samasugused tunded või arvamused. Hakatakse end võrdlema teistega, hinnatakse end sõbra järgi. Sõpru valitakse kodust saadud väärtuste järgi kuid raskusi on veel abstraktse mõtlemisega ja probleemide lahendamisega, hüpoteeside püstitamise ja kontrollimisega. Psühhosotsiaalse arengu astmete järgi toimub lapse arengus igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aksepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus, tekib eduelamus- igaüks on millegis hea. Kui laps eduelamust ei saa ning teda ainult halvustatakse ja kritiseeritakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng, õppimine toimub läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad ning kujunevad välja püsivad sõbrad ja õpitakse palju eakaaslastelt/sõpradelt. Moraalne arengu teooria järgi tekib lastel arusaam, et oma vajaduste rahuldamiseks tuleb arvestada teiste õigustega
lähtu oma varasemast kogemusest küsi nõu vanema kursuse tudengilt või tuutorilt 4.Sea endale varasemad tähtajad: see annab ootamatuste korral varuaja, et kohustustega õigeks ajaks valmis saaksid 5.Pane kohustused tähtsuse järjekorda: mõtle, millega pead kõigepealt tegelema ja mis kannatab oodata 6.Planeeri ka oma vabaajategevusi: märgi üles, millal lähed trenni, kohtud sõpradega, käid peol vms 7.Tunnusta end täidetud kohustuste eest (eduelamus!): tõmba täidetud kohustus nimekirjast maha või märgi selle järele pluss tunnusta ja premeeri ennast 8.Ütle vajadusel "ei": Kui kohustusi kujub liiga palju, siis võib palju abi olla edukast enesekehtestamisest 9.Ole valiv Pole mõtet kõiki tegemata töid ise ära teha, kõiki ajalehti läbi lugeda ja filme ära vaadata. Paratamatult pead õppima otsustama selle kasuks, mis sulle kohane. Ei tasu muretseda nende asjade pärast, mis tegemata jäävad
Muusikapädevused Üldise ja muusikalise pädevuse arendamine kujundab õppimiseks ja elus toimetulekuks vajalikke baasoskusi ning aitab ühtlasi õpetada lapsele väärtusi. See on saavutatav muusikaõpetuse kui terviku kaudu ning selle lähtepositsiooniks on lapsekeskne pedagoogika. Muusikaõpetus peaks toetuma teguritele, mille eesmärk on lapse edukas eneseteostus: - Positiivne enesehinnang - Eduelamus - Õnnelik olemine - Head suhted Muusikaõpetus on pädevuse kujundamisele suunatud protsess, st õpetamisel lähtutakse sellest, et laps õpib saadud teadmisi ja oskusi kasutama erinevates elus ette tulevates olukordades ja valdkondades ning ka teiste ainete õppimisel. (Muldma, 2008, 159) 3 Muusikalised tegevused Väärtusi kujundatakse muusikakasvatuses mitmesuguste muusikaliste tegevuste kaudu: - Muusika kuulamine
Maia Muldma (samas, 2010) peab oluliseks lapse isiksuse terviklikku arendamist, milleks suurepäraselt sobib muusikaõpetus. Lapsekesksest kasvatusest lähtudes on muusikaliste pädevuste arendamine oluliseks oskuseks lapse väärtuste ja oskuste kujunemisel. Muusikapädevuste õpetamisel lähtutakse seisukohast, et laps kasutab saadud teadmisi ja oskusi edaspidistes olukordades ja teiste ainete õppimisel (Muldma, 2008). Muusikaõpetuse eesmägiks on: lapse positiivne enesehinnang – eduelamus; lapse õnnelik olemine – kindlustunne; head suhted teistega – sallivus, teistega arvestamine, sõbralikkus. Lapse vanemaks saades võivad muutuda ka tema väärtushinnangud ja ajendid. (samas, 2010.) Muusikalised tegevused väärtuskasvatuse protsessis Oma esimesed teadmised muusikast saab laps muusikat kuulates, see arendab tähelepanu, kuulamisoskust, muusika kirjeldamiseks vajaliku sõnavara, väljendusoskust, emotsioonide äratundmist
Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a). Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a). Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised
küsimustele, siis areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad ja tõrjuvad, siis tekib lapsel süütunne. Eristab poissi ja tüdrukut. Suhted tihenevad, tekivad sõbrad aga mittepüsivad. Rolli ja fantaasiamängud. 4) Edukus või alaväärsus 7-11a – Algab kooliminekuga ja põhiline on õppimine, enesetäiustamine ja arendamine. Kui laps ei saa eduelamus ja teda ei kiideta ning halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus teha vaimset tööd. Õppimine toimub läbi mängu, kujuneb välja püsivad sõbrad. 5) Identiteet vs rolliähmasus 12-18a – Murdeea periood, toimuvad füsioloogilised muutused, oluline on leida vastus küsimusele kes ma olen ja kelleks saada tahan. Toimub pidev emotsioonide kõikumine, ebakindlus. Tekivad armumised ja seksuaalsuhted.
