enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aksepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus, tekib eduelamus- igaüks on millegis hea. Kui laps eduelamust ei saa ning teda ainult halvustatakse ja kritiseeritakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng, õppimine toimub läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad ning kujunevad välja püsivad sõbrad ja õpitakse palju eakaaslastelt/sõpradelt. Moraalne arengu teooria järgi tekib lastel arusaam, et oma vajaduste rahuldamiseks tuleb arvestada teiste õigustega. Lapsel on hirm karistuse ees. Hakatakse oma tahtmist saama kompromisside abil. Mina valisin uuritavaks 8 aastase poisi. Teda vaadeldes tundub, et kõik on sama nagu on nendes teooriates nimetatud. Laps on väga huvitatud õppimisest, suhtleb omavanustega ning õpib palju eakaaslastelt. On aru saada, et tal on tekkinud eduelamus, on avatud ja tahab
tuleks sellest rääkida rohkem ja pöörata veel suuremat tähelepanu, kui seda siiani on tehtud. Tuleks selgeks teha, et see on väga vale ja ei ole noortele eakohane. Meie küsitluse eesmärk oligi teada saada, mida arvavad inimesed alkoholist ja selle tarbimisest ning kas nende arvates tarbivad alaealised liiga palju alkoholi. Noored peavad ka ise mõistma, et see on tõsine probleem. Püstitasime hüpoteesi, et alaealiste seas tarbitakse väga palju alkoholi, kuna võetakse eeskuju eakaaslastelt ja vanematelt. Küsitlustulemuste analüüs Uurimistöö viisime läbi talvel ja tegime seda küsitluse vormis. Küsitlusele vastanuid oli 57, nendest 18 olid noormehed ja 39 neiud. Küsitluse viisime läbi oma klassikaaslaste seas. Küsitlustulemusi analüüsides selgus, et alaealised tarbivad tõesti väga palju alkoholi ning ainult mõned vastanutest arvasid, et alaealised ei tarbi alkoholi liiga palju. Alkoholi tarbitakse koos sõpradega ja
Teksti lugemise põhjal võiks arvata, et autori silmis ongi just need asjad, millele tuleks nüüdsel ajal koolis rohkem panustada, et ühiskonda sirguksid edukad ning motiveeritud noored. 3. Millised on autori väitel tänapäeva Eesti noored ja mille poolest nad teiste Euroopa riikide noortest erinevad? Esita ka oma seisukoht ja põhjenda seda vähemalt kahe argumendiga. Autori sõnul on tänapäeva Eesti noored sellised, kes pigem pingutavad selle nimel, et eakaaslastelt hea välimuse ning stiilsuse eest plusspunkte koguda, kui aktiivse ühiskondliku panustamisega laiemalt silma jääda. Samuti võib tekstist välja lugeda selle, et tema silmis on tänapäeva noored mugavad laiskvorstid, kes pikendavad oma lapsepõlve sellega, et venitavad oma kooliõpinguid kui nätsukumme, tähtsustavad üle meelelahutust ning ei suuda võtta vastustust oma otsuste ega tegude eest. Autori sõnul on Euroopa noored, näiteks Skandinaavia pealekasvav põlvkond,
