Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eenetsid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eenetsi, eenetsid, entonüüm, andro, elulaad, jenissei, mistõttu, emakeel, tundra, domineerib, asunud, alamjooksul, avasta, ugri............................................ 3 1.Neenetsid 1.1 Nimetus................................................................................................. 4 1.2 Asuala...................................................................................................4 1.3 Neenetsi keel...........................................................................................4 1.4 Neenetsite tegevusalad...............................................................................5 2. Eenetsid 2.1 Nimetus.................................................................................................6 2.2 Asuala...................................................................................................6 2.3 Eenetsi keel.............................................................................................6 2.4 Usund....................................................................................................7 3. Nganassaanid 83.1 Nimetus.............................
elanikkonal - hantidel ja mansidel 69 %, neenetsitel 47 %, nganassaanidel 18 % ja selkuppidel 64 % - on osaliseltki põhjustatud Euroopast pärit soomeugrikeelsete naiste poolt või mitte. Uurali keeli on olnud tavaks jaotada suurematesse rühmadesse järgmiselt: läänemeresoome (liivi, eesti, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa), saami, volga (ersa, moksa, mari), permi (udmurdi, komi), ugri (ungari, handi, mansi) ja samojeedi (neenetsi, eenetsi, nganassaani, sölkupi) keeled. Mõned keeled jagunevad mitmeks väga erinevaks murdeks, millest on tehtud mitu kirjakeelt (handi või saami keeled). Rahvaste vahelised sidemed: Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini
Eesti sugulasrahvad Eestlaste sugulasrahvad on : Saamid, Karjalased, Soomlased, Vepslased, Isurid, Vadjalased, Eestlased, Liivlased, Karjalased, Mordvalased, Ungarlased, Marid, Udmurdid, Komid, Mansid, Neenetsid, Handid, Eenetsid, Sölkupid ja Nganassanid. Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. Samas on see enesemääratlus vaieldav, kuna kultuuriliselt ja geneetiliselt sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastele (nagu lätlased, venelased ja rootslased) kui kaugematele soomeugri
tähenda seda, et kõik uurali rahvad oleksid omavahel veresuguluses või kultuuriliselt sarnased. Ka seatakse üha enam kahtluse alla uurali keelte ühtse algkeele ja kitsal territooriumil asunud algkodu olemasolu.2 Uurali keeli on olnud tavaks jaotada suurematesse rühmadesse järgmiselt: läänemeresoome (liivi, eesti, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa), saami, volga (ersa, moksa, mari), permi (udmurdi, komi), ugri (ungari, handi, mansi) ja samojeedi (neenetsi, eenetsi, nganassaani, sölkupi) keeled. On teada ka mitu uurali keelkonda kuulunund väljasurnud keelt nagu volga rühma merja või lõunasamojeedi kamassi keel. Siiski peab teadvustama seda, et keelte klassifitseerimine ei vasta iial täpselt reaalsele situatsioonile ja keelte omavahelised piirid on tunduvalt keerukamad kui traditsioonilises skeemis. Ka keelte ja murrete vahel on pahatihti raske selget joont tõmmata ning keeleteadlased on ise selle koha pealt eri arvamusel
"soome" allharusse kuuluvaid keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning "ugri" haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas kui ka Lääne-Siberis. Samojeedi keeli kõneldakse peamiselt Venemaal Euraasia äärmises põhjaosas. Soome-ugri keeled jagunevad nüüdisajal: · saami, · läänemeresoome, · mordva, · mari, · permi, · obiugri, · ungari. Samojeedi keeled jagunevad: · neenetsi, · eenetsi, · nganassaani, · sölkupi, · kamassi (väljasurnud), · matori (väljasurnud), · koibali (väljasurnud). Ugri keeled jagunevad omakorda: · ungari, · handi, · mansi. 4 2. UGRI KEELED 2.1 Ungari Ungari keel on Ungari Vabariigi ametlik keel, mida räägib suurem osa Ungari elanikkonnast (98,5%)
sölkupi levikualal. SAMOJEEDI nganassaani Üks mõjukamaid lingvistilise paleontoloogia meetodiga saavu- eenetsi tatud hüpoteese uurali rahvaste ja keelte algkodu paiknemise metsaneenetsi PÕHJASAMOJEEDI kohta on Péter Hajdú hüpotees. Puuliike tähistavate ühisuurali
