Erinevus nr 3 Kreetalased Kreeklased ● Mis võiks olla mõlema kultuuri sarnasus? Vastus: Mõlema kultuuri keskusteks olid lossid. Knossose loss Mükeene loss Trooja sõda Vastamisel toetu enda teadmistele, võid kasutada ka interneti abi. ● Kus asus Trooja linn ja mis riik seal tänapäeval asub? Vastus: Trooja linn asus Illioses, tänapäeva Türgis. ● Miks puhkes Trooja sõda? Võid toetuda eeposele, mis sõda kirjeldab. Vastus: Sõda puhkes, sest Trooja prints Paris röövis Sparta kuninganna Helena. ● Millal sõda toimus? Vastus: 13.saj või 12.saj eKr ● Kuidas sõda lõppes? Vastus: Trooja hävitati, Kreeka võitis. ● Nimeta Kreeka kangelasi, kes osalesid sõjas? Vastus: Achilleus, Agamemnon. Odüsseus ● Nimeta Trooja kangelasi, kes osalesid sõjas? Vastus: Paris, Hector “Parise otsus” - ohtlik otsus
Hiljem oli ta ülikoolis eesti keele lektor. Faehlmanni õhutusel asustati 1838 aastal Õpetatud Eesti Selts, mille esimees ta oli 7 aastat. Õpetatud Eesti Seltsi eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine ning rahvavalgustusliku kirjanduse publitseerimine. Eesti keeles uuris ta astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ja täpsustas ka vana kirjaviisi. Ta austas väga Eesti ajalugu ja mõistis hukka sakslaste julmuse. Faehlmann kirjanikuna Ta sai tuntuks tänu eeposele, mille idee algataja ta oli. Tema eeltöid kasutas hiljem Kreutzwald, kuna ta ise suri enne eepose valmimist. Faehlmann on kirjutanud väga palju ja väga erinevaid kirjutisi alates üksikutest luuletustest kuni proosade ja kunstmuistenditeni. Ideedeks kasutas ta Eesti rahvaluulet. Ta oli üks rahvaluule kogujatest. Faehlmanni kirjutused avaldasid väga suurt mõju 19. sajandi teise poole kultuurielule. Kuulsad kirjutised: ,,Suur on Jummal so ram" luuletus
Ajaloo kokkuvõte Antiik-Kreekast Tegelased: · Minos-Kreeta kuningas · Homeros- pime laulik, kes oli autoriks mitmele eeposele. · Agamemnon- · Myron-Kunstnik, tegi "kettaheitja" · Solon-Ateena seadusandja · Pheidias-Zeusi kuju looja · Aristoteles-filosoof, iseloomustas väga lai silmaring. · Aleksander suur-Kreeka valitseja · Polykleitos-Töötas välja inimese proportsioonid · Herodotos-Hakkas esimesena uurima ajalugu · Aishylos-Ateena tragöödiakirjanik 5 saj esimese poole kuulsaim · Phythagoras-filosoof, matemaatika teoreemi avastaja
"Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr. "Odüsseia" on järg eeposele "Ilias". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 24 110 värssi. „Ilias” ja „Odüsseia” haaravad tõelisust väga laialdaselt, seepärast on neid nimetatud „antiikaja entsüklopeediateks”. Homerose eeposte järgi õpiti lugemist ja kirjutamist alates 5. sajandist eKr. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Odysseus oli leidlik, kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas
kodukohta - Dublin. ● Paljusid tegelasi kujutab ta irooniana, kuid ei halvusta. ● Pigem tunneb kaasa kuidas tema kaasmaalsased üksluist suletud rutiini elavad. ● Kolm faasi - lapsepõlv, teismelise iga, täiskasvanu iga “Ulysses” tutvustus ● 900 leheküljeline romaan ● Psühholoogiline ● Leopold Bloomi’ ühest päevast ● Sügavad mõtted ja ekstreemne sisemonoloog ● Ladinakeelne nimetus Odysseusest ● On paralleel vanakreeka eeposele "Odüsseia" ● Pigem tekitab segased tundeid ja tohutult küsimusi kui ilukirjanduslikku naudingut “Ulysses” Now let us try for a moment to realize, as far as we can, the nature of that abode of the damned which the justice of an offended God has called into existence for the eternal punishment of sinners. Hell is a strait and dark and foul-smelling prison, an abode of demons and lost souls, filled with fire and smoke. The straitness of this
läänegootide vürstitar Brunhilde abikaasat Sigiberti. See sarnasus ,,Nibelungide eeposega" on pärit Toursi Gregori kroonikast, mis räägib samuti valitsejasoo sisetülidest, mille tagajärjel toimub metsas reetlik mõrv. Seoses sellega räägitakse ka kuningannade Brunhilde ja Fredegunde tülist. Kuid kroonikas ja eeposes on ka mõningaid erinevusi. Kroonikas puudub Hageni-taoline tegelane ja Brunihild on Sigiberdi abikaasa, mis on täpselt vastupidine sakslaste eeposele. Vaatamata sellele on ühtelangevused küllaltki veenvad ja seda võib ühe ajaloolise allikana nibelungide-pärimuses arvestada. Sarnausi teiste teoste vahel on leitud veelgi. Näiteks on Siegfriedi samastatud ka roomlaste Arminiusega, kelle saksa nimi oli Sigifrith. Märkimisväärne on ka see, et Siegfried kui ka Arminius langesid mõlemad oma õnne ja suuruse tipul sugulaste salamõrva läbi. Eepose teise poole aluseks olevatsest ajaloosündmustes on nimetatud kahte. Esimeseks
vaimset piiratust. 18. Kui palju ja mida sisaldab Kreutzwaldi ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud"? See sisaldab 43 muinasjuttu ning 18 lühemat muistendit. 19. Loetle põhjused (2) miks loobus Kreutzwald proosavormis ,,Kalevipoja" koostamisest. Ta otsustas, et ,,Kalevipoeg" tuleb koosatada regivärsivormilisena, nii nagu on värsivormis ka teiste rahvaste eeposed. Regivärsi vorm on proosamuistendi vormist arhailisem ja kindlakujulisem ning sobib seepärast eeposele paremini. 20. Millal, mis keeltes, mitmes osas ja kelle väljaandel ilmus esmakordselt ,,Kalevipoeg"? ,,Kalevipoeg" ilmus esmakordselt aastail 1857-1861 Õpetatud Eesti Seltsi Toimetistes seitsmes vihikus paralleelselt eesti ja saksa keeles. 21. Millal ja kus ilmus ,,Kalevipoeg" tervikväljaandena? 1862. aastal Soomes Kuopio linnas. 22. Kelle (3) ühislooming on ,,Kalevipoeg"? Fr. R. Kreutzwaldi, Fr. R. Faehlmanni ning Eesti rahva ühislooming. 23. Kui pikk on eesti rahvuseepos?
Akadeemia 21. Aastakäik, 2009, number 7 (244). Lk 1251. 2 Lk 1254. 3 Lk 1255. 4 Lk 1258. 5 Lk 1259. Totalitaarse reziimi oludes ei võtnud anekdoot endale mitte ainult ajalehe, vaid ka eepose funktsiooni. Tänapäeva anekdoot on tõepoolest 20. Sajandi eepos, kusjuures see suudab ajada pööraselt naerma. Nii nagu muistne eepos, nii sai ka anekdoot totalitaarses ühiskonnas eksisteerida üksnes suulise, pealegi üpris ohtliku rahvaloomingu kujul. Anekdooti ei lähenda eeposele mitte ainult suulisus ja anonüümsus, mis muudavad ta tabamatuks, vaid ka sügavamad seosed.6 Totalitaarse ideoloogia väljanaermise põhivorm oli ,,pühakirja" parodeerimine ja selle autoparoodia avastamine. Loomult autoparoodiline oli rohke propagandakirjandus.7 Reaalne sotsialism näitas, et ta on endasse koondanud kõik eelnenud ühiskondlik- majanduslikud formatsioonid: ürgkogukondlikust korrast on ta võtnud tootmisviisi,
