Õpioskused Seoste märkamise ja analoogiate leidmise oskus Tegevuse eesmärk on lugeda sõnu ning leida riimuv pilt. Tegevus õpetab õpilastele seoste loomist ja analoogiate leidmist. Seoste märkamise oskus on vajalik selleks, et õpilane suudaks kasutada varasemaid teadmisi ja luua seoseid ette antud ülesannetes. Seostamise oskus on üks suuremaid õpioskuse liike, mida saab arendada erinevatel viisidel. Raamatus on toodud välja kõige levinumad viisid, milleks on märkmete tegemine, loetu ümbersõnastamine, küsimustele vastamine, selgituste andmine jt (Krull, 2018)
8.Lk 52 Kui ta oli ma kallimaga trepikojas koos kartis ta suurt armastust, mis tekitas temas hirmu. 9.Lk 55 Ta läheb kuskile ära, et ei taha meenutada seda, mis oli ja et mees teda ei peataks. 10.Lk 35 Autoril on kõrini sellest armastusest, ihast, igatsusest ja tujust. Jätab armastuse sinnapaika, kus tahes ja liigub eluga edasi. Luuletused Lemmik luuletus Kõige rohkem meeldis mulle "Kassandra", sest see on hea lühike ja riimuv mõte on tabavalt ära öeldud. Luuletus, mille sisust aru ei saanud "Sina, Probleem" luuletus, millest mina aru ei saanud, sest ei saanud aru autori mõttest, et mida ta selle luuletusega mõtleb või öelda tahab. Kõige kurvem luuletus Minu arust tundus "Hämar Vaksal" kõige kurvemana, sest see kujutab elu süngelt, et mis on inimeste vahel või koju jõudes oled lihtsalt tuim ja tühi. Kõige rõõmsam luuletus "Vana poiss" on hea ja rõõmsa mõttega luuletus, riimuv
aeglane tempo oluline. Näiteks stseen, kus Romeo ja Julia olid kahekesi tagahoovi basseinis oleks võinud palju kompaktsemalt esitada. Raamatus kulges see stseen tempokamalt, kuid idee sai ka siis selgeks. Filmi ja raamatu vahel võib olla kõige suuremaks erinevuseks oli grimm ja kostüümid. Filmis kandsid näitlejad äärmiselt tänapäevaseid riideid ja seega ei tundunud see niivõrd suure klassikana kui pigem hariliku hollywoodi filmina. Kusjuures riimuv tekst oli seejuures pisut häiriv. Pole just igapäevane pilt, kus mees seisab relv käes ja luuletab vastasele. Raamatus oli aga tunda ajastu hõngu ja kõik tundus loogilisem, seega ka vähem häirivam. Osatäitjate valikuga jäin mina küll enamasti rahule. Raamatut lugedes tekkis tegelastest kindel kujutluspilt ja filmi osatäitjad minu kujutlusest palju ei erinenud. Veidi võõras tundus aga politseiniku roll, keda otseselt raamatus ei olnud ja minu arvates oligi see roll üleliigne
kui kõik sind põlg´vad, vihkavad, kui usk ja arm sust langevad siis emasüda ilmsiks lääb! siis veel üks paik sull´ üle jääb, kus nutta julged igal a´al: truu, kindla emarinna naal! Mõnd´ kallist südant kautsin, mis järel´ nuttes leinasin, aeg andis teist mull´ tagasi: ei e m a s ü d a n t - iialgi! 5 Luuletuse analüüs Riimiskeem : AABB Riimitüüp: Riimuv Luule zanr: Luule Määratud kujundid luuletuses: · Epiteet kallist · Isikustamine Puudub · Võrdlus Puudub · Metafoor - Puudub 6 7 Arvamus luulekogust Lydia Koidula luuletusi kannab lennukas, kirglik paatos, mille taga on tunda suurt tundejõudu. Koidula inspiratsiooniallikateks luule kirjutamisel oli mälestusterikas lapsepõlv Vändras,
9) Lk 46 – Luuletaja räägib, et kõik oli ilus – „oli õitest kirendav aas“, kuid hetkel on kõik tume ja sünge, kuid ta ütleb, et see aeg tuleb taas. Arvan, et luuletaja tahtis öelda, et igale mõõnale järgneb tõus. Luuletustest Lemmik luuletus – (lk 33-35) „Ballaad inimestest ja rahast“, mis jätkub luuletusega „Ballaad inimestest ja frakkidest“. See luuletus meeldis mulle enim, sest see on riimuv – seda on hea lugeda. See räägib see ühe kirjaniku elust. Veel meeldis mulle see luuletus, sest sellel on hea peamõte – see, mida me teistele anname on siiski vähem võrreldes sellega, mis tagasi saad. Luuletus, millest aru ei saanud – (lk 29) „Raske aeg“. Ma ei saa aru, mida tahab luuletaja selle luuletusega öelda või, mida ta mõtleb. Jääb minu jaoks täiesti arusaamatuks. Kõige kurvem / nukram / traagilisem luuletus – (lk 10) „Kõrged, kummalised“. See
12. Riim ja kõlakujundid Kõla kaudu organiseeritakse tekst tervikuks, levinuim vahend on riim (luuletuse kõlaline suunaja). · Algriim isel eesti rl-i, jag alliteratsioon (kaashääliku kordamine) ja assonants (täishääliku kordamine) · Lõppriim isel kunstluulet, jag paarisriim (aabb), ristriim (abab), süliriim (abba), lausriim (aaaa), ahelriim (aba bcb cdc) · Siseriim riimuv sõna ei ole värsi lõpus ega alguses, vaid sees · Hääliku ja sõnakordused õrn, armas, õrn · Onomatopöa e helijäljendused keeles imiteeritakse hääli/häälitsusi, nt kikerikii, muu-muu · Kakofoonia e pahakõla nt pihkunihkur, vihane vihin · Paragramm valesti kirjutus, nt pargandeid ja pirgandeid · Anagramm teiste sõnade loomine sõnas silpide/häälkute ümbertõstmise teel,
Piltkujundid: 1) akrostihhonid, kus värsside algul, sees või lõpus asuvate sõnade esitähtedest moodustatakse teisi sõnu või nimesid. 2) palindroom võib lugeda eest taha ja tagant ette, ilma et tähendus muutuks. Vahel liidetakse kirjapilt ja kujutav pilt: tulemuseks on piltluule , mis mõeldud rohkem silmadele ja mõistusele kui kõrvadele. Nemde mõju on otsene, kuna nad annavad edasi sisu luulelises keeles, ilma nendeta oleks luuletus lakooniline riimuv tekst, aga mitte luule. 10. Luule kinnisvormid: Ballaad vanaprantsuse tantsulaul, ka rahvaluule lüroeepiline lugulaul või legend, laada pingilaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik või tundeline kunstballaad.Tekkis keskajal provansi tantsulauluna, kujunes välja moodsa lüürika ja vana eepika koosmõjul, lüroeepiline žanr. Ballaadistroof katrään, 4- ja 3-rõhuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeem abcb; sisu: eksistentsiaalsed piirsituatsioonid, sisemise
annaabi.ee 
