JEAN SIBELIUS Jean Sibelius 8. detsember 1865 Hämeenlinna 20. september 1957 Järvenpää oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Ta oli Põhjamaade suurim sümfoonik. Tema teosed on seotud Soome muistendite või saagadega. Muusika on sügavalt soomepärane ning eepilise väljenduslaadiga, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Juba viieaastasena sai Jean Sibelius klaveritunde, kus ilmnes tema loomupärane muusikaanne. Tulevane helilooja õppis Hämeenlinna lütseumis, mängis kooliorkestris, kuid kõige meelsamini viibis ta looduses. Seal sai tema fantaasia tuule tiibadesse .Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud viiulile ja tsellole kirjutatud pizzicato-pala ,,Veetilgad".1880. aasta kevadel hakkas Jean
kontrollist). 2. 1930'ndad Sihilik juhus ja must huumor (periood, kus suudeti siseneda alateadvuse transi, seda tehti maagiliselt, läksid ise meelega sinna transi kui kõik mis pähe tuli oli juhuslik). 3. 1940-1960'ndad müüditeooria (sürrealistide arvates vajab inimene vanast elulaadist vabastavaid, uut laadi müüte). Esindajad Apollinaire, Andre Breton, Aragon, Eluart, I.Laaban, A.Alliksaar, A.Ehin, S.Kivisildnik. Eepiline teater Eepilise teatri rajaja oli B.Brecht. Ta on 20 sajandi suurimaid teatriuuendajaid. Moodsale teaduseajastule vastav kunstivorm. Peategelaseks on Brechti teatris õigupoolest vaataja, sest just tema peab tegelikus elus leidma lahendused probleemidele, mida teater talle ette mängib. Eepiline teater väldib illusiooni ja kaasaelamist ning apelleerib vaataja mõistusele ja kriitikavõimele. Teater näitab ja jutustab, varjamata oma mängulist loomust. Loobutakse
12. akapella- mitmehäälse vokaalmuusika esitamine kooriga, tavaliselt instrumentaalsaateta 13. luteri koraal- saksa protestantlik kirikulaul 14. madrigal-14. saj itaalias tekkinud polüfooniline ilmalik lauluvorm 15. kontsert-mitmeosaline sonaadivormis teos soolopillile ja orkestrile 16. ooper-lavateos, milles on ühendatud vokaal- ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näite- ja kujutav kunst 17. kantaat- mitmeosaline piduliku või eepilise iseloomuga teos solistidele koorile ja/või orkestrile 18. oratoorium-vaimuliku sisuga vokaal-instrumentaalne suurteos koorile vokaalsolistidele ja orkestrile 19. passioon- heliteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile mis jutustab kristuse kannatustest ja ristisurmast 20. sonaat- sonaaditsükli alusel loodud teos ühele või kahele pillile 21. contserto grosso- barokki ajastu mitmeosaline orkestriteos, mis põhineb soolopillide rühma ja ansambli vastandamisel 22
Eepos kui kindlapiiriline zanr on juba algselt lugu minevikust, eepose autorihoiak on minevikust kõneleva hoiak, kellele minevik on puutumatu ja püha. Oma stiililt, toonilt, kujundi ja iseloomu poolest asub eepiline lugu tohutu kaugel niisugusest loost, mida kaasaegne inimene jutustab oma kaasaegsetest oma kaasaegsetele. Nii laulik kui ka kuulaja asuvad ühel ja samal (hierarhilisel) väärtustasandil. Kuid kujutatav kangelaste maailm paikneb hoopis teisel, eepilise kaugusega eraldatud, kättesaamatul väärtus-ja ajatasandil. Sündmuse kujutamine samal väärtus ja ajatasandil iseenda ja oma kaasaegsetega (tuginemine järelikult isiklikule kogemusele ja väljamõeldisele) tähendab aga radikaalset pööret üleminekut eeposemaailmast romaanimaailma. Eepost iseloomustab prohvetlikkus, romaani ennetuslikkus. Eepiline prohvetimissioon realiseerub täielikult absoluutse mineviku raames (kui see ei realiseeru ühes antud
3. Mis on kontsert, soolokontsert ja concerto grosso? ❏ kontsert on teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile & suurem teos pillidele ja hääletele. ❏ soolokontsert on teos soolopillile ja orkestrile. ❏ concerto grosso on teos väiksemale pillirühmale ja orkestrile. 4. Mis on kantaat, oratoorium, passioon ja ooper? Näited. ❏ kantaat (17.saj) on mitmeosaline piduliku või eepilise iseloomuga teos koorile ja/ või solistidele ja orkestrile, tekst on ilmalik kui ka vaimulik. nt J.S.Bach- Kantaat nr. 140 ❏ oratoorium (17.saj) on vaimuliku või ilmaliku sisuga vokaal-instrumentaalne suurteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile (sarnane ooperile, kuid puudub lavaline tegevus). nt. G.F.Händel “Messias”- koor Halleluuja. ❏ passioon (17.saj) on heliteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse
Muusikaajalugu Vokaalmuusika baroki ajal. Renessansi aegne ansamblilaul asendus barokiajal soololauluga Eeskujuks oli antiikkreeka luule, kus tekstil ja muusikal oli võrdne tähtsus. Lauldi pillide saatel, kõige olulisem pill oli lauto. Ekkisid aariad ja retsitatiivid. Aaria tundeid väljendav soololaul Retsitatiiv - kõnelaul Kantaat- mitmeosaline vokaalteos solistile või koorile enamasti pillide saatel. Oratoorium mitmeosaline dramaatilise või eepilise sisuga teos solistidele, koorile ja orkestrile. Baroki ajastul olid oratooriumid enamasti vaimuliku sisuga. Passioon on oratooriumi eriliik, mis jutustab kristuse kannatustest ja ristisurmast. Georg Friedrich händel Almirena aaria ooperist ,,Rinaldo" Esimene ooperiteater maailmas avati 1637 aastal Veneetsias. La Scala Milanos Metropolitan Opera New York Gloria In Excelsis Deo ,,Gloria" RV 589 1.osa Antonio Vivaldi O Sing Unto The Lord A New Song Georg Friedrich Handel . Ooper tekkis 17