Haraka Kodu. Loodetavasti saavad need ka kunagi lisa, et kõik abi vajavad lapsed seda ka saaksid. Siin on suur tööpõld omavalitsustel, kes hoolivad oma rahvast ja sotsiaaltöötajatel, kes teavitavad omavalitsusi probleemi suurusest. Lasteaia ja kooli õpetajatel peaks olema südameasi koolitada ennast märkamaks arenguhäirega last ja tegelemaks temaga heade tulemuste ja lapse tuleviku nimel. Lapsele on tähtis eduelamus. Motiveeritud ja sihikindla õppimise tulemusel peab ka individuaalse õppekava alusel õppival lapsel olema võimalus saada positiivseid õppetulemusi ja hindeid. M.Maripuu ,,Miks ja kuidas värvata tööle puudega inimest?": ,,Iga inimene on Eestile ääretult tähtis ja iga töökäsi ülimalt teretulnud. ... Igaüks peab tundma, et ta on oodatud ja vajalik ühiskonna liige just sellisena, nagu ta on. ... Inimesed täna on märgatavalt avatumad ja sallivamad.
tööalase aktiivsuse säilitamisele vajalikul tasemel ega ka töö tootlikkuse kasvule. Selle meetodi kasutamine võib olla kasulik töö tootlikkuse lühiajaliste tõusude saavutamiseks. Kokkuvõttes harjutakse seda tüüpi mõjutustega kiiresti. Vajadus raha järgi kasvab sõltuvalt elatustasemest teatud piirini, mille järel rahale omistatakse normaalne psühholoogiline seisund inimväärikuse säilitamiseks. Domineerima hakkavad vaimsed vajadused - loominguline eneseteostus, eduelamus jm. Tööfunktsioonide laiendamine kujutab endast ühe töötaja poolt teostatavate operatsioonide arvu suurenemist. Selle tulemusel pikeneb iga töötaja töötsükkel ja kasvab töö intensiivsus. Antud meetodi sihipärane kasutamine töötajate vähese koormatuse ja nende isikliku soovi korral avardab oma tegevuse ringi, vastasel juhul võib see viia töötajate terava vastuseisuni. Spetsiifilisi korduvaid tööliigutusi tegevate töötajate jaoks on mõistlikum kasutada
kannatajaks. Ja loomulikult perfektsionism, kõik asjad ei pea ju olema tehtud viimasele lihvile, kui aega on vähe. Tänu sellele ajatabelile sain kinnitust tõsiasjale, et prioriteedid vajavad minu elus kindlasti ülevaatamist. Ajatabelit kavatsen kasutada ka edaspidi, mitte küll minuti täpsusega, aga enda distsiplineerimiseks ja tervise säästmiseks panen tundide kaupa tegevused kirja küll. Hetkel toidab mind tabeli efektiivsusest saadud eduelamus. Sellel nädalal toetab mind samuti ajatabel, et keerulise ajaga hakkama saada. Küll pean aga oluliseks soetada äratuskell, sest mobiili alarmile väga toetuda ei saa, mitmel korral on aku või mingid kõrgemad jõud äratuse nn kustutanud ja päeva plaani segamini ajanud. Ajakasutus on keeruline ja vajab kindlasti harjutamist. Usun, et sellest ainest õppisin mina kindlasti midagi ja proovin neid teadmisi igapäeva elus rakendada. Öeldakse, et kes teeb see jõuab
tuleneb inimesesisemisest huvi lõbu, rahulduse saavutamine võimete realiseerimine keskkonna kontrollimine Sisemise motivatsiooni tugevus sõltub sellest, mil määral inimesed näevad oma tegevuse tulemusi nende poolt mõjutatavatena ja kontrollitavatena. Väline motivatsioon Väline motivatsioon käivitub baastarvete rahuldamisel ja välistele mõjutustele reageerides. Välise motivatsiooni korral on tavaliselt olulisem tasu kui tegevus ise. Eduelamus Inimese eesmärgipärast käitumist mõjutavad kaks põhilist motivatsiooniallikat: võime prognoosida oma käitumise tagajärgi inimene kasutab oma varasemaid kogemusi ja teadmisi tegevuseesmärkide aktiivne püstitamine eesmärkidest kujunevad tegevuse kriteeriumid Enesetõhusus Valmisolek jõupingutusteks sõltub enesetõhususeootusest usust oma võimetesse. Eneseefektiivsuse ootus kujuneb püstitatud eesmärkide saavutamise kogemusest.