Pärast kümneaastast rändamist jõudis Odysseus Ithakasse. Väike-Aasia rannikul, ühel künkal mere lähedal, alustati arheoloogilisi välja- kaevamisi. Väljakaevamised tõestasid, et Trooja linn on tõesti olemas olnud ning hävitatud. V. Korovkin. Vanaaeg. Õpik V klassile. Tln., 1975. Lk. 109 ja 112. a) Kuidas nimetati Ilioni teisiti? ________________________________________ b) Missugusele eeposele viidatakse tekstis? ________________________________ c) Keda peetakse selle eepose autoriks? __________________________________ d) Kui kaua kestis Odysseuse kodutee? ___________________________________ e) Kas tegelikult on need sündmused aset leidnud? Põhjenda oma arvamust. __________________________________________________________________ __________________________________________________________________ 9. Moodusta paarid
tugeva poisi muinasjutus. Muinasjutupärane on ka Brünhildi jõud ,mis laseb tal heita oda ,mida kolm meest vaevaga kohale tirivad .Ent kogu kosimisvõitlus on ka muinasjutuline. Kui muinasjutupärasust on eeposes veel selgesti tunda ,siis teisiti on lugu müütilise algmega .Kuid ilmne on see ,et eepose autor püüab mütoloogilist elementi kõigiti vältida. Nii jääb praegu ainsaks mütoloogiliseks elemendiks salapärane maa ja tema elanikud, mis on eeposele nime ka andnud. Tutvunud allikatega , näeme selgesti ,et lugulaul ühendab endas kaks pärimusteringi , mida tinglikult võiks nimetada ,,Brünhildi muistendiks" ja ,,Brünhildide hukkumise muistendiks". Eepose kujunemist mainitud muistenditest on jälginud palju autorid. Kõige usutavama kujunemisloo selle rohkem oletatava kui faktiliselt eksisteeriva ainestiku kohta on esitanud nimekas Sveitsi germanist Andreas Heusler ,kes ühteaegu purustas K
saarlaste metskindluse ette. Kindlus vallutati peagi ning saarlaste ülestõusu juht Vesse poodi jalgupidi üles. Peagi kindlustati Karja linnus ning ordumeister tungis taas oma vägedega Saaremaale. Peale rüüstamisi olid saarlased sunnitud alla andma. Neil kästi vaherahu tingimustena tuua Lihula linnusesse oma relvad, anda nii palju pantvange kui nõutakse ning hävitada Maasi maalinnus. . Saaremaa alistamisega langes eesriie jüriööl alguse saanud võitluse-eeposele. Jüriöö tagajärjed 1343. 1345. aasta sündmused on Eesti keskaja tähelepanuväärsemaid sündmusi, mis sügavalt mõjutasid edaspidist ajalookäiku. Põhja-Eesti vabadusvõitluse otsesteks tulemusteks olid eeskätt olulised muutused Eesti territooriumi riikkondlikus kuuluvuses. Taani kuningas Valdemar IV müüs kõik oma õigused Eestimaa kohta Saksa ordule. 1346.aastal.,viimane omakorda 1347.aastal Liivi ordule.
