kuidas jagu saada depressioonist 2001) 1.3 Depressiooni levik noorte seas Suurim oht depressiooni tekkeks on noorukieas olevatel inimestel. On levinud arvamus, et noorukiga on inimesel kõige muredevabam ning helgem aeg. Kuid tegelikult peab noor tulema toime väga paljude elumuutustega. Nagu näiteks kasvamise ja organismi küpsemisega, samuti peab noor muutuma iseseisvamaks ja mitte enam vanematest nii palju sõltuma, veel peab ta tulema toime kooliga ning stressirohke eluga
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
20. Ma tüdinen kergesti. 0 1 2 3 4 21. Mul on probleeme keskendumisega koolis/mujal. 0 1 2 3 4 22. Magan vähem kui 7/8 tundi. 0 1 2 3 4 23. Õpin uneajast (öösel/hilja õhtul). 0 1 2 3 4 24. Enesetunne on kehv ning pidevad kõhuvalud enne/peale töid. 0 1 2 3 4 Lisa2 (Pea valutab tugvalt) Lisa3 (Stress paneb rohkem suitsetama) 16 Lisa4 (Õpilastel pole mingit pinget, tunnevad ennast välja puhanuna) Lisa5 (Liiga palju jäeti õppida, et peab isegi öösel õppima) Lisa6 (Väsimus/stress on nii suur, et ei suuda tunnis kaasa mõelda)
3.2 Iseseisvad tööd Tartu KHK-s on igal viiendal nädalal õpilastel kiire aeg: see on nädal, kus perioodi lõpus tuleb esitada kõik antud iseseisvad tööd. Neid tuleb esitleda, viimistleda ja üle vaadata. Võib öelda, et kaks viimast nädalat perioodi lõpus on kutsehariduskeskuse õpilasena kindlasti kaks kõige pingelisemat. Eriti kui tööd on mahukad ning nende esitlemine või hoopiski valmis kirjutamine lükkub viimasele hetkele. Kas iseseisvad tööd on aga õpilaste meelest vajalikud? Vajalikuks pidasid iseseisvaid töid 90% küsitlusele vastanutest. Peamisteks põhjusteks toodi õpitu kinnistamine ja kirjutamisoskuse arenemine. Üks vastaja leidis, et iseseisvate tööde puhul on hea see, et nende klassi ees ettekandmine arendab esinemisvõimet ning annab palju kogemusi. Lisaks toodi välja fakt, et iseseisvates töödes saab lisaks teooria omandamisele
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
Võru Täiskasvanute Gümnaasium STRESS JA SELLEGA TOIMETULEK Referaat Koostaja: Ülle Jaaska Juhendaja: Ene Laane 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Stress- mis see on?................................................................................................. 4 Negatiivne ja positiivne pinge............................................................................. 4 Mis stressi tekitab?.............................................................................................. 4 Välised stressorid................................................................................................ 5 Sisemised stressorid............................................................................................ 6 Käitumine..................................................................
SISUKORD SISSEJUHATUS ..............................................................................................................3 1.LÜLISAMMAS .....................................................................................................................................4 1.1. Lülisamba ehitus ja kuju ...........................................................................................4 1.2. Lülisamba funktsioon...............................................................................................5 1.3. Seljalülide ehitus.....................................................................................................6 1.4. Õige kehahoid.........................................................................................................7 2.SELJAAJU JA SELJANÄRVID............................................................................................9 3. RÜHIVIGAD
28.09.2014 ÕPIOSKUSTE TÕHUSTAMISE ARUANNE 1. Minu õpikäsitlus: mis on õppimine? milline olen õppijana? Mis on tugevusteks ja nõrkusteks minu õpihoiakutes ja -harjumustes? Õppimine on minu jaoks teadmiste ja oksuste omandamine kui ka tegelikult enamus inimeste jaoks. Muidugi õppimine võib olla ka kellegi jaoks suurt pingutust nõudev kohustus või vastupidi, võib pakkuda suurt avastamisrõõmu, kus uued teadmised ja oskused innustavad otsima üha uusi arenguvõimalusi.Mina isiklikult katsun endas leida motivatsiooni õppimiseks. Mulle meeldib õppida ja uusi teadmisi saada. Raskuste või probleemide korral julgen abi paluda kaaslaste käest ja usun, et nad aitavad mind. Olen seadnud endale reaalsed eesmärgid. Loodan, et suudan neid ka täide viia. Õpin tasa ja targu. Katsun oma testide ja ülesannetega hakkama saada. Ma arvan, et minu õpimotivatsioon j
Tallinna Laagna Gümnaasium Kersti Annok 11IT ALKOHOL NING SELLE MÕJU LAAGNA KOOLINOORTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Alonov Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ALKOHOL....................................................................................................................6 1.1. Alkoholi olemus.....................................................................................................6 1.2. Alkoholi mõju........................................................................................................7 1.2.1. Südame- ja veresoonkond..............................................................................8 1.2.2. Vähkkasvajad...............................................................