EEPIKA romaan "Kolmekrossiromaan" (1934) LÜÜRIKA poeem "Legend surnud sõdurist" (1933) luulekogu "Sada laulu" (1951) ESSEISTIKA traktaat "Vaseost" (19391940) raamat "Väike teatriorgan" (1948) Looming Suurim 20 saj. Teatri uuendaja. Kirjutas ekspressionistlike näidendeid. Nt: "Baal", "Trummid öös" Brechti teater kujutab muutuvat ja muudetavat inimest ühiskonnas. Esma tingimus on, et vaataja elab etenduse maailmasse sisse. Brechti eepilise teatri olulisemaks võtteks on võõritusefekt. Enamuse oma näidenditest kirjutas ta pagendusest. ("Hea inimene Sezuanist") Eepiline teater näitab tegelast sotsiaalsel taustal Kasutatud kirjandus XX saj. Kirjanikke Maailmakirjandus 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Bertolt_Brecht http://www.neti.ee/cgibin/cache?query=bertolt
Oit, Valter Ojakäär, Arvo Pärt, Lepo Sumera jt) Looming Valdavalt instrumentaalne: Klaverimuusika (u 200 teost) - ,,Kellad'', ,,Liblikas'' Viiulimuusika - ,,Männid, ,,Avarused'', viiulikontsert Keelpillikvartetid Sümfooniline muusika tuntuim ,,Kodumaine viis'' tsüklist ,,Viis pala keelpilliorkestrile'' Teosed detailideni viimistletud nagu filigraanne gravüür Kõla kammerlik, impressionistlikult varjundirikas, lüürilise karakteri ja eepilise väljenduslaadiga Eduard Tubin 1905-1982 Rahvusvaheliselt tuntumaid eesti sümfoonikuid Kasutanud nii ehedaid rahvaviise kui ka rahva temperamenti väljendavaid meloodiaid Helilooja ja dirigent Esimene eesti rahvuslik ballett ,,Kratt'' Sündinud 18. juunil 1905 Kallaste lähistel Õppis Tartus Elleri juures üks andekamaid õpilasi
Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas. 7. 10 aastaselt mängis väga hästi klaverit. 8. Perekeskel hüüdnimi Janne prantsusepärast varianti kasutas Jean õpinguaastatel. 9. Alustas õpinguid Hämeenlinna lütseumis, hiljem veel õppis Helsingi ülikoolis juurat. 10. Ja astus veel Helsingi Muusikainstituuti (praegune Sibeliuse Akadeemia). 11. Sarnaneb oma loomingupärast Beethoveniga. 12. Sibelius on eepilise väljenduslaadiga sümfoonik, tema loomingu tuumaks on seitse sümfooniat. 13. Paljude tööde kirjutamis inspiratsiooni sai ta Soome rahvsuseeposest ,,Kalevala" 14. Üle saja pala häälele ja klaverile, 15. 13-ne näidendi taustamuusikat ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. 16. Tuntuim on sümfooniline poeem ,,Finlandia" sellest sai soomlastel Venemaa ülemvõimu vastu suunatud vabadusvõitluse sümbol. 17
Kuna tegemist on Victor Hugo eepilise suurteose lavaversiooniga, saab muusikal olla vaid lühikokkuvõte paarikümmet aastat läbivast sündmustikust. Lugu algab endise sunnitöölise Jean Valjeani vabanemisega 19-aastaselt sunnitöölt, kuhu ta on sattunud vaesusest tingitud pisivarguse tõttu - ta oli varastanud oma nälgivale lähisugulasele leivakääru. Valjean rikub sunnitöölt vabanedes seadust, muutes oma vangistuses saadud identiteeti ning tõuseb ühe linna linnapeaks. Endist vangi aga jälitab hasartne politseiinpektor Javiert, kelle kinnisidee on Valjean seaduse rikkumise eest uuesti sunnitööle saata, kuna tema arvates ei muutu paadunud kurjategijad kunagi. Valjean, olles linnapea, aitab kohalikus klaasivabrikus vallaslapse ilmsikstuleku tõttu töö kaotanud naist Fantine`i. Ta on oma tütre Cosette`i andnud kasvatada naaberlinna jõhkratele kõrtsipidajatele Thenardier`dele. Fantine satub vallandamise järel tänavale, müüb oma vääriseseme, juuks...
Tema olulisim luulekogu on 20.sajandi alguses ilmunud ,,Mälestused ja lootused" 20.sajandi alguseks vabanes eesti lüürika vähehaaval järelärkamisajale omasest ilutsemisest. Uus sajand tõi uue suhtumise: luule ei pidanud nam olema ,,ilus", vaid eelkõige ,,isiklik". FAKTE JA VÄITEID. 1) 19.sajandi lõpukümnendite tähtsamad luuletajad olid Jakob ja Juhan Liiv, Jakob Tamm, Anna Haava ja Karl Eduard Sööt. 2) Jakob Tamm ja Juhan Liiv olid 19.sajandi lõppperioodil peamised eepilise luule arendajad eesti kirjanduses. 3) Jakob Liivi sõnadele on loodud üks populaarsemaid keeskoorilaule ,,Meeste laul" (,,Nii tugevad kui kaljud suures meres"). 4) Anna Haava oli pärast Koidulat meie järgmine suur naisluuletaja. Tema tekstidele on kirjutanud palju tuntuid laule: ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Kui sa tuled, too mull' lilli", ,,Põhjamaa lapsed", ,,Nõmmelill" jt 5) Karl Eduard Sööt on loonud samuti heliloojaid inspireerinud humoristlike armastusluuletusi
21) Jant - (jämekoomiline) naljamäng, farss. 22) Skets - eskiis, visand. 23) Karakterikoomika - tegelaste iseloomuomadustest ja eripärast tulenev koomika. 24) Situatsioonikoomika - olukorrast tulenev koomika. 25) Sõnakoomika - sõnavaimukuse koomika. 26) Kuuldemäng - ringhäälingu jaoks kirjutatud v. kohandatud draamateos. 27) Lugemisdraama - lavastamiseks vähesobiv, hrl. juba autori poolt ainult lugemiseks mõeldud draama. 28) Dramatiseering - eepilise teose draamavormis ümbertöötus. 29) Etendus - Etendus on lavastuse ühekordne esitus. Sama lavastuse iga etendus on ainukordne ja neid ei ole võimalik samal kujul taasesitada. 30) Lavastus - lavastamine; selle tulemusena sündinud lava- v. ekraaniteos vm. vaatemäng. 31) Stsenaarium - etenduse, saate, tseremoonia vms. üksikasjaline kavand; filmi kirjanduslik käsikiri.