aken milles viibitakse. Olen juba ennast avastanud telefonis mõnes sotsiaalvõrgustikus lihtsalt sellepärast, et ma olen harjunud seal olema isegi kui mul ei ole seal kellegagi suhelda või midagi tarka teha, puhtalt harjumus või sõltuvus ise arvaksin, et see on kõik pigem sõltuvus ning tänu sellel jääb ka loengus kuuldu väga pinnapealseks ja pärast on väga raske süveneda. Leian, et minul ja ka oma eakaaslastelt olen kuulnud, et tõesti on meil väga väga raske süveneda õpingutesse kui telefon laua peal vilgub ja ootab, et sa teada kääte võtaksid ja seal natukene oma aega mõtetuse peale kulutaksid, et pärast tagasi tulles oleks taas raske uuesti süveneda. Kui minul kui veel mitte tehonoloogiast mõjutatud lapsepõlvega inimsel on pisut raske tegeleda reaalsete asjadega tänu keskendumisvõime puudulikkusele siis usun, et praegustel lastel kes on tehnoloogiaga
Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a). Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, kahtlused, ebakindlus (on loomulik selles eas). Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Mari-Liis Männik Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi
Ei tohi lapse eest kõike ära rääkida, see tekitabki temas mugavustunde ning ta ei pingutagi. Õpetajana peaksin lapsega koguaeg rääkima eesti keeles, mitte üritama vahepeal kreeka keelseid sõnu kasutada. Nii saab laps aru, et õpetajaga tuleb eesti keeles rääkida ning tal ei teki segadust. Tuleks suunata ka teisi rühma lapsi, et nad teist keelt kõnelevat last aitaksid ning talle näiteks osutamise teel tutvustaksid asjade eesti keelseid nimetusi. Eakaaslastelt õppimine on ka kindlasti üks asi, mille läbi laps õpib üsna kiiresti. Üleüldse, kui laps on päevast päeva eesti keelses keskkonnas, siis peaks ka eesti keel kiiremini selgeks saama. Ühtedeks headeks eesti keele õpetamise moodusteks on veel laulud ja luuletused. Rütmiline asi jääb lapsele hästi meelde ning hiljem tuleks luuletus/laul lahti seletada, et laps ka selle mõttest aru saaks. Teistele lastele tuleks natukene ka tutvustada Kreeka kultuuri ning üldse Kreekat, et lapsed
U Materiaalsed väärtused ei Tänapäeval köidavad noori kõige enam materiaalsed väärtused. S tähenda head väljanägemist. Ühiskondlikes ettevõtmistes osalemise asemel pingutatakse hea välimuse Selles lõigus on palju nimel, et oma eakaaslastelt plusspunkte teenida. Tulevikku panustamine ei erinevaid mõtteid ning jutt pole sidus. ole piisav motivaator, et midagi asjalikku ette võtta ja ära teha. Üritatakse oma nooruspõlve võimalikult pikaks venitada, et elu oleks lihtsam ja lõbusam. Seejuures jäetakse õppimine tagaplaanile. Nõustun autori väitega, et Paljudel noortel kaob motivatsioon juba koolipingis
.. ...mis algab raseduse olemasolu esimesest teatest . See esmane avastus võib toota terve plejaadi ootamatuid ja mitte alati positiivseid emotsionaalseid reageeringuid. Sellised tunded nagu hirm ja kindlusetus tõusevad pinnale, tunded millest paljusid lahendab ainult aeg. Ka planeeritud rasedus võib olla hirmutav. Selle protsessi tundlikus on mõjutatud paljudest faktoritest: · Suhe partneriga. · Ajapuudus, et töötada läbi oma sügavamad tunded. · Väline surve perekonnalt, eakaaslastelt, tervishoiu personalilt, ühiskonnast... · Sisemised põhjused nagu läbi töötamata lapsepõlvetraumad, võimetus saada ühendust oma sügavamate tunnetega. · Tajutavad ootused mehe ja naise rolli suhtes o Mehe esmane roll peaks olema toetada naist, hoolimata tema enda väärtustest või vajadustest. o Naine võib tunda sisemist vajadust mehe või ,,tähtsa teise" järgi. · Abordi idee tutvustamine raskendab vanemaks saamise protsessi.