Samasse rühma kuuluv udmurdi keel on komi keele lähim sugulaskeel. Komi keel jaotub kaheks peamiseks murderühmaks: põhja ehk sürjakomi ja lõuna ehk permikomi. Vene traditsioonis käsitletakse neid kahe lähedase sugulaskeelena. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli nii sürja- kui ka permikomide emakeelsus 71%. Komi kirjakeele traditsioonid ulatuvad tagasi 14. sajandisse. Komi vabariigi riigikeele on komi keel kõrvuti vene keelega. Reaalselt aga domineerib avalikus elus vene keel. Komikeelseid koole pole. Nn rahvuskoolides õpetatakse komi keelt ja kirjandust õppeainena. Permikomi rahvusringkonna ametlikuks keeleks on vene keel. Permikomi keele positsioonid on avalikus elus ja meedias veelgi halvemad kui (sürja)komi keele omad. Elatusalad Komide peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaharimine. Loomakasvatus on olnud teisejärguline. Ometi pole komid end kunagi ise leivaviljaga varustada suutnud, nõukogude
237 mordvalast. Mordvalased Eestis 2003. aasta seisuga elas Eestis 562 mordvalast. Eestis tegutseb Mordva-Eesti Kultuuriselts ja Eesti-Ersa Kultuuriühing "Sjatko" (tõlkes: Säde). Mordva keeled Mordva keeled on uurali keelte alarühm. Koosneb lähedastest ersa ja mokša keelest. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel valdas Venemaal mordva keeli 431 692 inimest. Fonoloogia, sõnavara ja grammatika erinevuste tõttu ei mõista ersad mokša keelt ja vastupidi, mistõttu nad kasutavad omavahelises suhtlemise vene keelt. Suhtlemist takistab ka eelarvamus, et kuna nad räägivad eri keeli, siis ei ole vastastikune arusaamine võimalik, kui kumbki oma keelt räägib. Mõlemal mordva keelel on oma kirjakeel. Ersa kirjakeel moodustati 1922. aastal ja mokša oma 1923. aastal. Mordva - kadunud rahvus (1.35) Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Mordva http ://www.denstoredanske.dk/Geografi_og_historie/Rusland_og_Ce ntralasien/%
Soomlased Tallinn, 2008 Rahvuslind luik Soomlased Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keraamikat on leitud aastast 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soome-ugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.Pronksiajal (1500 - 500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud ka 13. sajandist. Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahvas ungarlaste järel. Soomlasi elab põ
Maidla Põhikool Vepsalased ja vepsa keel Referaat Koostas: Klass: 9.klass Maidla 2011 Sissejuhatus Vepsalased on eksisteerinud juba väga pikka aega, kuid nende rahvus hakkab tänapäeval välja surema. Vepsa keel on segunenud läbi aegade mitme eri keelega ja saanud sealt mõjutusi. Samuti on vepsalased vahetanud oma asualasid olude sunnil ja rännanud ühest kohast teise. Ajalugu Esma kordselt mainiti vepsalasi 6. sajandil, neid mainis idagooti ajaloolane Jordanis, nimetades neid Vasiks või Vasinaks. Vene kroonikates on mainitud vepsalasi teadaolevalt esimest korda 9. sajandil. Peale 13. sajandit vepsalasi enam ajalooallikates ei
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Referaat Maailma keeled Mari-Liis Eha 9.Klass Tallinn 2008 Sisukord: Maailma keeltest üldiselt. Lk 3 Uurali keeled. Lk 3 Võru keelest. Lk 4 Võru keele ajalugu. Lk 4 Võru keelenäited. Lk 4 Võru tähestik. Lk 5 Tulevikunägemus võru keelest. Lk 5 Kasutatud kirjandus. Lk 6 lk 2 Maailma keeltest üldiselt. Arvamused maailma keeltest jäävad üldiselt 40007000 vahele. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad, mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keelerühma vahel vahep
Türi Põhikool Referaat Handid Autor: Gert Kardo Kitsingi 9c.klass Juhendaja: Eve Laur TÜRI 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Ajalugu........................................................................................................................................3 Asuala..........................................................................................................................................4 Eluala.......................................................................................................................................... 5 Usk..............................................................................................................................................
