samaväärse kasulikkusega komplektide hulk. Kujutada situatsioonid joonisel. 2. Oletame nüüd, et hüviste hinnad muutuvad: p1 p3 3, kuid p2 p4 6. Mis muutub tarbija valikutes? Kujutage eelmistel joonistel ka uued situatsioonid. 14420715420128.doc 4 Mikroökonoomika (MJRI.09.028) Seminarid Helje Kaldaru 2013 Lahendus. 1. Komplekti A valimisel on tarbija eelarvepiirang 3q1 3q2 12 , kust eelarvejoon q2 4 q1 . Cobbi-Douglse tüüpi eelistuste korral on hüviste asendamise piirmäär: MU 1 aq2 q MRS 2 . Kuna optimaalse komplekti korral peab asendamise piirmäär võrduma MU 2 bq1 2 q1 MU 1 p q2 hüviste hindade suhtega 1 , siis 1 q2 2q1 (optimaalne hüviste proportsioon MU 2 p2 2q1
suureneb (väheneb); see on vähe väärtuslik kaup 9. Turu tasakaal, puudujääk, ülejääk. Turu tasakaal tähistab nõutava ja pakutava kaubakoguse võrdsust mingil hinnatasandil. Sellist olukorda, kus nõudmine on pakkumisest suurem, nimetatakse ülenõudmiseks või alapakkumiseks, lühidalt- kaupade defitsiidiks. Olukord, kus pakkumine ületab nõudmise, nimetatakse ülepakkumiseks. 10. Eelarvepiirang. Eelarve piirang ehk eelarvejoon – kõik, mis on eelarve sees on võimalikud, kõik, mis on väljas pole võimalikud (nt 10 kr eest saab 1 nätsu või nt 2 kommi jne). See on see, mille sees saab isik toimetada; kulutada tuleb niipalju, kui sul on reaalselt raha; tuleb elada oma raha eest, mitte võõra (st laenatud). Üle joone võib minna ainult siis, kui oled ametlikult teeninud raha juurde. CD-plaat 5.-
täpselt määratleda, et veenduda hanke korraldamise otstarbekuses. Eskiisprojekt - · Koostatakse kuluprognoos võrdlusobjektide põhiparameetrite maksumuse alusel või rahastamisvõimalusi arvestades; · Hinnatakse ehitusprojekti alternatiivvariante tehnilistest lahendustest ja kvaliteedipiirangutest lähtuvalt; · Otsustatakse projekteerimise alustamine ja määratakse eelarvepiirang. Eelprojekt · Antakse põhimõtteline lahendus ehitisele; · Prognoositakse detailsemalt ehitusprojekti kulusid võrdlusobjektide ja/või orienteeruvate töömahtude alusel; · Tehakse lõplikud otsused edasise projekteerimishanke või projekteerimis-ehitushanke korraldamiseks. Põhiprojekt · Määratakse ehitise kõik tehnilised parameetrid; · Luuakse võimalus koostada töömahtude loetelu ja ehitustööde kulude kalkulatsioon
027 Seminariülesanded mikroökonoomikast 4. Majapidamine on otsustanud tarbida kahte hüvist (kogustes q1 ja q 2 ), mille hinnad on p1 4 ja p2 6 ning eraldanud nende ostmiseks 180 eurot ( c 180 ). Veel on teada, et hüviste nende koguste korral, mida eraldatud raha eest üldse osta saab, kehtib Gosseni I seadus (hüviste piirkasulikkus on koguste suurenedes positiivne ja kahanev), seega on tegemist traditsioonilise valikuprobleemiga. Pange kirja majapidamise eelarvepiirang ja eelarvejoone võrrand ning kujutage eelarvejoon teljestikus, kus horisontaalteljel on esimese hüvise kogus ja vertikaalteljel teise hüvise kogus. Mida tähendavad arvud, mis tähistavad eelarvejoone otspunkte joonisel? Mida tähistab iga punkt eelarvejoonel? Mille poolest on eelarvepiirangut rahuldavad (eelarvejoonel paiknevad) komplektid erilised? Milliseid komplekte saaks majapidamine valida ja milliseid mitte? Näidake mõlemal juhul
1. Vahetuse efektiivsus ehk hüviste asendatavuse piirmäärad on kõigile samad (eelistused on samad). 2. Tootmise efektiivsus ehk kõikide tootjate sisendite asendatavuse piirmäärad on samad ehk tehnoloogia on sama. 3. Toodetekogumi efektiivsus ehk toodetakse ja pakutakse ainult nõutavaid hüviseid. 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 10. Kuidas kujuneb ja mida väljendab indiviidi eelarvepiirang? Eelarvepiirang kujuneb erinevate hüviste hindadest ja nende tarbimise mahust. Eelarvepiirang väljendab rahasummat, mida indiviid on võimeline maksimaalselt välja käima, et hüviseid tarbida. Rahasumma ise kujuneb läbi töötatud ajaühikute hulga ja nende eest saadava tasu. 11. Mida väljendab samakasulikkuse kõvera kaugus null-punktist? Mida kaugemal asub samakasulikkuse kõver 0-punktist, seda suurem on hüvede tarbimisel saadav kasulikkus.