teist inimest tajuma õige ja väära vahet ja tegema selle põhjal ise otsuse. · Selgituse mõte on näidata loogilise seletuse abi, mis on mingi teo tagajärg. Kuid lõpuks on igaühel õigus oma äranägemise järgi käituda. Hoiakud, mis põhinevad omaksvõetud väärtustel ...... ...... on kalduvused või viisid suhtuda teistesse inimestesse, gruppidesse, asjadesse või ideedesse. Isiklikud hoiakud võivad sisaldada vanematelt, eakaaslastelt või oma kultuurist omandatud kognitiivseid, afektiivseid ja käitumuslikke komponente, näit.: rassism, soolised või vanuselised eelarvamused jne. Hoiakud võivad "juurduda" eelarvamustena kas teiste inimeste või teiste gruppide kohta või ka välismaailma suhtes. Kutse-eetika · Kutsealal kokkulepitud väärtuste kogum. Ühes inimrühmas, organisatsioonis, valdkonnas kehtivate eetiliste väärtuste ja käitumisnormide kirjalik kogum,
Probleemid, millega indigod võivad kokku puutuda 1. Nad nõuavad palju tähelepanu ning leiavad, et elu on liiga väärtuslik, et lasta sel lihtsalt niisama kulgeda. Nad tahavad, et juhtuks igasuguseid asju ning forsseerivad selleks tihti sündmusi. Lapsevanemad lähevad sageli lõksu sellega, et teevad lapsele kõik ette-taha ära, mitte aga ei julgusta teda olukorraga ise toime tulema. 2. Need taevased saadikud võivad saada emotsionaalse löögi oma eakaaslastelt, kes ei mõista indigofenomeni. Neile jääb mõistetamatuks, kuidas võib käitumine lähtuda millestki muust kui armastusest. Ehkki nad on väga paindlikud ja abivalmid teiste laste aitamisel, lükatakse see abi tihti tagasi. Neil võib olla lapseeas probleeme teiste lastega suhtlemisel. 3. Indigolapsed on tihtipeale diagnoositud ADD või mõne hüperaktiivsuse vormi kandjateks. On kindlaks tehtud palju põhjendatud ADD- ja ADHD-juhtumeid, millel
nooremad lapsed. Arusaamatusi suudab ta lahendada suulise kõne abil. Näiteks pallimängu vältel Leo üritas tüdrukule mängureegleid selgeks teha või kui ta kukkus otse porri, siis ta ei hakkanud südistama poissi, kes teda juhuslikult lükkas ega kasutama füüsilist jõudu. Samuti analüüsides olukorda kukkumisega, ma saan teha järeldust, et viieaastane laps nii tegutseb iseseisvalt kui ka otsib abi mitte ainult täiskasvanutelt vaid ka eakaaslastelt, sest tal on juba parem ettekujutus sellest, missugust abi ja kellelt ta vajab (Männamaa, Marats 2009). Leo ise lahendas probleemi mustade pükstega ja kätega ning ta ka võtis abi vastu, mida pakkus talle poiss. Kui analüüsida situatsiooni ronimisseinaga, siis tuleb kokkuvõte, et viieaastane laps matkib nii täiskasvanu kui ka teiste laste tegevusi ja rolle, kasutades rollile omast keelekasutust ning sobilikku käitumisviisi (Männamaa, Marats 2009)
keha ja seksuaalsuse kontrolli alla võtmine ja selle kogemine positiivse ja rahuldust pakkuvana. Eakaaslastega koos olemine – ühised harrastused, noortegrupi liikmeks olek – viib nooruki arengut edasi ja aitab kaasa aitab kaasa vanematest eraldumisele. Sõprussuhted saavad noorte elus endisest olulisema koha. Noorte omavahel koos olemine tugevdab areneva nooruki minatunnet ja identiteeti. Muret tekitav on olukord, kus nooruki suhted eakaaslastega ja sõpradega katkevad ja ta jääb ilma eakaaslastelt saadavast kasvujõust. (Laste- ja noortepsühhiaatria 2006:45) 3.1 OBJEKTISUHTED 3.1.1 Vanemad Vähenevad oidipaalsete objektirepresentatsioonide hõivangud järg-järgult, mis tähendab, et need ei ole enam libiidse rahulduse allikaks. Nooruk kogeb seda silmanähtavalt kui võõratunnet, võõrandumist suhetes vanematega. See tundereaktsioon viib sageli regressioonini, kuid endised projektiivsed ja introjektiivsed mehhanismid
arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt.( Anu Leuska, Arengupsühholoogia 2010) Lapsepõlve põhiloomus on muutunud viimaste generatsiooniga. Minevikus oli lapsepõlv muretu, struktureerimata ja järelvalveta periood, mil enamus lastel lubati mängida terve päev. Enamus päevast pühenduti aktiivsele mängule. Sellises lapsepõlves tuli saavutada edu kas muusikas, spordis, tantsimises või karates. Koolijärgsed klaveritunnid ja ujumine oli nii laste kui vanemate jaoks ebaoluline ja koormav