täpsustamine). Erinevad tugiisikud. Päevakeskused. Psühholoog. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja (perede abistamine toetuste ja teenuste taotlemisel; sotsiaalnõustamine). Autismiga lapsed: KOOLI SISENE: Kooli arst. Eripedagoog (kognitiivsed oskused; kommunikatsioon; sotsiaalsed oskused; eneseteenindus; silma ja käe koostöö; igepävaste toimingute õppimine). Liikumisõpetaja/füsioterapeut (eduelamus; üldmotoorika ja kehatunnetus). Muusikaõpetaja/-terapeut (sotsiaalsed oskused; tähelepanu ja aistingud; tunnete õppimine ja väljendamine; keha tunnetamine ja valitsemine; eduelamus; muusika kuulamise oskus; rütmitunnetus). Kunstiõpetaja/-terapeut (kognitiivsed oskused; motoorika ja kehatunnetus; eduelamus; värviteraapia; peenmotoorika; silma ja käe koostöö; keskendumisvõime; tunnete õppimine ja väljendamine)
kompetentsuse tunde kogemine, õppimine peab hakkama edu tundega, et ma saan hakkama; oluline on 1. õpetaja; edutunde aluseks on positiivse arengu tunnustamine. 5. identsus vs rollihämasus teismeiga, kas tekib terviklik eneseteadmine või endas kahtlemine; mängivad olulist rolli kaaslased ja sõbrad, vanemate roll kahaneb veelgi; hakkab kujunema identiteet, oluline on ka eduelamus ja lapse aksepteerimine ning tunnustamine talle oluliste inimeste poolt; vanem peab olemas olema. 6. intiimsus vs isoleeritus noorusiga gümnaasium ja kõrgkool; tekib valmidus püsisuhteks; olulised on sõbrad ja seksuaalpartnerid; isiklik avatus ja usaldatavus seda pakub suhte edukas arenemine; püsivaid elukaaslasi võib olla üsna varakult. 7. loomingulisus vs stagnatsioon täiskasvanu iga; inimene kas saab end teostada või tekib
kõrge ja madal saavutusvajadus II Kõrge saavutusvajadus seostub: · keskmine riskivalmidus · vastutuse võtmine endale · kõrge enesekontroll · tuleviku planeerimine · edukus äritegevuses · reguleeritud kodukeskond ja kõrged tulemuslikkuse standardid · normatiivne käitumine ja välimus III Saavutusvajadus ja ühiskond kooliõpikud ja elatustase IV Saavutusvajaduse treening · eduelamus · vastavus enda eeesmärkidele · kujutlus edus · seotus väärtustega · mina-pilt · enesekindlus V Edu ja ebaedu kausaalne atributsioon sisemine-välimine, stabiilne-ebastabiilne Omistatud põhjused: · Võimed sisemine ja stabiilne · Pingutus sisemine ja ebastabiilne · Ülesande raskusaste väline ja stabiilne · Juhus väline ja ebastabiilne VI Individuaalsed erinevused Kõrge saavutusvajadus
kõrge ja madal saavutusvajadus II Kõrge saavutusvajadus seostub: · keskmine riskivalmidus · vastutuse võtmine endale · kõrge enesekontroll · tuleviku planeerimine · edukus äritegevuses · reguleeritud kodukeskond ja kõrged tulemuslikkuse standardid · normatiivne käitumine ja välimus III Saavutusvajadus ja ühiskond kooliõpikud ja elatustase IV Saavutusvajaduse treening · eduelamus · vastavus enda eeesmärkidele · kujutlus edus · seotus väärtustega · mina-pilt · enesekindlus V Edu ja ebaedu kausaalne atributsioon sisemine-välimine, stabiilne-ebastabiilne Omistatud põhjused: · Võimed sisemine ja stabiilne · Pingutus sisemine ja ebastabiilne · Ülesande raskusaste väline ja stabiilne · Juhus väline ja ebastabiilne VI Individuaalsed erinevused Kõrge saavutusvajadus
püüdlusega tegutseda nagu täiskasvanu; motiivid, mis on seotud huviga mänguprotsessi vastu; motiiv kehtestada ja säilitada positiivsed suhted täiskasvanu ja eakaaslasega. Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt.( Anu Leuska, Arengupsühholoogia 2010) Lapsepõlve põhiloomus on muutunud viimaste generatsiooniga. Minevikus oli