Küll aga ei saa tarbija valida alati absoluutselt parimat tarbimiskomplekti, sest oluliseks piiranguks on kaupade hinnad ja tarbimiseelarve. Seega, kui tarbija teeb oma parima võimaliku valiku, siis teeb ta seda just sellise piirangu raames. Mikroökonoomika lähenemise kohaselt on rohkem küll parem (meid huvitavates situatsioonides tähendab rohkem tarbimist ka suuremat kasulikkust), aga valikuid saab teha siiski oma eelarvepiirangu raames. Matemaatiliselt näeb tarbija eelarvepiirang välja järgmine: Kus (Px;Py) on vastavalt kaupade x ja y hinnad ning (Qx;Qy) on kogused. Sissetulek on M. Oma parimat võimalikku valikut tehes arvestab tarbija kaupade piirkasulikkusega. Tarbija valib alati sellise kauba, mis kulutatud rahaühiku kohta annab talle rohkem kasulikkust juurde (ehk mille piirkasulikkus rahaühiku kohta on suurem). Nii valides kulutab tarbija oma tarbimiseelarve erinevatele kaupadele viisil, kus
4 Käesolevas ülesandes saame tühikulu suuruse arvutada kolmnurga pindalana. Seega on koguse piiramise tulemusena saavutamata jäänud tarbija ja tootja hinnavarude summa 500 eurot. 3) Oletame, et tarbija, kelle sissetulek nädalas on 400 eurot, elab kahe kaubaga maailmas. Kaup X maksab 10 eurot ja kaup Y maksab 20 eurot. a) Joonista selle tarbija eelarvepiirang. Selgita. M=400; PX=10; PY=20 5 Joonisele kantud eelarvejoon tuleneb käesoleva ülesande eelarvepiirangust. Eespool on väljendatud ka eelarvejoone võrrand. Eelarvejoonel asuvad kõik sellised tarbimiskomplektid mis on ühesuguse maksumusega. Eelarvejoonest väljapoole jäävad tarbimiskomplektid ei ole saavutatavad, sest nende ostmiseks ei ole piisavalt raha. Tarbija
Eskiisprojekt, eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt 2.1.Kirjelda maksumuse hindamisega seotud tegevusi sõltuvalt projekteerimisstaadiumist. Eskiisprojekt - · Koostatakse kuluprognoos võrdlusobjektide põhiparameetrite maksumuse alusel või rahastamisvõimalusi arvestades; · Hinnatakse ehitusprojekti alternatiivvariante tehnilistest lahendustest ja kvaliteedipiirangutest lähtuvalt; · Otsustatakse projekteerimise alustamine ja määratakse eelarvepiirang. Eelprojekt · Antakse põhimõtteline lahendus ehitisele; · Prognoositakse detailsemalt ehitusprojekti kulusid võrdlusobjektide ja/või orienteeruvate töömahtude alusel; · Tehakse lõplikud otsused edasise projekteerimishanke või projekteerimis-ehitushanke korraldamiseks. Põhiprojekt · Määratakse ehitise kõik tehnilised parameetrid; · Luuakse võimalus koostada töömahtude loetelu ja ehitustööde kulude kalkulatsioon
2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone
Eskiisprojekt koostatakse kuluprognoos võrdlusobjektide põhiparameetrite maksumuse alusel või rahastamisvõimalusi arvestades hinnatakse ehitusprojekti alternatiiv-variante tehnilistest lahendustest ja kvaliteedipiirangutest tulenevalt otsustatakse projekteerimise alustamine ja määratakse eelarvepiirang Eelprojekt antakse põhimõtteline lahendus ehitisele prognoositakse detailsemalt ehitusprojekti kulusid võrdlusobjektide ja/või orienteeruvate töömahtude alusel tehakse lõplikud otsused edasise projekteerimishanke või projekteerimis-ehitushanke korraldamiseks Põhiprojekt määratakse ehitise kõik tehnilised parameetrid