Laotus. Tsüklist "Inimene ja öö".(Lisa 3) Kokkuvõte Kristjan Raud on üks tähtsamaid inimesi Eesti kunsti ajaloos.Tema missiooniks oli kujutada meie rahva elu ja saatust, loodust ning tundeilma.Lisaks sellele tegi ta seda põnevalt ja mitmekülgselt, näiteks Raua joonistatud ja kujundatud Juhan Liivi ,,Luuletused" on tolle aja raamatukunsti silmapaistvamaid saavutusi.Kuid tema suurejoonilisim looming on kahtlemata illustratsioonid meie rahvuslikule eeposele ,,Kalevipojale", mis tõi talle ka tuntuse väljaspool Eestit, ent mis peamine, olles üks väheseid, kellel tõesti õnnestus anda edasi eesti rahva sügav olemus, kinnistas ta end meie rahva südametesse ja mõtetesse. Kasutatud kirjandus 1.http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kristjan_raud_liissandre.htm 2.http://www.scribd.com/doc/2554887/elulood-kristjan-raud
surelik: tema vanemad olid merejumalanna Thetis ja surelik kuningas Peleus. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achielleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Odüsseias kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. See eepos on järg “Iliase” eeposele. “Odüsseia” sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse
1. ,,Kalevipoja" sünnist Rahvuseepose koostamist jätkas F. R. Kreutzwald peale oma sõbra F. R. Faehlmanni, kes oli rahvuseepose mõtte algataja ja põhisündmustiku visandaja, surma, 1850 aastal. ,,Kalevipoja" algredaktsioon valmis juba 1853 aastal, kuid ei pääsenud trükki tsensuuriraskuste tõttu. Kreutzwald jätkas lugude täiendamist ja viimistlemist ning 1857- 1861 ilmus kahekümnest loost koosnev teos osade kaupa. 1860 aastal määrati eeposele Peterburi TA poolt Demidovi auhind. 4 3. ,,Kalevipoja" XII lugu 3.1. Lauavõitlus ja siil Kesk sooja ja rohelust täis suve, kui tibutas vihma, udu laius otsatutel orgudel, meri mühises ning pilved varjutasid kauni päiksesära, sammus mööda konarlikku metsateed, hiiglaslik lauakoorem õlal, noor ja uljas vägilane Kalevipoeg. Et oleks julgem astuda,
kataloogist Naiste kataloog, mis räägib erinevate kreeka kangelaste ja nende emade põlvnemisest; ülejäänud teostest on alles vaid fragmente. Homerose ja Hesiodose eeposi võrreldi juba antiikajal. Töödes ja päevades esinev viide Hesiodose võidule rapsoodide võistlusel inspireeris mitmeid lugusid tema võistlusest Homerosega. Alkidamase jutustusele toetuvas populaarses loos Homerose ja Hesiodose võistlus kaotas kangelaseepos (Homeros) küll didaktilisele eeposele (Hesiodos), kuid üleüldises tuntuses jäi Hesiodos Homerosele alla. Siiski on Teogonia ja Naiste kataloog üliolulised allikad varaste kreeka müütide, Tööd ja päevad aga eluolu kohta. Töödes ja päevades esineb rohkelt paralleele vana-idamaade kirjandusega. Vanaaja tarkusekirjandusele iseloomulikult on see esitatud õpetussõnadena noormehele, keda Hesiodos manitseb loobuma ahnitsemisest ning elama ausat ja töökat elu. Kuna eepose
metalli- ja puidutööstus. Siseturu tööstusettevõtted: tubaka-, kompveki-, suka-, saapavabrikud). 9. Millised olid eestlaste suuremad saavutused kultuuri vallas kahe maailmasõja vahel? TL!! A. Aadamson – rahvuslikule kunstile alusepanija A. H. Tammsaare – kirjandus, „Tõde ja Õigus“ F. Tuglas – Eesti Kirjanike Liidu üks asutajatest, eesti keelse klassikalise novelli looja Kristjan Raud – eeposele „Kalevipoeg“ ilustratsioonide tegemine Konrad Mägi – maalikunstnik (loodusmaalid) E. Viiralt – tuntud graafik Paul Keres – Eesti maletaja Kristjan Palusalu – Eesti maadleja 10. Miks sõlmis Eesti valitsus nn baaside lepingu NSV Liiduga ja mida selles sätestati?Kuidas see mõjutas Eesti sise- ja välispoliitikat? VIHIK!! 11. Milliste sündmuste tulemusel okupeeriti Eesti NSV Liidu poolt ja lammutati