perekonda, tavalisse keskkonda, nagu see meil läänemaailmas parajasti juhtunud on. Kuidas kasvatus- ja haridussüsteem sellise lapse arengule mõjub? Probleemid, millega indigod kokku puutuvad · Indigolapsed on diagnoositud tihtipeale ADD-( Attention Defitsit Disorder- tähelepanupuudulikkus) ja ADHD( Attention Defitsit Hyperactive Disorder- hüperaktiivsusega tähelepanupuudulikkus) kandjateks. · Nad saavad tihtipeale haiget oma eakaaslastelt, kes ei mõista indigofenomeni. Käitumine peab indigode arust alati lähtuma armastusest. Kuigi nad on paindlikud ja abivalmid teiste laste suhtes, lükatakse abi enamasti tagasi. Lapseeas on indigodel teiste lastega suhtlemisel probleeme. · Nad vajavad rohkem tähelepanu. Elu on nende jaoks liiga väärtuslik, sellepärast ka tekitavad enda ümber igasugu sündmusi. Tihtipeale pannakse ekslikult indigolastele ADD- ja ADHD diagnoos. Kuid ometi peaks
arendamine.Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus–igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, tedakritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd.Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu.Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, kahtlused, ebakindlus (on loomulikselles eas). Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel.Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid–see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu.Väga
mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). eakaaslastelt. Psühhosotsiaalse arengu astmed Psühhosotsiaalse arengu astmed Eriksoni järgi - 5 Eriksoni järgi – 6, 7, 8 Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a) 6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-40) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus.
Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse mitmest allikast: vanematelt, eakaaslastelt, koolist, religioonist jm. sotsialiseerumine. 2. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond).(õpik lk.5-12; siirdeühiskond lk.19) Teenindusühiskond ehk infoühiskond ehk postindustriaalne ühiskond ehk postmodernne ühiskond. Ülemineku tööstusühiskonnalt uuele ühiskonnatüübile tingis teaduslik-tehniline pööre (1945.a. esimene elektronarvuti ja sellele järgnenud teaduslik-tehniline revolutsioon
Keskmiselt mängivad lapsed sõjamängu kord nädalas. Sõjamäng on enamasti sotsiaalne ja seda mängitakse koos sõpradega. Põhjalikumalt käsitletakse ka täiskasvanute suhtumist sõjamänguasjadesse. Smith jaotab täiskasvanud kahte rühma: esimene rühm väidab, et mäng on laste loomulik tegevus ja sõjamäng on üks mängu liik. Uurides 3-6-aastaste laste emade suhtumist sõjamängudesse selgus, et mõjutusi oma mängudeks said lapsed nii televisioonist, eakaaslastelt kui ka suurematelt lastelt. P.Smith on pakkunud lastevanematele järgmise lahenduse: juhul kui laps mängib pidevalt sõjamänge või näitab mängudes üles agressiivsust, tuleb lapsevanemal selle asjaolu suhtes kindlasti muret tunda. Niisuguse käitumise põhjust tuleb otsida väljaspool manguja mänguasju, sest põhjus on seotud mänguväliste teguritega. Ka ei tohiks lapsed lasteaeda ega kooli sõjamänguasju kaasa tuua. Lastega tuleb kindlasti rääkida sõjamängudest ja nende mängude
(Vrd: kreekakeelne hedone=nauding). Heteronoomia allumine välise autoriteedi valitsemisele või mingi välise võimu poolt kehtestatud reeglitele (vrd: kreekakeelne hetero= võõras või teine, ja nomos= seadus). Hoiakud on "üle võetud " kalduvused või viisid suhtuda teistesse inimestesse, gruppidesse, asjadesse või ideedesse. Nad võivad "juurduda" eelarvamustena kas teiste inimeste või teiste gruppide kohta või ka välismaailma suhtes. Hoiakud võivad sisaldada vanematelt, eakaaslastelt või oma kultuurist omandatud kognitiivseid, afektiivseid ja käitumuslikke komponente, näit.: rassism, soolised või vanuselised eelarvamused jne. Hoolimiseetika individualistlik lähenemine, mis põhineb vastutustundlikul suhtumisel teistesse inimestesse ja hoolivusel nõrgemate suhtes. Huvide konflikt olukord, kus mingi elukutse esindaja saab teadlikuks asjaolust, et ta võib saada isiklikku kasu või ärilisi eeliseid kliendi poolt tema hoolde usaldatud
arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, kahtlused, ebakindlus (on loomulik selles eas). Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu.
Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. (Leuska, 2010? 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, kahtlused, ebakindlus (on loomulik selles eas). Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Murdeealine vajab endiselt suhteid
aind siis kui mul on eelmised autonoomiad kasutatud . Käitumuslik autonoomia Nooruk on jõudnud enda jaoks ebastabiilsesesse olekusse, ta tajub et vanemad pole kõik võimsad nad väsivad ja pole ideaalsed, teisalt tajub ta seda et kõiki probleeme ma ei suudagi lahendada. Tajub oma piiratust ja saab perioodi lõpupoole aru et tast ei pruugi saada tema lapsepõlve unistus, vaid tavaline inimene. Lepib oma inimlikkusega. Et sellest seisundist turvalisust saada otsib noorukiealine tuge eakaaslastelt. Nende grupid ja sõber, sõbrad aitavad teda. Sotsiaalne areng noorukieas 1.1loeng Sotsiaalne areng noorukieas Joel sanga luuletus *sotsialiseerumine- iseloomustab sots areng nooruk. On protsess, mille abil õpivad indiviidid looma ja säilimtama suhteid teistega, neist saavad selle läbi aktsepteeritud ühiskonna liikmed, kes reguleerivad oma käitumist vastavalt ...... Tänased teemad IEakaaslaste sotsiaalsed grupid 1.Eakaasöaste gruppide mõju nooruki arengule 2
Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond toimib mitmel tasandil: perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnas on mitmed ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Väärtusi omandatakse mitmest allikast: vanematelt, eakaaslastelt, koolist, religioonist jm. sotsialiseerumine. 2. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). (lk.5-12) Nüüdisühiskonna kujunemine kestis umbes 200 aastat - 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi viimase veerandini. Industriaalühiskond e. tööstusühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses.
arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, kahtlused, ebakindlus (on loomulik selles eas). Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu.
Õdede-vendadega (samaealistega) samastutakse, vanematest eristutakse. Lapsel peaks olema vähemalt 4-5 omavanust, kellega samastuda/ kellest eristuda. Omavaheliste suhete regulatsioon: lapsed on üksteise suhtes peegeldava minaregulatsiooniga (heakskiit/ kriitika). Aitab arendada jälgivat ego. Korrektuure on lihtsam vastu võtta eakaaslastelt kui autoriteedilt. Otsene abi – õpetatakse üksteist mingeid asju tegema; tutvusringkondade kaasamise kaudu areneb suhtlemisoskus; samuti kaitstakse üksteist maailma eest (kindlam tunne, kui nt vanem õde/ vend kaitseb); teenete vahetamine („Laena kleiti, teen su mata ära“). - Kaksikutel võib olla raskusi diferentsiooniga kramplik soov erineda, raske leida oma mina (nt teismeeas).