Õpetamisel lähtutakse sellistest põhimõtetest nagu kaastunne, vastutus, mõistmine, usaldus, sallivus ja solidaarsus. Suurt rõhku pannakse töökasvatusele ja laste iseseisvusele. Pestalozzi on rõhutanud, et pedagoogiline tegevus peab algama juba perekonnast. Kool saab olla vaid selle tegevuse jätkaja. 34. Kirjelda ühte sotsiaalpedagoogilist harjutust ja selgita, miks see töötab? Nt toolide harjutus, eesmärk grupi ühtlustamine, koostöö, eduelamus, avalik esinemine, ühised tegevused ja mälestused liidavad, sundolukord oli, et pidi suhtlema ja tegema koos plaani (meeskonnaülesannet ei saa üksi sooritada), füüsiliselt pidime olema suures kontaktis, aga ise me ei tajunud seda, tavaolukorras selliseid poose ja asendeid me ei võtaks. 35. Selgita oma sõnadega Hämäläineni "Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse" olulisemaid aspekte. Raamatus analüüsitakse sotsiaalpedagoogika eripära maailma kujutamisel ja teaduse
Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud)Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema. ) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine–igakülgne enesetäiustamine ja arendamine.Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus–igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, tedakritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd.Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu.Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus
Ta tahab palju Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne tegutseda, proovida ja teada saada. Kui vanemad enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab toetavad lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on tööd.
lapse iseseisvuspüüetele positiivselt, siis on kriisi lahendus positiivne. Laps peaks õppima oma soove püstitama nii, et oelks kooskõlas sotsiaalsete normidega. Laps tahab tunnustust ja heaksiitu, õpib eksima, julgeb teha vigu. Teeb asju, et saada teistelt tunnustus, mitte enda jaoks. Iseloomustab PÜÜDLIKKUS. 4. Usinus või alaväärsus 6-12 aastat Sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine Isa rolllapse kasvatamises Tähtis eduelamus, edu märkamine! Lapse puhul juhtivaks jõuks on sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine. Oluline, et tekiks oskus kaaslastega suhelda, õppida, järgida reegleid. Kui on ebaadekvaatne tagasiside, tekib alaväärsus, läbikukkumistunne. Hakkab domineerima võistluslikkus, eneseoskuste võrdlemine. Tähtsaks saab väärikustunne, kuivõrd seda hoitakse nende eelpoolnimetatud suhete poolt. 5. Identiteet või rollisegadus Noorukiiga
- tugevneb - jäigastub (egoism) 35. eluaastat nim sageli elu keskpunktiks. Siia kuulub nn ,,jalgade mahasaamine", inimene on juba midagi olulist saavutanud. Selles vanuses hinnatakse sageli ümber seniseid väärtusi, mis on seotud oma jõu ja võimete tunnetamisega. Meestel võib see n olla võim, raha, seksuaalsuhted. PARTNERLUSE piirid on muutunud: abielu, vabaabielu, suhete kolm- või nelinurgad, pereväärtuste erinev mõistmine. ROLLID on sageli konfliktis- meestele on oluline eduelamus, abikaasa või isa roll ei ole esmatähtis. Naistel võivad põrkuda kokku ema- ja nn karjäärinaise roll. Rahunemisperioodi hilistel 30-tel , kui inimesed on konkreetsetes rollides sisse seadnud ning alustavad arenemist ja töötamist oma isikliku tulevikunägemuse suunas. 40.-59 ELUAASTAD Keskmine täiskasvunu iga Füüsiline areng: - bioloogiline muutus toimub reproduktiivsete võimete osas - keskmiselt 40-date lõpus ja 50 date algul naiste menopaus(peatuvad
Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse
fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema).(Leuska, 2010) 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. (Leuska, 2010? 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a) Murdeea periood
Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse
Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). Vastutuse eeldamine; tegutsemisel eesmärk ja tagajärg; sisekõne. 4) Töökus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. Endaga rahulolu; tunneb, millega saab hästi hakkama; head tulemused tulevad töökusega; alustatud tegevuste lõpetamine.
Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). Vastutuse eeldamine; tegutsemisel eesmärk ja tagajärg; sisekõne. 4) Töökus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. Endaga rahulolu; tunneb, millega saab hästi hakkama; head tulemused tulevad töökusega; alustatud tegevuste lõpetamine.