Selleks, et majandus oleks Pareto efektiivne, peavad olema täidetud järgmised tingimused: vahetuse efektiivsus (kõik tarbivad võrdselt efektiivselt); tootmise efektiivsus (kõik toodavad võrdselt efektiivselt); toodetekogumi efektiivsus (tootjad pakuvad ainult tarbija poolt nõutavaid hüviseid). ---------------------------------- 10.Kuidas kujuneb ja mida väljendab indiviidi eelarvepiirang? Eelarvejoon, -piirang, väljendab üldiselt seda, kuidas mingi piiratud eelarve raames saab hüviseid tarbida. Abstsissteljega lõikub joon punktis, kus kogu eelarve kulutatakse hüvisele X1, ordinaatteljega punktis, kus kogu eelarve kulutatakse hüvisele X2. Indiviidi eelarvepiirang väljendab aga indiviidi töötamisele kulutatud aja ning töötasu suhet. Punktis 0 indiviid ei tööta ega saa selle eest ka töötasu. Punktis A töötab ta aga x tundi
Kasutatavate tähistuste seletused paigutatakse valemite järele, kusjuures igas uues valemis selgitatakse ainult esmakordselt esinevaid tähiseid. Kui töös on mitu valemit, nummerdatakse nad üldnumeratsiooniga (valem 2) või peatükkide lõikes (valem 1.3 - kus üks tähistab peatüki, kolm valemi järjekorranumbrit). Valemi number kirjutatakse ümarsulgudes all valemist paremal. Viidates tekstis valemile, paigutatakse selle numeratsioon sulgudesse. Näide:q Tarbimise eelarvepiirang avaldub: n pi xi c, i 1 (2) kus pi hüvise hind (kroonides), xi hüvise kogus (tk), n hüviste arv, c tarbimiseelarve (kroonides). 3.5.5 Tabelid
11.8. - , . (budget line)- , . 11.8. Eelarvepiirang - näitab hüviste kombinatsioone, milliseid tarbija B = PX*X + PY*Y võib osta antud eelarve ja hindade juures Eelarvejoon (budget line)- näitab kahe ostetava hüvise kombinatsioone fikseeritud tulu puhul B = PX*X + PY*Y 11.9. , best Affordable Point .
parameetreid, mida indiviid saab vaadeldava tegevuse käigus mõjutada, ning teisi, mida ta saab vaid teadmiseks võtta ja arvestada. Siiski ei maksa arvata, et piir tegevusparameetrite ja tegevustingimuste vahel on igas olukorras ja ajal sama. Tegevuse A (etteantud) tingimused ei pruugi olla seda tegevuste B, C jne jaoks. Pere, kellel ei jätku raha majaehituseks (tüüpiline eelarvepiirang), saab seda muuta pikema säästmisega (enda tegevusega). Sõltuvalt panganduse olukorrast (tegevustingimustest) võib majaehituse probleemi lahendada ka laenu abil. Automüüja kompetentsipiirang oli meie automüügi näites üheks tegevustingimuseks. Seevastu automüüja töölepingu sõlmimise vaatlemisel tegevusena kuuluks see tingimus hoopis juhitavate tegevusparameetrite hulka. Ühiskonna mängureeglid, näiteks keskkonnakaitse eeskirjad, kuuluvad tegutsevate ettevõtjate jaoks
Käitub ratsionaalselt majanduses. Homo oeconomicus. Valib parima erinevate alternatiivide hulgast. Majapidamise piirangud · Limiteeritud eelarve · Kasutab ära kogu oma eelarve · Kogu sissetuleb läheb tarbimiseks, mitte säästmiseks · Hinnad on teada, need on konstantsed Tarbimiskomplekt kõik, mida tarbija ostab. Lapsel on 2 eurot. Saab osta kas 5 sokolaadi (40 senti tükk) või 10 kommi (20 senti tükk). Mudeli eeldus on, et kogu raha kulutatakse ära. Eelarvejoon ehk eelarvepiirang. See kolmnurk on tarbimisruum (sellest välja minna ei saa, kuna raha pole nii palju). Kui kõver on liiga all, jääb mul raha üle. Kõige parem on tarbimisruumijoone peal olev kõver. Mida rohkem homo oeconomicus me oleme, seda rohkem seda alateadlikult teeme. Kui sokolaadi hind läheb poole odavamaks, on 10-10. Kui kommid lähevad poole odavamaks on 10-20. Kui mamma annab nüüd lapsele 1 euro, oleme tagasi samas kohas. Eelarvejoone kaldenurk sõltub hindade suhtest