Regilaulu liigid: 1) töölaulud (vilja,künni,tubaste tööde laulud) 2)kalendritähtpäeva- ja tavandilaulud(mardi,kadri,jaanipäeva laulud, kiigelaulud,pulmad 3)lastehällitamise- ja mängitamiselaulud 4)isiklike tundeid väljendavad laulud (vaeselapse,lese,neiu igatsuslaulud kallima järgi) 5)lüroeepilisedlaulud(jutustava,eepilise sisuga laulud) Uuem rahvalaul hakab tekkima 18.saj lõpul eriti Kesk-Eestis ja linnade lähedal maal. Vanem rahvalaul on kriitilist laadi ja naiselik kuid uuem rahvalaul seotud meeste teemadega, kajastati ühiskondlike sündmusi nt. Viini-Türgi sõda. Väljendati pahameelt mõisnike ja teoorjust vastu. Uuema rahvalaulu tekst jagunes nelja osalisteks salmideks. Kasutati tõlketekste, meloodia oli meloodilisem. Lauldi koos, sageli pilli saatel. Kõige vanemad pillid on sarvepillid
veidikene segaseks, kuid siiski oli see nauditav. Halldór Laxnessi romaanil põhineva etenduse "Islandi kell" tegevus toimub seitsmeteistkümnenda sajandi lõpul Islandil, mis on Taani koloonia. See teos räägib kõigest inimlikust: sügavatest tunnetest, inimeseks jäämisest, eneseohverdusest ja unistustest, ent ka hingelisest pehkimisest, alatusest, kõrkusest ja piiratusest. Kõike seda nii traagilises kui ka koomilises võtmes. Samas on tegu ka eepilise jutustusega väikese rahva võitlusest enese säilitamise nimel ajal, mil kõik tundub kokku varisevat. Sel ajal oli islandi rahvas absoluutse monarhina rõhuva Taani kuninga poolt kõige sügavamalt porri surutud. Valitses äärmine vaesus ja viletsus ning lootusekiirt ei paistnud kusagilt. Muuhulgas sai vanglakaristuse iga talumees, kes julges kellegi teise kui verehinda nõudvate taani kaupmeestega kaupa teha, pisimgi vastuhakk Taani võimule tõi kaasa rängad karistused.
1915 tähistati Soomes tema 50ndat rahvamuusikale. Helikeel meloodiline. Armastab luua juubelit suurejooneliselt. 1917 saab Soome Iseseisvaks hardaid meeleolusid. Põhiosa moodustas miniatuurid. Vabariigiks. 140soololaulu, hulk klaveripalu ja Ibseni värssdraamale orkestrisüit ,,Peer Gynt" Eelkõige on tuntud kui eepilise väljenduslaadiga sümfoonik, tema 7sümfooniat kuuluvad 20saj alguse väljapaistvamate heliteoste hulka. Suur osa tema programmilisest loomingust on mõjutatud kodumaa loodusest, Soome rahvapärimustest ja muistenditest
POEEM JA DRAAMA Koostaja: Hanna-Stiina Kortin POEEM • rangete žanritunnusteta pikk lüürilise või eepilise sisuga jutustav luuleteos • sisulise haardeulatuse poolest väiksem kui eepos • vormi poolest suhteliselt vaba • pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süžee • poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis • romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordus ning tavaliselt on nad esitatud arengus • terminit kasutatakse ka muusikas, nt sümfooniline poeem
suured lossid,luksus,balleed.maalikunst-eelistati ajaloolist,mütoloogilist teemat,oluline oli protreezanr,dekoratiivplastika.suklptuur- dekoratiivplastika,hoonete,interjööri,parkide kaunistamiseks.saab alguse ooper.varasema polüfooni asemele monoodia-stiil mis väje ndub1ehäälses meloodias.generaalbass-muusikat pidelavt saatev bassihääl.intermeedium-vahemäng ooperis,opera seria-it stiilis tõsi ne ooper.kantaat:pikem,arendatud,aaria/duett,1ele solistile;mitmeosaline pidulik/eepilise loominguga teos solistidele,koorile või ork estrile.oratoorium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud.passion-heliteos koorile,vokaalsolistidele,orkestrile,mis jutustab kristuse ka nnatustest(bach,Schuite).sonaat-instrumentaalteos,koosneb mitmest eri karakteriga lõigust(A.Corelli).süit-mitmeosaline teos mis ko osneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest.tantsud:1)allemande-4osaline taktimööt aeglane saksa tants2)coutrante-3taktimõõd
E. Hemingway, E.M.Remarque, F.S.Fitzgerald ,,Kadunud põlvkond" tähistab kirjanikke, kelle maailmavaate kujnemist ja loomingut mõjutasid sõjakogemused, kellelt oli sõda röövinud hingelise tasakaalu. Endised ideaalid olid asendunud hirmuunenägudega. 13. Missuguse romaaniga kindlustas oma koha kirjandusloos K. Vonnegut (1969)? ,,Tapamaja, korpus viis" 14. Missuguse koolkonna / teooria lõi B. Brecht? B. Brecht lõi eepilise teatri teooria. 15. Missugust perioodi peetakse postmodernismi sünniajaks? Millal muutus postmodernism moeterminiks? Postmodernismi sünniajaks peetakse 20.saj. 60.-70. aastaid. Postmodernism muutus moeterminiks 1980ndatel aastatel.