Nad panevad tähele Teie varjatuid kavatsusi isegi siis, kui Te ise neid ei teadvusta. Kuna indigolapsed on keerulise 14 iseloomuga, siis on neile loomuomane tugev otsusekindlus asjad endale selgeks teha ning juhatust väljaspool soovivad nad ainult juhul, kui see on esitatud lugupidavalt ja siiralt. Aga ei julgusta teda olukorraga ise toime tulema. Indigolapsed võivad saada emotsionaalse löögi oma eakaaslastelt, kes ei mõista indigofenomeni. Neile jääb arusaamatuks, kuidas võib käitumine lähtuda millestki muust kui armastusest. Ehhki nad on väga paindlikud ja abivalmid teiste laste aitamisel, lükatakse tihti nende abi tagasi ning see haavab neid. Neile meeldib olukordi ise lahendada. Indigode puhul on väga tähtis kohakutiolek ja seda just eelkõige inimestevahelistes suhetes ja suhtlemises. Nad lähevad väga kergesti endast välja, kui miski, näiteks vestlus, ei haaku.
Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. Endaga rahulolu; tunneb, millega saab hästi hakkama; head tulemused tulevad töökusega; alustatud tegevuste lõpetamine. 5) Identiteet vs rolliähmasus (vanust pole märgitud, sest järgnevad etapid sõltuvad inimesest) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, kahtlused, ebakindlus. Oluline leida tasakaal oma
Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. Endaga rahulolu; tunneb, millega saab hästi hakkama; head tulemused tulevad töökusega; alustatud tegevuste lõpetamine. 5) Identiteet vs rolliähmasus (vanust pole märgitud, sest järgnevad etapid sõltuvad inimesest) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, kahtlused, ebakindlus. Oluline leida tasakaal oma
Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse mitmest allikast: vanematelt, eakaaslastelt, koolist, religioonist jm. sotsialiseerumine. 2. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond).(õpik lk.5-12; siirdeühiskond lk.19) Teenindusühiskond ehk infoühiskond ehk postindustriaalne ühiskond ehk postmodernne ühiskond. Ülemineku tööstusühiskonnalt uuele ühiskonnatüübile tingis teaduslik-tehniline pööre (1945.a. esimene elektronarvuti ja sellele järgnenud teaduslik-tehniline revolutsioon
Kui pere on vaene, võib frustratsiooniseisundis muutuvad vanemad lapsed ja noorukid nooremate laps raha muretsemiseks hakata varastama, välja pressima, ise- ning väiksemate laste suhtes vägivaldseks, nii et õues mängimise asemel gi röövima. Või panevad nad ihaldatud staatusesümbolid (ta- satuvad lapsed hoopis kiusajate küüsi. gid, jalatsid) pihta otse oma eakaaslastelt, kas või pistes neile Just välismaistest peredest pärit lapsed peavad Saksamaal noa nina alla. Kui selline vägivallategu on edukalt korda läi- tihti leppima nimetatud ebasobivate elamistingimustega. See nud, tunneb tegija end mitmekordselt õnnestununa. Seepä- võib ka olla üheks põhjuseks, miks kriminaalstatistikas domi- rast võib see laps tegutseda vägivaldselt edaspidigi.
identiteet. Ainult selle protesti kaudu saab tulla välja see, mis on just noorele endale omane. Kui laps loobub vanematest samastumisobjektidena, otsib ta neid kodust väljastpoolt. Noor otsib inimest, keda ta saaks ihaldada ja idealiseerida vanemate asemel. Nii hakkab ta vähehaaval võtma oma valdusse oma elu. Eraldumises vanematest ja püüdes kohaneda muutunud välimusega kogeb noor turvalisuse puuet ja turvalisust eakaaslastelt. Noortekultuur ja eakaaslaste rühmad on nüüd olulised ja viivad noore arengut edasi. Samasugused kombed, riietumine, muusika ja huvialad ühendavad noori turvaliseks rühmaks täiskasvanutest eemale. Muusikat, tantsu, liikumist ja rütmi võidakse kogeda tugevalt ühendava tegurina, kaitsena. Kui murdeealine saab turvaliselt kasvada vastutustundlikuks
annaabi.ee 