Opportunity cost loobumiskulu, alternatiivkulu. MAJAPIDAMISTEOORIA E TARBIJAVALIKU TEOORIA Majapidamine e household grupp, kellel on ühine eelarve ja ühised majanduslikud otsused. Mille järgi valitakse tarbimispaketid: 1. Kasulikkus (iga järgmise ühiku kasulikkus on väiksem. Piirkasulikkus MU; kogukasulikkus- piirkasulikkuste summa; piirkasulikkus on kasulikkuse funktsiooni tuletis e MU=U') 2. Hind 3. Sissetulek Eelarvejoon e eelarvepiirang on graafikul sirge joon. 1) eelarvejoone tõusunurk e kalle sõltub ainult hindade omavahelisest suhtest. 2) eelarve suurusest sõltub see, kui kaugel eelarvejoon on koordinaatide alguspunktist. q1p1+q2p2= `c M i MRS asenduse piirnorm = delta x dx ------- ---- delta y dy E = koguse muutus / hinna muutus E= delta Q (%) /delta P (%)
matemaatilised avaldised esitatakse reeglina teksti sees omaette reale viimata. Võrdust ja võrratust väljendavad avaldised esitatakse tavaliselt omaette real. Kui töös on mitu valemit, tuleb need nummerdada. Valemi number paigutatakse valemiga samale reale paremale sulgudesse. Valemites ei tooda mõõtühikuid, need esitatakse valemites kasutatud sümbolite seletustes. Valemi sümbolite seletus algab sõnaga "kus" ning seletused kirjutatakse üksteise alla. Näide: Tarbimise eelarvepiirang avaldub: (1) kus pi hüvise hind (kroonides), xi hüvise kogus (tk), n hüviste arv, c tarbimiseelarve (kroonides). Loetelud, mis koosnevad üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse üksteise järel ja eraldatakse komaga. 18 Näide: Modernistlikud kunstivoolud on sümbolism, impressionism, ekspressionism, kubism ja konstruktivism.
Empiirilistes analüüsides on sellel väga tähtis roll. 2. Majapidamisteooria Majapidamine ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk eelarvejoone
Empiirilistes analüüsides on sellel väga tähtis roll. 2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone
või mittemateriaalsed (teenused) Tarbimiskomplekt mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest hüvistest. Oluline on, milliseid hüviseid sisaldab ja nende kogus. (telgedel ei asu mitte komplektid, vaid üks hüvis. Lihtsustamiseks vaadeldakse algul kahte hüvist). Näide komplektist A, kus esimes üvist tarbitakse 1 ja teist 2 A(1;2) Tarbimisruum teljestiku positiivne osa, hõlmab kõiki võimalike kahe hüvise kombinatsioone (kuid kõik komplektid pole kättesaadavad) Eelarvepiirang graafiliselt eelarvejoon, matemaatiliselt eelarvejoone võrrand. Kõik eelarvejoonel paiknevad komplektid on kättesaadavad fikseeritud eelarv korral. Eelarvejoon näitab hindade ja sissetuleku vahekorda, kui palju võimaldab eelarve tarbida. See võib muutuda tarbimiseelarve või hindade muutudes. Kui sissetulek suureneb, aga hinnad 3
b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. – vale Tarbimise optimaalse komplekti puhul on samasuskõvera asendatavussuhte arvuline absoluutväärtus pöördvõrdeline kaupade hinna arvulise vaatusega – õige Reegel: Piirkasulikus (MU) on madalam seal, kus kogukasulikkus (TU) on max. EELARVEPIIRANG- kaupade kombinatsioon, mida on võimalik osta antud eelarve eest EELARVEJOON Kui tarbija eelarve väheneb ja hinna ei muutu, siis tarbija eelarvejoon-arvasin et muutub kalle aga see oli vale, seega nihkub VASAKULE !! Tarbija tulude suurenedes eelarvejoon nihkub paremale, aga hüviste hinnad ei muutu M= p1(kaubahind)*q1(kauba kogus)+p2q2 Tarbija valik tasakaalu tingimustes: vt vihikust Optimaalne tarbija valib maksimaalse võimalikku kasulikkuse.