olukordi.Tihti põhinesid fantaasial või muistentitel. Stiil sündis samal ajal, mis juugend. Tuntumad sümbolistid olid Gustave Moreau(,,Ilmutus") ja Pierre Puvis de Chavannes(,,Noor kalur").Sümbolistlik mõtteviis oli kohane Saksamaal,Belgias ja Hollandis.Erilise ilma omandas sümbolist Põhjamaades ja Venemaal. Norra kunstnik Edvard Munch- ,,Karje" ja ,,Elutants" . Soomlane Akseli Gallen-Kallela sai kuulsaks eeposele ,,Kalevala" põhinedes. Tema parim töö on ,,Kullervo needus". Venelane Lev Bakst ,,Fauni pärastlõuna". Eesti kunstnikest lõi Kristjan Raud ,, Kalmuneiu" üks markantsem teos eesti maalikunstis.Ning on ka teinud ,,Kalevipoja" illustratsioone. Teine suur tegija selles valdkonnas oli Oskar Kallis, kes lisas suurt salapära ja tundesügavust meie rahvuseeposele. Sümbolismiks võib pidada ka praegusaja ühe tuntuma eesti kunstnikku Jüri Arraku loomingut. · Ekspressionism
Kui menhirid või dolmenid paigutati ringina tekkis kromlehh, tuntuis on Stonehenge inglismaal. Mesopotaamia kunst Tähendab jõgede vahelist ala. Tänapäeval iraak, eufrati ja tigrise jõe vaheline maa-ala. 3000 a ekr võtsid Sumerid kirja kasutusele-kiilkiri, nendel oli ka kõrgetasemeline niisutuspõllundus, keraamika ja metallurgia.Sumereid peetakse ka ratta ja vankri leiutajateks. Püstitasid suuri astmelisi torne-tsikuraate Tänu vanimale, Gilgamesi eeposele on andmed vanima kultuuri kohta. Kangelaslood, tõekspidamised jm. 18saj Babüloonlased vallutasid sumerite linnriigi, võtsid omaks nende saavutrused kunsti ja teaduse vllas. Hammurapi seadustekogu on esimene mälestis vana-babül. 9 saj ekr mesopot saavutasid ülemvõimu assürlased, ehitusmeistrid oskasid laduda juba kaari ja võlve, looduslikku kivi ega metsa ei kasvanud, ainult savi. Pärast raamatukogu põlengut õpitakse 9saj ekr savi põletama. 7saj ekr algab uusbabüloonia ajajäürk,
Ajalooperioodid: Egeuse kultuur (KreetaMükeene kultuur) 20.-14. saj eKr tundmatu päritoluga rahvas labürinditaolised lossid rahumeelne loetakse euroopa tsivilisatsiooni laguseks 14. saj eKr tabab Kreetat looduskatastroof -> Egeuse kultuur sisuliselt hävis Tume ajajärk 11.-8. saj eKr kreeka asutus laienes -> Egeuse meri sai Kreeka sisemereks kujunes jumalate kujutelm kujunesid ka müüdid, kuid neid ei pandud kirja -> teame tänu Homerose eeposele Arhailine ajajärk 8.-5. saj eKr 8. saj eKr loodi tähestik, kiri tuli kasutusele tsivilisatsiooni tunnused olid olemas käsitöö, kaubandus, meresõit linnriigid Ateena ja Sparta -> ühtset Kreeka riiki ei tekkinud ülekreekalised religioossed keskused 766 eKr esimesed teada olevad olümpiamängud Klassikaline ajajärk 500-330 eKr valdav osa Kreeka kultuurist seostub just selle ajaga 5. saj oli Kreeka kultuuri õitsenguaeg Hellenismi periood 330.-30