helilooja 50. sünnipäeva. 1917 sai Soome iseseisvaks va¬bariigiks. Sellele järgnenud kodusõja lõppedes avanesid taas rahvusvahelised ühendusteed ning Sibelius reisis Euroopas ja Ameerikas. 1926 lõpetas Sibelius di¬rigeerimise ja umbes siis kirjutas ka oma viimased ulatuslikumad teosed. Selleks ajaks oli temast saanud rahvusvaheliselt tunnustatud helilooja. LOOMING Sibelius on Soome kuulsaim helilooja. Ta on eelkõige tuntud kui eepilise väljenduslaadiga sümfoonik. Tema 7 sümfooniat kuuluvad 20 sajandi alguse väljapaist¬vamate heliteoste hulka. Sibeliuse varase perioodi looming järgis paljuski Viini klassikute, Griegi ja Tsaikovski eeskuju. 20. saj algul ning eriti alates 3. sümfoo¬niast (1907) kujunes lõplikult välja tema isikupärane stiil. Teised samal perioodil tegutsenud heliloojad liikusid aina suurema vabaduse ja kirevama värvipaleti
käskjalg Dionysos (Bachos) veinijumal Paan Hermese poeg, lamba- ja kitsekarjuste jumal Aiolos tuulte kuningas, elas maa peal Nike võidujumalanna Themis seadusejumalanna Justitia - õiglusejumalanna Üheksa muusat Zeusi ja Mnemosyne (Mälu) tütred olid Apolloni, tõejumala saatjad. Kleio ajaloo muusa Urania astronoomia muusa Melpomene tragöödia muusa Thaleia komöödia muusa Terpsichore tantsu muusa Kalliope eepilise luule muusa Erato armastusluule muusa Polyhymnia jumalatele määratud laulude muusa Euterpe lüürika muusa Graatsiad Zeusi ja Eurynome lapsed on graatsia ja ilu kolmikkehastuseks. Aglaia (Sära) Euphrosyne (Rõõmsameelsus) Thaleia (Õitseng) Moirad - saatusejumalannad Moirad määrasid inimesele nii hea kui kurja saatuse. Klotho ketras elulõnga Lachesis lõnga pikkuse määraja Atropos lõikas kääridega elulõnga katki
iseendaga, või publiku poole pöördudes. Dialoog – kahekõne (kahe või enama isiku kõne)Remark – näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale.Stseen – on vaatuse osa, mille jooksul tegelaste koosseis laval ei muutu.Rekvisiit – lavastuses kasutatav tarbeese, eriti ese, mida näitleja laval kasutab (näiteks: relv, jalutuskepp jne.)Butafoor – ehtsat eset matkiv lavatarve. (pudi-padi, võltssära, relv, ehted)Süžee – eepilise või draamateose teema.Farss – ehk jant on lühike jämekoomiline näidend keskajal Prantsusmaal.Miljöö – keskkond (aeg ja ruum). Kogum väliseid elutingimusi, milles tegevus toimub.Dekoraator – dekoreerija, kunstnik. Teatridekoraator on lava ja kulisside maalija.Ida Teater – etendus, millega palutakse jumalalt head saaki ja mis toob ka elus õnne. (hiljem väljaarenenud näitekunstiks)Areen – Ilmalik lõbustuspaik Roomas, kus toimusid verised vaatemängud.Tsirkus – etendus, kus
Nad on võitlushimulised. Õpetus riigist Platoni ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osale kolm ühiskondliku klassi: valvurid, sõdurid ja töölised. Igale klassile on määratud eri ülesanded. Poliitiliste probleemide taga seisab inimese loomus. Ei või oodata paremaid riike, seni kui pole paremaid inimesi. Õiglus ühiskonnas on Platoni järgi suhete harmoonia ühiskonna klasside vahel. Platon kunstikäsitlus Platon on kujutava kunsti ja eepilise luule suhtes kriitiline, kuna sellel on tema arvates liiga otsene mõju inimese hingele. Platoni arusaam on, et kunst seisneb või peaks seisnema asjade jäljendamises, st nende võimalikult realistlikus kopeerimises, kuid on kaheldav, kas Platon kunsti niimoodi mõistis, kuna Platon räägib pigem kunsti ontoloogilisest väärtusest ning staatusest kui selle valmistamise tehnikast. Platoni teosed Filosoofiline pärand
Zeus - ülemvalitseja, vihmajumal, käsutas piksenooli Hera - abielu kaitsja Demeter - viljajumalanna Athena - tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares - sõjajumal Hebe - noorusejumalanna Hephaistos - inetu ja lombakas tulejumal Persephone - Hadese abikaasa Üheksa muusat Kleio - ajaloo muusa Urania - astronoomia muusa Melpomene - tragödia muusa Thaleia - komöödia muusa Terpsichore - tantsu muusa Kalliope - eepilise luule muusa Erato - armastusluule muusa Polyhymnia - jumalatele määratud laulude muusa Euterpe - lüürika muusa Kreeka jumalate rooma vasted Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Hestia - Vesta Ares - Mars Athena - Minerva Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis - Diana Hephaistos - Vulcanus või Mulciber Demeter - Ceres Apollon - Apollo Pluton (Hades) - Pluto Nike Victoria Koios - Phoibe ja Okeanos - Tethyse liin Koios - titaan Phoibe - titaan
). 19. sajandi lpus seadis naturalism eesmrgiks argise tetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning hiskonnakriitilise realismiga tusid esile Henrik Ibsen, August Strindberg ja Gerhart Hauptmann. Pshholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton Tehhov. Maurice Maeterlinck oli smbolismi meister. Isiksuse ja hulga konflikti ksitlesid prast I maailmasda ekspressionistid G. Kaiser ja E. Toller. Poliitilise teatri lipukandja Bertolt Brecht arendas eepilise teatri teooria. Prast II maailmasda olid mjukad eksistentsialism (Jean-Paul Sartre) ja absurditeater (Samuel Beckett ja Eugne Ionesco).
iseõppijana. Töötas ajakirjanikuna, oli sõjakirjasaatja, vabakutseline kirjanik, "Vanemuise" direktor ja Tallinna raehärragi. Gailit on novelli- ja romaanikirjanik. Esimesed lood olid ebamaised ja sündmusi juhtisid ebaloomulikud jõud. 7. Betti Alver Neiupõlve nimi Elisabet Lepik, 19061989, sündis Jõgeval. Kutseline kirjanik ja tõlkija peale Tartu ülikooli filosoofia õpingute lõppu. Alver on arendanud edasi eesti poeemi, jõudes lüürilise ja eepilise alge viljastava sünteesini. 8. Andrus Kivirähk Sündis 1970 ja on näitekirjanik. Õppis 19881993 Tartu ülikoolis ajakirjandust. Andrus Kivirähk on viljakas lastekirjanik ja stsenarist. Ta on osalenud joonisfilmide · ,,Tom ja Fluffy" (1997) · ,,Lotte reis lõunamaale" (2000) · ,,Lepatriinude jõulud" (2001) · ,,Leiutajateküla Lotte" (2006) loomisel. Tema lühiproosa paremik on ilmunud kogumikus: · ,,Pagari piparkook" (1999) Näidendid
värsside kokkuvõtteks. Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu "Emajõe ööbik" 1873.aatstal Tartus abiellus Koidula sõjaväe-ja naistearsti eriala omandanud mehega, kelle nimi oli Eduard Michelson. Talle aga pakuti tööd Kroonlinnas ning nad koos suundusid sinna, kus sündisid tal esimesed lapsed. Aastal 1880 kirjutas Koidula oma viimase näidendi ,,Kosjaviinad'' ja hoolitses ühtlasi andumusega ka oma laste eest. Tiheda eepilise toodangu kõrval elustavad ka Koidula luule parimad harrastused: patriootiline isamaaluule annab selliseid uusi saavutusi nagu ,,Igatsus'', "Teretus'', ,,Jutt'', ,,Ma kannan leina'', Enne surma Eestimaale''. Samuti jätkub ka lasteluule harrastus, millest kõige populaarsemaks sai ,,Hälli ääres''. 1882 haigestus Koidula vähktõppe- see haigus on esinenud mitmel pool tema ema suguvõsas ning sellesse suri mõni aasta hiljem ka Koidula õde Eugenie. Vähktõvest sai ta võitu.