Kiitke last edusammude eest: "Kas näed, sul on kaks õiget - ja see oli veel nii raske täht!" Kohandage ülesandeid vastavalt iga lapse oskustele. Võite ülesande keerukamaks muuta kahe algustähega, või kui lapsel on raske leida viit asja, vähendage neid. KÜPSETAME KOOKI Söögitegemine on aitamisoskus ja sisaldab ka teadust ja matemaatikat. Lapsele teeb suurt rõõmu kaalumine ja segamine, mida koogiküpsetamise juures vaja on. Tähtis on ka lapse eduelamus, kui näeb (ja sööb) omaküpsetatud kooki. mida teha MUFFINID 275 g jahu 1 supi- ja 1 teelusikatäis küpsetuspulbrit 1 teelusikatäis soola 2 suurt muna 125 ml piima 75 g suhkrut 25 g võid Lisage midagi järgnevast: * 2 teelusikatäit kaneeli ja 115 g rosinaid * 3 suurt purustatud banaani ja veidi pekanipähkleid * 250 g värskeid marju * 115 g sokolaadilaaste, asendage 75 g jahu kakaopulbriga * 325 g õuna-, ploomi-, pirni- või aprikoositükke
Kõrge enesekontroll. Tuleviku planeerimine. Edukus äritegevuses. Reguleeritud kodukeskkond ja kõrged tulemuslikkuse standardid. – kindel päevakava. Normatiivne käitumine ja välimus- inimene kes käitub vastavalt käitumisõpikule. SAAVUTUSVAJADUS JA ÜHISKOND: Kooliõpikud ja elatustase. Kooliõpikutes kirjeldatavad teemad on erinevates kultuurides erinevad. SAAVUTUSVAJADUSE TREENING: Eduelamus. Vastavus enda eesmärkidele. Kujutlus edus. Seotus värtustega. Mina-pilt. Enesekindlus. EDU JA EBAEDU KAUSAALNE ATRIBUTSIOON: Sisemine-välimine. Stabiilne-ebastabiilne. Omistatud põhjused: - Võimed: sisemine ja stabiilne. - Pingutus: sisemine ja ebastabiilne. - Ülesande raskusaste: väline ja stabiilne. - Juhus: väline ja ebastabiilne. INDIVIDUAALSED ERINEVUSED: Kõrge saavutusvajadus.
hinnangutega. Kiitus ja enesehinnang Kiitus tõstab enesehinnangut ning tekitab eduelamuse. On üldtuntud tõsiasi, et alles kujunemisjärgus olevaid enesehinnanguid saab suhteliselt kergesti mõjutada. Lapsed löövad särama, kui neid vähimagi edusammu eest kiita. Laps puhkeb õide, kui keskendame oma tähelepanu tema tugevatele külgedele ja annetele hea hakkab jõudsasti kosuma ja varjutab lõpuks mis tahes nõrga koha. Eduelamus harilikult tõstab enesehinnangut, ebaedu aga alandab. Pidevast ebaedust tingitud madaldunud enesehinnanguga lapsed on kaotanud usu endasse ja asuvad passiivse kaitse seisundis. Nad on pidurdatud ja madala töövõimega. Pärast mõningat ebaedu mingis tegevuses loobuvad nad vähimastki katsest ilmnenud raskusi ületada. Kui nad siiski tegevust jätkavad, siis juba tunduvalt madalamal tasemel. Tuletame siinkohal meelde enesehinnangute liigid: enesehinnang
MEELESPEA toas laste arv piiramatu aeg: 10 min või kauem abi vajalik ei määri VAHENDID Kott Lipikud Majapidamises leiduvad asjad Mida laps õpib? Tähti tundma, märkama seoseid tähe ja hääliku vahel ning kuulama sõna algushäälikut KÜPSETAME KOOKI Söögitegemine on aitamisoskus ja sisaldab ka teadust ja matemaatikat. Lapsele teeb suurt rõõmu kaalumine ja segamine, mida koogiküpsetamise juures vaja on. Tähtis on ka lapse eduelamus, kui näeb (ja sööb) omaküpsetatud kooki. mida teha MUFFINID 84 275 g jahu 1 supi- ja 1 teelusikatäis küpsetuspulbrit 1 teelusikatäis soola 2 suurt muna 125 ml piima 75 g suhkrut 25 g võid Lisage midagi järgnevast: * 2 teelusikatäit kaneeli ja 115 g rosinaid * 3 suurt purustatud banaani ja veidi pekanipähkleid * 250 g värskeid marju * 115 g sokolaadilaaste, asendage 75 g jahu kakaopulbriga
annaabi.ee 