Saaremaale. Peale rüüstamisi olid saarlased sunnitud alla andma. Neil kästi vaherahu tingimustena tuua Lihula linnusesse oma relvad, anda nii palju pantvange kui nõutakse ning hävitada Maasi maalinnus. Nagu suures heitluses iseseisvuse eest Saaremaa vallutamine 1227. a. tähendas võitlusjärgu lõppu, samuti sai nüüd saarlaste vastupanu murdmine lõppvaatuseks eestlaste taasvabastamise üritustele. Saaremaa alistamisega langes eesriie jüriööl alguse saanud võitluse-eeposele . Jüriöö tagajärjed 1343. 1345. aasta sündmused on Eesti keskaja tähelepanuväärsemaid sündmusi, mis sügavalt mõjutasid edaspidist ajalookäiku. Põhja-Eesti vabadusvõitluse otsesteks tulemusteks olid eeskätt olulised muutused Eesti territooriumi riikkondlikus kuuluvuses. Olude survel sattus Harju-Viru juba võitluste puhkemise järel varsti tegelikult ordu juhtimise alla. Marienburgis müüs Taani kuningas Valdemar IV kõik oma õigused
,,Etiooplased" sündmused, mis järgnevad Hektori surmale (pärast ,,Iliase" lõppu). Kui Hektorit enam pole, on troojalastel abi vaja, kutsutakse amatsoonid, kelle pealiku Achilleus tapab, tulevad appi Etiooplased, kelle väepealiku Achilleus samuti tapab. Paris tapab Achilleuse Apolloni abiga. ,,Väike Ilias" Achilleuse matused. ,,Ilioni hävitamine" Trooja hobune. ,,Tagasipöördumised" koondpealkiri mitmele väiksele eeposele, kus Kreeka kangelased jõuavad koju (Menelaos, Helena, Odysseud). ,,Telegonia" Odysseuse ja nõid Kirke pojast (Telegon), tapab Odysseuse teadmata, kes ta on. Teeba küklos: ,,Oidipodeia" ,,Kuningas Oidipuse" eellugu. ,,Thebais" Oidipuse laste lood, kes jäävad linna võimu jagama. Kaks venda võitlevad omavahel, Polymeikes sureb. Sealt saab ainet Sophoklese ,,Antigone" (Polymeidese õde). Seotud ka Aischylose ,,Seitse Teeba vastu". 5. saj näitekirjanikud ammutavad eepostest ainest
Peale rüüstamisi olid saarlased sunnitud alla andma. Neil kästi vaherahu tingimustena tuua Lihula linnusesse oma relvad, anda nii palju pantvange kui nõutakse ning hävitada Maasi maalinnus. Nagu suures heitluses iseseisvuse eest Saaremaa vallutamine 1227. a. tähendas võitlusjärgu lõppu, samuti sai nüüd saarlaste vastupanu murdmine lõppvaatuseks eestlaste taasvabastamise üritustele. Saaremaa alistamisega langes eesriie jüriööl alguse saanud võitluse-eeposele. Jüriöö tagajärjed 1343. 1345. aasta sündmused on Eesti keskaja tähelepanuväärsemaid sündmusi, mis sügavalt mõjutasid edaspidist ajalookäiku. Põhja-Eesti vabadusvõitluse otsesteks tulemusteks olid eeskätt olulised muutused Eesti territooriumi riikkondlikus kuuluvuses. Olude survel sattus Harju-Viru juba võitluste puhkemise järel varsti tegelikult ordu juhtimise alla. Marienburgis müüs Taani kuningas Valdemar IV kõik oma õigused Eestimaa kohta Saksa ordule.
- jutustav kirjandus tänapäeval Autor - võib näidata suhtumist kaudselt - võib olla tegelaseks - võib sekkuda sündmustesse Olulisemad žanrid - suurvormid eepos ja romaan - väikevormid valm, novell, jutustus Eepos - värsivormiline suurteos ( maailma loomisest, jumalate tegudest, ajaloosõndmustest, looduskatastroofidest) - lugulaul Kangelaseepos - kesksel kohal rahva suurkuju - kangelane Eeposele iseloomulik - suurejoonelisus - üleloomulikud inimesed - kõik suurem ja võimsam kui elu - jutustamistoon rahulik Eeposed tekkeloo järgi: Rahvaeepos - anonüümsed - kandusid suuliselt edasi - tuginevad müütidele Kunsteepos - rahvaeeposte eeskujul kirja pandud Rahvuseepos - koomiline - loomtegelased Eeposeid: - sumeri „Gilgameš“ (22.saj.eKr) - kreeklaste „Ilias“ ja „Odüsseia“ (8.saj.eKr)