vaesuvad, kui nende vanim poeg Nikolai mängib ühe ööga pea kogu varanduse maha kaardilaua taga. Tolstoi uurijad võrdlevad sageli ,,Sõja ja rahu'' peategelast rahvast ja süzee pealiini, sajandi alguse Venemaa ajaloolist elu, suure jõega ja selle voolamisega. Üksiktegelasi ja nende saatusi võib kõrvutada tuhandete lisajõekestega. Seejuures ei rõhuta Tolstoi mitte ainult jõekeste hulka, vaid ka kordumatust. Romaani tegelaskonna võib eepilise arenduse seisukohast jaotada kolme rühma. Esimeseks rühmaks on ,,parveinimesed'' ehk Rostovite perekond, kellele kuulub Tolstoi otsene sümpaatia. Teine rühm tegelasi on täielikult sulgunud oma kitsalt egoistlike individuaalsete huvide ringi ning kolmadat tegelasrühma võiks nimetada ,,kangelasteks teel'': siia kuuluvad Andrei Bolkonski ja Pierre Bezuhhov.Neid kujutab Tolstoi algusest peale köitvate inimestena; nad on targad, ausad, õilsameelsed.
1919.a.imazinistidega. Seal pooldati täielikku vabadust ainestiku ja luulevormide valikul, esmatähtsaks peeti stiilikujundeid. Abiellus kuulsa ameerika tantsjammaga Isadora Duncaniga, aga see abielu tõi kaasa ainult hukatust. Kui ta venemaale naases, siis selgus, et ta ei ole seal enam moes. Poeem ,,Must mees"(1925) on luuletaja traagiline ja avatud dialoog iseendaga sünge lõpu eel. Arvatakse, et ta sooritas enesetapu ja see poeem oligi pm enesetapukiri. Bertolt Brecht (1898-1956)-Ta lõi eepilise teatri teooria ja viis selle ka ellu. Sündis Saksamaal Augsburgis töösturi perekonnas, õppis Müncheni ülikoolis arsti-ja loodusteadust. Kirjanikuna alustas ballaadiga ,,Legend surnud sõdurist" ja näidendiga ,,Baal"(mõlemad 1918). Eepilise teatri vaimus loodud satiiriline komöödia ,, Mees on mees"(1926) kujutab head ja leplikku sadamatöölist, kellest tehakse sõdur. Kõige suuremat edu tõi talle ,,Kolmekrossiooper"(1928) mis oli kirjutatud koos helilooja Kurt Williga
Dialoog - ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus. Dialoogi aluseks on enamasti olukord, kus tegelastel on erinev info või erinevad vaatepunktid, nii et neil tekib vajadus kõnelemiseks. Draama - välisvormiliseks tunnuseks on dialoog ja põhielemendiks tegelased. Dramaatikat iseloomustavad olevikuline tegevus ja pingsalt dünaamiline sündmustik, mille kaudu karaktereid avatakse. Põhizanrid ajalises järjestuses on tragöödia, komöödia ja draama. Dramatiseering eepilise teose draamavormis ümbertöötus. Eepiline teater Etendus sõna- v. muusikalavastuse, tsirkusenumbrite vms. esitus vaatajaskonnale. Farss jämekoomiline lühinäidend, jant. Happening improviseeritud ühekordne etendus, mis hõlmab kujutava kunsti, muusika, tantsu ja sõnakunsti sugemeid. Intriig - kirjandusteose sündmuste kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel oma eesmärgi saavutamise nimel. Intriig tekib enamasti tegelastevahelistest konfliktidest.
· Arhailine ajajärk 8. 6. saj eKr · Klassikaline ajajärk 5. saj 330. a eKr · Hellenismi ajajärk 330 146 eKr · Rooma võimu ajajärk 146 eKr 395 pKr Arhailisel ja klassikalisel perioodil ei olnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalitluste, pidustust, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud Oidid kandsid ette eepilise lugulaule. Muusik jumaliku andega prohvet, kujutav kunst käsitöö. Auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dianysose pidustustel. Puhkpillidest tundi ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit. Kitaroodia hingestatud soololaulud kitaara saatel. Armastatud keelpill oli lüüra, mille saatel laulvaid muusikuid nimetati lüürikuteks. Tragöödia tekkis klassikalisel ajajärgul ning arenes välja Dianysose
Bunraku – nukuteater Pekingi ooper – ühendab tantsu, laulu, miimi ja akrobaatikat Mimesis – jäljendus Dramaatika –üks kirjanduse kolmest põhiliigist, põhineb dialoogil ja tegevusel, autori kohalolu varjatud, tegelased pöörduvad otse vaataja poole Draama – dramaatika üks žanr Dramaturgia – draamateose kompositsiooni ja lavastamise teooria Dramaturgiline tekst – mistahes tekst, mida kasutatakse lavastuse alusmaterjalina Dramatiseering – eepilise teose töötlus draamavormi, näidendiks Draamateksti põhitunnused: 1.Dialoogilisus – teksti põhiosa moodustab tegelaskõne 2. Tegevuslikkus – sisemine struktuur on keskendatud tegevuse ümber 3. Olevikulisus – sündmused leiavad aset siin ja praegu Draamateksti osad: •Dialoog – tegelaskõne • Remarktekst – dialoogis verbaliseerimata elemendid, lavajuhised; • Paratekst – žanrimääratlus, aja- ja kohamääratlused. • Sekundaartekst – kõik, mis ei ole dialoog