(Ptšelovodova, 2003) Sellest võib järeldada, et venestamine on jätnud udmurtide ühiskonda palju suurema jälje, kui maridele. Udmurdid on leplikum ja rahumeelsem rahvas, marid aga järsud ning mitte nii väga leplikud. Kultuuri ja keele säilitamise oluliseks komponendiks võõrvõimu sissetungil on just sisemine trots ja ind oma rahvust säilitada, mis aga udmurtidel jäi maridega võrreldes veidi vajaka. Kultuur ja keel tänapäeval Marimaal on siiski käimas jätkuv venestumine, mistõttu õpetatakse näiteks mari koolides mari keelt teise võõrkeelena ning õppekeel on vene keel. See ei aita keele ja kultuuri säilitamisele just eriliselt kaasa. Vikerraadio saates „Huvitaja“ rääkis Aleksei Aleksejev, marilane, et mari keelt õpetatakse koolides täpselt kaks tundi nädalas ning marikeelne televisioon on eetris vaid 30. minutit päevas. (Aleksejev, 2013) Mari Vabariigis on mari keel jäänud õpetamise keeleks vaid üksikutes maa- algkoolides
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Sandra Nõmmik 10õA Volga keeled Referaat Juhendaja: Reet Sai Pärnu 2010 1 Sisukord 1 Sisukord................................................................................................................................... 2 2 Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3 Volga keeled ........................................................................................................................... 4 4 Mari keel.................................................................................................................................. 5 4.1 Nimetused......................................................................................................................... 5 4.2 Asuala............
Kadrina Keskkool Isuri keel Referaat Nimi Juhendaja: Liivi Heinla Kadrina 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. ÜLDANDMED 4 1.1.Nimetused 4 1.2.Asuala 4 1.3.Arvukus 5 3. KEEL 6 2.1.Keel 6 2.2.Kirjanus koolis ja ühiskonnas 6 4. AJALUGU 8 5. ELU 9 4.1.Usund 9 4.2.Tänapäev 9 6. KOKKUVÕTE 10 7. KASUTATUD ALLIKAD 11 2 SISSEJUHATUS Oma järjekordses referaadis tahan ma lugejale tutvustada isuri keelt, auskohta, ajalugu ja kultuuri. Iga i
ISURID Isurid on läänemeresoome hõim, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa, mis asub Läänemere kagukaldal Narva ja Peterburi vahel. Isurid on koos vadjalastega Ingerimaa põlisasukad. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades Lauga jõe alamjooksul, Kurgola ja Soikkola poolsaartel ning Hevaha (Kovasi) jõgikonnas. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2010. aasta loendusele 266 inimest. 2002. aastal oli isureid 327, vähenemine on 13%. Isuri keele oskajaid on aga selle ajaga vähemaks jäänud 66% 2002. aastal oli isuri keele rääkijaid 362, 2010. aastal 123 Isurite kui rahva murdumine ning pöördumatu hääbumine tuleb kanda Nõukogude võimu arvele. Massirepressioonid 1930. aastatel ja II maailmasõja järel hävitasid füüsiliselt
Ungarlased Rahvus Ungarlased elavad Ungaris, mis asub Kesk-Euroopas. Ungari naabrid on Ukrana, Slovakkia, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ning Serbia. (2) Ungaris elab 9,9 miljonit inimesi, millest 9,3 miljonit on ungarlased. (4 ja 1) Ungari pindala on 93 030 km2. (4) Põhjast lõunasse voolav Doonau ning reljeefi kõrgusvahed jaotavad Ungari geograafiliselt kolmeks osaks. Riigi maastik on peamiselt tasane. Edela-Ungaris on Dunantuli mäed. Läänepiiri äärde jääb väike osa Alpidest. Kõrgeim punkt on Kekes (1014 m) Matra mägedes. Ungarlaste enesenimetus on magyar ja madjar. Tänapäeval on enim levinud nimetused Ungar (saksa), Hungarian (inglise), Hongroise (prantsuse) jne. (1 ja 2) Ungari lipp Ungari asukoht Keel Ungari keel on Ungari Vabariiki ametlik keel ning Ungaris räägivad seda keelt peaaegu kõik inimesed. Maailmas kokku on ungarlasi umbes 14 miljonit. (2) Ungari keelt kõnel
Karjalased Referaat Tallinn, 2011 Karjalased on soome-ugri rahvas, mis elab Karjalas. Karjalased Elukoht Enesenimetus Märkused Päriskarjalase 19.20. sajandil d ehk hakkasid seda nimetust vienakarjalase kasutama ka teised Karjala d karjalased. Nimetust on põhja- ja karjalaine seostatud keskosa karjalazet karjapidamiseks s soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Aunusekarjala Karjala sed
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Karjalased Koostas: Markus Keller Klass: 8.b Juhendaja: Jane Tõnisson Tallinn 2015 Sisukord Karjalased............................................................................................................ 1 Sissejuhatus........................................................................................................ 3 1. Nimetused ja asuala........................................................................................ 4 2. Keel................................................................................................................. 5 3. Kultuur............................................................................................................. 6 3.1 Kunstikultuur................................................................................................. 6 3.2 Muusikakultuur
Kurtna Kool Eestlaste sugulasrahvad ja kirjakeele sünd ja kujunemine Referaat Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Eesti kirjakeele sünd ja välja kujunemine................................................................4 1.1 Eesti keele areng tänapäeval........................................................................4 1.1.1 Mis ohustab eesti keelt?...............................................................................5 1.2.1 Eesti kirjakeel 13. sajand.............................................................................5 1.2.2 Eesti kirjakeel 16. sajand.............................................................................5 1.2.3 Eesti kirjakeel 17. sajand...................................................