Gesta: Hamburgi kiriku piiskoppide teod (1073-1076). Selles nimetatakse saart Aestland (Eesti?), mille elanikud ei usu kristlaste jumalat. Selle asemel austavad nad draakoneid ja linde, kellele nad ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi, kes peavad olema terved, et draakon ei lükkaks ohvrit tagasi. 10. Kirjelda R. Fr. Faehlmanni loodud eesti mütoloogia panteoni ning seleta lahti, missugustele allikatele tema käsitlus toetub. Tema käsitlus toetub peamiselt soome eeposele kalevala, kust on paljud tegelased üle võetud, kuigi eestis neid ei tunta ning samuti on üle võetud kohad, kus sündmused aset leiavad. Ainest sai ta ka varem ilmunud teostest, kus on käsitletud eesti mütoloogiat, kahjuks esineb ka seal vääriti mõistmist ja kirjeldatud tegelased ja sündmused pole eesti mütoloogiale omased. Oletas, et meie jumalasüsteem oli ainujumalakeskne. Rahvaluules on ainestikku, et on olnud vana inimese kuju olemas
Üks jäljendatumaid autoreid Samuel Richardson. Tema on kiriromaani autor. Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" ka kiriromaan Veel üks zanr päevikud. Nt Jonathan Swift'i päevikud, pühendatud tema kallimale Stellale. 18.saj romaanile oli allikaks mittefiktsionaalsed asjad. 18. saj proosa autoreid eristab see, et igaüks mõtles välja viisi,kuidas ta oma romaani kirjutab. Nende romaanide pinnal hakkas arenema lineaarne jutustamise stiil, tugineb kunagisele eeposele. Sündmused lähevad punksti A punkti B. Lawrence Herne lükkab lineaarse kirjutuse ümber. Hakkab arenema kaasaegne romaan. Oma laadi loovad ka prantsuse kirjanikud. 18.saj on murranguline, maailm on muutunud enam-vähem globaalseks. On toimunud taas kokkupuutud teiste kirjandustega, ida kirjandused, pärsia kirjandus, araabiakeelne kirjandus. Võetakse eeskujuks mõni teine tava. Tegelevad kaasaegse ühiskonna kritiseerimisega. Vaatlevad oma kaasaja tavasid ja kombeid. Swift, Defoe jne
pessimistlik, üks impulss selleks oli 40ndedatel usuvahetusliikumine, mille ta selgelt hukka mõistis. Oma elu lõpuaastatel tal eirit usku eesti rahva tuleviku suhtes tegelt ei olnud. Kreutzwald sündinud Virumaal taluperemehe pojana. Õppis tartu Ülikoolis, töötas Võrus arstina 44 aastat oma elust. Meelde jäänud kirjamehena pigem , ei olnud suur organisaator ise. Tihti oli ka pessimistlikult meelestatud. Lisaks eeposele avadas ka palju muid kirjatöid. Nii Faehlmann kui Kreutzwald on liigitatud eelärkmisaegsesse liikumisse (kreutzwaldi tegelt kuskile sinna üleminekuaja perioodi vahel). 19 sajandi esimisel poolel olid estofiilid aktiivselt tegelenud eestluse mitmete aspektide arendamisega, nüüd aga 19 sajandi keskpaigaks oli baltisaksa ühiskonnas suhtumine muutunud- valdavaks oli saanud seisukoht, et eestlastel rahvusena tulevikku ei ole. Selleks et
Logiraamatusse kirjutab nt laevakapten, kus ta mis päeval on ja mis juhtus. Üsna kattuv reisikirjaga, aga reisikiri võib olla lopsakas proosa, aga logiraamat on täpne ja lühike. See sõtlus autorist, kuidas keegi päevasündmused kirja pani. - memuaarid - 18. saj romaanile on allikaks mittefiktsionaalsed sündmused - tolle aja proosaautoreid eristab see, et igaüks mõtles ise viisi, kuidas oma romaani üles ehitab - arenes välja lineaarse jutustamise stiil, tugines kunagisele eeposele - Lawrence Herne lükkas lineaarse jutustuse ümber - sealt edasi areneb jõudsalt kaasaegne romaan ¤ Omalaadi romaane hakkasid kirjutama prantslased. Kuna 18. sajandi murrangulisus muutis maailma rohkem globaalsemaks, toimusid kokkupuuted teiste riikide kirjandusega, s.h ida, pärsia ja araabiakeelse kirjandusega. - hakkas tekkima ühiskonna kritiseerimine - Voltaire suur vormiuuendaja, püüdis kõigis zanrites midagi uuendada. Paljude hilisemate algatuste esmakatsetaja