ooper lavateos, milles on ühendatud vokaal ja eriinstrumentaalmuusika, kirjandus, näite ja kujutav kunst kammerlaul sooloaaria v duett, mida lauldi generaalbassi v väikese ansambli saatel; KANTAAT: zanri üldnimetus: vokaalinstrumentaalne suurvorm; iseloomulikud tunnused: solistid, koor, saateorkester, väljendab tundeid ja elamusi, süzee puudub; N: Bach ,,Kohvikantaat", ,,Talupojakantaat", M. Härma ,,Kalev ja Linda"; Kantaat mitmeosaline pidulik v eepilise iseloomuga teos solistidele, koorile ja/või orkestrile; Oratoorium vaimuliku sisuga vokaalinstrumentaalne suurteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, tekkis Roomas 1600a. Oratooriumiloojad: Shütz ,,Ülestõusmislugu", ändel ,,Judas Maccabbus", ,,Simson", ,,Messias"; Passioon heliteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast, tekkis 17 saj keskel Saksamaal Passioonide loojad: Shütz, Bach
või publiku poole pöördudes. Dialoog kahekõne (kahe või enama isiku kõne) Remark näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale. Stseen on vaatuse osa, mille jooksul tegelaste koosseis laval ei muutu. Rekvisiit lavastuses kasutatav tarbeese, eriti ese, mida näitleja laval kasutab (näiteks: relv, jalutuskepp jne.) Butafoor ehtsat eset matkiv lavatarve. (pudi-padi, võltssära, relv, ehted) Süzee eepilise või draamateose teema. Farss ehk jant on lühike jämekoomiline näidend keskajal Prantsusmaal. Miljöö keskkond (aeg ja ruum). Kogum väliseid elutingimusi, milles tegevus toimub. Dekoraator dekoreerija, kunstnik. Teatridekoraator on lava ja kulisside maalija. Ida Teater etendus, millega palutakse jumalalt head saaki ja mis toob ka elus õnne. (hiljem väljaarenenud näitekunstiks) Areen Ilmalik lõbustuspaik Roomas, kus toimusid verised vaatemängud.
Prantsusmaal hakati noori fantaseerijaid ja unistajannasid, iseloomustama sõnaga bovarism niivõrd sügavalt, piltlikult ja tabavalt kirjeldas Flaubert inimese hinge ja igatsusi, kes ei taha leppida sellega, et elu on kole, argipäev hall, ja kes iga hinna eest püüab tuua oma ellu ilu, mille olemasolu teab ta tänu kirjandusele, muusikale, teatrile. Bovarismi mõistet kasutati kriitilises mõttes. ,,Madame Bovary" ilmumine tõi kaasa murrangu kogu kirjanduses. Romaani eepilise laadi võtsid Flaubert´ilt üle naturalistid. Üks esimesi naturalistlikke stseene prantsuse kirjanduses on Emma Bovary surmastseen. Enne Flaubert´i oli romaani kangelanna, kauni, noore, särava naise surma selline kirjeldamine võimatu. ... Kloostrikooli lõpetanud ja abielus pettunud Emma elab väljamõeldud maailmas. Ta loeb romaane, kus räägitakse tunnetest ja elatakse armastuse
Ta oli Hitleri mustas nimekirjas, poeemi ,,Legend surnud sõdurist" tõttu. Kolis Taani, kus kirjutas näidendid ,,Hea inimene Sezuanist", ,,Ema Courage ja tema lapsed" ning ,,Galilei elu", saksa vägede soome tulekuga pidi pagema Soome ning sealt Los Angelasse. Hiljem tuli tagasi Euroopasse, Viini ning asutas Ida-Berliinis oma teatri Berliner Ensemble. Sai Austria kodakondsuse. Teatri saamisega sai ta hakata ka praktikas ellu viima oma nägemust teatrist, mida me tunneme eepilise teatri nime all. Teatri eesmärk oli mitte lasta publikul hetkekski minna loo sisse ega arvata, et laval toimuv on päriselt. Sai rahvusliku preemia, Lenini rahupreemia. Suri südamerabandusse. Teosed: romaan ,,Kolmekrossiromaan". Tema loodud nn. eepilise teatri teooria hülgas varasemad, realismi taotlevad draamakonventsioonid ning püüdis teatrist teha kriitilist foorumit ühiskondlike ja ideoloogiliste probleemide üle arutlemiseks. (absurdi teater): · Samuel Beckett (1906-1989)
tragöödia, komöödia ja draama.Draamakirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest johtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana.Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. Reeglina jaotub ta vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. 4. süzee 5. faabula- on eepilise või dramaatilise teose sündmustik ajalises ja põhjuslikus järgnevuses. 6. eepos-tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes 7. romaan-on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. 8
kõike kunstiliike. Juht dad Andre Breton. 1924 maniseft. MõjutanudSigmund Freudi psühhoanalüütiline õpetus. Automaatkirjutamine. 3 etappi 1)1919-32 automatism ja teadvuse vool. Kaob mõistuse ja hea maitse kontroll. 2)1930-20 sihiline juhus, must huumor 3) 1940-60 müüditeooria. Eepiline teater Bertolt Brecht näitekirjanik, lavastaja,teoreetik. Saks. Realg+med. Tunnustus : staatiline luuleteos ,,legend surnud sõdurist". Teatritebüüt ,,trummid öös" dramaturg. Teatriarvustused. Eepilise teatri aluseks kaine ja skeptiline vaade maailmaasjadele ,,mees on mees" võõritusefekt.. Näidendi eesmärk on näidata ja jutustada lugusid, milles ilmnesid kaasaja elukorralduse vastuolud ja probleemid. Tähtsad sotsiaalsed tunnused. Erinev meeleolu ja stiil episoodide reana.. Eepiline teater jut sündmustest inimene on uurimisobjekt,muutuv ja muudetav.*asetab ka vaataja ossa*nõuab otsuste tegemist, vaatajale antakse teadmisi*huvi sündmuste käigu vastu. Absurditeater 1950