inimest kolmes Lauga jõe suudme äärses külas. 2002. Aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 73 vadjalast. Vaid 12 neist elas Leningradi oblastis ja 12 Peterburis. Tõenäoliselt on tegemist inimestega, kes on viimasel ajal hakanud väärtustama oma vadja juuri ning tunnistanud end vadjalasteks. Vadjalastel pole olnud kunagi omakeelset kooliõpetust. Asudes etnilisel kontaktalal pole vadjalased saanud konsolideeruda rahvaks, mistõttu on õigem kõnelda vadja hõimust ning vadja murretest. Joonis 2 Keel Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel. Käesoleva aastasaja alguseks oli vadja keel ja iseteadvus suuresti hääbunud. Sajandi esimestel kümnenditel vadja külades viibinud uurijate sõnul
sajandil: Ungaris on keelegrammatika sarnane põhjarahvaste (s.o Soome, Eesti) omale. Keelepuu teooria väidab, et uurali/soome-ugri keeled pärinevad ühest algkodust (Uurali tagant). UURALI KEELED: Eesti, vadja, isuri, soome, karjala, vepsa, saami, liivi – soome-ugri keelerühm, läänemere-soome; eralduvad 1 aastatuhat e.m.a Mordva, mari, udmurdi, komi - permi-ugrilased; eralduvad 3 aastatuhat e.m.a Ungari, handi, mansi - obi-ugrilased; eralduvad 3 aastatuhat e.m.a Neenetsi, eenetsi, nganassaani, selkupi, kamassi–samojeedlased; eralduvad 4. aastatuhat e.m.a Keelepuu teooria nõrkused: - põhineb ainult keeleteadusel - kogu aeg tekivad uued isolatsioonid (uued hargnemised). Keelepuu teooria vs kontaktiteooria (Kalle Wiik) Wiiki järgi on need soomeugrilased, kes asustasid Euroopat kuni Uuraliteni). Peale s-u’de on eriti lõunapoolses Euroopas ka muid muistsed rahvaid, kellest tänapäeval palju järel pole. Erinevad loodukatastroofid
sajandil: Ungaris on keelegrammatika sarnane põhjarahvaste (s.o Soome, Eesti) omale. Keelepuu teooria väidab, et uurali/soome- ugri keeled pärinevad ühest algkodust (Uurali tagant). UURALI KEELED: Eesti, vadja, isuri, soome, karjala, vepsa, saami, liivi soome-ugri keelerühm, läänemere-soome; eralduvad 1 aastatuhat e.m.a Mordva, mari, udmurdi, komi - permi-ugrilased; eralduvad 3 aastatuhat e.m.a Ungari, handi, mansi - obi-ugrilased; eralduvad 3 aastatuhat e.m.a Neenetsi, eenetsi, nganassaani, selkupi, kamassisamojeedlased; eralduvad 4. aastatuhat e.m.a Keelepuu teooria nõrkused: - põhineb ainult keeleteadusel - kogu aeg tekivad uued isolatsioonid (uued hargnemised). Keelepuu teooria vs kontaktiteooria (Kalle Wiik) Wiiki järgi on need soomeugrilased, kes asustasid Euroopat kuni Uuraliteni). Peale s- u'de on eriti lõunapoolses Euroopas ka muid muistsed rahvaid, kellest tänapäeval palju järel pole
1.SIBERI PINNAMOOD 1.1. Tasandikud 1.1.1.Lääne-Siberi lauskmaa LääneSiberi lauskmaa (ka madalik) on maailma suurim lauskmaa ja hõlmab 2,6 mln km² suurust piirkonda Uurali mägedest ida pool. Keskmine kõrgus on umbes 120 m. Peamiselt on need soised alad. Kagus piirneb Lääne-Siberi lauskmaa Altai mägedega. Läänest piirneb Uurali mäestiku, idas Jenisseiga. Ulatus põhjast lõuna poole 2500 km, läänest ida poole 1900 km. 2 Peamised jõed on Ob, Irtõs ja Jenissei. Taimkate on tundra põjaosas, taiga keskosas ja stepp lõunas.Lauskmaal on suured nafta ja maagaasi varud. Valitseb mandriline kliima. Keskmine temperatuur jaanuaris on põhjas -28°C, lõunas -16°C, juulis vastavalt 4°C ja 22°C, sajab 200- 500mm aastas. 1.1.2.Kesk-Siberi kiltmaa Kesk-Siberi kiltmaa asub kogu ulatuses Venemaal Leena ja Jenissei jõe vahel. Läänest piirneb ta Lääne-Siberi lauskmaaga, põhjast Põhja-Siberi madaliku, idast Verhojanski aheliku ja Kesk-