Analoogobjektide konstruktiivelementide / tarindite järgi töömahtude määramine Kulude hindamine ja selgitamine: · koostatakse kuluprognoos võrdlusobjektide põhiparameetrite maksumuse alusel või rahastamisvõimalusi arvestades · hinnatakse ehitusprojekti alternatiiv-variante tehnilistest lahendustest ja kvaliteedipiirangutest tulenevalt · otsustatakse projekteerimise alustamine ja määratakse eelarvepiirang 29. Töömahtude määramine ja kulude hindamine eelprojekti staadiumis Töömahtude määramine tarindite järgi (täpsem kui eskiisprojekt). Kulude hindamine ja selgitamine: antakse põhimõtteline lahendus ehitisele prognoositakse detailsemalt ehitusprojekti kulusid võrdlusobjektide ja/või orienteeruvate töömahtude alusel tehakse lõplikud otsused edasise projekteerimishanke või projekteerimis-ehitushanke korraldamiseks 30
Näidake arvutusreeglid, valemid ning konkreetsed arvutused, mis viivad valitud vastuseni): 20000 7. Kui keyneslik tarbimisfunktsioon on C=2000+0,8Y ja Y=30000, siis keskmine tarbimiskalduvus on ligikaudu (NB! Näidake arvutusreeglid, valemid ning konkreetsed arvutused, mis viivad valitud vastuseni): 0,87 8. Simon Kuznetsi uuring näitas, et lühiperioodil on APC ……………. ja pikal perioodil ……………….: alanev; konstantne 9. Kahe ajaperioodilise tarbimismudeli eelarvepiirang (kitsendus) konstantse intressi määra r korral on väljendatav: C1+C2 /(1+r)=Y1+Y2 /(1+r) 10. Irving-Fisheri kahe ajaperioodilises tarbimismudelis sõltub jooksev tarbimine: jooksvatest tuludest, tuleviku tuludest ja intressimäärast KONTROLLTÖÖ 2 1. Keyneslik (varajane) lineaarne tarbimisfunktsioon sisaldab järgmisi eeldusi (1 kuni 4 õiget vastust). tarbimise piirkalduvuse arvuline väärtus on 0-i ja 1-e
keyneslikku tarbimismudelit, et pärast sõda säästumäär on: kõrge kuid nii tegelikult ei juhtunud 43. Püsiva sissetuleku mudeli kohaselt võime eeldada, et kui jooksev sissetulek on ajutiselt madalam alalisest sissetulekust, siis APC ajutiselt väheneb ja vastupidi.Väär 44. Püsiva sissetuleku hüpoteesi kohaselt on APC konstantne pikal perioodil, samas Keynes eeldas lühiperioodi konstantsust. Tõene 45. Kahe ajaperioodilise tarbimismudeli eelarvepiirang (kitsendus) konstantse intressi määra r korral on väljendatav: C1+C2 /(1+r)=Y1+Y2 /(1+r) 46. Kui Irving Fisheri kahe perioodilises mudelis on Y1=20000 ja Y2=15000 ning intressimäär r on 0,5 (50 protsenti), siis maksimaalne tarbimine perioodil kaks on: 45000 C1+C2 / (1+r) = Y1+Y2 / (1+r) kui C1=0 C2=1,5×30000 47. Kui tarbija on valinud nii esimese kui ka teise ajaperioodi tarbimise optimumi, siis asenduse piirmäär võrdub: 1 „pluss“ intressimäär r 48
Eskiisprojekt koostatakse kuluprognoos võrdlusobjektide põhiparameetrite maksumuse alusel või rahastamisvõimalusi arvestades hinnatakse ehitusprojekti alternatiiv-variante tehnilistest lahendustest ja kvaliteedipiirangutest tulenevalt otsustatakse projekteerimise alustamine ja määratakse eelarvepiirang Eelprojekt antakse põhimõtteline lahendus ehitisele prognoositakse detailsemalt ehitusprojekti kulusid võrdlusobjektide ja/või orienteeruvate töömahtude alusel tehakse lõplikud otsused edasise projekteerimishanke või projekteerimis-ehitushanke korraldamiseks Põhiprojekt määratakse ehitise kõik tehnilised parameetrid
Küll aga ei saa tarbija valida alati absoluutselt parimat tarbimiskomplekti, sest oluliseks piiranguks on kaupade hinnad ja tarbimiseelarve. Seega, kui tarbija teeb oma parima võimaliku valiku, siis teeb ta seda just sellise piirangu raames. Mikroökonoomika lähenemise kohaselt on rohkem küll parem (meid huvitavates situatsioonides tähendab rohkem tarbimist ka suuremat kasulikkust), aga valikuid saab teha siiski oma eelarvepiirangu raames. Matemaatiliselt näeb tarbija eelarvepiirang välja järgmine: Kus (Px;Py) on vastavalt kaupade x ja y hinnad ning (Qx;Qy) on kogused. Sissetulek on M. Oma parimat võimalikku valikut tehes arvestab tarbija kaupade piirkasulikkusega. Tarbija valib alati sellise kauba, mis kulutatud rahaühiku kohta annab talle rohkem kasulikkust juurde (ehk mille piirkasulikkus rahaühiku kohta on suurem). Nii valides kulutab tarbija oma tarbimiseelarve erinevatele