3) theatron vaatajad, kelle jaoks istmed esialgu puust, siis kivist, esiridades Konflikt toob näidendisse dramaatilise pinge. A Konflikti sõlmumine; B. Arendus e marmorist (ülikutele) sektoritena. dispositsioon; C. Pinge ajatine langus; D. Uus tõus; E. kulminatsioon; F. Lõpplahendus. Korraldati näidendite võistlusi, võistlesid ka autorid ja jõukad linnakodanikud toetajad. Dramatiseering on eepilise teose ümbertöötlus draamateoseks Igalt 3 tragöödiat (lõpp ei pruukinud õnnetu olla) + saatürdraama (koomiline (näit:....................................); stsenaarium draamateose üksikasjalik plaan; mütoloogiline teema). libreto muusikalis-lavalise teose (ooper) kirjanduslik tekst või balleti sisu kirjanduslik Kasutati karaktermaske: tume mees, valge naine, kollane - haige, punane kaval. sõnastus
Poeemi õitseng oli romantismiajal. Romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordsus ja tavaliselt on nad esitatud arengus. Sündmustikus kujutatakse pingelisemaid momente, tegevusaega ja kohta üksikasjalikult ei kirjeldata. Poeemizanril on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus. Lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning minimaalne sündmustik. Kangelaspoeemi aluseks on kangelasmuistendid ja laulud. *eepilise sisuga luuletus, pikk. Autorinäited : Dante, Milton, Puskin, Lermontov, Ridala, Visnapuu, Smuul, Sütiste. d) Haiku Haiku on väike jaapani loodusluuletus, mis on välja kasvanud idalikust elutunnetusest ja kunstimõistmisest. Haiku sünniajaks peetakse 16. sajandit. Selle viis täiusele tänapäevani jaapani suurimaks haikumeistriks peetav Matsuo Basho. Haiku koosneb kolmest värsist, milles on silpe vastavalt 5+7+5. Zanrile on tunnuslik aastaajale osutav sõna
võõrandunud,silmitsi elu(vastuseta)põhiküsimustega. A. ei jutusta lugusid,puudub konflikt,karakter laguneb,tegevus hääbub.Seisunditeater-inimese sisemine reaalsus kehastub lavalisteks kujunditeks.Lugeja vaataja ül-panna kokku terviklik pilt,tabada tähendus,tradits. teatri eitus-antiteater.Samuel Beckett ,,Godot'd oodates","Lõppmäng", "Krappi viimane lint","Õnnelikud päevad","Mäng", Eugene Ionesco"Kiilaspäine lauljatar" Sots.pol.draama.Max Frisch,Friedrich Dürrenmatt-kasutavad eepilise teatri tehnikat, Vaatlevad inimest ja ühiskonda skeptilise intellektuaali muigega.Frischi huvitavad sots.psüh.probleemid,sots.rollid.Näidendid ,,Don Juan ehk Armastus geomeetria vastu"-kuulsa müüdi irooniline versioon(D.J.on intellektuaal,kellele sunnitakse peale tema mainele vastav mask),"Biedermann ja tulesüütajad"(nimitegelane muretseb eelkõige oma heaolu eest). Dürrenmatt vaatab maailmaasjadele jutkui eemalt,kibeda naeru ja irooniaga,toob päevavalgele inimloomuse tumedad küljed
Hesiodos oli see, kes rääkis esimesena üheksast muusast. Hesiodos ise veel ei teinud muusadel vahet, kuid pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale. Hiljem, kui kunstid olid eristunud, hakati rääkima üheksast muusast, kellest igaühel oli oma ülesanne, kuigi nende rolle pole kunagi rangelt lahus hoitud. 9 muusat: · Erato oli armastusluule muusa. · Euterpe ('lõbustaja, rõõmustaja') oli lüürika muusa. · Kalliope ('kaunihäälne') oli eepilise luule muusa. · Kleio oli ajaloo muusa. · Melpomene oli tragöödia muusa. · Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa. · Terpsichore ('täis tantsulusti') oli tantsu muusa. · Thaleia ('õitsev') oli komöödia muusa. · Urania oli astronoomia muusa. Kreeka mütoloogia järgi olevat muusad titaan Mnemosyne (Mälu) jaZeusi tütred, kõigi kunstide ning teaduste jumalannad andnud inimestele muusika, tantsu ja laulu. Muusikat
10. Hades on vanakreeka mütoloogias nii allilma ehk surnute kuningriigi kui ka selle valitseja ehk surnute jumala nimi. 20. Erato oli armastusluule muusa. 11. Pallas- zeusi tütar, kes kargas ta peast välja (sündis). Oli linnade, kultuuri, 21. Euterpe ('lõbustaja, rõõmustaja') oli lüürika muusa. hariduse, ratsutamise, tarkuse, puhtuse jumal. Sümbolik oli oliivipuu ja öökull. 22. Kalliope ('kaunihäälne') oli eepilise luule muusa. 23. Kleio oli ajaloo muusa. 24. Melpomene oli tragöödia muusa. 25. Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa. 26. Terpsichore ('täis tantsulusti') oli tantsu muusa. 27. Thaleia ('õitsev') oli komöödia muusa. 28. Urania oli astronoomia muusa. 29. Aglaia (Sära), Euphrosyne (Rõõmsameelsus) ja Thaleia (Õitseng). Nad olid Zeusi ja Eurynome lapsed. Nad viibisid jumalate saatjaskonnas. 30
Viivi Luige "Seitsmenda rahukevadega". Milliseid sarnasusi ja milliseid erinevusi Te leiate? Mida mõistetakse sündmustiku all? Kuidas sündumustik ja kirjandusteose aega omavahel suhestuvad? Kuidas moodustub kirjanduslik tegelaskuju? Mõtisklege, millised on erinevused näiteks Kalevipoja ja Joosep Tootsi kirjanduslikul kujutamisel. Milliseid vahendeid kasutatatakse? Tutvuge Genetti eepilise teksti analüüsi põhimõistetega. Katsetage neid mõisteid Viivi Luige "Seitsmenda rahukevade" analüüsimisel. Milliseid tegelaskõne vorme Te tunnete? Otsige näiteid teosest, mida Te parajasti loete. Mis on romaan? Kuidas liigitatakse romaane? Mille poolest erineb "Punamütsikese" maailm "Kevade" maailmast? Milliseid muid eepilise teksti liike Te tunnete? Defineerige, tooge näiteid.