Tallinna 21. Kool Vepsa keel referaat Erki Varandi 9. a klass Tallinn 2010 Sisukord: Sisukord...............................................2 Sissejuhatus.........................................3 Vepsa keele kuuluvus ja jagunevus.....4 Asuala..................................................5 Vepslaste arvukus...............................6 Keelest enesest...................................7 Tänapäeval..........................................8 Kokkuvõte...........................................9 Kasutatud allikad ja kirjandus...........10 Sissejuhatus: Vepsa keel on Soome-Ugri keelkonda ja Läänemeresoome põhjarühma keeltesse kuuluv keel. Vepsa keelt kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi Oblasti idaosas ning Vologda Oblasti lääneosas. Vepsa keele kuuluvus ja jagunevus: Soome-Ugri keeled jagunevad järgmiselt: · läänemeresoome · lapi · volga · permi ·
Varbla Põhikool UNGARI KEEL Referaat Koostaja: Erlyn Mugu Juhendaja: Maia Bubnov Varbla 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................lk nr. 3 Ungari kiri..........................................................................................................................lk nr. 4 Tähestik Ajalugu..........................................................................................................................lk nr. 5-6 Kasutatud materjal............................................................................................................lk nr. 7 2 Sissejuhatus Ungari keel kuulub soome-ugri keelkonda. Seda räägib umbes 14 miljonit inimest. Pealmised riigid on Ungari, Rumeenia, Ukraina Taga-Karpaatias, Slovakkias, Serbia V
Vadjalased. Üldandmed: Lipp ja vapp Sinised alad lipul sümboliseerivad veekogusid, v-tähe kujuline valge tähistab veekogude vahele kiiluvat randa ning märgib ühtlasi vadjalaste etnonüümi algustähte, punane rist lipul sümboliseerib aga vadjalaste jumalakartlikkust ning aastasadade pikkuseid kannatusi ning üleelamisi. Sama sümboolikaga on ka vapp. Nimetused Vadjalaste enesenimetusteks on olnud vad'd'alaizõd, vai rahvaz, maavätsi, samuti seostatakse vadjalastega alates 9. sajandi lõpust vene kroonikates ja dokumentides esinevaid tsud ja vod' etnonüüme. Asuala Vadjalased on isurite kõrval Ingerimaa, praeguse Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni põlisasukad, kelle eellased eristusid muudest läänemeresoome hõimudest arvatavalt I aastatuhandel e. Kr. Arvukus ja keel Aasta Allikas Arv 1848 Peter von Köppen 5148 XIX saj lõpp Eemil Nestor Setälä
Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik Ob-Irtõs on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne-Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt teine jõestik on Amuur-Shilka- Onon (4416 km) võtab alguse Põhja-Mongoolias, kulgeb piki Vene-Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena 4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas pikkuselt on Volga 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei. Jenissei lisajõgi Angara võtab alguse Baikalist. Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga, väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja-Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja-Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek. VENEMAA SAARED Venemaale kuulub suur hulk saari: Põhja-Jäämeres Franz Josephi maa (ligi 100 saarest
Pärnu Täiskasvanutegümnaasium Maris Lott 10. BH klass SAAMI KEELED Referaat Juhendaja:Reet Sai eesti keele õpetaja Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................. 3 1. SAAMI RAHVUS............................................................................................................4 2. SAAMI KEELED.............................................................................................................5 3. TUNTUIMAD SAAMID................................................................................................. 8 4. GEOGRAAFILINE PILT PAIKNEMISEST.................................................................9 KOKKUVÕTE................................................................................