85. Nimetage ja iseloomustage hellenistlikke eeposeid. Hellenismi perioodil said eeposed taas populaarseks. Neis sai oluliseks ka iga üksik episood ja detail. Apollonius Rhodiuse "Argonautika" teos kirjeldab legendi Iasoni ja argonautide retkest kuldvillaku järele müütilisele Kolchise maale. Aratose "Ilmastikunähtused" õpetlikke fakte sisaldav kataloogeepos Kallimachose "Hekale" sarnaselt eeposele ,,Argonautika" müütlise sisuga lühieepos. Muistne kuningas Theseus peatus hoolitseva Atika lese Hekale juures ja pühendas talle hiljem Ateena linnaosa. Sellised lühieeposeid hakati nimetama ka epüllioniteks. 86. Mis on bukoolika? Nimeta selle olulisemaid esindajaid kreeka kirjanduses. Bukoolika on karjuseluule, tekib kirjandusliku zanrina hellenismiajal. Tuntumad esindajad on Theokritos (pastoraalizanri rajaja), Moschus ja Bion Smyrnast. 87
poeg Lugalbanda (müüt, millest hiljem tekkis Kreeka legend Trooja sõjast. Lugalbanda=Achilleus). Gilgamesi kohta oli terve tsükkel, mis sai ilmselt oma lõpliku kuju Uri III dünastia ajal. Bilgamesi kohta oli sumeritel palju poeeme. Sumerikeelset pärimust hakkasid semiidid akkadi keelde adapteerima juba II aastatuhandel eKr. Mingil hetkel loodi nende tõlgitud/ adapteeritud poeemide põhjal akkadikeelne koondeepos, mis aga uuendusena annab eeposele filosoofilise alatooni (surelikkuse üle mõtisklemine), mida sumeri poeemides ei olnud. Gilgamesi eepost kandvad tahvlid on leitud Assupanipali raamatukogust (seega on nad pärit 7. sajandist eKr, kuid eepose tegelikku valmimisaega see ei anna). Arvatakse, et eepos loodi kuskil 12.-11. sajandil eKr, st umbes samal ajal mis Enuma Elis. Egiptus Egiptuse areng on mõneti hilisem kui Mesopotaamias. Egiptuse org oli asustatud juba vaarses paleoliitikumis
rootsi ja prantsuse keelde, lühendatud tõlked on taani, tsehhi, juudi, itaalia ja esperanto keelde. Eepose motiive on kasutatud kunstis ja kirjanduses, seda on ka parodeeritud. Paljud kriitikud on hiljem tähelepanu juhtinud "Kalevipoja" kunstlikkusele, küündimatusele ja vigadele (Johannes Aavik, Friedebert Tuglas jt). Helilooja Eugen Kapp on kirjutanud balleti ,,Kalevipoeg", Veljo Tormis samanimelise kantaadi. Lembit Vimb on kirjutanud eeposele järje "Kalevipoja tagasitulek". Enn Vetemaa on kirjutanud "Kalevipoja mälestused". Kalevipoeg Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23)
rünnak. Retked toimusid 1220. lõpust 1240, kuni hävis Kiievi linn ja maa oli täielikult vallutatud. Sellest ajast algas pikaajaline tatari-mongoli ike, mis kestis 240 aastat. See oli raske 2 aeg. Inimesed kogunesid viimases lootuses kirikutesse ja kloostritesse, mis olid kivist. Selle tõttu pommitati just kirikuid ja kloostreid. Sellega hävis ka suur osa Kiievi kultuurist. 14. saj tekkis Igori sõjaretke koopia, mis tugines sellele eeposele. See kirjeldab Kulikovo lahingut 1380. Arenes agiograafia Aleksander Nevski elulugu. 14. saj üks tähtsamaid tegelasi oli Radonezi Sergius asutas Sergia kloostri Moskva läheduses. 16. saj liitub kirjandusse uus zanr kirjavahetus. 16. saj on Vene riik juba tsaaririik. Esimene tsaar oli Ivan Julm, kes oli õudne poliitik, aga kahjuks väga andekas kirjanik. Ilmalik kirjandus hakkab üha enam arenema. Isegi agiograafiline zanr muutub ilmalikuks