PARKSEPA KESKKOOL Marleen Reisberg 11a MIS ON STRESS JA KUIDAS SELLEGA TOIME TULLA? Uurimistöö Juhendaja: Heli Maaslieb Parksepa 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. Mis on stress? ......................................................................................................................... 4 2. Stressi tekkepõhjused ............................................................................................................. 5 2.1. Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid ............................................................................. 5 2.2. Elukeskkond, stress ja keskkonnasäästlik eluviis ............................................................ 6 2.3. Tööstress ...........................
Kuressaare Gümnaasium KASSIDE EEST HOOLITSEMINE Uurimustöö Koostaja: Sigrid Järsk Klass: 10B Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2010/2011 Sisukord 1.Kasside ajalugu..................................................................................................................................5 2.Kassi eest hoolitsemisest üldiselt......................................................................................................8 2.1.Kassi pidamine...........................................................................................................................8 2.2.Kass vajab head kodu................................................................................................................8 2.3.Vabadus on kassile ohtlik..................................................................................................
Projektipäev Sinu tänane projektipäev koosneb järgmisest neljast ülesandest: 1) Alusta oma päeva toitumise jälgimisega ning täida päeva jooksul ära toitumispüramiid. Päeva lõpuks esita palun pilt täidetud püramiidist ja lühike analüüs TERASSE. Väike virgutuspaus. Virgutamisel on sulle abiks Märt, Kait ja Tõnis videos Töö istuvas asendis ja tee ära esimene harjutus “Tervitus kolleegile” (0:41-0:48). 2) Seejärel vaatama Jupiteri kesskonnast teadussaadet "Kõige targem rahvas"- väike analüüs saates õpitu kohta koos enda mõtetega lae samuti Terasse. Jälle aeg virgutuseks: vaata videost “Töö istuvas asendis” järgmine harjutus “Kallista ennast” (1:50- 2:25). 3) Täida ära õpistiilide kohta käivad küsimustikud ja lae ka need vastused TERAsse. Aeg virgutuseks: vaata videost “ Töö istuvas asendis” järgmine harjutus “Põdra maja” (2:26-3:44). Ja väike lõuna (ära unusta see m
1. Üldosa Ettevõtteks on juuksurisalong meestele ja naistele, mille nimeks on Kaunid Kiharad. Salongis hakkab töötama 2 juuksurit üks meestele, teine naistele. 1.1 Äriidee kirjeldus Juuksurisalong asub Järvamaal Paides, Tööstuse tn.20. Kuna Paide on niivõrd väike koht, siis ei tohiks olla väga probleemne see, et salong ei asu kesklinnas. Maja ees on tasuta parkimine ka nendele, kes soovivad tulla autoga. Äriühingu vormiks on osaühing ning omakapitaliks on 40 000 krooni, mis taotletakse, et alustada uut äri. Puudujääv raha laenatakse omanikult, mille omanik on säästnud, teades, et soovib kunagi alustada äri. Raha makstakse taga esimesel võimalusel, kui on tekkinud piisav kasum, mis näitab, et äri toimib. Salong pakub juuksuriteenust naistele ja meestele. Juuksurid on kogenud ning on võimelised tegema suurepäraseid soenguid ning lõikusi
Reaalgümnaasium ……………….. 10.R klass ENESEHINNANG psühholoogia referaat Hindaja: Rakvere 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.ENESEHINNANGU JUURTEST..................................................................................4 2.ENESEHINNANGU OMADUSED...............................................................................6 3.MADAL ENESEHINNANG..........................................................................................8 3.1 Madala enesehinnangu olemus................................................................................8 3.2 Madala enesehinnangu mõju elule..........................................................................9 3.2.1 Kool ja töö...............................................