Tema harmooniat iseloomustab peen kromatism, mis seotud isikupärase heligradatsiooniga. On kirjutanud hulgaliselt orkestriteoseid ja oopereid ("Küla Romeo ja Julia" jt.) ning koorimuusikat. Impressionismi varased ilmingud pole seotud üksnes prantsuse muusikaga. Sibelius, otsides eepilis-legendaarset koloriiti oma esimesele Kalevala-ainelisele teosele, programmilisele "Kullervo"-sümfooniale, jõudis impressionismipäraste väljendusvahenditeni. Ta jõudis nendeni eepilise kunsti teed pidi, vastandades värve ja muid kontrastseid elemente. Möödunud sajandi lõpul oli õhtumaine muusika küps impressionismi vastuvõtmiseks. Varsti pärast 1892. aastal valminud "Kullervo"-sümfooniat ilmusid Debussy impressionistlikkust sisaldavad teosed keelpillikvartett ja helipoeem "Fauni pärastlõuna." Impressionism pole ajaliselt piiratud nähtus. Impressionism kujutab endast nii
9 Muusat: Kleio Ajaloo Urania Astronoomia Melpomene Tragöödia Thaleia Komöödia Terpsichore Tantsu Kalliope Eepilise luule Erato Armastusluule Polyhymnia Jumalatele määratud laulude Euterpe Lüürika Zeus Jupiter Ülemvalitseja, taeva ja valguse isand, vihmajumal, kes käsutas piksenooli ja taptappis oma isa Kronose. Sümboliks kotkas. Hera Juno Zeusi naine ja õde, abielu- ja abielunaiste kaitsja, tema raev jälitas Zeusi armukesi halastamatult.
põhinev muusikaline lavateos. Pop-kultuuri nähtus. Ballett e varvastants on range, kinnistatud tantsutehnikaga lavatantsu liik Buto- postmodernistlik hübriidvorm, milles on segatud jaapani traditsioonid Foorumteater- brasiillase Augusto Boali loodud teatripraktika Dramaatika- vanakreeka keeles drama ehk tegevus, tegu Mimesis ehk jäljendus. Kunst on jäljendamine e mimesis. Sarnasus jäljendusobjektiga. Dramatiseering- eepilise teose (romaani, jutustuse, novelli) töötlus draamavormi, näidendiks. Võib hõlmata mitut alusteksti. Dialoog- tegelaskõne, lisanduvad paralingvistilised märgid Remarktekst- dialoogis verbaliseerimata elemendid Paratekst- žanrimääratus ja kohamäärused Sekundaartekst- kõik, mis ei ole dialoog Süžee- sündmused tekstis esitatud järjekorras Lavalisus- õhtu täitmine vastavalt sotsiaalsele sündmusele Faabula- sündmused ajalis-põhjuslikes järjekorras
pealt püüab Caesar küll otseselt valet vältida , kuid sageli kasutab ta nn ütlematajätmise meetodit. Ebaõnnestumistestki räägib ta vaid vihjamisi , nii et ainult tähelepanelik lugeja neid mõista võib. Caesari loomingust on säilinud kaks teost ,,Märkmed Gallia sõjast" ja ,,Märkmed kodusõjast". ,,Märkmed Gallia sõjast" Titus) Lucretius (Carus) (eKr99-eKr55) oli rooma poeet ja filosoof Kirjutas kuuest laulust koosneva heksameetris eepilise poeemi "Asjade loomusest" Suutis anda hirmsatele nähtustele lihtsa ja kerge seletuse. Ei kartnud jumalaid, rääkis, et nad ei pea inimeste ellu sekkuma. Catullus, väga isikupärase loominguga lüürik, pärineb Põhja-Itaaliast, Veronast Catulluse loomingu, millest meieni on säilinud 116 luuletusest koosnev kogu, võib jagada kolme ossa. Esikohal on armastuslaulud, mis kajastavad poeedi vahekorda kõnemees ja rahvatribuun
Esialgu ei tehtud nende nagu graatsiate vahelgi mingit vahet. ,,Nad kõik olid ühel meelel," nagu ütleb Hesiodos, ,, vabad tülidest, neil süda tuksub muredeta lauludes. See keda muusad lemmivad , on õnnelik. Kui murest murtud inimene nukrutseb, võib päästa teda ainult muusa sugulane. See ongi püha kink, mis tuleb muusadelt." Hiljem sai iga muusa omaette tegevusala. Kleio oli ajaloo muusa, Urania astronoomia, Melpone tragöödia, Thaleia komöödia, Terpsichore tantsu, Kalliope eepilise luule, Erato armastusluule, Polyhymnia jumalatele määratud laulude, Euterpe lüürika muusa. Muusad olid nagu graatsiadki Apolloni tõejumala, saatjad. Vetejumalad Triton oli Mere pasunapuhuja. Pasunana kasutas ta suurt merekarpi. Puusadest alates oli tal kala alakeha. Tritonile iseloomulikeks tunnusteks on ka ja kolmhark ja merekarbist pasun. Najaadid olid veenümfid. Nemad elutsesid ojades, allikates ja purskkaevudes.
). 19. sajandi lõpus seadis naturalism eesmärgiks argise tõetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning ühiskonnakriitilise realismiga tõusid esile Henrik Ibsen, August Strindberg ja Gerhart Hauptmann. Psühholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton Tsehhov. Maurice Maeterlinck oli sümbolismi meister. Isiksuse ja hulga konflikti käsitlesid pärast I maailmasõda ekspressionistid G. Kaiser ja E. Toller. Poliitilise teatri lipukandja Bertolt Brecht arendas eepilise teatri teooria. Pärast II maailmasõda olid mõjukad eksistentsialism (Jean-Paul Sartre) ja absurditeater (Samuel Beckett ja Eugène Ionesco). Lydia Koidula "Saaremaa onupojaga" 1870. aastal "Vanemuise" seltsis alguse saanud eesti teater oli esmalt veel vähenõudlikuma maitsega kui baltisaksa teater, piirdudes külakomöödiate ja romantiliste melodraamadega, ehkki mõlemad vahendasid piiratult ja varjatult ka ühiskondlikke hoiakuid
9 muusat: elasid olümposel, olid Apolloni saatjad. Kalliope - eepilise luule ja kangelaslaulude muusa (sulge käes hoidev) Erato - armastusluule muusa (mängis lüürat) Polyhymnia - pühade hümnide muusa (mõtliku näoga) Euterpe - lüüriliste laulude muusa (kaksikflöödiga) Thaleia - komöödia muusa (käes naeratav mask) Melpomene - tragöödia muusa (käes murest murtud mask) Terpischore - tantsu muusa (samuti lüüraga) Kleio - ajaloo muusa (kirjarulliga) Urania - täheteaduse muusa (sümboliks maakera) 3 graatsiat: olümposel elavad 3 õde
annaabi.ee 