köha+nohu=nöha) 19. Kirjelda järgmisi sõnavarakihte eesti keeles. * omatüved - Eesti keel kuulub uurali keelkonna läänemeresoome keelte rühma. Omatüved võib rühmitada tüvevarakihtideks vastavalt sellele, missugustes uurali keeltes või keelerühmades on neil vasteid. Kõige vanemad on tüved, millel leidub vasteid kõige kaugemates sugulaskeeltes, samojeedi keeltes: neenetsi, eenetsi, nganassaani, sölkupi, kamassi või matori keeles. Loomulikult on neil enamasti vasteid ka teistes uurali keeltes. Need tüved moodustavad uurali tüvevarakihi. Uurali tüved on nt ema, isa, kaks, kala, maa, mine-(ma), nool, päev, silm, vask. Vanuselt järgmise tüvevarakihi moodustavad tüved, millel on vasteid ugri keeltes: ungari, handi või mansi keeles. Need tüved moodustavad soome-ugri tüvevarakihi
mis oli ka mujal maailmas tuntud. Lutheri vabrik eksportis algselt puitu, lina ja muud lihtkaupa, kuid kui perepoeg käis Ameerikas puidutehnoloogiat õppimas, siis osteti vastavad masinad ja hakati Tallinnas mööblit tootma. Ameerikast toodud vineerist põhjaga tooli põhjal hakati neid Lutheris massiliselt tootma. See oli Skandinaavia ja Baltimaade suurim mööblivabrik, mis muuhulgas leiutas veekindla liimi. Lutheri toodangut hakati kasutama ka Eesti taludes, mistõttu võib seda pidada traditsiooniliseks eesti kodu mööbliks. Tuntuimad on Lutheri toodangust kõrge pulkadest seljatoega, pressitud mustrilise vineerist põhjaga, kerged, kuid väga vastupidavad toolid. Neid hakati ka väiketöökodades järgi tegema.7 4 Estonica. Entsüklopeedia Eestist. Elektrooniliselt kättesaadav: http://www.estonica.org/et/Kultuur/Rahvakultuur/Elukeskkond 5 Raal, M. Stiilid, mis jätnud jälje- talumööbel. 6 Kallus, M. Interjööri ja mööbli ajalugu
aga jäid elama ajutistesse onnidesse. Jeeriko (tänapäevase nimega Tell es-Sultan) on üks vanimaid teadaolevaid linnalisi asulakohti maailma ajaloos. Tänapäevane Jeeriko linn asub Jordani jõe läänekalda lähedal Palestiina territooriumil. Esimesed andmed asustusest Jeerikos pärinevad umbes aastast 9400 eKr. Aastaks 7000 eKr kujunes välja mitme tuhande elanikuga varajane asula. See asus loodusliku allika juures, mistõttu oli tegu ka ajaloolise küttide-korilaste laagri- või kogunemispaigaga. Asulakohta ümbritsesid müürid. Surnuid maeti elamute põrandate alla. Levinud oli komme vormida surnute koljude ümber kipsist näojooned, mis viitab esivanemate kultusele Hassuna kultuur õitses Lähis-Idas vahemikus u 60005250 eKr. Tänapäevane Tell Hassuna väljakaevamiskoht asub Iraagis Tigrise jõest läänes umbkaudu 40 kilomeetri kaugusel muistsestAssüüria Nineve linnast
Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it Keeleteaduse alused. Kordamisküsimused loengute põhjal 1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasutab ekstralingvist
annaabi.ee 