Karl: Mina pidudel ikka suitsetan. Aga sellist asja ei saa kirjeldada, seda peab ise kogema, aga ma v6in 6elda, et ühed parimad tripid ongi andnud mulle kanep. Kui algul hakata tõmbama, siis ei ole ta tegelikult nii meeldiv aga pidevalt tarbides hakkad seda kaifima. Üle tõmmata ei soovita. Ma olen igast hallukaid ka näinud ja kuskile avalikku kohta ei soovita minna, väga jube on. Kõige parem on olla koos inimestega, kes on ka mahvi teinud. Autoga on ka tore sõita siis, migni kiirus on 30km/h aga tundub nagu sõidaks 80ga. Ja kui jood veel alkoholi peale on veel mõnusam olla. Jaanika: Samuti pidudel ikka saab suitsetatud. Aeg läheb väga aeglaselt, saab palju nalja pähe tulevad pöörased filosoofilised ideed, näen asju 180 kraadise nurga alt, mille peale kaine ega ka joogine inimene ei tuleks ja kõik on nii naljakas. Parem tegevus on vaadata videosi või minna sõpradega välja
Steffani Pärnakate lemmik pizza restoran. Hind ja kvaliteet on väga hästi tasakaalus. Asukoht on sobilik ja kiiresti kättesaadav. Steffani üheks suureks eeliseks on see, et nad suutsid laiendada ennast ka rannarajooni ja on suve ajal avatud lausa kahe söögikohaga. Kesklinna pizza restoranis on parkimisega probleeme. Selles piirkonnas puudub tasuta parkimine ja ka tasulise parkimise kohti on vähe ja seetõttu on kliendile kes soovib tulla söögikohta autoga raskem ligi pääseda. See tähendab seda, et auto või muu sõiduk tuleb jätta kaugemale ja liikuda edasi kas bussiga või jalgsi. Bussi ligipääsevus on ka piiratud. Kõige lähedamal olev bussijaam on Teatri peatus ja Kesklinna bussipeatus. Treffpunkt Asub Port Artur 1 esimesel korrusel. Asukoht sobiv ja parkimisvõimalused lähedal. Kliente ei ole enam nii palju kui varem, seoses Port Artur 2 laienemisega. Menüü pole nii rikkalik, kui Port Artur 2-es asuvas Portaalis
Liivalaia Gümnaasium Puhkus oma perega Koostas: Kevin Kadak 11b 2008 Sisukord: 1. Minu suvevaheaeg 2. Puhkus arm või hirm ; Puhkus paljastab pale 3. Romantika või lapsed 4. Sunnitult romantiline ; Puhkus psühholoogi abiga 5. 5 puhkusesoovitust ; enda arvamus 6. Kasutatud kirjandus 2 Minu suvevaheaeg Enamus suvest möödub mul töiselt. Linnast sõidan ära maale, ning lähen vanavanematele külla. Sinna muidugi tulevad ka vanemad kaasa, kellega proovin võimalikult hästi koos viibitud ajal läbi saada. Mulle öeldakse, et ma seda kui puhkust võtaks, kuid mina ei suuda väga maa kündmist või kartuli korjamist puhkusena võtta. Ma tean, et igal ühel on omad kohustused, mida tuleb täita, kuid puhkusest on minu arvates küll asi kaugel. Vähemalt lubavad nad mul hommikuti magada. Ja keegi ei piira m
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Mari-Liis Seegel 12b Eesti esimene üldlaulupidu Uurimistöö Juhendaja: Sille Tiks Tartu 1 2013 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................4 1 Laulupeo eellugu................................................................................5 1.1 Vanemuise selts..............................................................................6 1.2 Ettevalmistused...............................................................................7 1.3 Kuidas laulupeole tuldi? ....................................................................8 1.4 Repertuaar.....................................................................................9 2 Esimene üldlaulupidu................................................
"Piisoni lend" James A. Belasco Ralph C. Stayer Kokkuvõte Sisukord Sissejuhatus- Kuidas "meist" sai "mina"................................................................... 3 I osa- Meie personaalse juhtimise teekond.................................................................3 Liidrirolli väljakutse: isiklike kannatuste rada....................................................... 3 Kas juhtpiisonist võib saada haneparve juht?.........................................................3 Ehmatus: mina olengi probleem.............................................................................3 Juhtimine tagurpidi pööratud maailmas................................................................. 4 II osa- Liidri roll intellektuaalses kapitalismis...........................................................4 Omanduse ülesanne ...............................................................................................5 Omanikutunde loomine.....
TALLINNA TEENINDUSKOOL REFERAAT KUULAMINE - OLULINE OSA SUHTLEMISPROTSESSIS Kristina Manilkina TO11MK TALLINN 2010 SISUKORD 2 Lk. SISUKORD.................................................................. 2 SISSEJUHATUS.......................................................... 3 1. Ärikommunikatsioon................................................. 4 2. Suhtlemisprotsess........................................ 5 3. Kuulamine................................................................. 6 3.1 Mis on kuulamine ehk kuulamisprotsessi olemus... 6 3.2 Kuulamise tähtsus organisatsioonides................
annaabi.ee 
